Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 9. detsembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?512981
27. novembril jätkus pilves, vaikne ja kohati udune ilm. Mitmel pool sadas lund, mõnes kohas oli sadu märkimisväärne – näiteks Jõgeval kogunes lume paksuseks kuni 10 cm.
Mõneks päevaks püsib tugev antitsüklon läheduses või koguni Eesti kohal, mistõttu ilm külmeneb ja pikemat aega võib olla tuulevaikus. Kui õhk on niiske, siis on udu sagedane. Kas läheb ka selgeks, on veel teadmata.
Detsember võib tuua olulise ilmamuutuse: ookeanil tekib tsüklonite seeria, mille mõju ulatub ilmselt ka Läänemerele. Selleks peab antitsüklon lagunema või liikuma eest ära. Tsüklonite mõjul muutub ilm sel juhul tuulisemaks, sajusemaks ja soojemaks, st tõenäoliselt sulaks. Tsüklonite seeria põhjuseks on tugevam õhumasside vastasseis 60. ja 70. laiustel.
Vahepalana on huvitav võrrelda, kas ja kui palju erinevad eri riikide lennumeteoroloogilised kaardid sama ala, nt Eesti, kohta. Näide Rootsi ja Eesti ilmateenistuse lennumeteokaartidest 27. nov õhtu kohta:
26. novembril püsis pilves ja sombune ilm. Kohati sadas vähest lund, lörtsi või vihma, oli udu (peamiselt Loode-Eestis).
Selle põhjuseks on Soome ja Põhjalahe kohal olev hääbuv madalrõhulohk, kuid tugevneva antitsükloni mõjul on Ida-Eestis õhutemperatuur ikka miinuspoolel. Seetõttu peaks lumikate seal, kus see praegu on (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), püsima detsembrini.
Erilist lumelisa oodata ei ole, sest antitsüklonaalne blokeering ei soosi sademete teket. Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool idast, kagust ja lõunast) transpordib mandri sisealalt Eestisse mõõdukalt külma õhku; päris pakaseline õhumass jääb vähemalt esialgu Põhja-Jäämerele ja Venemaa põhjaaladele.
Sellises olukorras võib juba praegust aega vähemalt Ida-Eestis lugeda päristalve alguseks, kuid see oleneb lõplikult siiski edasisest ilmastikust – kui detsembris on taas pikalt väga soe, siis võib vastav soe periood olla võimsam praegusest külmemast perioodist ja päristalve algus lükkub hilisemaks. Palju vaidlusi põhjustanud eeltalv jätkub nii või naa enamikus Eestist (jättes võimaliku päristalve Ida-Eestis kõrvale), erandiks meri ja mõned rannikualad saartel.
Millegipärast tekitab eelkõige eeltalv (aga ka talve algus üldse) elavat vastukaja ja isegi kütab kirgi, nii ka praegu. Sama asi oli aasta eest, kuid siis olid vaidlused seotud pisut teise asjaga, nimelt õhumassidega, kus kommenteerijad said mõnedest asjadest valesti aru ja lõpuks läks asi õhumassidega manipuleerimiseni.
Praegu aga tuli muuta postituse pealkirja, lisaks vihjasid kommenteerijad (nende taga mitte rohkem kui 1-3 inimest) sellele, et tuleks öelda TÄPSELT, kus on eeltalv ja kus veel hilissügis ehk siis nende soov on väidetavalt, et oleks kirjas midagi sellist: Eesti idapoolses osas on alanud eeltalv, aga saartel ja läänerannikul püsib veel hilissügis.
Klimatoloogidele tehtud järelepärimine andis vastuseks: jah, Mandri-Eestis on juba eeltalv, kusjuures pole mingit märki, et läheks suureks sulaks. Rannikul ja saartel on aga tõesti veel hilissügis. Seal saabuvad sügis, hilissügis, eeltalv ja talv tavaliselt palju hiljem. See siiski ei tähenda, et aastaaegade saabumine on seotud üksüheselt kliimatüüpidega.
Selgituseks, et Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega. Selline kliima on Ida-Euroopa lauskmaal 50.-60.°N, Lääne-Siberi lauskmaa lõunaosas, Suur-Järvistu piirkonnas, Lõuna-Kanadas ja Jaapani põhjaosas. NB! Eesti saari käsitletakse Köppeni järgi Cfb kliimatüübi all. See on parasvöötme lääneranniku kliima, mis on iseloomulik Lääne-Euroopale.
Eeltalv on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Pilvekütid on oodatud 9. detsembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?512981
27. novembril jätkus pilves, vaikne ja kohati udune ilm. Mitmel pool sadas lund, mõnes kohas oli sadu märkimisväärne – näiteks Jõgeval kogunes lume paksuseks kuni 10 cm.
Mõneks päevaks püsib tugev antitsüklon läheduses või koguni Eesti kohal, mistõttu ilm külmeneb ja pikemat aega võib olla tuulevaikus. Kui õhk on niiske, siis on udu sagedane. Kas läheb ka selgeks, on veel teadmata.
Detsember võib tuua olulise ilmamuutuse: ookeanil tekib tsüklonite seeria, mille mõju ulatub ilmselt ka Läänemerele. Selleks peab antitsüklon lagunema või liikuma eest ära. Tsüklonite mõjul muutub ilm sel juhul tuulisemaks, sajusemaks ja soojemaks, st tõenäoliselt sulaks. Tsüklonite seeria põhjuseks on tugevam õhumasside vastasseis 60. ja 70. laiustel.
Lumesadu Vana-Võidus 27. novembril. Kristjan Kalda foto
Lumi Jõgeval 27.11.2014. Kairo Kiitsaku foto
Vahepalana on huvitav võrrelda, kas ja kui palju erinevad eri riikide lennumeteoroloogilised kaardid sama ala, nt Eesti, kohta. Näide Rootsi ja Eesti ilmateenistuse lennumeteokaartidest 27. nov õhtu kohta:
Siin paistab huvitava asjaoluna silma külm front, mis on seotud antitsükloniga ja liigub loodesse. See on teatud määral loogiline, sest kagust tuleb külmem õhumass ja selle ees taandub loodesse soojem õhumass (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).
Ilmateenistuse kaardil vastavat külma fronti (ega ühtegi teist) märgitud ei ole. Võimalik, et tegu on vähemärgatava või ülemise frondiga, mida maalähedase õhukihi kaardile ei kanta. Viimane oletus võib õige olla, sest Rootsi lennumeteo kaart on maapinnast kuni lennutasandini 400 kohta (kaardil kirjas SFC-FL400), aga Eesti ilmateenistuse kaart ainult kõige alumiste lennutasandite kohta ehk aluspinnast u 3 km kõrguseni. Seega mingit vastuolu kaartide osas ei pruugi olla (http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/, sarnane http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).
Selle põhjuseks on Soome ja Põhjalahe kohal olev hääbuv madalrõhulohk, kuid tugevneva antitsükloni mõjul on Ida-Eestis õhutemperatuur ikka miinuspoolel. Seetõttu peaks lumikate seal, kus see praegu on (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), püsima detsembrini.
Erilist lumelisa oodata ei ole, sest antitsüklonaalne blokeering ei soosi sademete teket. Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool idast, kagust ja lõunast) transpordib mandri sisealalt Eestisse mõõdukalt külma õhku; päris pakaseline õhumass jääb vähemalt esialgu Põhja-Jäämerele ja Venemaa põhjaaladele.
Sellises olukorras võib juba praegust aega vähemalt Ida-Eestis lugeda päristalve alguseks, kuid see oleneb lõplikult siiski edasisest ilmastikust – kui detsembris on taas pikalt väga soe, siis võib vastav soe periood olla võimsam praegusest külmemast perioodist ja päristalve algus lükkub hilisemaks. Palju vaidlusi põhjustanud eeltalv jätkub nii või naa enamikus Eestist (jättes võimaliku päristalve Ida-Eestis kõrvale), erandiks meri ja mõned rannikualad saartel.
Millegipärast tekitab eelkõige eeltalv (aga ka talve algus üldse) elavat vastukaja ja isegi kütab kirgi, nii ka praegu. Sama asi oli aasta eest, kuid siis olid vaidlused seotud pisut teise asjaga, nimelt õhumassidega, kus kommenteerijad said mõnedest asjadest valesti aru ja lõpuks läks asi õhumassidega manipuleerimiseni.
Praegu aga tuli muuta postituse pealkirja, lisaks vihjasid kommenteerijad (nende taga mitte rohkem kui 1-3 inimest) sellele, et tuleks öelda TÄPSELT, kus on eeltalv ja kus veel hilissügis ehk siis nende soov on väidetavalt, et oleks kirjas midagi sellist: Eesti idapoolses osas on alanud eeltalv, aga saartel ja läänerannikul püsib veel hilissügis.
Klimatoloogidele tehtud järelepärimine andis vastuseks: jah, Mandri-Eestis on juba eeltalv, kusjuures pole mingit märki, et läheks suureks sulaks. Rannikul ja saartel on aga tõesti veel hilissügis. Seal saabuvad sügis, hilissügis, eeltalv ja talv tavaliselt palju hiljem. See siiski ei tähenda, et aastaaegade saabumine on seotud üksüheselt kliimatüüpidega.
Selgituseks, et Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega. Selline kliima on Ida-Euroopa lauskmaal 50.-60.°N, Lääne-Siberi lauskmaa lõunaosas, Suur-Järvistu piirkonnas, Lõuna-Kanadas ja Jaapani põhjaosas. NB! Eesti saari käsitletakse Köppeni järgi Cfb kliimatüübi all. See on parasvöötme lääneranniku kliima, mis on iseloomulik Lääne-Euroopale.
Eeltalv on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes: kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 21. novembril sadas paljudes kohtades jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud vihma ja jäälörtsi, mis läks varem või hiljem üle lumeks. Tekkinud lumikate püsib kohati tänaseni.
Sünoptiline ja ilma ülevaade 25. novembri seisuga. Norra merele jõudnud osatsükloni lohk jõudis saarteni, kuhu tõi soojem õhumassi ja vihma. Sisemaal, eelkõige Ida-Eestis, jäid miinuskraadid püsima ja sinna märkimisväärseid sademeid ei pruugi jõudagi. Paistab, et soe õhumass on suunatud Põhjalahele ja Soome, kus juba praegu on kuni 7 kraadi sooja.
Lohk hääbub ja Venemaa antitsükloni mõju tugevneb Eestile. See tähendab tuule nõrgenemist ja ilm külmeneb mõnevõrra. Tegu on ilmselt blokeeriva antitsükloniga. Kui kaua selle mõju kestab, pole teada. Mereefekti tõenäosus on (väga) väike, sest õhumass on liiga soe. Kui peaks tekkima, siis idapoolne antitsüklon suunab pilved Soome või Rootsi.
Jäide ja kiilasjää 21. nov Tartus. Ain Vindi foto
Seega juba 3. lumeta külm tulemas paljale maale ja seda eriti Lääne-Eestis :/.
VastaKustutaTeine lumevaene talv vist tulemas - olenemata sellest kas soe või külm.
Hakkab jälle pihta see valetamine ja vassimine eeltalvega. Saartel on hilissügis, rsk!
VastaKustutaJah, üldistada on mõnesmõttes jabur. Praegu on nii, et mandril on eeltalv ja saartel hilissügis. Ida-Eestis kipub juba päristalveks minema, sest kui lääne poole lubatakse mitut plusskraadi, siis idas pidavat miinus edasi jääma.
VastaKustutaPanin need lapsikud kommentaarid postituse algusesse.
VastaKustutaSuuremal osal mandri eestis on siiski lumikate.
VastaKustuta@ 25. november 2014 19:37
VastaKustutaAitäh promo eest!
@ 25. november 2014 19:39
Ülehomseks on Tallinn-Pärnu joonest läänes lumi sulanud.
Mis puudutab veel blogipidamist, siis blogi on eesti keeles veebipäevik. Päevikusse kirjutab blogi- ehk päevikupidaja oma mõtteid, arutleb oma seniste teadmiste tasemelt või mõtiskleb uusi teadmisi, uut informatsiooni ja uusi olukordi arvesse võttes. Blogi võidakse pidada oma igapäevaelu kajastamiseks, hobide tutvustamiseks, kirjandusliku loomingu avaldamiseks või ka üldharival otstarbel. Blogi on tavaliselt üksikisiku loomeplatvorm, kus tal on õigus ise valida, millest ja kuidas ta kirjutab, milliseid valikuid teeb, mida oluliseks peab. Blogipidajal ei ole oma mõtete avaldamiseks mitte mingeid muid piiranguid peale üldkehtivate õigusaktide. Blogipidajal ei ole kohustust olla teenindaja ega vastata kõikide kommenteerijate kõikidele kommentaaridele. Blogipidajal on õigus lähtuda iseenda loomingulistest ambitsioonidest.
VastaKustutaNeed kõik on sellised üldised põhimõtted, mis mulle meenuvad varem loetust ja paljude erinäoliste blogide põhjal üldistusi tehes.
Vikipeedias on blobi kohta artikkel ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Ajaveeb
See on ikka enda otsustada, mida ja kuidas kirjutada. See, et talve küsimus on mõnedele inimestele õrn teema, ei anna alust pahatahtlikkuseks.
Kindlasti leidub ka intelligentseid viise, kuidas sõnastada viisakas/vastuvõetavas vormis küsimuse või kõhkluse, et pole nõus, et eeltalv, nii ei saa üldistada jne
VastaKustutaKui keegi tunneb huvi, kuidas tuleks sõnastada viisakas/vastuvõetavas vormis enda arvamus sellest, siis see võiks see olla midagi sellist:
"Jätkem siis igaühele oma arvamus. Minu isik, igapäevane meteoroloogiategevus ja haridustee on paljudel blogilugejatel teada, kahjuks me ei tea aga midagi anonüümsete kommenteerijate haridusest, töökohtadest ja meteoroloogiaalase töö kogemustest. Seepärast pole minu arvates ka mõtet Teie eriarvamuste teemal vaielda."
Mis nendes kommentaarides siis ebaviisakat oli? Sõna "rsk" või? Või mõni koma või sidesõna? See, et Te mitteakadeemilist või argistiilis kõnepruuki ebaviisakaks või solvavaks peate, on puhtalt Teie kultuuritausta ja hingekasvatuse probleem. See, et blogiautoril on võõrandamatu õigus ükskõik mida sülg või mõttelõng pähe toob avalikuks teha, ei anna blogiautorile õigust pahatahtlikult ning õelalt teisitimõtlejaid ning alternatiivse arvamuse avaldajaid mutta tampida ning neid alandada.
VastaKustutaPraeguses kontekstis Te eksite järjekordselt aastaaja defineerimisel ja selle määratlemisel võtmata arvesse Eesti kliima rajoneerimisel tekkivaid iseärasusi. Kui Teie eesmärgiks on levitada kallutatud ning subjektiivset arvamust, ebatõde, siis palun, ärge võtke endale ka meelevaldselt õigust teiste inimeste arvamusi maha teha. Kui Te panete postituse pealkirjaks "Eeltalv", siis lugeja arvabki, et see on terves Eestis nii. Aga kuna see nii pole, siis Teie pealkiri on eksitav. Kui Te tahate, et Teie blogi oleks võimalikult usutav ning omaks ka akadeemilist kaalu, siis peate enne ikka mitu korda mõtlema, kui kirjutama hakkate. Praegu pole sel postitusel mingisugust väärtust, peale suvalise heietuse.
Kui Te ei salli teistmoodi kommentaare või teistsugust arvamust, mis ei lähe Teie arvamusega kokku, siis mul on Teile ettepanek -kommentaarium kas üldse kinni panna või vastata kommentaaridele valikuliselt. See säästab nii Teie kui ka Teiste inimeste närve.
Kuid ometi Te loete neid kommentaare, sest tõenäoliselt hakkate ka ise lõpuks kahtlema, kas Teie postitused on üldse pädevad. Enamasti ongi pädevad, kuid vahel, nagu nüüd, ei ole. Seetõttu aruka inimesena peaksite kriitikast õppima, aga mitte tagajalgadele tõusma.
@ 25. november 2014 19:30
VastaKustutaJüri kaardil ei kuulu saared Eesti koosseisu, sellepärast ka temalt selline reaktsioon. Aga teha pole midagi, me peame vait olema ja takka kiitma.
@ 25. november 2014 20:11
VastaKustutaMida see 'blogi' siis tähendab, kas 'veebipäevik' või 'ajaveeb'?
Ei imesta üldse enam... Kui siin isegi tunnustatud ja väärikaid meteoroloogiaprofessoreid nagu Sirje Keevallik sopaga üle valatakse,, siis mis tavainimestest veel üldserääkida. Keevallik prognoosis juba veebruari alguses, et eelmise talvega on asi ühel pool,, ennustas ülitäpselt, aga siin oli kõiketeadjal ninatargal kohe oma uduteooria välja tuua.. Oleks siis keegi midagi kurja öelnud, aga ei ole, lihtsalt pakuti välja oma arvamus.. ja siis valati lihtsalt sõnnikuga üle.. KAs see on siis viisakas käitumine???
VastaKustutaei olnud nendes kommentaarides küll midagi sellist, et neid lapsikuks nimetada ja siis "häbiposti" panna.. See on minu arvamus.
VastaKustutaOlete asjadest valesti aru saanud, eks siis tuleb punkthaaval selgitada.
VastaKustuta1) Mis nendes kommentaarides siis ebaviisakat oli? Sõna "rsk" või? Või mõni koma või sidesõna? Kas teile meeldiks, kui teie kohta öeldakse Situ pihku, prill!? Kõnekeeles ju, ei tohiks kuidagi häirida, kas pole? See, et tegu on kõnekeelega, ei vabanda siiski ebaviisakusi jms. Varem on siin olnud märksa räigemaid ütlemisi, aga olite vait - seega kiitsite selle heaks?
2) Nagu ma eelmistes kommentaarides kirjutasin, siis Blogi on tavaliselt üksikisiku loomeplatvorm, kus tal on õigus ise valida, millest ja kuidas ta kirjutab, milliseid valikuid teeb, mida oluliseks peab. Blogipidajal ei ole oma mõtete avaldamiseks mitte mingeid muid piiranguid peale üldkehtivate õigusaktide. Seega selles osas ei saa te ettekirjutusi teha, eriti sellises vastikus õpetavas ja riidlevas toonis. Väljendate end intelligentsemalt, siis on teine asi ja võib muuta, miks mitte.
3) Tahate mind kogu aeg õpetada ja riielda, olete vihane, et ma teie pseudoteaduslikke seoseid heaks ei kiida? Ei ole mul sellist kohustust kellegi susimist ja haukumist tõsiselt võtta. Ise haugutam susite, räuskate, mis sülg suhu toob, aga ikka võtate õiguse seda mulle ette heita? Miks?
4) Kui Teie eesmärgiks on levitada kallutatud ning subjektiivset arvamust, ebatõde, siis palun, ärge võtke endale ka meelevaldselt õigust teiste inimeste arvamusi maha teha. Ei, see on teie eesmärk. Olete varemgi siin sõna võtnud ja jätnud endast mulje kui pseudoteaduslike ideede levitaja.
5) Kui Te tahate, et Teie blogi oleks võimalikult usutav ning omaks ka akadeemilist kaalu, siis peate enne ikka mitu korda mõtlema, kui kirjutama hakkate. Praegu pole sel postitusel mingisugust väärtust, peale suvalise heietuse. Ei, seda otsustab lugeja, kas ja mis veebiallikas, blogi või selle osa talle sobib, mida peab väärtuslikuks, usaldusväärseks või mitte. Te ei saa nõuda, et kõik inimesed nõustuksid siinöelduga, arvamusi jne on alati palju.
Selle, et ma püüan siin kehtestada mingisugust akadeemilist kaalukust vms, mõtlesite ise välja.
6) Kommentaaride sallimise või närvide kohta. Aga ma polegi ju närvi läinud ja kommentaarid pole tuju rikkunud - mis närvide säästmisest te räägite? Tõesti, teiste inimeste kohta ei tea.
Ma ei tsenseeri kommentaare - tõsi, vahepeal olid need modereeritavad, aga sealt oli vaja vaid mõnikord spämmi kustutada, mitte kellegi arvamusi välja rookida. Tõepoolest, asjalike kommentaaride suhtarv suurenes, aga siis lasin kommenteerimise jälle vabaks.
Muide, mõnel inimesel tekkis väärkujutlus, nagu oleksin kustutanud salamisi kommentaare, vt siit: http://ilm.ee/index.php?462461141510 Sama, kes blogiski üritas kommenteerida, 11.08.2014 22:11 märkis kommentaari lõpus, et Panin selle kommentaari siia, kuna blogi boikoteeris lisamast., kuid ta ei arvestanud sellega, et kui kommentaarid on (eel)modereeritavad, siis peab blogi omanik need ilmumiseks heaks kiitma - aga see võib aega võtta, sest alati ju ei ole arvuti juures.
7) Kuid ometi Te loete neid kommentaare, sest tõenäoliselt hakkate ka ise lõpuks kahtlema, kas Teie postitused on üldse pädevad. See tekitab ehk teile probleeme, aga mitte mulle. Kui keegi esitab kahtlusi selles osas, kas mõni asi on ikka nii, kui nt postituses kirjas, siis võib ju küsida teist arvamust. Alati ei oska ise vastata - jälle tuleb mujalt küsida-uurida. Unustate selle ära, et võib olla mõni teine blogipidaja ei viitsiks üldse ise uurida, aga ma olen siiski tavaliselt keerukamate küsimuste korral püüdnud nt klimatoloogide, füüsikute jt käest järele uurida, milline on nende arvamus või ise püüdnud küsimusele vastuseid leida. Kui ma oleksin jäik, dogmaatiline või ajaksin vaid enda õigust taga, siis ma nii ei käituks.
Mida see 'blogi' siis tähendab, kas 'veebipäevik' või 'ajaveeb'? - Mõlemat tähendab, mõlemad vasted on õiged. ÕS-is ka mõlemad sõnad antud
VastaKustutablogi <17> veebipäevik, ajaveeb. Reisi+blogi, video+blogi, mikro+blogi. Blogi+pidaja
Vastavates postitustes on selgitatud, milles ja miks prof S. Keevallik eksis. Üks näide vastavast argumenteerimisest: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm (algab esimese pildi alt).
Arvamused ei pandud häbiposti, vaid asi selles, et kõik lugejad ei loe kommentaare. Kuna tegu on teistsuguste arvamustega, on igati õiglane, et need oleksid ka siis postituses alternatiividena välja toodud.
Aga seal on viidatud ka teisele asjaolule: minu kui blogipidaja õigusele kirjutada mingi kindla arvamuse järgi. Kommenteerijad ei ole ju kaasblogipidajad, et me peaksime siin kõik kokku leppima mingisuguses arvamuses ja seda ühiselt postituses esitama.
Kui see postitus või teguviis teid valusalt puudutas, siis on arusaadavam, miks sellised reaktsioonid.
Paistab, et Jürka läks eriti leili.. Take it easy, man! :D Keegi pole ju öelnud "Situ pihku, prill!" Good one! ISe interpreteerid siin ju.
VastaKustutalihtsamalt lahti seletatuna: Sulle öeldi vaid üht: ära häma oma eeltalvega, vaid räägi asjast, räägi KA MUUST EESTIST!!
Pseudohäma ajad ju sina siin, punkthaaval kah veel.
Ah et Keevallik eksis, ja härra Ninatargal tulevad ainult kuldmunad suust? Naljakoht! Aastakümneid oma valdkonnas sadu kui mitte tuhandeid tudengeid õpetanud professor eksis, ei tea, võib-olla eksiski, aga Teie olete tõesti ilmeksimatu. Kui keegi Teile ütleb, et Te eksite, siis Te hakkate ju sõimama kõiki valimatult. Te ei anna endale absoluutselt aru, mida Te siin räägite. Täiesti uskumatu ignorant.
VastaKustutaRiidlevas toonis peabki Teiega rääkima, sest vastasel juhul Te jäätegi oma valesid avalikus ruumis levitama. Te pole vist aru saanud, et see blogi ei ole Teie vannituba, kus saate omaette toimetada, vaid avalik koht, kuhu tuleb kokku erinevaid inimesi erinevate arvamustega. Ma olen korduvalt ning hoopis pehmemal toonil andnud Teile eelnevalt mõista, et Te ajate lambaköha. Sellest pole paraku kasu sündinud.
VastaKustutaAsi on selles, et seda blogi loevad paljud noored ilmahuvilised. Selleks, et nad Teie heietusi puhta kullana ei võtaks ning viitsiks ka alternatiive ise otsida, tuleb Teid korrale kutsuda. Näidata puust ja punaseks ette, et Te ajate soga ning varjate oma valesid "akadeemilise" sisutühja lobaga - vanaema muinasjuttudega. See õnnestub nende suhtes, kes pole ülikoolis käinud ega loodusteadust õppinud. Mina olen seda teinud ja töötanud lennunduses 25 aastat, kokku puutunud kümnete professionaalsete meteoroloogidega, kes tunnevad oma eriala. Minu kolleegid käivad ka siin seda blogi lugemas ning ei suuda ära imestada, kui ebatäpne ning kallutatud info siit tuleb. Minu õppejõud on olnud Sirje Keevallik, ja ma ei andesta Teile tema mustamist ja mahategemist. See läheb Teile akadeemilises ringkonnas kalliks maksma.
Ja üllataval kombel räuskate Te siin kõigi kallal, kes teistsugust arvamust avaldavad. Ma mõtlesin alguses, et olen ainuke patuoinas siin, aga ei, Te olete võtnud nõuks elimineerida mitmeid teisigi, kes julgevad midagi teistmoodi arvata.
Mul on Teie pärast siiralt häbi. Loodetavasti näevad ka Teie õppejõud, millise kasvatamatu ning akadeemiliselt sisutühja tegevusega te siin tegelete.
Paistab, et Jürka läks eriti leili. - Kommentaaride vastuses tõin punkthaaval välja, milles arvamuste/kommentaaride probleem seisnes. Ma ei ole närvi läinud, vihastanud vms. Paistab, et ikka te ei saanud aru - las ta siis olla.
VastaKustutaMis puudutab viimast kommentaari, siis ikkagi ei mõista sellist solvumist ega sopaga ülekallamist - eks anonüümseks jäämine sellist käitumist võimaldab.
Võtame nt viidatud lingi, kus pole kedagi solvatud, vaid selgitatud, milles eksimused, väärarvamused vms seisnesid. Kas tiitlite olemasolu tähendab, et kriitiline ei või olla?
Olge aga rahulik, ma ei levita siin pseudoteaduslikke ideid jms.
Muide, siinsete kommentaaride osas pöördusin psühholoogide poole. Küsimus oli selline: "Mind huvitaks, kuidas peaks reageerima sellistele provokatsioonidele, et oleks vaja kindel strateegia välja töötada ja selle järgi edaspidi toimida... kui sellistele psühhoterroristidele kont kätte anda, siis jäävadki närima, kardan ma."
VastaKustutaÜhe psühholoogi (Tartu Ülikoolist), kes võttis vaevaks siinset veidi uurida (NB! Jutt pole ainult selle postituse kommentaaridest!) arvamus: "Ma kardan, et sul on vist õigus. Iga vaidlus publiku ees on mäng publikule. Kui keegi tunneb, et ta on halbade tunnetega, siis seda enam katkeb koheselt teiste võimalus teda mõjutada, siis nagu haavatud loom hammustab kõiki.
Nipp on selles, et arvestada teadlikult, et teine on haavatud ja päästa ta "nägu" empaatiaga või - armutu demagoogiaga. Näiteks poliitilises võitluses, demonstreerida publikule, et vastane on loll ja idioot ja ei mõtle selgelt ja on tunnetest pimestatud. Ilmselgelt siis peab olema jõudu lõpuni vastu pidada, aga saad ka vastase ja vaenlase.
Niisiis - kuidas vältida teise haavamist ja olla mõjutamises efektiivne, et vastasedki enda alla võita? http://eluteooriad.blogspot.com/2013/11/minasonum-on-parim-iga-lapski-naeb-nii.html
Selgub, et kurat on sõnastuses. Loomulikult, kui keegi tahab just kuri olla, ega siis sõnastusest ju ei ole abi, aga õnneks üldiselt inimesed ründavad, kuna nad teistmoodi ei oska teadlikult. Hiljem vaatan su blogi arengut edasi, aga juba nägin, et isiklikud rünnakud algasid."
Kui Te väidate, et algas eeltalv, siis ilma täpsustamiseta on see lausvale. Nagu turumuti jutt, mida Te ilmselt ise tõsiselt ei võta. Miks Te siis ise laskute samale pulgale? Kuidas veel Teile selgemaks teha? Kuidas Te ei saa aru, et blogipidaja vabadus ei seisne vabaduses valetada?
VastaKustutaTe närite Keevalliku intervjuu kallal, mille viis läbi asjatundmatu ajakirjanik, kus on ilmselt midagi kas juurde lisatud või ära jäetud. Ma saan aru, kui see oleks intervjuu mõnes teadusajakirjas. Kas Te ise olete professoriga tet-a-tet kohtunud, et väita, et ta eksis? Te olete noor ja intelligentne inimene, kuid miks nõnda häbematu?
See on äärmiselt tervitatav, et Te suhtlete psühholoogidega. Ma ei julgenud seda Teile esiti soovitada, kuna kartsin, et riivan Teid oma kahtlusega Teie mentaalses stabiilsuses. Aga kuna Te ise nende poole pöördusite, ilmselt on nad Teie sõbrad või tuttavad, kes niiehknaa kaitsevad ja toetavad, siis ehk jõuate ka üheskoos järeldusele, et teiste arvamusi tuleb samamoodi austada nagu enda omasid. Ehk annavad nad Teile ka väärtuslikku nõu, kuidas on kohane avalikus ruumis teiste inimestega suhelda, sest siiamaani olete üles näidanud kahetsusväärset käitumismaneeri, mis ei ole kohane ühele magistrandile.
VastaKustutaEi riiva millegagi. Sarnane psühhoterror on siin olnud vahel ka varasemal ajal ja millegipärast just eeltalve või talve algusega seoses. Küllap on tegu kellelegi lihtsalt õrna teemaga, millest rääkimine ärritab.
VastaKustutaSee kommentaar, mis ta kirjutas, ei ole kuidagi siinset psühhoterrorit kaitsev.
Te nimetate endaga mittenõustumist psühhoterroriks? Kuidas aga nimetada teie küündimatust ning suutmatust teemat lahti seletada nii, et ei tekiks selliseid kommentaare ja lahkhelisid? Kas Te pole kasvõi üks kord mõelnud, et kui Te olete endale võtnud sellise vastutuse - harida inimesi ilmaalaselt - nagu Teie blogi päisest võib lugeda, et see info peab olema üheselt mõistetav ning ühtmoodi arusaadav inimesele, kes elab Narvas ja Kuressaares. Te vist ei ole siiamaani aru saanud, millest on tingitud see poleemika. Ma seletan Teile veelkord siis.
VastaKustutaKui Te teete blogisissekandeid, mis sisaldavad kahetimõistetavaid väiteid, nagu eeltalv vms, siis tuleb see info kasvõi ühe-kahe lausega lahti seletada, MIKS, Te nii arvate ja MILLEST see arvamus on tekkinud. Absolutiseerimine relativistliku paradigmaga teaduses on surmapatt, kui väljendada end piibellikult.
Kui minu hea tahe, vastutulek Teie ebatäpsustele, kriitika, nördimus ning soov kaitsta endale olulisi inimesi samastub Teie silmis psühhoterroriga, siis ma palun siiralt vabandust. Ei taha tõesti Teile kaasa tuua nõnda valusaid psühhiaatrilisi kannatusi.
Olgu need postitused kasuks aga neile, kes pole oma silmi veel avanud ning mõistnud, et sellest blogist puhast kulda peab tikutulega taga otsima. Olgu minu arvamus teedsuunavaks neile, kes arvavad teisiti kui Jüri Kamenik. Julgege öelda teisiti, julgege vastu vaielda ning oma seisukohta tuliselt kaitsta.
Totipotentne inimene.
Kui selle postituse tegin, siis kirjutasin lahti, mis on eeltalv, miks ma nii arvan jne. Võiksite vast enne kommenteerimist postituse korralikult läbi lugeda. Tegu ei ole kahemõttelise mõistega, aastaaegade osas harige end: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html
VastaKustutaVõib olla aitavad rahustada need slaidid: http://www.upload.ee/files/4374619/Troopilised_tsuklonid.ppt.html.
Selgituseks, et merefüüsika kursuses oli vaja teha üks pisike ettekanne troopilisest meteoroloogiast, eriti aga troopilistest tsüklonitest. Nautige!
Kurat võtaks, kas saartel on eeltalv???
VastaKustutaKas Te mainisite Lääne-Eestit ja selle kliimat? EI, Te ei teinud seda. Te valetate lihtsalt häbematult näkku!
Kui Te ikka olete õigust täis, siis ma helistan Ain Kallisele juba homme ja rebin oma diplomi ribadeks. MA tean, et ka tema käib ka seda blogi lugemas.
Kui teid see probleem niivõrd häirib, siis olge lahke, tehke seda! Nagu varem öeldud, siis panin postitusse juba alternatiivsed arvamused, et poleks nii kallutatud.
VastaKustutaHuvitav, et sellist poleemikat teiste aastaaegade osas ei teki. Aasta eest käisite ka siin vihaselt kommenteerimas ja ärritusite peaaegu samal teemal. Võtke rahulikult, tehke kummeliteed vms, ehk rahustab :).
Te peate selle väite kirjutama oma sulest, mitte kopeerima teiste inimeste arvamusi ja neid siis kommentaariumis mustama. Jätke oma demagoogitsemine lõppude lõpuks.
VastaKustutaPoleemika tekib kõikide põhiaastaaegadega, sest nagu ma olen täheldanud, Te ei kannata vaheaastaaegu. Te ei tõtta kunagi etteruttavalt kirjutama varakevadest ega sügisest, kuna subjektiivselt naudite, et põhiaastaaeg kestaks edasi kuni viimse hingetõmbeni andmata endale aru, et tunnetel pole teadusega suurt seost. Kuna Teile meeldib suvi ja talv, siis vastavalt hakkate neist aastaaegadest meelevaldselt varem kirjutama ja üldistama. See ärritabki. Mind ärritab Teie ebaprofessionaalsus ning kallutatus. Ja mind lihtsalt ajab marru, kui Te mängite ninatarka ning mustate endast vanemaid ning kogenumaid autoriteete. Teie käitumine on lapsik ning pahatahtlik kõigi suhtes, kes arvavad objektiivselt ning tahavad pakkuda alternatiivseid lahendusi. Oma käitumises olete kohutav despoot.
Teie rahustamiseks muutsin postituse algust ja kirjutasin nii Kallisele kui Jaagusele. Eks siis paistab, milline on nende arvamus. Selle võib siin ära ka tuua, miks mitte. Kuna mõned kardavad moonutamist, siis ei saa ju arvamusi ümber jutustada, vaid parem otse kopeerida. See aga ei ole mustamine.
VastaKustutaSee, millised on tiitlid või autoriteet, ei loe, loevad ikka sisulised argumendid. Tegu ei ole dogmade või mõne entiteedi (nt jumalaga), mida või keda ei tohi kritiseerida.
Ükski arvamus pole kunagi objektiivne, vaid alati subjektiivne, kuid saab esitada argumente, mis arvamust võiksid toetada.
Miks mitte vaheaastaaegadest rääkida? Ma arvan, et võiks rohkem, kuna need on vähemtuntumad. Ärge palun omistage oma seisukohti mulle, et meeldib see või too aastaaeg. Kallutatus, emotsionaalsus jms jätke vast ikka enesele :).
Te olete ise suusõnaliselt ja kirjalikult öelnud, et eelistate talve lume pärast ning suve äikese pärast. Te valetate krooniliselt, kui seda eitama hakkate.
VastaKustutaNende inimeste arvamus on kahtlemata suurema kaaluga, kuid ma olen veendunud ilma nendega rääkimatagi, et Ain Kallis või Jaak Jaagus vaatlevad saari eraldi kliimatüübina, kus praegu on hilissügis.
Jutt ei ole kliimatüüpidest, vaid aastaaegadest.
VastaKustutaSee, et saared kuuluvad teise kliimatüüpi, on kirjas juba minu 2010. a ettekandes, vt 6. slaid: http://www.upload.ee/files/4379104/Eesti_kliimat_kujundavad_tegurid_ja_nende_muutumine.ppt.html
Ongi jutt saartest kui kliimatüübist, kus praegu on hilissügis. Teie aga üldistate, et on eeltalv ning eksitate sellega oma blogi lugejaid.
VastaKustutaPostitust on vastavalt klimatoloogidelt saadud järelepärimise vastusele muudetud. Aga ma siiski arvan, et siin ajab keegi lihtsalt kangekaelselt oma õigust taga, mis ei õigusta sellist räuskamist, kurjustamist vms.
VastaKustutaMässavale anonüümsele: Kui täpselt peaks olema piiritletud see joon Eestis vaheaastaaegade suhtes, et oleksite rahul. See mula ajab närvi juba. Rääkisin ka ise Jüriga läbi asjad ja ma loodan, et edaspidi saame Jürilt vähe täpsemat informatsiooni. Tal on ka muud tegemist ja väga kiire. Isiklikult andestan kui tal on natuke kiire ja üldistab natuke asja vaheaastaaegade suhtes. Loogiline on see, et mereline kliima ja mandriline kliima on erinev ja sellest tulenevalt on ka aastaajad selle võrra nihkes. See on ilmahuvilisele ehk juba nii loogiline, et seda isegi ei peeta vajalikuks mainida. Kahtlemata on vaja olla täpsem ja selles osas ma olen nõus. Noori ilmahuvilisi kasvab aina enam peale kes siit omale teavet ammutavad. Ärge muretsege ma kui hea sõber tulen talle natuke appi ja teeme asjad paremaks. See on ilma suhtes oluline informatsiooniallikas ja kahtlemata peab selle kvaliteet tõusma. Olge mõnusad! :)
VastaKustutaSiinse eeltalve üldistusega oleks umbes sama, kui New Yorgi blogipidaja ütleb, et USAs on poolteist meetrit lund ja erakordne külm.
VastaKustutaKas praegune postituse täiendus on endiselt liiga ebatäpne või on juba parem - mässav anonüümne? Timmiksime äkki asja paika, et saaks rahu majja.
VastaKustutaRahu, ainult rahu! Kuid see on õige et keevallik on kige kõige täpsem ennustaja!
VastaKustutaPange postituses pealkirjaks a la "Mandri-Eestis algas eeltalv, saartel aga jätkub endiselt hilissügis". Oleks see nii kirjas koos seletusega, poleks ka mingit riidu tekkinud. Kuna eelmisel aastal sõideti kommenteerijatest samamoodi triikrauaga üle, siis iga korraga kasvab ka rahulolematus, kui õigustatud tähelepanekutega ei arvestata. Praegu on järjekordselt rõhutatud eeltalve, millest ei selgu, et saartel on hilissügis. Kompromiss oleks see, kui Jüri ei unustaks oma postitustes saarte eripära. Pahatihti unustatakse saared ja Lääne-Eesti üldse ära ning üldistamise käigus külvatakse seeläbi paksu pahandust. Saarte eripära on meil äärmiselt kontrastne, seda tuleb ALATI eraldi välja tuua. Ka Ilmateenistus on hakanud saartele rohkem tähelepanu osutama, lisades näiteks prognoosidesse ka saarte siseosade temperatuurid.
VastaKustutaSee üldistamine siin ei ole mitte "natuke", vaid päris korralik ikka. Tulistada puusalt ning nimetada tervet Eestit eeltalves olevaks - see on ju märk sellest, et inimene kas ei viitsi süveneda või tahab lihtsalt oma kiusu ajada, lootes et talv kestab selleläbi kauem. No ma ei saa aru, miks peab olema nii ebatäpne ja kõige tipuks nõnda terav ning solvav nende suhtes, kes sellele konstruktiivset kriitikat annavad??
VastaKustutaMa ei ole ju ainuke, kes on seda tähele pannud.
Mis puutub Keevallikusse, siis seda teemat tuleks üldse käsitleda eraldi, sest siin on mingi isiklikku laadi kala mängus. See, et teda siin taga räägitakse ja tema intervjuud kahtluse alla seatakse, on märk mingisugusest varjatud rivaliteedist TÜ ja TTÜ vahel. Sest kas see on normaalne, et üks 26aastane akadeemiliseski mõttes "naga" võtab kätte ja hakkab tunnustatud professorit tümitama. See on ju ennekuulmatu. Oleks siis professor millegagi puusse pannud, aga ei ole ju. Lihtsalt on vaja oma ninatarkust ja upsakust välja näidata.
Uurisin natuke seda Keevalliku asja ja seda millest nn. tüli alguse on saanud. Minuarust on Jüri just mõnusalt ja täpselt täiendanud seda kiiret poolikut telefoniintervjuud mis Keevallik on andnud. Midagi pole ju halba kui informatsiooni täiendatakse või analüüsitakse tema antud põhjendusi lähemalt ja täpsemalt. Mingisugune kõrge tiitel ei oma tähtsust. Kui üksteist täiendatakse siis on asi omal kohal. Seda siis vanusest või kraadist olenemata. Kraad ei anna midagi. Annab see, et arvamusi täiendatakse, täpsustatakse ja saadakse kokku parem ja täpsem pilt asjast. Kedagi pole solvatud ega mustatud minu arusaamade kohaselt.
VastaKustuta26. november 2014 14:52 - see kommentaar on juba pisut asjalikum, ei ole nii lahmiv ega räuskav - võib üldjoontes nõustuda, v a üks koht, mis veidi allpool välja toodud.
VastaKustutaAga eks ilmahuvilisi elab ka Hiiumaal, sealt öeldi nii: "Mina olen siiski nõus, et ka siin eeltalv.
Ja eeltalv võtab hoogu juurde juba reedel. Temperatuurid langevad äärmiselt kiiresti."
Seega tuleks norida pigem selle kallal, kas 15.-18. nov eeltalve algusena sobib tervele Eestile üldistamiseks või mitte, mitte pole asi vales pealkirjas. Kui olete kriitilised, olge õige, mitte vale asja suhtes.
Kuna eelmisel aastal sõideti kommenteerijatest samamoodi triikrauaga üle, siis iga korraga kasvab ka rahulolematus, kui õigustatud tähelepanekutega ei arvestata. - Probleem oli veidi teine, aga samas väga sarnane praegusega. Tollal oli juttu sellest, et -10kraadine isoterm tähendab talviste olude saabumist ja seda ka saartel, aga anonüümsed ajasid oma kiusu ja jonni, et see pole nii. Alles nüüd taipasin, et asi konkreetse jonniajaja meelest selles, et saartel on teistsugune kliimatüüp. Tollal ei saanud sellest aru ja seetõttu oli ka möödarääkimist, mis suubus viimaks õhumassidega manipuleerimisse.
No ma ei saa aru, miks peab olema nii ebatäpne ja kõige tipuks nõnda terav ning solvav nende suhtes, kes sellele konstruktiivset kriitikat annavad?? - Ei olnud konstruktiivne kriitika, vaid pigem oma õiguse taga ajamine. Kui ma küsisin klimatoloogidelt, siis avaldati arvamus märksa rahulikumalt ja viisamalt. Nagu psühholoog ütles, siis kurat peitub sõnastuses.
Pealegi, muudatused viisin sisse - mida veel on vaja?
See, et teda siin taga räägitakse ja tema intervjuud kahtluse alla seatakse, on märk mingisugusest varjatud rivaliteedist TÜ ja TTÜ vahel. - Pole mingit rivaliteeti. Küsimus on selles, kas esitatud väited olid õiged või mitte. Toon kaks näidet: a) http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/: viimane lõik - mõnel aastal, nt 2004. või 2005. a saab talv hoo sisse alles veebruari lõpus ja nii tulevad päikeselised ja südatalvised märtsikuud, viimati 2013. aastal); teises lõigus oleks tegelikult õige: polaarfront eraldab polaarset ehk parasvöötmelist õhumassi (sünonüümid!) troopilisest ja arktiline front arktilist õhumassi polaarsest. Polaarõhu all on seal võib-olla mõeldud tegelikult arktilist õhumassi, sel juhul lohakusviga, aga sisu muutub sellest vägagi - rääkima peab ikka õhumassidest ja selliselgi juhul on tal seal jutt arktilisest, mitte polaarfrondist ehk ikkagi sisuline viga.
b) http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm - ülevalt esimese pildi alt algab analüüs/kriitika. Pole kedagi mustatud ega solvatud. Kui ei usu, eks vaadake ise!
Imetlen Jüri kannatust mõnede idiootide suhtes.
VastaKustutaÜks inimene on võtnud vaevaks teha omast vabast ajast äärmiselt asjalik blogi, väljendamaks *oma* seisukohti ning võimaldamaks mõistlikku arutelu. Siis ilmuvad kuskilt välja mingid anonüümsed tegelased, kes kukuvad teda sõna otseses mõttes sõimama täiesti mõttetute pisiasjade pärast.
Palun kolige oma vihakõne kuhugi mujale! Jüril soovitan külma kõhuga need sõnavõtud ära kustutada ja pooletoobistega vaidlema mitte hakata. Omal kergem.
Ühtlasi soovin Jürile jõudu ja tahet seda blogi edasi pidada, väga huvitav lugemine!
Anonüümne põllumees Tartumaalt.
Tõesti on mingid mentaalselt ebastabiilsed inimesed selle blogi leidnud.Jüri,kuna see inimene/inimesed ei saa aru,et see blogi on sinu eraomand ja mõeldud sinu seisukohtade väljendamiseks ja talletamiseks ning kellele ei sobi need seisukohad,siis ei pea lugema,soovitan nedne IP-d ära blokkida.Risustagu Delfis.
VastaKustutaAitäh toetuse eest! Mul soovitati kõrvaldada anonüümne kommenteeerimisvõimalus, st jääksid ainult: OpenID OpenID LiveJournal WordPress TypePad AOL
VastaKustutaTeine variant oleks IP aadressi järgi blokeerimine, kuid kahjuks võivad tülikad isikud leida teise arvuti ja sama olukord jätkub.
Samas on muidugi see paha, et mõni asjalik kommenteerija võib tahta jääda anonüümseks ja selle võrra saab siinne kannatada. Igal juhul mingi kompromiss tuleb leida.
Kommenteerin ka anonüümselt ja siiani püüdnud seda teha väga viisakalt. Minumeelest ei tasu sellistest kibestunud anonüümsetest kommentaaridest alati niimoodi kettasse minna ja igas teemas saagi käima tõmmata. Lase kommenteerivad s*tasti. Sellepeale öeldakse, et targem annab järele ja Jüri ei ole süüdi, et mingil kibestunud saarerahval on alles sügis, kui mõnel näiteks Järvamaal on näiteks vägagi korralik lumikate ja miinuskraadid. Tunda ennast puudutatuna, et kellelgi meist ei ole veel seda nö "eeltalve lumikatte näol" ja seda siin kommentaariumis välja elada, siis peab ikka paras tont olema küll :)
VastaKustutaJa Jürile ka soovitus, lase kommeteerivad, aga vasta ainult asjalikele küsimustele ja kommetaaridele.
IP blokeerimine pole küll mingi lahendus. Tullakse tagasi proxy kaudu, või laetakse paari minutiga Hotspot Shield alla ja draama jätkub. Sama ka anonüümne kommenteeerimisvõimaluse eemaldamisega. Kui mõnel on ikka maru suur nälg teistele tokke kodarasse pilduda, küll siis kähku uus võimalus leitakse, kuidas seda teha.
VastaKustutaOlen nõus eelmisega.
soovitan veebipolitseisse pöörduda kui olustik normidest väljub
VastaKustutaTõega, võtke rahulikult ja teadke, et ikka kipub Eestimaa saartel olema soojem, aga ka mitte alati. See polegi eriti sõltuv Suurest Läänemerest vaid üldisemast vastasseisust.
VastaKustutaSeepärast pole vaja siinkohal blogipidajat solvata. VÕTKE VABALT !
Suurest Läänemerest :---Mitmel korral on olnud, et kui (soe/külm)õhumass tahab tulla, siis ei morjenda teda see meri. Alles mingi hulk aastaid tagasi oli merel jää superpaks (nii meeter Pärnu lahes) Küllalt kuulsin lubadusi, et see ei sula juuniks ja/või vähemalt saartel saab külm kevad olema...
Tuli soojem kevad kui tavaliselt, kiired soojad tuuled käisid üle Lõuna-eesti kui ka saarte. Paari nädalaga oli JÄÄ niuhti kadunud.
Nõnda sel aastalgi oli oktoobri lõpus järsk külmenemine ühtlaselt mandril ja ka siin Saaremaal olid külmad ööd, nüüd kuu hiljem ei pääse miinus veel merele.
Järelikult on asjas osalised kaugelt teised tegurid kui nn. lombike siin. Oma talve ennustust pean ka siiani paikapidavaks,
sest nimetasin nov. teist poolt talvisemaks ja mind ei häiri, et Kuressaares pole veel miinuseid öösiti ega lumepuru. Mujal MEIL JU ON.Nii täpselt ei suuda keegi ära ütelda, kustjoonelt see piir läheb.
Jüriga nõus- eeltalv (üldiselt) olemas !!! Ei maksaks tähenärija olla...
Aitäh. Saarte puhul, eriti muidugi Hiiumaa ja Saaremaa korral, on ju küllaltki suured erinevused saarte enda piireski.
VastaKustutaJa muidugi loeb õhumasside liikumine (tsirkulatsioon), tuule suund jne - ei ole see mere või kliimatüübi mõju ilmastikule/aastaaja saabumisele nii üks-ühene, aga korrelatsioon kindlasti on olemas.
Hea näide konkreetsest hiljutisest ilmast on 19. nov õhtu, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/kaart/, kus oli selge, olid miinuskraadid, kus pilves, plusskraadid, lisaks mõjutas õhutemperatuuri tuule tugevus ja suund (idatuul tõi mandrilt külma õhku).
Sain veel sellise arvamuse kommenteerimise kohta: "Kui see blogikeskkond tehniliselt võimaldab, tee siis pealegi sisselogimisega, aga mul on ikkagi see seisukoht, et kui isegi mõni väga kiuslik kommentaar alles jätta, siis võib see mõnele kahevahelolijale anda eeskuju - et näe, siia võib ka inetuid kommentaare kirjutada. See on umbes nii nagu prügi üleskorjamisega - mida sagedamini praht kõnniteelt või pargist ära korjata, nii et üldmulje jääb puhas, seda vähem uut prügi maha visatakse - see on minu teada teaduslikult uuritud psühholoogiline fenomen."
Margus,
VastaKustutakus sinu talveprognoosi näeb?
mis sellest prognoosist ikka lugeda - siililegi selge, et talv läheb nässu. +kraadidega sajab ja miinustega mitte..
VastaKustutajõulud ja aastavahetus tulevad sama trööstitud mis möödunud aastalgi.
kogu talve vältel on 2 peamist ilmatüüpi: sajuta miinustes kõrgrõhuala ning plusskraadidega sajused perioodid, kus tüpklon ajab tsüklonit taga.
Lund tuleb vähe, aga vihma rohkem.
Lumised jõulud tuleksid peaaegu garanteeritult 24. detsembri asemel 24. jaanuaril.
VastaKustutaSelle aasta ainus talvine 24. kuupäev oligi 24. jaanuar.
See oleneb vägagi sellest, milline tsirkulatsioonivorm detsembris välja kujuneb.
VastaKustutaPraegu on tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga ja antitsüklonaalse blokeeringuga, mis sademeid ei soosi ja ilm on talve piiril. Kas selline olukord säilib detsembris, ei tea - võib tulla pikem soojaperiood, aga võib ka üsna talviseks jääda. Ilmselt paari nädala pärast on selles osas selgem, mis saama hakkab jõulude paiku.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ilm/maalehe-ilmatargad-ennustavad-talv-ei-alga-varakult-kuid-kestab-kaua.d?id=69999805
VastaKustutaSamas, mina ütlesin, et talve, nigu ei olegi ja võrdlesin 1990 aastaga, kus kevad algas varakult ja tuli super pähkliaasta.
VastaKustutaSel aastal oli samamoodi, sest varakevad algas juba veebruari keskel ja kestis suuremate tagasilöökideta koguni aprillini.
VastaKustutaEe, kas märtsis mitte polnud suurem tagasilöök? Minu mäletamist mööda oli 15..21.03 (hommikuni) ju täitsa talv - niimõnigi koht sai talve lumerekordi just selles talvises episoodis. (mis jäi möödundtalve viimaseks)
VastaKustutaEestiloodusel on sellest perioodist ka omajagu videoid. Neist on näha, et vähemalt seal Kiili kandis oli küll talvine ilm. Pange otsingusse "kiili 15.03", "kiili 17.03", kiili 19.03", "kiili 20.03" ja "kiili 21.03" ja saate need mu mainitud videod.
VastaKustutaMulle näiteks meeldis nendest tema videodest see "aastaaegade ristumise" video: https://www.youtube.com/watch?v=B4cdP1vPHvI
Ma vaatan, et need künkad on tal vist uued regulaarse filmimise kohad - vanasti oli kohalik turbaväli.
Jah, oli küll lume- või lörtsitorm, mistõttu oli paaripäevane talvise ilma episood. Siiski, pigem suurte tagasilöökide all silmas peetud, et ei juhtunud nii nagu nt 2012. a, et märtsis sulas lumi ära, aga aprillis oli koguni kaks nädalat lumi maas (mitte igal pool), miinuskraadid jne.
VastaKustutaEnnastsalgavate rüütlite armee oma "suurt juhti ja õpetajat" toetamas. Nii nunnu ju. Pole varem kohanud, et kedagi arvamuse avaldamise pärast liistule oleks tõmmatud. Siin ilmselt ihaletakse tsensuuri ja sõnavabaduse kaotamise järele. Oleks siis kedagi kuidagi laimatud või solvatud või vaenu õhutatud või ebatsensuurseid väljendeid kasutatud. Oleks siis midagi ebaseaduslikku tehtud? Kõigest natuke sarkasmi ja irooniat ja juba mõnel hellal hingel on püksid märjad. Tunnen teile südamest kaasa. Klakööridele muidugi 12 points. Tubli!
VastaKustutaSee on ilmablogi mitte ironiseerimise ja aasimise blogi. Mõni mees ei saa ikka aru, et kui pole kaua k***i saanud siis ei tasu SIIA oma kibestumust välja valama tulla...nähakse läbi! ;)
VastaKustuta3r1k3ST ^
VastaKustuta|
@ 27. november 2014 0:23
VastaKustutaLisaks 15/16.03 tuisule oli ka 20.03 tuisk ning 17/18.03 varahommikul ida-Eestis 10..15 kraadi külma
3r1k3ST ^ - jah ma jälgin ka asjade kulgu siin aga pean reageerima, et ei jääks mulje minu seotusest selle viimase (See on ilmablogi mitte ironiseerimise ja aasimise blogi... jne) kommentaariga. Mina olen igati viisakas ja rahulik mees ega pillu selliseid kommentaare. Seniks aga tuletan meelde oma vahvat ennustust tuleva talve kohta. :D
VastaKustutaSelle teema all - erikEST
http://meteo.net.ee/viewtopic.php?f=27&t=1342
Inimesed tunnevad juba mu ennustuse vastu suuremat huvi ja kui seda mul palutakse teha siis ma ka proovin midagi ette võtta. Eesti ilma etteennustamine on üliraske ettevõtmine aga ma teen seda sportlikust huvist ja soovist ilmast natuke rohkem aru saada. Ma otsin ja uurin internetist erinevaid materjale. Leian uusi infoallikaid. Eelkõige arendab see mind ennast. Miks ma arvan, et tuleb külm talv? See on väga hästi kirjas kui internetis rohkem otsida. ;)
Võiksid aru saada, et külm talv jääb ära. Kõik mudelid ennustavad tsüklonite tagaajamise algust 3..4 detsembri paiku.
VastaKustutaKülm on väga suhteline mõiste - ka +-5 kraadi on külm teatud olukordades.
Ära valeta 3r1k3ST. :)
VastaKustuta3r1k3ST - aa ok see kes reageerib on automaatselt patuoinas. Selge. Poleks pidanud reageerima. Ups. :/
VastaKustutaÜritad rahulikult mind lolliks teha, aga asjatult. Sina kommenteerisid ülvelt ja nüüd lepi sellega. Kuidas sa siis nii täpsel ajal kohale ilmusid. Teises sulle ei öelnud ja pole mõttet vastu hakata. Ise olid nii julge.
VastaKustuta3r1k3ST - mul on kontoritöö ja ma jälgisin olukorda kuna siin läks asi päris kuumaks. Reageerisin ju pool tundi hiljem kuidas see nii kohe on? Lükkan süüdistused endiselt tagasi. Pealegi Jüri on oma täpsustused teinud ja olukord peaks olema lahenenud. Mida peaks tegema, et olukord maha rahuneks? Mida sa soovid? Kas Jüri peab vabandust paluma või? Milliseid korrektuure veel on vaja teha ja ette võtta, et sa ennast paremini tunneks? Eesti on väike koht ja meie väike rahvas võiks proovida omavahel paremini läbi saada. Muresid ju niigi palju siin ilmas millele mõelda. :/
VastaKustutaValasin tulle õli ja kustutasin. Mu kontakt annab head infot. Sina peaksid siit lahkuma. Jüri pole milleski süüdi vaid sina tulid 'õli' valama.
VastaKustutaVaatan, et siin on eriti korralikuks dramaks ja sõjaks läinud. Vastav pilt ka siis sellele: http://fcdn.roadbikereview.com/attachments/wheels-tires/296659d1402606131t-these-real-zipp-wheels-jlzz4na.jpg
VastaKustutahahaha viimasele kommentaarile :D
VastaKustutaaga tõsi see on ;)
Alati kui vaidlemiseks läheb ilmub kuskilt välja tegelane nimega Kaarel Virroja.
VastaKustutaMuidu on küll vait nagu sukk.
Ahh minge Virru...
VastaKustutaTundub jah,et detsembri alguses läheb korralikuks "tsüklonite tantsuks"
VastaKustutaHuvitav,kas toovad palju lund või pigem vihma?
Ok nüüd läheb siin solvamiseks.Jüri võiks kommenteerimise üldse ära keelata, sest siia kogunevad tülinorijad ja solvajad.
VastaKustutaAnonüümne ütles ...
VastaKustutaAlati kui vaidlemiseks läheb ilmub kuskilt välja tegelane nimega Kaarel Virroja.
Muidu on küll vait nagu sukk.
27. november 2014 20:59
----------------------------------
Miks ma peaks siin koguaeg sõna võtma?
27. november 2014 21:20 - Jah, nii see paistab, et tsüklonite seeria toob tormise ilma ka Läänemere äärde. Selleks peab praegune antitsüklon lagunema või eest ära liikuma.
VastaKustutaKas vihma või lund? 0...-5kraadine isoterm on piiripealne: sajufaas oleneb sellest, milline on õhutemperatuur aluspinna lähedal. Kui on miinuskraadid, siis pigem lumi ja lörts, kui nulli lähedal või plusskraadid, siis pigem vihm ja lörts.
millest see lumesadu siis? õhumass oli ju mereefektiks liiga soe või kuidas?
VastaKustuta-----------------------------------------------
tsüklonite seeria puhul ei lähe TÕENÄOLISELT sulaks, vaid KINDLASTI! ehe näide aastad 2011 ja 2013.
Tundub küll mereefekti moodi - ehk osaliselt ongi seda, aga tuleb arvestada, et lisaks on olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega pole ilmselt tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga.
VastaKustutaJa-jah, üksvahe oli suur poleemika, miks kasutan kindlat kõneviisi, aga nüüd siis probleem, miks seda ei kasuta.
Eks norida ja viriseda annab iga asja kallal, aga kogemus näitab, et tõepoolest pigem vältida kindlat kõneviisi - teadagi on atmosfääris toimuvad protsessid kaootilised, suure määramatusega (eriti kui jutt kaugemast tulevikust kui 4-5 päeva jne).
Siiski sellega tuleb nõustuda, et läänetsüklonite seeriad toovad esialgu tüüpilisel juhul sula, alles seeria lõpus võib külmenemine toimuda, kuid igal reeglil on erandid. Lisaks võivad seeriaid moodustada põhja-, loode- ja isegi lõunatsüklonid.
Samas võivad ts.seeriad hakata kulgema meist lõunapoolsemat trajektoori mööda, sel juhul jääme rahulikumasse jahedamasse põhjaossa ja talv süveneb.
VastaKustutaEnamasti juhtub see alles siis, kui mitu keerist on põhja poolt üle liikunud. Juhtuda võib seekord, et käesolev kagust siia suunduv K blokeerib hiljem just Skand. põhjaosa ja suunabki tsüklonid alla poole !!
Mulle see variant sobiks, ennustasin ju lumist dets I poolt.
hirlam ennustab 30.11 hommikuks mõnele poole juba -20 kraadi (roosad alad)
VastaKustutahttp://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/temp2mv2,temp2mtx
@ 28. november 2014 10:41
VastaKustutaKas sa seda tähele panid, et Eesti on jälle nn "klimaatiline tollipunkt", sest teisel pool Soome lahte on paar miinuskraadi?
Seekord tuleb külm õhk meile lõunast, kagust ja idast. Nii külm võib ilmselt olla vaid selge ja vaikse öö korral.
VastaKustutaKuna tsüklonite seeriad kestavad tavaliselt paar nädalat ning oodatav (vaheldusrikka ilma mõttes) algab alles 3..4 detsembril, siis juba ette teada, et jõulud tulevad palja maaga.
VastaKustutaSellel kommenteerijal, kes siin tulihingeliselt vaidles, oligi õigus! Eeltalve mainimine oli ennatlik.
VastaKustuta