Seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik aasta lõpus

Kommentaariumi link
22. detsembri õhtupoolikul hakkas Harku radar avalikkusele taas andmeid edastama. Radaripilt

Taimi Paljak. Ilm ja aasta 2014

Seekordseks pealkirjaks sai seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik, sest Eesti ilma ei mõjuta lähipäevil ükski selgelt väljakujunenud tsüklonite seeria, küll saabuvad järjestikku läänest või loodest tulevad osatsüklonid, mis toovad lund ja lörtsi. Nii on ilm ikkagi muutlik ja vaheldusrikas.

30. detsembril hakkas saartest ja Loode-Eestist sadama lund ja tuiskama, läks tunduvalt soojemaks. Õhtu jooksul sadu nõrgenes, aga põhja poolt on lisa tulemas, vt allpool.
Ilmateenistuse hoiatus: 30.12. päeval sajab Lääne- ja Kesk-Eestis tihedat lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Alates saartest läheb sadu järk-järgult üle vihmaks ja tekib jäidet. 30.12. õhtuks levib lume- ja lörtsisadu Ida-Eestisse ning 31.12. öösel sadu jätkub, tuiskab, on jäidet. 31.12. hommikul sajuala taandub. Puhub edelatuul rannikul puhanguti kuni 20 m/s, sisemaal tugevneb puhanguti kuni 15 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

30. detsembril tuli soojust tublisti juurde (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).

Sula toovat madalrõhulohku tähistab vägev valge ja läbipaistmatu pilvemass - loodest saabub suurem kogus soojust ja niiskust. Liikumist ja arengut vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

Selginemisefekt 29. detsembril. Seekord avaldub eriti hästi selginemisefekt, mis on üsna tavaline enne suuremaid ilmamuutusi ja äikest. Praegusel juhul põhjustas selle antitsükloni harja telje jõudmine Eesti kohale. Telje üleminekul muutub õhu liikumise suund ja kiirus: enam ei transpordita merelt niiskust maismaal kohale ja pilved hajuvad. Üpris tõenäoline, et vähemalt kohati võib õhutemperatuur langeda -20°C-ni.

Pilvede hajudes ja tuulevaikuses hakkas ka Tallinnas õhutemperatuur kiiresti langema (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).

29. detsembri öö oli enamasti pilves ja seetõttu jäi õhutemperatuur suhteliselt kõrgeks (kuni -13°C). Kuna pilvekiht jahtus aegamööda, siis tekkis sinna rohkem jääkristalle ja sademetetekkeprotsessid intensiivistusid ning lumesadu tugevnes. Päeva jooksul tekkis ka selgimisi, kuid päris selgeks veel ei lähe. Pilvekiht on pärit enamasti Soome lahelt, vt http://sat24.com/en/scan?ir=false. Tuul jäi päris vaikseks, sest Eesti kohale saabus harja telg (vt graafikut).
Palav ja niiske õhumass jõuab kohale juba 30. detsembri õhtuks. Seega aasta viimane päev on ilmselt kõikjal plusskraadides. Intensiivne kuumalaine talve kohta kestab umbes kaks päeva, siis hakkab tasapisi järele andma: juba 3. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri langemist nullilähedaseks ja vihma asendumist rohkem lörtsiga. Päris talvise ilme võib loodus võtta veel kaks-kolm päeva hiljem.

Enamasti jäi külm mõõdukaks, ent kus taevas selge püsis, oli päris krõbe: Läti edelarannikul langes õhutemperatuur hommikuks -20°C-st madalamale (Läti Ilmateenistus).

Intensiivsete tsüklonite jõudmist Läänemere näitavad kõik mudelid. Eesti satub nende tuulisesse ja esialgu väga sooja lõunaserva (http://www.meteonovosti.ru/).

Satelliidipildil on infrapunases lainepikkuses hästi näha õhumasside piirialad: need on suured, valged, läbipaistmatud pilvemassid. Kagu-Euroopas on arktilise ja troopilise õhumassi piiriks lõunatsüklon, Põhja-Euroopas on arktilise ja merelise polaarse õhumassi piiriks põhjatsüklonid (http://www.lennuilm.ee/kaugseire/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 

Soome lahele saabus harja telje saabumise tõttu tuulevaikus (http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=86400).

28. detsembril läks ilm pilve, sademeid oli siin-seal (nõrgast tugeva lumeni). Olulisi muutusi pole ka ülejäänud päeva jooksul oodata: on enamasti pilves ja mõõdukalt külm (selge ilmaga oleks ka päeval  -10°C-st madalam, rääkimata öösel). Kui õhumass külmeneb, siis võib olla tugevneb põhjarannikul ka mereefekt, mis senimaani on olnud nõrk.
Kõige külmem on 29. detsembril, kui isegi pilves ilmaga võib  -10°C olla. Seejärel saabub lauslumi ja ilm soojeneb. Aastavahetus on ilmselt kõikjal plusskraadides, kuid suuremat vihmasadu pole näha. Ülitugev sula kestab umbes kaks päeva, siis annab see talvine kuumalaine pisut järele.

Lääne-Euroopa loodetsüklon transformeerus Aadria merel lõunatsükloniks: moodustus uuesti silmapaistev pilvelehvik, mis on sellele tsüklonite tüübile väga iseloomulik (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

27. detsembri lumeuputuse tagajärg Suure-Jaanis. Triin Kangro foto

27. detsembril jõudis aktiivne frontaallaine Eesti kohale, tuues kaasa mõnele poole mõõduka kuni tugeva lauslume. Eriti palju lund sadas Pärnumaal ja Viljandimaal. Ühe inimese kirjeldus: Suure-Jaanis sadas siis 12 h järjest tihedat lund. Kella poole 6 paiku mõõtsin lumepaksuseks 38cm! Siin pildid oma auto väljakaevamisest
Kui 26. detsembril oli äikest mõnel pool põhjarannikul, siis täna hommikul kella 9 ajal oli äike Saaremaal Salmel. Vaatleja kirjeldas seda nii: paar sähvatust oli, müristas üsna kõvasti ja peale seda hakkas laia lund sadama.
Vastus kommentaarile tänase laussajuala liikumine ei selgu mitte tänase päeva jooksul, vaid seda oli juba eile ette teada, et rootsist idakagusse liikuds ei liigu see mingi valemiga põhjarannikule, vaid üle keskeesti. seega on mudelid õigesti ennustanud. on selline. Vaadates veel öösel erinevaid allikaid (radari- ja satelliidipildid, kõige uuemad ilmakaardid) oli veel paljuski lahtine, kuhu ja kui palju lauslund jagub. Seepärast kirjutasin ka öösel, et alles tänase jooksul selgub (vt seletusi ka piltide all). Kella 12-13 paiku oli juba selge, milline on olukord sademete osas.
Soome lahel on tekkinud mereefekt, mis liigub põhjarannikule, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/harku-radar/, kuid vähemalt esialgu on see nõrk.
Kaheks päevaks jääb Eesti kohale arktiline õhumass. Selle südamik jõuab kohale 29. detsembril, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur võib jääda -10...-15°C piiresse, aga öösel langeda -20°C-st madalamale, kui on vähegi selgem ja vaiksem ilm. Suur sula jõuab Suurbritannia antitsükloni ja põhjatsüklonite koosmõjul kohale 31. detsembriks. See võib viia suurema osa või isegi kogu praeguse lume.

Satelliidipildil oli näha, et frontaallainega seotud pilvemass liikus itta, sh Loode-Eesti kohale. Laagris hakkas puhuma kagutuul, mis näitas, et baarilise moodustise kese pidi jääma läände. Itta või idakagusse liikumisel oli igati loogiline eeldada, et ka nt Harjumaale võib palju lund tulla, aga ei mingeid garantiisid. 

Lisaks on näha satelliidipildilt veel päris karm pilvelehvik, mis on suunatud Itaalia poole - see toob sinna peatselt kaasa ilmselt paduvihma ja äikest, mägedesse lumeuputuse.  Severe Weather Europe kirjutas oma FB-i lehel nii:

"Evening analysis of airmass satellite image across Europe. A developing cyclone (MSLP 1003mb) which will affect central Europe and northern Mediterranean this weekend is nicely visible, centered over the British Isles. Expected to be near 995mb when it arrives over N Adriatic sea. It is quite rapidly moving towards SE towards the Alps. Meanwhile, very cold polar airmass continues spreading south across eastern Europe."

Satelliidipilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

27.12. hommikusel ilmakaardil on näha, et front on Eesti kohal, kus sademeid võib jaguda mõlemale poole (DWD).

Muhu. 27. dets 10:24. Lumi on jõudnud ka meie saarele! Margareta Kolki foto

26. detsembril ilm selgines ja soojenes, sest Eesti sattus põhjatsükloni pisikesse sooja sektorisse (vt allpool ilmakaardil). Kõige külmem oli öösel Lääne-Nigulas ja Pärnus (kuni -13°C, mõnedes vaatluspostides veelgi madalam), kuid öö jooksul läks ilm pilve ja tuul tugevnes, mistõttu õhutemperatuur tõusis. Lisaks avaldas mõju soojenev õhumass. Nii märgiti keskpäeval plusskraade saartel ja mitmel pool rannikualadel (Tallinn-Harkus samuti, ent nt Laagris polnud sulast märkigi). Samal ajal arenesid Põhja-Eestis külma frondi läheduses konvektsioonipilved.
Külm front liikus õhtu jooksul Põhja-Eesti kohale, kus arenesid rünksajupilved, oli äikest, lumepagisid, sadas nii tugevat hooglund, lumekruupe kui jääkruupe. Pärast keskööd sajud nõrgenesid.
Õhtul arenes Skandinaavia kohal frondil laine, millega seotud pilvemassi on satelliidipildil hästi näha, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See võib 27. detsembril Eestisse tuua mõõduka kuni tugeva lauslume. Sademeid ilmselt ei jagu ühtlaselt igale poole, aga see selgub päeva jooksul, kuhu rohkem ja kuhu vähem.

Lennumeteoroloogilisel kaardil on pisike soe sektor märgitud. Külm front põhjustas Soome lahe ümbruses konvektsioonipilvede arengut, aga ka tugevat puhangulist tuult (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

 Ka Mustamäel mõõdetav õhutemperatuur näitab, et sula ei ole. Ilmselt on Tallinn-Harkus mere mõju nii palju tugevam, st läänetuul toob merelt soojemat õhku (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Järgneval kahel päeval on ülekaalus arktiline õhumass, mis saabub põhjast ja muudab ilma väga külmaks. Seejärel on arvutatud antitsükloni teke Suurbritannia kohale (pärineb Assoori maksimumist). Selle lääneservas kannab tugev lõunavool troopilise õhumass kaugele põhja ja see peaks Läänemerele jõudma antitsükloni põhjaservas läänest või isegi loodest. Tugeva tuule tõttu on õhu segunemine küllaltki hea, nii et vaevalt see soe õhk vaid inversioonina kõrgustesse jääb.

25. detsembril ilm külmenes ja selgines. Öösel oli Põhja-Eestis lumetuisku ja minilumetorm, nagu mõni seda nimetas. Kohati sajab lund päevalgi: tegu paistab olevat merelt pärit niiskuse sadenemisega. Õhtuks selgines ilm peamiselt Lääne-Eestis ja seal oli seetõttu ka kõige külmem: paiguti -10...-15°C.
Järgmist suuremat lumesadu on oodata ilmselt 27. detsembril, kui Eestini ulatub kirdest lohk ja siinkandis võib areneda pisike osatsüklon. Sellega seoses läheb korraks ka pisut soojemaks, ent siis külmeneb uuesti.
Suuremat ilma soojenemist on praeguse seisuga oodata uueks aastaks. Selle teeb võimalikuks antitsükloni lõunasse liikumine ja põhjatsüklonite seeria.
24. detsember möödus loodest saabuva tsükloni määrata. Saartel läks ilm ennelõunaks selgemaks, mõnel pool oli koguni päikeseline, põhjarannikul hakkas lund sadama. Kohati tugev sadu jõudis viimaks Ida- ja Lõuna-Eestisse, kus kogunes kuni 10 cm värske lumekiht. Samal ajal arenes Lääne- ja Põhja-Eestis tugev udu, mis hajus alles südaööks.
Järgmised päevad kuni uue aastani on talvised ja üsna külmad. Mudelid on sünoptilise olukorra prognoosi jälle märkimisväärselt muutnud: nüüd lubatakse lõunatsükloni teket, selle põhjaservas on ilm külm; lisaks üsna tõenäoline antitsüklon või kõrgrõhuvöönd Läänemere kohal. Seega on olukord jätkuvalt veel lahtine ja kõik võib olla, üsna kindel paistab olevat vaid (väga) külma ilm püsimine vähemalt uue aastani.

Imelist jõulurahu! Lund on mõnel pool palju...

23. detsembri hommikuks jäi ilm rahulikumaks ja mandril langes õhutemperatuur miinuspoolele, ainult saartel püsisid veel plusskraadid. Lumikatet ei ole tekkinud või jõudis see sulada saartelt ja Edela-Eestist, kuid mujal on lund 1-15 cm, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Päeva jooksul hakkas alates Lääne- ja Loode-Eestist uuesti lund sadama, mille põhjuseks on Skandinaaviast saabunud madalrõhulohk ühes sooja frondiga (1 ja 2). Õhtul suurem sadu lakkas ja ilm külmenes.

Homse jooksul liigub üle Eesti loodest kagusse (osa)tsüklon, mis toob peamiselt lund ja lörtsi, kuid saartel ja Edela-Eestis võivad valitseda plusskraadid ja sadu on vihma või lörtsina. Seega pole veel kindel, et kogu Eestis saab 25. detsembriks lumikatte, kuid see on võimalik. 

27.-28. detsembri sünoptiline olukord ja sellest tulenevalt ilm on veel üsna lahtine. Üldiselt on tõenäolisem aktiivse tsükloni jõudmine Skandinaaviasse või Läänemere kohale ja see toob soojema-tuulisema ilma; sademed olenevad sellest, kui kaugele itta tsüklon pääseb. GFS mudel pakub aasta lõpuks isegi tsüklonaalse blokeeringu teket või sellele sarnanevat olukorda, mis ei laseks uutel läänetsüklonitel itta liikuda. Euroopa mudel pakub külmas arktilises õhumassis hoopis antitsüklonaalset arengut, mis algul toob üsna külma ilma, aga hiljem antitsükloni(te) põhjaservas ja põhja- või loodetsüklonite lõunaservas ilma soojenemise.

Lumikatte paksuse prognoos. Läti Ilmateenistus

Udu väga kiiresti tihenemas Simunas 23. detsembril kella 14:46 ajal. Kairo Kiitsaku foto

Kuigi sageli öeldakse, et laussademed on nõrgad ja mõõdukad erinevalt hoogsademetest, mis sageli on tugevad – seetõttu peaksid ka kihtsajupilved andma ikka nõrka või mõõdukat laussadu  –, siis alati see nii pole. Seda näitas ilmekalt 22. detsembril üle Põhja-Eesti liikunud (osa)tsüklon, mis tõi mitmele poole tugevat lauslund. Kihtsajupilved, mis andsid selliseid tugevaid laussademeid, pidid olema erakordselt paksud  – ilmselt 5-7 km paksused, lisaks võis kohati olla tegu ka konvektsiooniga (maskeeritud rünksajupilved).

Sellist tugevat lauslund (õhtul pimedas oli lumesadu palju vägevam) saab anda vaid meeletult paks ja suure veesisaldusega pilvekiht. Seega võib arvata, et need kihtsajupilved oli mitmeid km paksud, võib olla ulatusid koguni tropopausini.