Tormine nädal

14. detsembril ilm selgines ja tuul rahunes, aga sellele vaatamata püsis Eesti kohal tsüklonaalne vöönd.
Uus ülitsüklon on saabumas Norra mere kohale ja selle lohk jõuab umbes ööpäevaga kohale. See tähendab nii pilvisuse tihenemist, tuule tugevnemist kui lõpuks sademete kohalejõudmist.

13. detsembri torm. Kokkuvõtlik jutt tormist. 13. detsembri esimesel poolel liikus tsüklon üle Loode-Eesti Soome lahe kohale (keskmeala oli üsna suur). See tõi lumesadu ja tuisku, mistõttu mitmel pool tekkis lumikate, kuid see sulab ilmselt paari päeva jooksul (hiljemalt). Saaremaal oli äikest. Tugevaimad puhangud ulatusid hommikul üle 30 m/s (Kihnu, Ruhnu, Sõrve).
Kella 3-4 vahel Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on andmetesse alles jäetud ja selle näidu tunnistas ametlikuks ka Ilmateenistus oma FB-i lehel. See on kindlasti väga märkimisväärne, sest 8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s. Siiski 2005. a jaanuaritormi andmeid vaadates selgub, et suurem osa automaatjaamu läksid tormi maksimaalses faasis rivist välja. Seega on väga tõenäoline, et maksimaalseid tuule kiiruse ei õnnestunud registreerida.
Vaatamata sellistele tugevatele tuultele hoiab ametlikku rekordit Ruhnu – 48 m/s, mis mõõdeti 2. novembril 1969. a. Siiski see Ruhnu rekord on mõõdetud visuaalselt tuulelipu abil ja selle mõõtmistäpsus on oluliselt väiksem. Võib-olla tasuks rekordeid registreerida siiski automaatjaamade näitude alusel, mis peaks olema enamvähem võrreldavad.
Päeva jooksul liikus osatsüklon itta ja viimaks Karjala kohale. Kuni õhtuni püsis veel tormine ilm, hooti sadas vihma ja lörtsi, kuid viimaks tuul nõrgenes. Päris vaikseks siiski ei jää, sest Eesti kohal püsib tsüklonaalne vöönd, kus ilm jätkuvalt tuuline.

Osatsükloni keskmeala on suur, nii et see hõlmas Soome lahe suudmele ka Loode-Eesti (DWD).

13.12.2014 Meriväljal. Päivi Paltsi fotod

Meretaseme kohta vt http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ ja prognoos http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/

Läti ilmateenistus prognoosib maa edelarannikule eeloleva öö teiseks pooleks tuulepuhanguid 33-34 m/s:

http://www.meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklons-billie-turpina-aktivizeties?id=887&cid=105

Maksimaalne mereveetase, mille on HIROMB prognoosinud (http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/)

Kartograafilise pilguga: http://marekkarm.blogspot.com/2014/12/vaike-eesti-ja-soome-ilmakaartide.html
Ilmateenistus andis eriuudise: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/ ja  täiendava teabe, lisaks punase hoiatuse: 
12.12.2014.a
Erakorraline teave 13.12.14 tormi kohta
Väga aktiivne tsüklon liigub täna (12.12.14) Briti saartelt Taani väinade kohale ja suundub edasi kirdesse. 13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde.
Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevakstormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisem aal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s.
Sadu läheb enamasti üle vihmaks. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.
Ilmaprognooside osakond (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)

13.12.ÖÖSEL TUGEVNEB LÕUNATUUL 17 KUNI 22, PUHANGUTI KUNI 28 M/S, HOMMIKUL JÄTKUB LÕUNA- JA EDELATUULE TUGEVNEMINE 20 KUNI 25, PUHANGUTI 30 KUNI 35 M/S. LAINE KÕRGUS 3 TO 5 M (http://www.meteoalarm.eu/ee_EE/0/0/EE-Eesti.html).

Prognoositav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/taiendav-teave-13-detsembri-tormi-kohta/)

Satelliidipildil on areneva osatsükloniga seotud tihe pilvemass hästi näha, läände sirutuv nn saba on polaarfront jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Ilmakaardil on osatsüklon juba väljakujunenud ja kihutab kiirelt süvenedes ööpäevaga Läänemere kohale (DWD).

Tormipäevik:  http://ilm.ee/?513052. Sinna sisse lisati Twitter, et kõik need, kes kasutavad Twitteris hastagi #TORM, nende vastava märgisega säutsud tuleksid lehele. Nii et kellel on Twitteri konto, saab ise ka sõna sekka öelda, eriti kuna see on mugavam kui kommenteerida.

13. detsembril on oodata tormi (segaduste vältimiseks, et märkimisväärset atmosfäärihäiritust, millega käivad kaasas tormituuled, kuid iseasi on see, kuhu tugevaim tuul satub). Selle toob Põhjamerel ja Taani väina kohal tekkiv ja Läänemerel süvenev osatsüklon, mis liigub  laupäeva jooksul ilmselt üle Loode-Eesti Lõuna-Soome kohale.
Kuna prognoositav osatsüklon on väga väike (läbimõõt vaid mõnisada km), kuid sügav (õhurõhk keskmes eeldatavalt 970 hPa), siis tuleneb sellest väga suur baariline gradient, mis põhjustabki tugevat tormi.
Nii Euroopa kui GFS mudel prognoosivad selle liikumist üle Läänemere ja Loode-Eesti (või Hiiumaa ja looderanniku lähedalt) kirdesse Lõuna-Soome, hiljem Karjala kohale. Osatsüklon peaks ühe ööpäevaga jõudma liikuda Põhjamerelt (12. dets hommikul) Soome lahe või Soome kohale (13. dets hommikul või lõunal).

11. detsembril mõjutas Eesti ilma Norra merele jõudnud nõrgeneva ülitsükloni idaserv. Öösel sadanud lumi jõudis suures osas sulada, paiguti jäi siiski maha lumekirme. Päeval ilm selgines ja tuul nõrgenes, kuigi püsis rannikualadel puhanguti veel väga tugev.

Euroopa mudeli arvutus 13. detsembri öö kohta. Tormine osatsüklon on veel Läänemere kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Oletatav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/)

11. detsembri ilmakaardil on juba osatsükloni tekkimist näha (DWD).

Talvist ilma pole ilmselt oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba üsna lähedale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust. Kuna 850 hPa pinna on valdavalt -5°C isoterm, siis see tähendab kõikide sademetefaasi võimalikkust olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist: vihma, lörtsi või lund.

Ilmateenistus on hoiatas, et 10. detsembril on oodata (tugevat) tormi. Tõepoolest, 9. detsembril jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne tsüklon (õhurõhk keskmes alla 950 hPa). Skandinaaviast 9. detsembril Läänemere kohale liikunud kõrgrõhuhari kadus ja selle asemel hakkas 10. detsembril Eesti ilma mõjutama ittaliikuv ülitsüklon: algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). 

Kuna Eesti jääb siiski selle äärealale, siis piirdub olukord tõenäoliselt vinge sügisilmaga, rannikualadel ja merel on siiski ka tormiseid puhangud (nii mõõdeti Ilmateenistuse andmetel 10. detsembri kõige tugevam tuulepuhang, 23,7 m/s, kell 17-17.59 Vilsandil). Sademed viibisid ja jõudsid kohale 10. detsembri õhtul (peamiselt vihm ja lörts, kohati lumi).
Paari päevaga triivib ülitsüklon lähemale (esialgu Norra merele), mistõttu tuul püsib tugev või isegi tormine. 12. või 13. detsembril on arvutatud Läänemerel osatsükloni teke, mille trajektoorist oleneb eeskätt tuule tugevus: kas lihtsalt tormine (puhangud 21 m/s ja rohkem) või päris torm (keskmine tuule kiirus 21 m/s ja rohkem), kuid ka sademete hulk. Praeguse seisuga (10.12. õhtul) on mudelites üsna sarnaselt arvutatud trajektoor Eesti lähedalt või üle Hiiumaa ja loodenurga kirdesse. (Osa)tsükloni väiksuse tõttu oleneb tuule tugevus oluliselt siiski ka nii väikesest trajektoorierinevusest. Seega lähemad paar päeva peaksid tooma selguse, mis ootab eeskätt tuule osas 12.-14. detsembril ees.
Pärast selle intensiivse (osa)tsükloni kadumist on veel mitu sarnast arvutatud, mis kõige tõenäolisemalt liiguvad üle Eesti või vähemalt üsna lähedalt (läänest, loodest, põhjast) mööda. See tähendab tormise ja pikaajalisest keskmisest soojema ilma püsimist.