Ilm detsembri teises pooles

22. detsembri hommikuks oli mõnel pool lumi maas ja looduse ilme talvine. Selle valge kihi tõid öised lumepagid (rünksajupilvede read), mis liikusid Loode-Eestist kagu poole. Mandril valitsesid veel keskpäeval pea igal pool miinuskraadid, kuid läänerannikul ja saartel (rannikualadel) plusskraadid.

Päeva jooksul hakkas saartest ja Loode-Eestis lund ja lörtsi sadama, saartel ja Edela-Eestis sadas ka vihma, Põhja-Eestis oli lumesadu ajuti tugev ja lõpuks moodustus 10-15 cm lumekiht. Õhtul kiilus Loode-Eestis pilvedesse ka õhuke plusskraadides õhukiht, nii et ajutiselt sadas jäätuvat ehk allajahtunud uduvihma, hiljem jälle lund.

Tallinnas hakkas keskpäeval lund sadama, millega seoses langes õhutemperatuur veidi, st -3,2 kraadini ja jäi siis stabiilseks, sh allajahtunud uduvihma ajaks (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm, klikkida  simple www-page).

Kas klimaatiline talv algas? Kindlalt veel ei tea, sest täpselt ju ei tea, milline on järgmiste nädalate ilm, kuid talvisemaks läheb. M. Merilain räägib ka praeguse talvise ilma püsimisvõimalustest: http://heli.er.ee/uudised/5831337.mp3.

21. detsembril jõudis täituv tsüklon juba Loode-Venemaa kohale. Selle tagalas algas külmema õhumassi juurdevool (advektsioon), kuid õhutemperatuur jäi valdavalt plusspoolele, alles õhtul langes kohati alla 0°C. Mitmel pool sadas hooglörtsi ja hooglund läbisegi teralume ja lumekruupidega, kohati oli lumepagisid ja äikest.
Islandi kohale jõudnud ülitsükloni lohk on suunatud Läänemerele ja liigub kiiresti itta ja kagusse. Selles areneb 22. detsembri jooksul osatsüklon, mis liigub viimaks üle Eesti. See toob lund ja lörtsi, kohati võib olla ka vihma. Õhutemperatuur on nulli lähedal või plusspoolel. Paistab, et külmenemine on pikaldane.

Lumepagi Pärnus. Targo Taggo foto`

Autor: "Täna tuli sellist asja hommikul padukana taevast alla. On see nüüd rahe, lumeterad või -kruubid?" Siin on tegu lumekruupidega: need on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0°C ümber.

Lumeterad ehk udulumi, mida kahtlustasid või pakkusid, on sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt temperatuurivahemikus 0° C kuni -10° C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. (Kirjeldused võetud Ilmateenistuse sõnastikust). Ulvar Käärti foto

Lumepagi ja rünksajupilved Nauskülas Põhja-Lätis. Jānis Pelcise fotod

20. detsembril jätkus sajuhoogudega ilm, kuid vihm asendus üha enam lumekruupide, hooglume ja hooglörtsiga, teatati ka jääkruupidest. Tekkinud rünksajupilved annavad tunnistust, et õhumass on külmemaks muutunud, kuid aluspinna lähedal on endiselt soe ja niiske õhk (labiilne kihistus). Saaremaal oli hommikul ka äikest.

Järgneva ööpäeva vältel on õhutemperatuur siiski veel plusspoolel ja lumikatet ilmselt ei teki. Olukord muutub 22. detsembril, kui üle Eesti liigub tsüklon, mis toob kaasa märkimisväärsel hulgal lund ja lörtsi. Nullilähedase õhutemperatuuri tõttu võib tekkida ka lumikate. Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine, nii et pühade ajal valitsevad ilmselt miinuskraadid.

18.-19. detsembril läks ilm Norra merele jõudnud tsükloni idaservas sajuseks ja soojemaks: lumi ja lörts asendus kõikjal vihmaga ja õhutemperatuur tõusis 2...7°C (saarte rannikul). Pandiverel ja Kirde-Eestis sai laiguti maa hommikuks valgeks ja õhutemperatuur püsis seal kohati veel lõunani 0°C lähedal, kuid sooja frondi üleminekul läheb sealgi soojemaks.

Tsüklon liigub üle Skandinaavia ja Soome itta. Esialgu on selle lõunaservas väga soe ja vihmane ilm, kuid hiljem hakkab selle lääneservas õhumass jahenema ja vihmas asemel tuleb taas lund ja lörtsi. Järgmised tsüklonid liiguvad ilmselt üle Eesti. Seega kiiret külmenemist veel ei tule, kuid talvisemaks läheb küll, eriti kuna lumi tuleb maha. Siiski ei pruugi see kõikjal ühtmoodi olla, sest osa Eestist võib jääda sooja sektorisse ja seal siis ajutiselt plusskraadid, vihm ja lörts.

17. detsembri hommikul sadas peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis vihma või lörtsi (ajuti oli sadu tugev). Päeva jooksul sademed vähenesid ja suuremas osas kadusid. Soome lahel ja saarte ümbruses on tekkinud rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

Endiselt püsib mudelites stsenaarium, et polaarfront liigub peatselt lõuna poole ja tsüklonid hakkavad liikuma otse üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues külmema ilma ja rohkem lund. Külmenemine ei paista olevat kuigi suur ega kiire. Aga järgmised päevad on siiski veel väga soojad ja enamasti vihmased.

16. detsembri hommikul ilm selgines. Hommikupoolikul sadas mõnel pool rannikualadel hoovihma, hooglörtsi ja lumekruupe, Soome lahel oli äikest. Õhtupoolikul hakkas saartest ja Lõuna-Eestist pilvisus tihenema (kiud- ja kiudkihtpilved).

Kogu nädala vältel on ilm väga muutlik või isegi heitlik (palju madalrõhulohke, mõni üksik kõrgrõhuhari). Sademed on enamasti vihma ja lörtsina, aga võib ka lund tulla (tekib ajutine lumikate, nagu juhtus mõnel pool eelmisel ööl).

Edasine sünoptiline olukord sobib Ilmateenistuse kuuprognoosiga: Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0°C ja sademed tulevad enamasti lumena. Langemise all on siin ilmselt mõeldud, et muutub lõunapoolsemaks, liigub lõuna poole. Praegu näitavad mudelid endiselt seda varianti. 

15. detsembril hakkas Läänemere regiooni ilma mõjutama Norra merele jõudnud ülitsükloni (õhurõhk keskmes 960 hPa) idaserv. Pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja õhtul hakkas alates Lääne-Eestist vihma ja lörtsi sadama.

Valdavalt tsüklonite ida- ja lõunaservas jätkub eeltalvine ilmastik: on tuuline, pilves, sageli sajab vihma ja lörtsi, mõnel päeval ka lund. Püsivat talveilma veel tulemas ei ole, kuid nädala lõpus võib siiski külmemaks minna ja sademed tulevad siis enamasti lumena ja õhutemperatuur langeb valdavalt miinuspoolele. Selline talvise ilma episood on ilmselt põhjustatud seeriatevahelisest perioodist. Pole põhjust arvata, et see jääb püsima, vaid uus tsüklonite seeria võib enne jõule taas sulailma tuua.

13. detsembri tormi ülevaatlik kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/13-detsembri-tormi-jarelkaja/. Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on alles jäetud, sest umbes samal ajal oli Kuramaal 35 m/s puhanguid ja Sõrves oli äikest (tormiga liitus pagi). Ülevaate täpsustuseks, et vähemalt Eestis langes õhurõhk enne tsükloni saabumist kuni 9 hPa/3 h jooksul, hiljem tõusis kuni 10 hPa/3 h kohta.