Tsüklonite seeria detsembri algul

Uus ilmahuvilise kodulehekülg: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kalda.html

Ilmateenistus kirjutas oma FB-i lehel: Sügiskuude ilmakokkuvõttest selgub, et tegemist oli kõige kuivema sügisega alates aastast 1961! Huvitavaid fakte leidub aga veelgi – näiteks oli Roomassaares 38 päikeseta päeva! Vaata sügiskuude ilmakokkuvõtet siit: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/sugise-ulevaade/

5. detsembril jäi Eesti Valgevene ja Ukraina kohal oleva antitsükloni mõjualasse. Öö jooksul udu kadus, sest tuul tugevnes – tugevam tuul segab piirkihis olevat õhku paremini ja takistab jahtumist, mistõttu udu nõrgeneb. Päeval langes alates Kagu-Eestis õhutemperatuur alla 0°C ja õhtul hakkas mõnel pool jälle udu tekkima, sest nähtavasti ületas jahtumine tuule segavat (jahtumist takistavat) mõju. Kõige soojem oli Põhja-Eestis ja Hiiumaal (ennelõunal kohati üle 3°C, 4. detsembril Loode-Eestis isegi üle 6°C). 

Antitsükloni mõju väheneb ja tuul tugevneb. Prognoositakse ka sademeid vihmast lumeni.

See, et antitsüklon on ühe põhjatsükloni soojaks sektoriks, on siin veelgi paremini näha (DWD). 

`

5. detsembri sombune päev Vana-Võidus. Lumi on praktiliselt kadunud. Kristjan Kalda foto

4. detsembril tõusis kõikjal õhutemperatuur üle 0°C ja lumi hakkas sulama ka Kagu-Eestis. Tugevnes Lõuna-Venemaa sooja antitsükloni hari. Seetõttu tuul nõrgenes ja õhtul tekkis soojas-niiskes õhumassis mitmel pool udu.

Selles harjas võib tekkida uus kese (tuum), mis liigub järgneva ööpäeva jooksul üle Eesti kirdesse. Seega on ees üks vaikne, soe ja udune (öö)päev. Pärast antitsükloni eemaldumist tugevneb lääne- või põhjatsüklonite mõju ja ilm läheb tuulisemaks. Kuna Eesti jääb siiski tsüklonite äärealale, siis esialgu ei pruugigi märkimisväärseid sademeid tulla. Ilmateenistus siiski prognoosib lund, lörtsi ja vihma, aga sajukogused ei pruugi suured olla.

Eestit hakkas 4. detsembril mõjutama sooja antitsükloni hari, mis on justkui tsükloni soe sektor (DWD). 

3. detsembril läks sulale, st õhutemperatuur tõusis üle 0°C, v.a Lõuna- ja eriti Kagu-Eestis, kus püsis miinuspoolel. Märkimisväärse asjaolu tuleb mainida, et õhutemperatuuri tõus algas saarte lääneosast ja Soome lahest, st soojenemine levis loodest kagusse. Nii püsis nt Sõrves ja Ruhnus õhutemperatuur veel mitmeid tunde miinuspoolel pärast seda kui Harjumaal tõusis juba üle 0°C.

Öö jooksul tugevnes tuul oluliselt (puhangud Soome lahel üle 20 m/s), kuid hommikuks nõrgenes. Sademeid praktiliselt ei tulnud, sest Eesti jäi kaugele tsükloni lõunaserva, nii et sajualad jäid Põhjalahe, Soome ja Loode-Venemaa kohale.

Pärast põhjatsüklonite rünnakut on oodata lühiajalist pausi: 5. detsembriks tugevneb Eesti kohal soe antitsüklon või vähemalt selle hari. Seetõttu märkimisväärseid sademeid pole lähipäevil (3-4 päeva) oodata. Selline arengusuund kaua siiski ilmselt ei kesta, vaid uued läänetsüklonid muudavad ilma uuesti tuulisemaks ja toovad lõpuks ka sademeid.

Sooja ja niiske õhumassi pealetung on näha valge läbipaistmatu pilvemassi järgi Põhja-Euroopas. 2.12. õhtune infrapunapilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Imeline vaade 2.12. öösel Pangodis. Eero Hermanni foto

2. detsembri öösel läks Lääne-Eestis ilm pilve ja õhutemperatuur tõusis. Ida- ja Lõuna-Eestis samal ajal selgines ja väga madal õhutemperatuur püsib seal õhtuni.

Antitsüklon on jõudnud Valgevene kohale, kuid selle mõju veel püsib. Siiski ilmselt juba õhtu ja öö jooksul alatates saartest ja Põhja-Eestist õhutemperatuur tõuseb, läheb sulale. Peipsi ja eriti Pihkva järve ääres peaks talvine ilm kõige kauem püsima: prognooside järgi ei pruugigi seal üle 0°C tõusta. 

Siiski sulailm suuremas osas Eestist peaks domineerima mitmeid päevi järjest.

Härmas puud Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

2.12.2014 Lullikatku kell 15:42. Airika Tamme foto

30. november ja 1. detsember olid paljudes kohtades pakaselähedase õhutemperatuuriga (hommikuks oli kohati külma ligi 19 kraadi), udused ja härmas loodusega. Tunduvalt soojem oli saarte rannikualadel. Selline ilm jätkub veel ligemale ööpäeva.

Talvine ilm siiski ei stabiliseeru, vaid antitsüklon kaugeneb tasapisi kagusse ja see võimaldab toimuda suurel ilmamuutusel, mille toob tsüklonite seeria, mille lõunaservas saabub ookeanilt palju soojem ja niiskem õhumass. Arvatavasti nädala lõpuks lumi kaob ja ilm on taas hilissügise nägu.

Tõenäoliselt jääb 1. detsember veel üsna pikaks ajaks kõige külmemaks ilmaks alates jaanuarist/veebruarist. Õhutemperatuurigraafik Mustamäel (http://193.40.240.131/info/TGR.HTM, ligi pääseb http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Lullikatku. 1.12.2014 kell 13:20. Airika Tamme foto

Kihtpilvede rünnak 1. detsembri öösel Tartus ja Jõgeval. Ain Vindi ja Kairo Kiitsaku foto

30. novembril ilm paljudes kohtades selgines ja õhutemperatuur langes, puudele tekkis härmatis. Õhtul, kus püsis selge, langes õhutemperatuur -10...-15°C-ni. Lisaks saartele oli Ida-Eestis Peipsi järve, niiskema õhu ja pilvede tõttu soojem.

Antitsükloni kese jääb Eesti kohale veel umbes ööpäevaks, pakkudes võrdlemisi külma ja vaikset talveilma. Edaspidi olukord muutub: antitsüklon eemaldub ja laguneb, mistõttu mõjule pääsevad läänetsüklonid. Need toovad tuulisema ja tunduvalt soojema ilma. Selline soojem ja hilissügise nägu ilmastik võib jääda püsima pikemaks ajaks.

Antitsükloni keskme paiknemist Eesti kohal näitavad suletud isobaarid, kuid ka õhurõhu üpris ühtlane jaotus (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

28. ja 29. november üllatasid mõnel pool üsna tugeva antitsüklonaalse lumesajuga (õhurõhk ulatus üle 1035 hPa, ilmakaart, hoiatused). Ehkki seda on peetud mereefektiks, siis päris nii see ilmselt pole, sest esiteks õhumass on selleks pigem liiga soe ja teiseks pole ühtlast õhuvoolu üle veekogu. Seega peab tegu olema ikka mingisuguse õhumasside piirialaga, st frondiga, mis põhjustab sademeid, sest frontaalpinnal õhumass ju tõuseb. Tõepoolest, Soome lahe piirkonnas on frontaalpind olemas: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-11-29_05.png. 

Antitsükloni keskme piirkond on väga ulatuslik, nii täpne keskme asukoht on igas õhukihis erinev, mistõttu õhu liikumise suund on olenevalt kõrgusest erinev, vt sondeeringut. Kuna õhk kerkib Soome lahel kohal paiknevalt frontaalpinnal ja selle tagajärjel tekivad niiskes õhumassis sademed, siis 1-3 km kõrgusel valitsev (üldiselt) kirdevool kannab lume Eesti kohale. 

Üsna tugev antitsüklonaalne lumesadu 29.11, Kloogal. Erik Kraanvelti foto

Veel mõned päevad hoiab antitsüklon ilm vaikse ja talvise. Detsembri algul on oodata muudatusi, millest räägib ka M. Merilain: Just samal ajal algab Atlandil tõenäoliselt võimsa tsükloni kujunemine. Selle tekkeks ja süvenemiseks on sobivad  tingimused juba pühapäeval, mil kuskil 50. põhjalaiuse ja 40. läänepikkuse kohal kohtuvad Assoori kõrgrõhuala põhjaservas kirde poole liikunud suur soe Atlandi lõunapoolsetelt laiustelt ning Kanada arktiliste saarte ja vete kohalt saabunud väga külm õhumass. Esmaspäevaks peaks kujunenud tormitsüklon olema juba Islandist idas Norra mere poole teel. Hiljemalt teisipäeval satub Läänemere ümbrus tsükloni mõjusfääri ja külm kõrgrõhuala on sunnitud taganema. Ilmselt on ka Läänemerel oodata tugevat võib-olla lausa tormilisi algul lõunakaare, hiljem läänekaare tuuli. Tsüklonite tavapärane hilissügisene võidujooks jääb  seekord  mõnevõrra hilisemaks, kuid detsembri alguses  on neid ridamisi Põhja-Atlandilt tulekul. Jääb vaid loota, et nende raev raputab eelkõige Skandinaavia rannikut ja Briti saari, kus torm nii tavaline talveilming, meie aga pääseme kergemalt. Millal külm  talv ja lumi tagasi tuleb, ei tea. Ehk aitab NAO indeksi prognoosi jälgimine, vaata SIIT. Hetkel pole sealt midagi selgemat näha (võetud http://ilm.ee/?512990).

Tegu on tsüklonite seeriaga, mille teket soodustab barokliinse labiilsuse suurenemine ehk vastamisi satuvad eriti kontrastsed õhumassid. Meeldetuletuseks, et tsüklonite seeriad tekivad tavaliselt polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja see kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik. Rohkem: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Mõneks päevaks on talvine rahu. Lumine 28. nov Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

Muust. 28. novembri öösel puhus enamasti lõunatuul, sest maalähedastes õhukihtides oli ülekaalus Venemaa antitsükloni mõju. Radar näitas, et sajualad liikusid edelasse või lõunasse. Seega pidi 1-3 km kõrgusel õhk liikuma vastupidises suunas, mida näeb ka sondeeringust. Sellel võib olla kaks võimalikku põhjust: a) mõju avaldas läänepoolne osaantitsüklon ehk tuum, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141127.gif.
Selgituseks, et hari ehk kõrgrõhuhari on antitsükloni väljasopistunud osa, kuid vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks. Tuum on justkui osatsükloni antitsüklonaalne analoog. Selles liigub õhk samuti päripäeva (põhjapoolkeral), seega läänepoolne tuum põhjustaks õhu liikumist põhjast lõunasse;

b) teine variant on see, et antitsükloni kohal on tsüklon või selle lohk, kus õhk liigub vastupäeva. Arvestades möödunud päeva sünoptilist olukorda, lohu või osatsükloni ulatust, sademeid jms asjaolusid, siis on see võimalus tõenäolisem. Tuuma mõjuala piirdus ilmselt vaid Lõuna-Skandinaaviaga ega ulatunud Läänemere idakaldale.

Kas tegu oli mereefektiga? Osaliselt ilmselt oligi nii, aga tuleb arvestada, et lisaks oli olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega polnud tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga. Nii sai lumekirme ka läänepoolne Eesti, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

Eeltalv, ikka eeltalv

Kommentaariumi link

Pilvekütid on oodatud 9. detsembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?512981

27. novembril jätkus pilves, vaikne ja kohati udune ilm. Mitmel pool sadas lund, mõnes kohas oli sadu märkimisväärne – näiteks Jõgeval kogunes lume paksuseks kuni 10 cm.
Mõneks päevaks püsib tugev antitsüklon läheduses või koguni Eesti kohal, mistõttu ilm külmeneb ja pikemat aega võib olla tuulevaikus. Kui õhk on niiske, siis on udu sagedane. Kas läheb ka selgeks, on veel teadmata.
Detsember võib tuua olulise ilmamuutuse: ookeanil tekib tsüklonite seeria, mille mõju ulatub ilmselt ka Läänemerele. Selleks peab antitsüklon lagunema või liikuma eest ära. Tsüklonite mõjul muutub ilm sel juhul tuulisemaks, sajusemaks ja soojemaks, st tõenäoliselt sulaks. Tsüklonite seeria põhjuseks on tugevam õhumasside vastasseis 60. ja 70. laiustel.

Lumesadu Vana-Võidus 27. novembril. Kristjan Kalda foto

Lumi Jõgeval 27.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

Vahepalana on huvitav võrrelda, kas ja kui palju erinevad eri riikide lennumeteoroloogilised kaardid sama ala, nt Eesti, kohta. Näide Rootsi ja Eesti ilmateenistuse lennumeteokaartidest 27. nov õhtu kohta:

Siin paistab huvitava asjaoluna silma külm front, mis on seotud antitsükloniga ja liigub loodesse. See on teatud määral loogiline, sest kagust tuleb külmem õhumass ja selle ees taandub loodesse soojem õhumass (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ilmateenistuse kaardil vastavat külma fronti (ega ühtegi teist) märgitud ei ole.  Võimalik, et tegu on vähemärgatava või ülemise frondiga, mida maalähedase õhukihi kaardile ei kanta. Viimane oletus võib õige olla, sest Rootsi lennumeteo kaart on maapinnast kuni lennutasandini 400 kohta (kaardil kirjas SFC-FL400), aga Eesti ilmateenistuse kaart ainult kõige alumiste lennutasandite kohta ehk aluspinnast u 3 km kõrguseni. Seega mingit vastuolu kaartide osas ei pruugi olla (http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/, sarnane http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

26. novembril püsis pilves ja sombune ilm. Kohati sadas vähest lund, lörtsi või vihma, oli udu (peamiselt Loode-Eestis).
Selle põhjuseks on Soome ja Põhjalahe kohal olev hääbuv madalrõhulohk, kuid tugevneva antitsükloni mõjul on Ida-Eestis õhutemperatuur ikka miinuspoolel. Seetõttu peaks lumikate seal, kus see praegu on (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), püsima detsembrini.
Erilist lumelisa oodata ei ole, sest antitsüklonaalne blokeering ei soosi sademete teket. Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool idast, kagust ja lõunast) transpordib mandri sisealalt Eestisse mõõdukalt külma õhku; päris pakaseline õhumass jääb vähemalt esialgu Põhja-Jäämerele ja Venemaa põhjaaladele.
Sellises olukorras võib juba praegust aega vähemalt Ida-Eestis lugeda päristalve alguseks, kuid see oleneb lõplikult siiski edasisest ilmastikust – kui detsembris on taas pikalt väga soe, siis võib vastav soe periood olla võimsam praegusest külmemast perioodist ja päristalve algus lükkub hilisemaks. Palju vaidlusi põhjustanud eeltalv jätkub nii või naa enamikus Eestist (jättes võimaliku päristalve Ida-Eestis kõrvale), erandiks meri ja mõned rannikualad saartel.

Millegipärast tekitab eelkõige eeltalv (aga ka talve algus üldse) elavat vastukaja ja isegi kütab kirgi, nii ka praegu. Sama asi oli aasta eest, kuid siis olid vaidlused seotud pisut teise asjaga, nimelt õhumassidega, kus kommenteerijad said mõnedest asjadest valesti aru ja lõpuks läks asi õhumassidega manipuleerimiseni.
Praegu aga tuli muuta postituse pealkirja, lisaks vihjasid kommenteerijad (nende taga mitte rohkem kui 1-3 inimest) sellele, et tuleks öelda TÄPSELT, kus on eeltalv ja kus veel hilissügis ehk siis nende soov on väidetavalt, et oleks kirjas midagi sellist: Eesti idapoolses osas on alanud eeltalv, aga saartel ja läänerannikul püsib veel hilissügis.
Klimatoloogidele tehtud järelepärimine andis vastuseks: jah, Mandri-Eestis on juba eeltalv, kusjuures pole mingit märki, et läheks suureks sulaks. Rannikul ja saartel on aga tõesti veel hilissügis. Seal saabuvad sügis, hilissügis, eeltalv ja talv tavaliselt palju hiljem. See siiski ei tähenda, et aastaaegade saabumine on seotud üksüheselt kliimatüüpidega.
Selgituseks, et Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega. Selline kliima on Ida-Euroopa lauskmaal 50.-60.°N, Lääne-Siberi lauskmaa lõunaosas, Suur-Järvistu piirkonnas, Lõuna-Kanadas ja Jaapani põhjaosas.  NB! Eesti saari käsitletakse Köppeni järgi Cfb kliimatüübi all. See on parasvöötme lääneranniku kliima, mis on iseloomulik Lääne-Euroopale.

Eeltalv on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes: kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 21. novembril sadas paljudes kohtades jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud vihma ja jäälörtsi, mis läks varem või hiljem üle lumeks. Tekkinud lumikate püsib kohati tänaseni.

Sünoptiline ja ilma ülevaade 25. novembri seisuga. Norra merele jõudnud osatsükloni lohk jõudis saarteni, kuhu tõi soojem õhumassi ja vihma. Sisemaal, eelkõige Ida-Eestis, jäid miinuskraadid püsima ja sinna märkimisväärseid sademeid ei pruugi jõudagi. Paistab, et soe õhumass on suunatud Põhjalahele ja Soome,  kus juba praegu on kuni 7 kraadi sooja. 

Lohk hääbub ja Venemaa antitsükloni mõju tugevneb Eestile. See tähendab tuule nõrgenemist ja ilm külmeneb mõnevõrra. Tegu on ilmselt blokeeriva antitsükloniga. Kui kaua selle mõju kestab, pole teada. Mereefekti tõenäosus on (väga) väike, sest õhumass on liiga soe. Kui peaks tekkima, siis idapoolne antitsüklon suunab pilved Soome või Rootsi.

Jäide ja kiilasjää 21. nov Tartus. Ain Vindi foto

Novembri teine pool meenutab juba eeltalve

Kommentaariumi link

Oleme õnnelikud ja uhked, sest tänavuse teadusajakirjanike sõbra tiitli pälvis meie oma kolleeg - ilma-ja kliimateadlane Ain Kallis!
“Olgu teemaks äike, maru või joonpilved, Kallis on alati aldis põnevaid ilmanähtusi oma muhedal moel ja arvukate näidete toel publikule selgitama,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.
 Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit. Möödunud aastal ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograafia “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Sel aastal sai kaante vahele “Kodune ilmaraamat”, kus ka kõige keerulisemad asjad on saanud lihtsad ja arusaadavad seletused.
 Loe rohkem: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/teadusajakirjanduse-sober-on-ain-kallis/

24. novembril tuule tugevnemise tõttu udu kadus ja ilm selgines, nii et näha võis huvitavaid joonpilvi, kuid õhutemperatuur püsis miinuspoolel ja lume sulamine peatus.
Skandinaaviast läheneva osatsükloni tõttu tuul tugevneb, aga sademete jõudmine on kahtlane: võib-olla jõuab midagi vaid saartele või Lääne-Eestisse. Osatsükloni suundumine kirdesse ja kadumine on seotud Venemaa antitsükloniga, mille mõju tugevneb. Sellega seoses tuul nõrgeneb ja ilm külmeneb uuesti.
Seoses bioklimatoloogiaga meenub aimede külmale vastupidamisvõime, mis kujuneb välja sügisel ja talve algul (lisaks pärilikele omadustele). Talvekindluse kujunemine on kahefaasiline ja sõltub paljugi ilmastikust. Praegu peaks tegu olema juba 2. faasiga, milleks soodsaim on vähene lumi (kui üldse) ja õhutemperatuur -2...-5°C, mille jätkumist võib Venemaa antitsükloniga oodata.

Ilus taevas Teemeistri kohal 24.11.2014. Kristjan Kalda fotod

23. november jätkus nõrga tuulega ja uduselt, kuid saartel ilm selgines. 24. novembril jõuab läänest osatsüklon lähemale ja tuul tugevneb. Sademeid on ilmselt kõige rohkem 25. novembril, aga kas igal pool ja kui palju, on teadmata, sest antitsükloni tõttu ei pruugi see lohk või osatsüklon kuigi kaugele itta pääseda. Ilm soojeneb pisut.

Udu Simunas 22.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

22. november möödus uduselt ja vaikselt, oli nõrk sula. Praktiliselt tuuletu ja udune ilm püsib veel paar päeva. Alles 24. novembril on oodata lohu saabumist, mis toob nii sademeid, tuult kui soojema õhumassi. Pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/kas-sadanud-lumi-jaab-detsembrini-maha/

Kihtpilved Teemeistris

Lumine ja udune Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

Udune Pangodi (22.11.2014 kl 18.34). Eero Hermanni foto. Avaldatud autorite loal

Jäide, kiilasjää, jäävihm
Kõnekeeles öeldakse väga sageli, et sajab jäidet, kuid see pole õige. Facebookis vihjati sellele, miks selline sõnakasutus võib levinud olla: ilmateates räägitakse ja hoiatatakse ikka jäite ja kiilasjää, mitte aga jäävihma või jäätuva vihma eest. Võib olla peaks ilmateates ikkagi rääkima ka jäidet ja kiilasjääd tekitavatest sademetest?
Mõisted:
* Jäide on jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vedelate sademete jäätumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0°C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ja see tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne.
 * Kiilasjää on jääkiht maapinnal. See tekib samuti vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume, aga ka veekihi jäätumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel.
 * Jäävihm on sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm, seega on osaliselt jäätunud (!). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes võib selline terake katki minna ja järele jätta kaks poolikut koorikut. Tegu on laussademetega, mida sajab kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest. Jäävihm tekitab jäidet ja kiilasjääd. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga: https://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&list=UUSZ290YULwKIA41194YRJpw
* Jäätuv (udu)vihm on vedelad sademed, mis ei ole jäätunud, aga mille temperatuur on alla 0°C. Mingi pinnaga kokkupuutudes jäätub otsekohe.
 * Jäälörts on sademed, mis tekivad siis, kui lumi ei jõua plusskraadidega õhukihis täielikult sulada, vaid niiskub või sulab osaliselt, st tekib lörts, kuid miinuskraadidega õhukihti sattudes see lörts jäätub uuesti. Seega võib meenutada nt jääkruupe.
 Veel infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm
* Kui tegu on tugeva inversiooniga, nii et maapinnal on miinuskraadid, aga 1-2 km kõrgusel plusskraadid, siis võib sadada jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud (udu)vihma, jäälörtsi. Nii oli 21. novembril umbes ühe kilomeetri kõrgusel õhutemperatuur kuni +4°C, aga maapinna lähedal -2...-7°C. Kõrgemal tekkinud lumi sulas selles soojas õhukihis vihmaks või lörtsiks ja hakkas maapinna lähedal miinuskraadide juures jäätuma. Nii tekkiski jäävihm või jäälörts. Jäävihm omakorda tekitab jäidet ja kiilasjääd esemetele ja maapinnale.
 Foto on jäide, mis tekkis jäätuva ehk allajahtunud vihma tõttu 2.02.2014 Tallinnas:

21. novembril hakkas paljudes kohtades sadama jäävihma, mis läks enamasti üle lumeks, märjaks lumeks või lörtsiks, aga mitte kõikjal – näiteks Tartus jäigi vihmaks, kohati sadas jäälörtsi või ajuti kõike läbisegi. Jäävihm tekitas jäidet ja kiilasjääd. See on lõunatsüklonitega üsna tavaline. Rohkem jäävihma kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. NB! Jäidet ei saja, sajab ikka jäävihma, jäälörtsi vms.

Lõunatsüklonitega on jäävihm ja jäälörts nende tagajärjel tekkiva jäite ja kiilasjääga üsna tüüpiline olukord, seega üks lõunatsüklonite ohte. Sondeeringu andmetest on näha vägev inversioon, mis vastutab jäävihma, jäite, kiilasjää tekkimise eest (andmetabel).

Väike valik pilte:

Esimene lumi Vana-Võidus. Kristjan Kalda fotod

Kiilasjää teel ja jäide rohulehtedel, Tartumaal Alatskivil 21. novembril 2014. Einar Laretei fotod

Jäävihm ja jäide Pangodis. Eero Hermanni fotod

Jäävihm Jõgeval ja jäälörts koos lörtsiga Simunas. Kairo Kiitsaku fotod, rohkem: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/11/jahedamad-ilmad-ja-kas-on-ka-lund-oodata.html.

Laagris läks lühiajaline jäävihm üle kuivaks lumeks ja üsna tugev lumesadu kestis mitu tundi.

Tartus üksnes jäävihm, jäätuv vihm ja vihm, ei mingit lund. Marek Karmi foto. Avaldatud autorite loal

20. novembri öösel selgines ilm uuesti, kohati tekkis udu ja härmatis. Päev möödus vaikselt, kuid alates Edela-Eestist hakkas pilvisus tihenema, sest suurenes Musta mere ääres oleva lõunatsükloni mõju. Õhtul jõudsid saartele ja Liivi lahele sademed, mis esialgu aluspinnani ei jõudnud, sest kuivas õhus jõudsid aurustuda.
Ilmateenistuse uudis lume kohta: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/lumi-tulekul/, AccuWeather: http://www.accuweather.com/en/weather-news/first-snow-of-season-for-parts/37571889.
Pärast lumesadu võib ilm soojeneda ja sulale minna, sest õhumass on ikkagi soojapoolne. Selle nädalaga alanud eeltalv jätkub.

20. novembril püsis härmatis Tartus keskpäevani.

19. novembril püsis suures osas Eestis taevas selge ja õhutemperatuur miinuspoolel. Saartel ja Liivi lahel oli pilves ja seetõttu ka soojem. Sisemaal ja Soome lahe ümbruses paistab valdavalt selge ilm püsivat (öösel liikus kagust loodesse pilvemass), lõunapiiril ja Lääne-Eestis võib päris pilves olla, kuid sademeid pole.
Antitsüklon paistab nõrgenevat ja see suurendab tõenäosust, et järgmise 7 päeva jooksul tuleb mingisuguseid sademeid. Siit on näha Läti Ilmateenistuse prognoos 26. novembriks (mida sinisem, seda rohkem lund): http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/nedelas-nogale-daudzviet-latvija-veidosies-bieza-sniega-sega-?id=865&cid=105.

18.11.2014.Nõmmisel kell 12:15. Terve päev oli selline. Raina Rehe foto (avaldatud autori loal)

15.-18. novembril ilm selgines ja mõnel pool oli päev päikeseline. Kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 

Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

Ülekaalus püsib antitsüklonaalne ilm, kuid sellesse satub ka niiskust ja madalrõhulohke, mistõttu mõnel päeval on lume- ja lörtsisadu võimalik (tõenäosus jääb üsna 50% lähedale). Seega on ebamäärane periood küll ees ootamas. 

15.11.2014 Haapsalus. Kaarel Virroja foto

Vaade 16.11.2014 Tallinna Teletornist

Kas sooja hilissügise võidukäik?

Kommentaariumi link

Kaupo Mändla kaitses edukalt doktoritöö lõunatsüklonite teemal. Kaupo Mända (lõuna)tsüklonitest saates "Labor": http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2402831

17. novembril on ilm pilvisem, selgem vaid Kirde-Eestis, kus õhutemperatuur võib ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.
Venemaale liikunud antitsüklonil on blokeeringu tunnuseid, sest on püsinud juba mitu päeva ja lagunemise märke veel ei ole. See antitsüklon tuleb tagasi Eesti kohale, mistõttu kuiv ja vaikne ilm püsib.
Praegu võib juba märgata eeltalve alguse märke, sest järjest sageneb miinuskraadidega aja hulk, kohati võib õhutemperatuur olla alla 0°C ööpäevaringselt. Selles osas pole muutusi eeloleva nädala jooksul oodata. Antitsüklonaalse ilma tõttu sademeid ei ole.

16. novembril võis päikest näha paljudes kohtades, kohati oli ilm täiesti päikeseline. Antitsükloni lääneservas puhus nõrk või mõõdukas kagutuul, seega igati nauditav ilm õuesolemiseks, eriti hilissügise kohta.
Kuna paariks päevaks on edelapoolse tsükloni mõju tugevam, siis on ka tuul tugevam, eriti merel. Seejärel tuleb antitsüklon Eesti kohale ja tuul võib kaduda. Vaatamata selginenud ilmale on ikkagi udude ja inversioonipilvisuse tõenäosus suur. Kui on selge, võib õhutemperatuur ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.

15. novembril ilm pisut selgines, eriti Lääne-Eestis. Õhutemperatuur püsis plusspoolel.
Antitsüklonaalne ilm paistab jäävat veel mõneks ajaks püsima. Kuna sooja õhu advektsiooni praktiliselt pole, siis on jahtumine ülekaalus ja õhutemperatuur aegamööda langeb. Nii võib nädala jooksul tulla mitu külmapäevagi, st õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinuspoolel.

14. novembril püsis ilm suuremate muutusteta: pilves, sombune ja Ida-Eestis udune.
Antitsüklon liigub tasapisi Venemaale, kuid selle mõju püsib veel mitu päeva. Uuel nädalal on jätkuvalt oodata külmemat ilma, aga tõenäoliselt mitte sademeid, seega talvist ilma veel silmapiiril ei paista. Vaiksete ilmadega püsib ka inversioonipilvisus.

Udu 14.11.2014 Jõgeval pisut enne kella 15. Kairo Kiitsaku foto

13. novembril jätkus pilves ja vaikne ilm. Õhutemperatuur oli pisut madalam, kuid kindlalt plusskraadides.
Antitsüklon liigub üle Soome kagusse. Selle lõunaservas jätkub hilissügisene ilm, kuid õhutemperatuur langeb. Arvatavasti hakkab antitsükloni eemaldumisel ka tuul tugevnema.

12. november oli vaikne ja uduse hommikuga. Udu päeva jooksul enamasti hajus, kuid ilm jäi ikka pilviseks.
Eesti jäi Lõuna-Venemaale jõudnud sooja antitsükloni ja Grööni merelt Skandinaaviasse ulatuva külma antitsükloni vahele. Tasapisi liigub see külm antitsüklon kagu poole ja seetõttu läheb ilm külmemaks. Esialgu peaks ilm pilves, sombune ja vaikne püsima, aga hiljem, kui antitsüklon jõuab Venemaale, tugevneb tuul. Ühtlasi avaneb taas tee soojale õhumassile ja õhutemperatuur tõuseb jälle.
Kui see on väljakujunenud tsirkulatsiooni tsükkel või käik, siis peaks novembri teises pooles Grööni või Norra merelt kagusse liikuma järjekordne antitsüklon, mille mõjul võib esialgu ilm külmeneda, aga seejärel soojeneb uuesti. Praeguseks on juba päris kindel, et talvist ilm pole lähiajal oodata.

Udu Jõgeval 11.11.2014 õhtul. Kairo Kiitsaku foto

11. november möödus antitsükloni lääneservas sombuselt ja väga soojalt (5...10°C), sest soojapuhur Vahemerelt on keeratud maksimaalse režiimi peale ja saab nautida importsoojust.
Mudelites veel paar päeva tagasi olnud üsna karm stsenaarium on asendunud märksa leebemaga. See tähendab, et üle Eesti küll liigub antitsüklon, kuid arktiline õhumass otse Läänemere äärde ei pääse, vaid tunda saab üksnes selle mõjutusi: 10-kraadine soojus asendub nädala lõpuks 0 °C lähedase õhuga, vähemalt kohati on tõenäolised ka miinuskraadid.  Seega olukord sarnaneb nädala eest olnuga.
Kuna valitsema peaks üsna tugev inversioon, siis selginemiseks ei ole kuigi suuri võimalusi, vaid ikka püsib pigem pilves ja sombune ilm.
Näib, et kinnistunud on tsirkulatsiooni režiim, kus antitsüklonid liiguvad Grööni merelt või Skandinaavialt üle Läänemere ja Eesti kagusse. See võib tuua küll lühiajalisi külmenemisi, aga kaugeltki mitte talvist ilma. Kui antitsüklon jõuab Venemaale, siis on keeratakse soojapuhur taas maksimumi ja ilm soojeneb.

Novembrikuine kuumalaine paneb skaala proovile (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Sügis on olnud sarnaselt eelmise aastaga soe või väga soe, mille vahele on mahtunud paar külmemat perioodi ja näpuotsaga lörtsi-lundki siin-seal. Talvest siiski märke justkui ei ole, vaid kestab juba mõnda aega hilissügis.

Paistab siiski, et ilm läheb nii või naa külmemaks. Vahepeal arvutati antitsükloni servas isegi arktilise õhumassi otsene sissetung, kuid nüüd enam nii külma stsenaariumit ei ole. Sellegi poolest on nädala lõpu poole miinuskraade oodata. Kuna külmenemine on seotud antitsükloniga, siis lumikatte teke pole kuigi tõenäoline. Juba on jõutud tähele panna, et tekkida võib massiivne inversioon, kus maapinna lähedal on miinuskraadid, aga paari km kõrgusel plusskraadid.

Pika jutuga ununes, et 10. novembri öö jooksul liikus selge taevaga ala lõunast põhja ja ennelõunaks läks taas pilve, sest antitsükloni lääneserva mööda läheneb lõunast soe front. 

November jätkub soojalt ja sombuselt

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek toimus 8. nov kl 14-18 edukalt ilm.ee kontoris. Kohale jõudis 12 inimest, mis on täiesti arvestatav hulk. Eriline tänu osalejatele ja toetajatele!
Kokkutuleku slaide näeb: https://www.dropbox.com/s/qhw11s9rpkkuby7/%C3%84ike%20ja%20%C3%A4ikesejahtimine%20Eestis.ppt?dl=0&force_no_progressive=1.
Keda huvitab, siis siit saab valgusele reageeriva trigeri http://rienquepourlesyeux.free.fr/Detecteur%20de%20foudre/Lightning%20detector.htm ja siit raadiovariandi http://hardpan.com/diy-pentax-ir-lightning-trigger-version-3/.

9. novembril ilm selgines alates Lõuna-Eestist. Tuul oli valdavalt nõrk. Ilm läks soojemaks (5...10°C), sest antitsükloni lääneosas avanes tee soojemale õhumassile.
Antitsüklon liigub Lõuna-Venemaa poole ja kohale saab jõuda üha soojem õhumass. Ilm võib sisemaal isegi selge olla, sest õhumass on kuiv, aga mere lähedal, kus on niiskem, püsib ilmselt kogu aeg pilves.
Mingisugust arktilise õhumassi sissetungi on arvutatud nädala pärast, aga on vähetõenäoline, et see tooks talvise ilma või isegi lumesaju, sest on seotud antitsükloniga. Nagu senimaani, pole sellegi puhul veel varianti, et see võiks kauemaks püsima jääda. Seega, isegi kui tuleb -10...-15°C, siis on seda ilmselt lühikest aega ja lumeta (või sajab lund vähe ja üksikutes kohtades). Kuna see veel üsna kauge tulevik, siis hetkel võiks sellisesse võimalusse ettevaatlikult suhtuda.
Edasine oleneb tsirkulatsioonist. Kui jääb püsima rõhkkondade loodest kagusse liikumine, võib kuu teine pool väga järskude muutustega olla: sulailmad vahelduvad krõbedate perioodidega. Aga kui püsib ikka läänepoolse tsükloni ja idapoolse antitsükloni vastasseis, siis jätkub soe ja niiske ilm.

8. novembril möödus pilviselt ja peamiselt sademeteta. Eesti jäi kahe tsükloni vahele kõrgrõhuvööndisse, kus ilm on rahulik. Homseks jõuab see Eestist ida poole ja tee avaneb taas soojemale ja niiskema õhule.

7. novembril jätkus pilves ja sombune ilm, kohati sadas vihma ja oli udu. Tsükloni keskme lähedal oli tuul nõrk.
Ilm jätkub soojalt ja sombuselt: aeg-ajalt sajab vihma, õhutemperatuur on 0°C, tuul nõrk või mõõdukas, mistõttu udu võib sagedane olla. Selle põhjuseks on Lõuna-Venemaal tugevnev antitsüklon, mille lääneservas tuleb Vahemerelt sooja.

Pilves selgimistega ilm Tartus. Kristjan Kalda foto (avaldatud autori loal)

6. novembril oli pilves ja kohati udune ilm, saartel ja Põhja-Eestis, õhtul ka lõuna pool sadas vihma. Õhutemperatuur oli novembri kohta jätkuvalt kõrge (kuni 9°C).
Eesti kohale liigub tsüklon, mis toob vihma; keskme läheduses on tuul nõrk või mõõdukas. Kuivemaks muutub ilm alates 8. või 9. novembrist. Ilmakaartidel pole talvest veel mingit märki.

Novembriudu Tõrva lähedal

5. novembri öö hakuks tugevnes tuul oluliselt, kuid siiski mitte päris tormini (maksimumpuhangud 19 m/s). Selle põhjuseks oli Edela-Soomes süvenenud (osa)tsüklon, mille keskme ümbruses oli suur õhurõhugradient:

Mida see kaasa tõi, vt allpool (DWD)!

Päev möödus pilviselt, kuid märksa rahulikumalt. Polaarfront lookleb üle Eesti, Läänemere ja Rootsi (sinna lubati isegi lumetormi). Eesti jäi polaarfrondi rahulikumale ja soojemale poolele, kus sooja ikka kuni 10 kraadi. Päeva jooksul hakkas alates saartest ja Põhja-Eestist vihma sadama.

Polaarfront on pilvemassi järgi hästi jälgitav (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Kuna paistab, et polaarfront jääb mõneks päevaks Eesti kohale või väga lähedale, siis tulevad vihmased päevad. Külm õhumass jääb siiski põhja poole, nii et lörtsi ega lund pole oodata. Siiski saabuv tsüklon võib tuua üsna tuulise ilma.
Praegune tormine periood tõenäoliselt nõrgeneb või kaob mõne aja pärast, nii et varsti võivad ees oodata vaiksed, udused ja soojad novembripäevad.

4. november jätkus väga soojalt (sooja 9...13°C). Pilvisus oli tihedam saartel ja Põhja-Eestis, kus sadas vihma. Lõuna pool oli sademeteta ja Eesti lõunapiiril isegi päikeseline ilm.
Suure sooja toonud madalrõhuvöönd nihkub ida ja kirde poole, mistõttu praegune asendub jahedama õhumassiga, nii et õhutemperatuur järgmistel päevadel ilmselt üle 10°C ei ulatu, aga siiski valitsevad kindlalt plusskraadid; rohkem sajab vihma ilmselt 7. novembril, kui ilmselt Eesti kohale satub aktiivne osatsüklon.
Talvisema ilma osas uudiseid pole (Eestis!) – sügis näib jätkuvat pikemat aega.

Vaasa kohale sattus oklusioonipunkt ja seal marutas lund nii mis kole, samas kui pisut maad lõuna pool oli sooja 10 kraadi ja enamgi, lisaks vihm (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

Üsna tugev lumesadu 4. nov õhtul Vaasas. Hommikuks lubatakse kuni 20 cm lund: http://yle.fi/saa/lumipyrya_pohjois-pohjanmaalle_ja_kainuuseen/7016561.

Diana Lahti foto (avaldatud autori loal)

Aktiivsed ja ulatuslikud läänetsüklonid jätkavad sooja ja niiske õhumassi transportimist Põhja-Euroopasse. Ehkki paistab, et tsirkulatsioon pöördub peatselt meridionaalsemaks, ei tule Vahemereltki muud kui ikka sooja. Seetõttu väga tõenäoliselt niipea talve pole veel oodata, vaid november jätkub väga soojalt ja enamasti pilviselt-sombuselt. Sademed tulevad ikka vihmana.

Kuigi nädala lõpuks on arvutatud Skandinaaviasse antitsükloni teke, mis võiks tähendada ilma külmenemist, tooks see talvisema ilma vaid siis, kui kujuneks välja antitsüklonaalne blokeering. Siiski on arvutatud antitsükloni liikumine itta ja tee soojale-niiske õhumassile on seejärel taas avatud.

Ilmakaardil on näha, et Läänemere regioon jääb tsüklonite lõuna- või idaserva. Seal on tee avatud soojale ja niiske õhumassile, mis tähendab, et talvine ilm lükkub edasi (DWD).