esmaspäev, 3. november 2014

November jätkub soojalt ja sombuselt

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek toimus 8. nov kl 14-18 edukalt ilm.ee kontoris. Kohale jõudis 12 inimest, mis on täiesti arvestatav hulk. Eriline tänu osalejatele ja toetajatele!
Kokkutuleku slaide näeb: https://www.dropbox.com/s/qhw11s9rpkkuby7/%C3%84ike%20ja%20%C3%A4ikesejahtimine%20Eestis.ppt?dl=0&force_no_progressive=1.
Keda huvitab, siis siit saab valgusele reageeriva trigeri http://rienquepourlesyeux.free.fr/Detecteur%20de%20foudre/Lightning%20detector.htm ja siit raadiovariandi http://hardpan.com/diy-pentax-ir-lightning-trigger-version-3/.

9. novembril ilm selgines alates Lõuna-Eestist. Tuul oli valdavalt nõrk. Ilm läks soojemaks (5...10°C), sest antitsükloni lääneosas avanes tee soojemale õhumassile.
Antitsüklon liigub Lõuna-Venemaa poole ja kohale saab jõuda üha soojem õhumass. Ilm võib sisemaal isegi selge olla, sest õhumass on kuiv, aga mere lähedal, kus on niiskem, püsib ilmselt kogu aeg pilves.
Mingisugust arktilise õhumassi sissetungi on arvutatud nädala pärast, aga on vähetõenäoline, et see tooks talvise ilma või isegi lumesaju, sest on seotud antitsükloniga. Nagu senimaani, pole sellegi puhul veel varianti, et see võiks kauemaks püsima jääda. Seega, isegi kui tuleb -10...-15°C, siis on seda ilmselt lühikest aega ja lumeta (või sajab lund vähe ja üksikutes kohtades). Kuna see veel üsna kauge tulevik, siis hetkel võiks sellisesse võimalusse ettevaatlikult suhtuda.
Edasine oleneb tsirkulatsioonist. Kui jääb püsima rõhkkondade loodest kagusse liikumine, võib kuu teine pool väga järskude muutustega olla: sulailmad vahelduvad krõbedate perioodidega. Aga kui püsib ikka läänepoolse tsükloni ja idapoolse antitsükloni vastasseis, siis jätkub soe ja niiske ilm.

8. novembril möödus pilviselt ja peamiselt sademeteta. Eesti jäi kahe tsükloni vahele kõrgrõhuvööndisse, kus ilm on rahulik. Homseks jõuab see Eestist ida poole ja tee avaneb taas soojemale ja niiskema õhule.

7. novembril jätkus pilves ja sombune ilm, kohati sadas vihma ja oli udu. Tsükloni keskme lähedal oli tuul nõrk.
Ilm jätkub soojalt ja sombuselt: aeg-ajalt sajab vihma, õhutemperatuur on 0°C, tuul nõrk või mõõdukas, mistõttu udu võib sagedane olla. Selle põhjuseks on Lõuna-Venemaal tugevnev antitsüklon, mille lääneservas tuleb Vahemerelt sooja.

Pilves selgimistega ilm Tartus. Kristjan Kalda foto (avaldatud autori loal)

6. novembril oli pilves ja kohati udune ilm, saartel ja Põhja-Eestis, õhtul ka lõuna pool sadas vihma. Õhutemperatuur oli novembri kohta jätkuvalt kõrge (kuni 9°C).
Eesti kohale liigub tsüklon, mis toob vihma; keskme läheduses on tuul nõrk või mõõdukas. Kuivemaks muutub ilm alates 8. või 9. novembrist. Ilmakaartidel pole talvest veel mingit märki.

Novembriudu Tõrva lähedal

5. novembri öö hakuks tugevnes tuul oluliselt, kuid siiski mitte päris tormini (maksimumpuhangud 19 m/s). Selle põhjuseks oli Edela-Soomes süvenenud (osa)tsüklon, mille keskme ümbruses oli suur õhurõhugradient:

Mida see kaasa tõi, vt allpool (DWD)!

Päev möödus pilviselt, kuid märksa rahulikumalt. Polaarfront lookleb üle Eesti, Läänemere ja Rootsi (sinna lubati isegi lumetormi). Eesti jäi polaarfrondi rahulikumale ja soojemale poolele, kus sooja ikka kuni 10 kraadi. Päeva jooksul hakkas alates saartest ja Põhja-Eestist vihma sadama.

Polaarfront on pilvemassi järgi hästi jälgitav (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Kuna paistab, et polaarfront jääb mõneks päevaks Eesti kohale või väga lähedale, siis tulevad vihmased päevad. Külm õhumass jääb siiski põhja poole, nii et lörtsi ega lund pole oodata. Siiski saabuv tsüklon võib tuua üsna tuulise ilma.
Praegune tormine periood tõenäoliselt nõrgeneb või kaob mõne aja pärast, nii et varsti võivad ees oodata vaiksed, udused ja soojad novembripäevad.

4. november jätkus väga soojalt (sooja 9...13°C). Pilvisus oli tihedam saartel ja Põhja-Eestis, kus sadas vihma. Lõuna pool oli sademeteta ja Eesti lõunapiiril isegi päikeseline ilm.
Suure sooja toonud madalrõhuvöönd nihkub ida ja kirde poole, mistõttu praegune asendub jahedama õhumassiga, nii et õhutemperatuur järgmistel päevadel ilmselt üle 10°C ei ulatu, aga siiski valitsevad kindlalt plusskraadid; rohkem sajab vihma ilmselt 7. novembril, kui ilmselt Eesti kohale satub aktiivne osatsüklon.
Talvisema ilma osas uudiseid pole (Eestis!) – sügis näib jätkuvat pikemat aega.

Vaasa kohale sattus oklusioonipunkt ja seal marutas lund nii mis kole, samas kui pisut maad lõuna pool oli sooja 10 kraadi ja enamgi, lisaks vihm (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

Üsna tugev lumesadu 4. nov õhtul Vaasas. Hommikuks lubatakse kuni 20 cm lund: http://yle.fi/saa/lumipyrya_pohjois-pohjanmaalle_ja_kainuuseen/7016561.
Diana Lahti foto (avaldatud autori loal)

Aktiivsed ja ulatuslikud läänetsüklonid jätkavad sooja ja niiske õhumassi transportimist Põhja-Euroopasse. Ehkki paistab, et tsirkulatsioon pöördub peatselt meridionaalsemaks, ei tule Vahemereltki muud kui ikka sooja. Seetõttu väga tõenäoliselt niipea talve pole veel oodata, vaid november jätkub väga soojalt ja enamasti pilviselt-sombuselt. Sademed tulevad ikka vihmana.
Kuigi nädala lõpuks on arvutatud Skandinaaviasse antitsükloni teke, mis võiks tähendada ilma külmenemist, tooks see talvisema ilma vaid siis, kui kujuneks välja antitsüklonaalne blokeering. Siiski on arvutatud antitsükloni liikumine itta ja tee soojale-niiske õhumassile on seejärel taas avatud.

Ilmakaardil on näha, et Läänemere regioon jääb tsüklonite lõuna- või idaserva. Seal on tee avatud soojale ja niiske õhumassile, mis tähendab, et talvine ilm lükkub edasi (DWD).

46 kommentaari:

  1. mu sisetunne aimab juba pikemat aega, et saauv talv (ja jõulud) tulevad samuti kahjuks seailmaga :(.

    VastaKustuta
  2. Lund tahaks küll, praegused mudelid ennustavad 15.novembri paiku lund ja külma, aga see kauge aeg...

    VastaKustuta
  3. Kahjuks jah talve veel ei paista.
    Muide, Rootsis on antud 2. kategooria ilmahoiatus, mis tähendab, et ilmaolud võivad olla inimestele ohtlikud, põhjustada suuri materiaalseid kahjusid ja häirida tugevalt ühiskonna infrastruktuuri (nt liikluse, elektrivarustuse) toimimist.
    Rootsis on olnud märkimisväärne lumetorm ja sadu, mida on võimendanud merelt puhuv tuul. Kõigis Põhjamaades võib teedel esineda väga ohtlikku kiilasjääd, nii et inimestel soovitatakse võimalusel oma sõidud sõitmata jätta.
    (Iltasanomat)

    VastaKustuta
  4. meie aga jääme endiselt tsükloni halli sektorisse, mitte valgesse.

    VastaKustuta
  5. Tegelikult pakkus imestust, et need Soome ilma halvenemise hoiatused tulid juba 3-4 päeva tagasi, meie ilmaennustus aga teatas sama perioodi kohta, et praegune leebe olukord jätkub. Et kui Soomes ja Rootsis antakse karmi ilma hoiatusi, kuidas siis meil olukord üldse samas suunas ei lähe, vaid jääb muutumatuks.
    Talve jah niipea Eestis ei tule.

    VastaKustuta
  6. Ega ei peagi tulema. Võiks aru saada, et novembri alguses või keskpaigas on jaburalt vara oodata talve saabumist. Kannatagem veel kuu aega.

    VastaKustuta
  7. Õnneks talve ei tule. Vihkan talve, lund ja pakast.

    VastaKustuta
  8. Isegi detsembris pole enam mõtet nii entusiastlikult talve oodata, kui võtta arvesse selle keskmise alguskuupäeva trend, rääkimata novembrist, mil pole juba kümne aasta jooksul kuu keskmine õhutemperatuur miinustes olnud(Tartu aegrida). Iga aastaga väheneb mõte minna elama soojema kliimaga piirkonda, nähes, kuidas talv lüheneb mõlemast otsast, ning sünnivad soojarekordid aasta läbi. Tekib juba küsimus, et kuna viimati mõni külmarekord registreeriti!? Teatavasti pidavat juba mitmel pool Eestis rannikualadel õues olevad külmakindlad palmid talved kenasti üle elama(isegi Tartus katte all muide), samuti Jaapani banaanipuud, rohelised seemneteta viinamarjad ja muud lõunamaised kultuurid, mis juttude järgi peaksid siin kliimas ammu maha olema kärvanud. Uute andmete järgi on 7b kliimatsoon saarte Läänerannikul omale uue kodu leinud, ning erinevate kliimastsenaariumite kohaselt peaks selle sajandi keskpaigaks sinna kolima ka 8's tsoon. Eriti on silma jäänud mitmed stsenaariumid Läänemere ja selle mõjuala koht, mis pidid eriti soojenema. Üks selline on koostatud Soomes eelmisel aastal, mille võiksid talvearmastajad parem lugemata jätta(http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP137.pdf). Teine, 2008. a koostatud stsenaariumis rõhutatakse samuti Läänemere erakordset soojenemist, ning juulis ja augustis koguni üle 25 päeva esinevaid troopilisi öid, mis peaksid kõige tuntavamad olema just meie rannikualadel. Ühtlasi pidavat ka NOA postitiivne indeks taas talviti selgelt domineerima hakkama, mis küll varem langustrendi näitas. Ja see lisaks veel omakorda hoogu juurde.
    Nende põhjal võib kokkuvõtteks öelda, nagu ka juba eelmise posti kommentaarides mainiti, et külmad ja lumised talved ehk täielikult ei kao, kuid vahetavad kohad praeguste erakordselt soojade talvedega nagu oli 2007/08, mistõttu jäävad selgelt domineerima ikkagi viimased.

    VastaKustuta
  9. Loodus on tegelikult juba oktoobri lõpus talveks valmis. Õige aeg talve ootamiseks on novembri algus, kuid praegu on sattunud erakordselt sooja sügisega aasta, nii et lund ei pruugi veel novembriski näha. See on kindlasti erand, mitte reegel.

    VastaKustuta
  10. Seda 2008.a stsenaariumit saab lugeda siit: http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/esdb_archive/eusoils_docs/other/EUR_23291.pdf

    VastaKustuta
  11. Õige aeg talve ootamiseks novembri algus oli võib-olla eelmise sajandi alguses. Kui võtta aluseks keskmine talve alguskuupäev, siis on tegelikkus hoopis midagi muud.

    VastaKustuta
  12. Klimaatiline aastaaeg talv saabub muidugi oluliselt hiljem (detsembri jooksul, saartel-rannikualadel isegi hiljem), aga kui see peaks tulema novembri algul, ei juhtu loodusega midagi, sest on selleks juba valmis.
    Kui juttu on nt külmaõrnadest liikidest jms, siis on teine lugu. Üks tuttavgi muretseb juba teist aastat järjest, ega ta viinamarjad (Tartumaal) ära selle talvega külmu.
    Kui vaadata nt Ilmateenistuse kooprognoosi http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ ja aluseks perioodi 1981-2010, siis on kuu keskmine seal pigem/võib olla ülehinnatud, aga kuna referentsperiood on ikka 1971-2000, siis on vastavuses. Kui kliima muutub eeskätt talvel atlantilisemaks või hoopis Valgevene kliimale sarnaseks, siis saab praegusest (pigem) erandlikest sügistest/talvedest juba pigem reegel. Eks seda peab aeg näitama.

    VastaKustuta
  13. Muretsemiseks pole põhjust, sest neid saab igal ajal kinni katta, kui peakski külm talv vahele juhtuma. Olen ka Lõuna-Eestist Tartumaalt, ning siin katsetavad inimesed just külmahellemaid viinamarjasorte ja muid kultuure, mis on viimasel ajal hästi vastu pidanud. Endalgi plaanis kevadel kasvatama hakata.

    1981-2010 periood pole ülehinnatud Tartu aegrea järgi, mida tõestab ka see: http://pamola.um.maine.edu/Reanalysis_monthly/output/map_7678.png

    VastaKustuta
  14. @ jüri 5. november 2014 16:53
    mitte ainult. ka eelmise aasta plägane sügis oli kuni selle aasta 9. jaanuarini erakordselt soe.


    @ 5. november 2014 16:18
    sellist mula ajavad seakasvatajad.

    VastaKustuta
  15. Seda oligi oodata, et tuul ei tugevnenud eile hilisõhtul tormini - HIRLAM jt paljud mudelid näitasidki tuule maksimumi kella 22..23 paiku.

    VastaKustuta
  16. Erinevalt eelmisest hooajast tuleb seekordne talv RAHULIK ja soe, mitte põnevalt tormine nagu eelmine.

    VastaKustuta
  17. Soe tähendab reegilina just tuulist ilma ja rahulik külma ilma.

    VastaKustuta
  18. 1981-2010 periood pole ülehinnatud Tartu aegrea järgi, mida tõestab ka see - võib olla ülehinnatud, kahtleva väite saate ümber lükata ikka statistilisi meetodeid kasutades: kui teil on olemas arvandmed, siis saab sealt arvutada keskmise ja võrrelda seda 1971-2000 perioodi keskmisega. Järelanalüüs on siiski midagi muud ja võib anda teistsuguse tulemuse, samuti ei ole lahutus seal kuigi hea (meid huvitavad siiski pigem konkreetsed jaamad).

    mitte ainult. ka eelmise aasta plägane sügis oli kuni selle aasta 9. jaanuarini erakordselt soe. - ei anna eriti midagi juurde, jutt oli siiski konkreetsest aastast. Seda asjaolu saaks pigem kasutada argumendina, et nt sügised on soojemad või et talv algab hiljem, aga ei ole kuigi tugev argument, kui pole piisavalt palju aastaid nt viimase 30 a jooksul (peab olema ikkagi mingi statistiline usaldusväärsus jms, et trendi kinnitada).

    Seda oligi oodata, et tuul ei tugevnenud eile hilisõhtul tormini - HIRLAM jt paljud mudelid näitasidki tuule maksimumi kella 22..23 paiku. - Arvestades sünoptilist olukorda, siis oli tormiks tugevnemine tõenäoline ja HIRLAM jt mudelid, kindlasti aga Ilmateenistus alahindas tuule tugevnemist.
    Meeldetuletuseks, et siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=9005802030627752461 oli kellelgi jumalik ilmutus, et: Eelmise aasta laadsed tormid on vähemalt kuu keskpaigani (kui mitte kauemakski) välistatud. Eestis täiesti välistatud., aga nüüdne näitas, et nii see kindlasti pole.

    Soe tähendab reegilina just tuulist ilma ja rahulik külma ilma. - Jah, tormisus ja soojad hilissügised-talved on korrelatsioonis. Siiski sügisel pole sugugi tavatu ka soe ja sombune antitsüklonaalne ilm, mida talvel on harvem. Sellist sooja antitsüklonaalset ilma võibki järgmisel nädalal oodata.

    VastaKustuta
  19. @Jüri

    Kaart, mille ennem saatsin, põhinebki ju peale välismaa ka Eesti erinevate jaamade põhjal, kaasaarvatud Tartu. Kindluse mõttes võite ju Ilmateenistusest järgi küsida, või teha ise Excelis graafik Jaak Jaaguse kogutud andmete põhjal, kui mind ei usu.



    VastaKustuta
  20. Järelanalüüsis küll kasutatakse neid andmeid, aga need assimileeritakse mudelisse, mistõttu tulemus ei pruugi olla sama, mis lihtsalt andmetest Excelis arvutamisel saadakse.
    Igaks juhuks tuleb üle küsida küll, et vältida väärinfo levitamist.

    VastaKustuta
  21. @ jüri 5. november 2014 20:39

    "Meeldetuletuseks, et siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=9005802030627752461 oli kellelgi jumalik ilmutus, et: Eelmise aasta laadsed tormid on vähemalt kuu keskpaigani (kui mitte kauemakski) välistatud. Eestis täiesti välistatud., aga nüüdne näitas, et nii see kindlasti pole."

    aga senimaani ikkagi ju on olnud nii, sest selles kommentaaris ütles ta et EELMISE AASTA LAADSEID TORME ei tule - ehk et 25..33 m/s on välistatud

    VastaKustuta
  22. Ehk lõpetaks ära seosetu jutu ajamise stiilis "oktoobri lõpus peaks juba talve ootama" ja "loodus on selleks valmis". Millegipärast raiuti alati nagu kirvega, kui keegi siin blogis ootas veebruaris kevadet. Ehk siis väitke veebruaris ka, et loodus on kevadeks valmis. Leidkem siis ometi mingi kompromiss, mitte ei suru teistele oma nägemusi peale. Olen nii palju kordi lootnud, et see talve-eelistamine ja -hullus ükskord ära lõpeb ning vähemalt postitustes ei tule välja subjektiivseid hinnanguid. No kus sa sellega!! Nagu võluväel hakkab see iga-aastane halin ja unelemine peale. Muudkui aga talv ja lumi ja kui kahju ja kui valus, et seda pole. Ptüi!

    Mis puudutab tänavust sügist, siis pole siin mitte kui midagi erakordset. Neid sooje sügiseid ja talvesid mäletab meie põlvkond (20-30aastased ja vanemad) igaüks, need korduvad viimasel ajal pidevalt. Kui soovite rõhutada sõna "erakordne", siis 17. juuni lumesadu Pandiveres oli tõepoolest erakordne. Pean ikka ja jälle meelde tuletama, et definitsioonidega tuleks ettevaatlikumalt ümber käia.

    VastaKustuta
  23. Jah, sellepärast tulebki kliimateadlastelt järgi küsida, ning nende vastus siia postitada. Vastasel juhul võibki vaidlema jääda, kellel on õigus ja kellel mitte. Mina sain igatahes Excelis tehtud Tartu andmete järgi 1971-2000 perioodi novembri keskmiseks ~0,2 ja 1981-2010 perioodi keskmiseks ~0,4, mis pole seega ülehinnatud, ning tõestab märkimisväärset soojenemist kümne aasta kohta.
    Loodus võib oktoobri lõpus talveks valmis olla, kuid see ei oma mingit rolli selle saabumises.

    VastaKustuta
  24. millal ometi päikest põhjaeesti saab??

    VastaKustuta
  25. On täiesti mõistetav, et anonüümse (5. november 2014 16:52) kommentaar tekitab paljude talve- ja lumearmastajate seas ärevust ja rahulolematust, kuid selle eitamine ei muuda tõsiasja, et neil tuleb varsti ümber asustuda, kui nad soovivad oma talvehobidega sagedamini kui kord kümne aasta jooksul tegeleda. Loomulikult pole tänavune soe november midagi erakordset, ka mitte sügis. Need, kes vastupidist väidavad, pole ilmselt selle sajandi kliimaga kursis.

    VastaKustuta
  26. ei tule - ehk et 25..33 m/s on välistatud - Siis tuleks seda ka täpsustada. Välistatud ei ole miski.

    Leidkem siis ometi mingi kompromiss, mitte ei suru teistele oma nägemusi peale. - Kunagi ei ole sellist olukorda, kus kõik oleksid rahul. Kõige häälekamad on ikka need, kes pole millegagi rahul või virisevad, nagu viimased kommentaarid ilmekalt näitavad. Te ju ei kirjutaks, kui oleksite eespoolöelduga rahul, see meeldiks või ei tekitaks rahulolematust.
    Pole mingit tarvidust leida kompromiss. Kui te tunnete, et teid ahistatakse ja/või teile surutakse arvamusi peal, siis minge kuhugi mujale, kus teie arvates on vabam õhkkond või olge lihtsalt vait. Võtate sõna, siis selliste kommentaaride peale (puudutab siin paljusid, mitte vaid seda) ei tule ka mingit kompromissi.

    Olen nii palju kordi lootnud, et see talve-eelistamine ja -hullus ükskord ära lõpeb ning vähemalt postitustes ei tule välja subjektiivseid hinnanguid. - Subjektiivne hinnang. Kui tahate kevade eelistamist, siis miks te ei võta õige ajal sõna? Kui olete võtnud, siis palun vabandust, aga siis pole ka põhjust seda ette heita.
    Mida annab sellise fantaasia arendamine, et on mingi talve hullus? Minu meelest on küll mugav ja hea soe ilm hetkel - kuni pole külma ja lund, naudin sooja, aga loodus on valmis lumeks ja mina ka - seega kui tuleb lumi, siis on see tore ja ilus, nii et miks mitte.

    Pean ikka ja jälle meelde tuletama, et definitsioonidega tuleks ettevaatlikumalt ümber käia. - Siis esitage objektiivne definitsioon, mis on erakordne: näidake ette, millised on tagatusperioodid, millisest tagatusperioodist loete sündmust erakordseks jne. Isegi sel juhul saate kompromissi asemel palju erinevaid arvamusi.

    Kommentaar-(id) üldiselt jätavad küll mulje, et siia on sattunud tüüpilisi tähelepanuvaegureid. Kokkuvõtlikult on igaühel on oma blogis õigus väljendada oma mõtteid ja arvamusi, kellele need ei meeldi, need võivad teha oma blogi.

    VastaKustuta
  27. Kommentaari 5. november 2014 16:52 kohta A. Kallise arvamus: jah on hulgaliselt mudeleid (alates 1998.a), mille kohaselt kliima meie piirkonnas soojeneb.
    Tartu pikaajalises reas (alates 1866) on külmarekordeid tulnud suhteliselt hiljuti vaid jaanuari (1987), septembri (1993) ja novembri (1993) kohta, värskeid soojarekordeid on enam: jaanuar (1989), veebruar (1990), märts (2007), aprill (2000), juuni (1995), juuli (2010) ja detsember (2006).
    Nii et on soojemaks läinud, vähemalt viimastel aastakümnetel. Lohutuseks võiks öelda, et geoloogid ja astronoomid väidavad, et küll ta jälle külmemaks läheb!

    J. Jaaguse arvamus:
    See jutt on väga suurel osal õige. On toimunud kliima soojenemine, mille tagajärjel on lisaks temperatuuri tõusule toimunud ka talve alguse nihkumine hilisemale ajale ja talve lõpu nihkumine varasemaks. Novembri keskmine temperatuur oli viimati miinuspoolel tõesti 2004. aastal. Tõsi on seegi, et kliimamudelid näitavad kliima jätkuvat soojenemist. Eesti lääneranniku jaamade (Sõrve, Vilsandi ja Ristna) andmed näitavad, et nad asuvad teises kliimavöötmes võrreldes ülejäänud Eestiga, kus püsivat lumikatet tavaliselt ei teki.
    Kuid tuleb arvestada ka palju teisi asjaolusid, mis ei pruugi kliima soojenemise suhtes erilist optimismi tekitada. Kogusin need tegurid kolme peamise punkti alla.
    1. Päikesekiirgus on maakeral siiski peamiseks kliimateguriks. Maapinnale langeva võimaliku päikesekiirguse hulga määrab ära koha geograafiline laius. Eesti asub suhteliselt väga suurel laiuskraadil, kus mujal maakeral valitseb oluliselt külmem kliima. Eesti geograafilist laiust pole mitte kuidagi võimalik muuta. Päike hakkab ka tulevikus käima ikka sama trajektoori mööda. Ta ei nihku taevas kõrgemale ning sügis-talvine pime aeg ei kao kuhugi.
    2. Teiseks peamiseks kliimateguriks on õhuringlus, mis määrab ära meie talvise ilmastiku. Mida tugevam on läänevool, seda soojem talv on. Läänevoolu intensiivsust saab väljendada NAO indeksiga, millele on viimasel kümnendil olnud iseloomulik languse tendents. 2009/2010. aasta talvel saavutas see oma kõigi aegade suurima negatiivse väärtuse. Mõned kliimauurijad ennustavad, lähtudes NAO indeksi pikaajalistest kõikumistest, suhteliselt külmemaid talvi lähemaks aastakümneks. Atmosfääri tsirkulatsiooni iseloom võib meie alal olla väga erinev ja seetõttu võib ka talve ilm olla väga erinev.
    3. Tahaksin rõhutada, et Eesti talve ilmastik on olnud ajas väga muutlik ja see muutlikkus on viimasel ajal minu subjektiivse hinnangu alusel märgatavalt suurenenud. Suure muutlikkusega näitajate aegreas on statistiliselt oluliste trendide kindlakstegemine raske. Isegi suhteliselt suur muutus ei pruugi olla 95-protsendilisel tasemel usaldusväärne. Kõigi nende näitajate (talve keskmine temperatuur, talve alguse ja lõpu kuupäevad) trendid kõiguvad statistilise olulisuse piiri peal. Sõltuvalt valitud ajavahemikust võivad need olla olulised või mitte. Sealjuures on siiski väga raske kinnitada, et talve algus on hilisemaks nihkunud, samas kui kevadise aja varasem saabumine on suhteliselt palju kindlam.
    Kui tõesti eeldada, et meie talved muutuvad keskmiselt soojemaks, siis see tähendab, et suhteliselt rohkem hakkab esinema pehmeid talvesid ja suhteliselt harvem hakkab olema pakaselist talve. Kuid kindlasti hakkab olema ka viimaseid, nii nagu olid 2009/2010 ja 2010/2011. Seega ei pea ma üldse õigeks, et hakatakse ehitama vähema soojapidavusega maju või kasvatama väiksema külmakindlusega puid.
    Mis puudutab andmetest otsest keskmise arvutamist ja nende assimileerimisel kliimamudelisse saadud tulemusi, siis on põhjust arvata, et need on (oluliselt) erinevad (suurusjärk 0,2...0,5 kraadi).

    Lisaks soovitati uurida ka Olevi Kärneri käest, sest temal on hoopis teine arvamus, mida saab ka matemaatiliselt-füüsikaliselt tõestada (nt et kliima pole üldse soojenenud). Vastust veel pole, kui tuleb, saab siia.

    VastaKustuta
  28. Vastuseks Jaagu 1. punktile:
    "1. Päikesekiirgus on maakeral siiski peamiseks kliimateguriks. Maapinnale langeva võimaliku päikesekiirguse hulga määrab ära koha geograafiline laius. Eesti asub suhteliselt väga suurel laiuskraadil, kus mujal maakeral valitseb oluliselt külmem kliima. Eesti geograafilist laiust pole mitte kuidagi võimalik muuta. Päike hakkab ka tulevikus käima ikka sama trajektoori mööda. Ta ei nihku taevas kõrgemale ning sügis-talvine pime aeg ei kao kuhugi."

    Miljonite aastate perspektiivis muutub Eesti geo.laius ise ja päris palju.
    Teadupärast triivime Euraasia laamaga paar cm aastas Arktika suunas.

    VastaKustuta
  29. Jah, see on õige: kunagi asus Eesti (täpsemalt Baltika kontinent) lõunapoolkeral, siis ekvaatoril, nüüdseks on triivinud 60. laiuse lähedale ja triivib jätkuvalt põhjapooluse poole. Jaagus pidas 1. punktis silmas siiski lähemaid aastakümneid või sajandeid, kui muutus laiuskraadis on tühine.

    VastaKustuta
  30. Oojaa, kauges minevikus saime talviti samamoodi äikest nagu nt täna Vahemerel.
    ---------------------
    GFS on "meelt muutnud" ja näitab novembri teiseks poleks ekstreemset külmalainet - nt Krimmi poolsaareni laskub kuni -15 ja Türgi põhjaosani -10 kraadine isoterm üsna aktiivse tsükloni tagalas. Samal ajal Eestis nõrk miinusisoterm.
    Uuenduse viimases väljundis on Kesk-Venemaale arvutatud laialdane -20 isotermiga väli, mille keskel väike -25 isoka ala.

    Seda ärge kohe tõena võtke, sest just eelmine uuendus näitas 2 nädalast +2..+10 kraadise isokaga stabiilset kaguvoolu nii Eestisse kui ka mujale Läänemeremaadesse ja Venemaa lääneossa..

    VastaKustuta
  31. Viimane väljund:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif
    (Uueneb kell 06:45)
    -----------------
    Tallinnas on kogu päeva kuni siiani ladistanud vahelduva eduga.

    VastaKustuta
  32. Hommikul oli udu, aga kahjuks see hajus ruttu (ilmselt saju tõttu). Huvitaval kombel pole sademed ja udu koos, vaid pigem üksteist välistavad.

    VastaKustuta
  33. aga kas lumesadu ja udu on koos olnud??

    VastaKustuta
  34. Ei, sademed ja udu koos sellises järjekorras: uduvihm, nõrk lausvihm, udulumi ehk lumeterad.
    Sademed ja udu võivad koos olla siis, kui uduga hakkab sadama või sadu nõrgeneb, kuid juba tekib udu ehk ainult lühikest aega.
    Lumega on udu vähetõenäolisem, sest lumi neelab niiskust, aga vihmapiiskadelt aurab veeauru ehk udule on see soodsam.

    VastaKustuta
  35. Kui on küsimus, kas üldse on kunagi koos olnud, siis jah, kuid seda juhtub palju harvem kui udu ja vihm koos.

    VastaKustuta
  36. Olavi Kärneri vastus: siin lühi-vastus igavesele küsimusele - kuidas kommmenteerida meie ilmade muutlikkust...
    Nii kuidas iseenda süda kutsub, sest ilmade muutlikkus on võimeline igat inimest hämmastama.
    Kas toodud märkused on õiged??? Miks mitte? Kõik toodud näited käisid ilma mastaabi piirides toimuvate muutuste kohta (st alla 30 aasta). Kliima jaoks on tarvis muutusi vaadelda pikemas mastaabis.
    Ja oluline on ka, et vaadeldakse kvantitatiivselt tegusat meetodite kaasabil. Tartu on ainuke koht maamunal, mille kohta on ehitatud õhutemperatuuri tolerantsi skeem aastate 1865-2005 muutlikkuse alusel. (vt Uurimusi Eesti kliimast nr 109 lk 58-74).
    See koosneb keskmisest aastasest kaigust ja 95 prots rajadest. Nüüd on 10 aastat temperatuure juurde tilkunud. Selle uue rea abil on küllalt lihtne kõrvutada, kui paljudel päevadel mahtusid need temperatuurid tolerantsi radadesse ja kui palju hälbis.
    Selline kommentaar oleks statistiliselt järjekindel: st kasutab kõik andmed, mitte ainult ekstreemumid... Ja ta näitab viimase 10 aasta signaali (mis kuulub ka ilmade valda)

    Parimate soovidega

    VastaKustuta
  37. tundub, et mu 22. oktoober 2014 20:28 aegne kommentaar siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=9005802030627752461 läheb vist täkkesse. kui mööda, siis tuleviku poole, st aina enam talve poole.

    VastaKustuta
  38. @ 6. november 2014 13:39

    Enne arktilist kõrgrõhuala on päikese nägemine vähetõenaoline ja juhuslik.

    Garanteeritult tulevad päikeselised päevad arktilise kõrgrõhualaga, nagu möödund aastal märtsis ja sel aastal jaanuari teises pooles ning lähiminevikus 23. ja 24. oktoobril.

    VastaKustuta
  39. See käib siis sügis-talvise hooaja kohta (oktoober kuni märts)

    VastaKustuta
  40. Praegusel ajal oleks garanteeritult päikese nägemisel kahanevalt sellised võimalused: väga kuiv õhumass, kärekülm õhumass, tormine ilm.
    Kuna väga külm õhumass on tavaliselt ka väga kuiv, siis talvel on päikeseline pakaselise ilmaga.
    Väga kuiva õhumassi nägime oktoobri lõpu poole, kui oli sooja kuni 14 kraadi ja ilm pilvitu, kastepunkt kuni -10 kraadi. Tormi korral lõhutakse inversioon ja samuti näeb päikest.

    VastaKustuta
  41. Aitäh.
    Torme sel korral ei tule, seega on see kui selginemist soodustav tegur välistatud.

    VastaKustuta
  42. Nädala jooksul on näha õhumasside vastasseisu tugevnemist 60. laiustel, mis tähendab ka tormide tekkimise tõenäosuse suurenemist, nii tuleb ka selle teguriga arvestada.

    VastaKustuta
  43. imelik - gfs näitab 16 ja 17.11-ks 0-ist kõrgemat isotermi, aga õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinuses.

    VastaKustuta
  44. Seda olukorda kogesime veebruaris, kui paari km kõrgusel oli kuni +7 kraadi, aga maapinna lähedal kuni -5 kraadi (sadas vihmagi).
    Tegu on inversiooniga - soe ja väiksema tihedusega õhumass libiseb külmema ja tihedama õhumassi kohal edasi; selline stabiilne kihistus ei soosi kuidagi õhumasside segunemist.
    Veel võib seda ette kujutada, et soe front on aluspinnaga väga väikese nurga all või koguni paralleelne aluspinnaga.

    VastaKustuta
  45. ohh õudust, siis ei pääse sellest hallist stressist niipea :(

    VastaKustuta
  46. Praegu peaks ilm stressama juba korralikult.

    VastaKustuta