Tsüklonite seeria detsembri algul

Uus ilmahuvilise kodulehekülg: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kalda.html

Ilmateenistus kirjutas oma FB-i lehel: Sügiskuude ilmakokkuvõttest selgub, et tegemist oli kõige kuivema sügisega alates aastast 1961! Huvitavaid fakte leidub aga veelgi – näiteks oli Roomassaares 38 päikeseta päeva! Vaata sügiskuude ilmakokkuvõtet siit: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/sugise-ulevaade/

5. detsembril jäi Eesti Valgevene ja Ukraina kohal oleva antitsükloni mõjualasse. Öö jooksul udu kadus, sest tuul tugevnes – tugevam tuul segab piirkihis olevat õhku paremini ja takistab jahtumist, mistõttu udu nõrgeneb. Päeval langes alates Kagu-Eestis õhutemperatuur alla 0°C ja õhtul hakkas mõnel pool jälle udu tekkima, sest nähtavasti ületas jahtumine tuule segavat (jahtumist takistavat) mõju. Kõige soojem oli Põhja-Eestis ja Hiiumaal (ennelõunal kohati üle 3°C, 4. detsembril Loode-Eestis isegi üle 6°C). 

Antitsükloni mõju väheneb ja tuul tugevneb. Prognoositakse ka sademeid vihmast lumeni.

See, et antitsüklon on ühe põhjatsükloni soojaks sektoriks, on siin veelgi paremini näha (DWD). 

`

5. detsembri sombune päev Vana-Võidus. Lumi on praktiliselt kadunud. Kristjan Kalda foto

4. detsembril tõusis kõikjal õhutemperatuur üle 0°C ja lumi hakkas sulama ka Kagu-Eestis. Tugevnes Lõuna-Venemaa sooja antitsükloni hari. Seetõttu tuul nõrgenes ja õhtul tekkis soojas-niiskes õhumassis mitmel pool udu.

Selles harjas võib tekkida uus kese (tuum), mis liigub järgneva ööpäeva jooksul üle Eesti kirdesse. Seega on ees üks vaikne, soe ja udune (öö)päev. Pärast antitsükloni eemaldumist tugevneb lääne- või põhjatsüklonite mõju ja ilm läheb tuulisemaks. Kuna Eesti jääb siiski tsüklonite äärealale, siis esialgu ei pruugigi märkimisväärseid sademeid tulla. Ilmateenistus siiski prognoosib lund, lörtsi ja vihma, aga sajukogused ei pruugi suured olla.

Eestit hakkas 4. detsembril mõjutama sooja antitsükloni hari, mis on justkui tsükloni soe sektor (DWD). 

3. detsembril läks sulale, st õhutemperatuur tõusis üle 0°C, v.a Lõuna- ja eriti Kagu-Eestis, kus püsis miinuspoolel. Märkimisväärse asjaolu tuleb mainida, et õhutemperatuuri tõus algas saarte lääneosast ja Soome lahest, st soojenemine levis loodest kagusse. Nii püsis nt Sõrves ja Ruhnus õhutemperatuur veel mitmeid tunde miinuspoolel pärast seda kui Harjumaal tõusis juba üle 0°C.

Öö jooksul tugevnes tuul oluliselt (puhangud Soome lahel üle 20 m/s), kuid hommikuks nõrgenes. Sademeid praktiliselt ei tulnud, sest Eesti jäi kaugele tsükloni lõunaserva, nii et sajualad jäid Põhjalahe, Soome ja Loode-Venemaa kohale.

Pärast põhjatsüklonite rünnakut on oodata lühiajalist pausi: 5. detsembriks tugevneb Eesti kohal soe antitsüklon või vähemalt selle hari. Seetõttu märkimisväärseid sademeid pole lähipäevil (3-4 päeva) oodata. Selline arengusuund kaua siiski ilmselt ei kesta, vaid uued läänetsüklonid muudavad ilma uuesti tuulisemaks ja toovad lõpuks ka sademeid.

Sooja ja niiske õhumassi pealetung on näha valge läbipaistmatu pilvemassi järgi Põhja-Euroopas. 2.12. õhtune infrapunapilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Imeline vaade 2.12. öösel Pangodis. Eero Hermanni foto

2. detsembri öösel läks Lääne-Eestis ilm pilve ja õhutemperatuur tõusis. Ida- ja Lõuna-Eestis samal ajal selgines ja väga madal õhutemperatuur püsib seal õhtuni.

Antitsüklon on jõudnud Valgevene kohale, kuid selle mõju veel püsib. Siiski ilmselt juba õhtu ja öö jooksul alatates saartest ja Põhja-Eestist õhutemperatuur tõuseb, läheb sulale. Peipsi ja eriti Pihkva järve ääres peaks talvine ilm kõige kauem püsima: prognooside järgi ei pruugigi seal üle 0°C tõusta. 

Siiski sulailm suuremas osas Eestist peaks domineerima mitmeid päevi järjest.

Härmas puud Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

2.12.2014 Lullikatku kell 15:42. Airika Tamme foto

30. november ja 1. detsember olid paljudes kohtades pakaselähedase õhutemperatuuriga (hommikuks oli kohati külma ligi 19 kraadi), udused ja härmas loodusega. Tunduvalt soojem oli saarte rannikualadel. Selline ilm jätkub veel ligemale ööpäeva.

Talvine ilm siiski ei stabiliseeru, vaid antitsüklon kaugeneb tasapisi kagusse ja see võimaldab toimuda suurel ilmamuutusel, mille toob tsüklonite seeria, mille lõunaservas saabub ookeanilt palju soojem ja niiskem õhumass. Arvatavasti nädala lõpuks lumi kaob ja ilm on taas hilissügise nägu.

Tõenäoliselt jääb 1. detsember veel üsna pikaks ajaks kõige külmemaks ilmaks alates jaanuarist/veebruarist. Õhutemperatuurigraafik Mustamäel (http://193.40.240.131/info/TGR.HTM, ligi pääseb http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Lullikatku. 1.12.2014 kell 13:20. Airika Tamme foto

Kihtpilvede rünnak 1. detsembri öösel Tartus ja Jõgeval. Ain Vindi ja Kairo Kiitsaku foto

30. novembril ilm paljudes kohtades selgines ja õhutemperatuur langes, puudele tekkis härmatis. Õhtul, kus püsis selge, langes õhutemperatuur -10...-15°C-ni. Lisaks saartele oli Ida-Eestis Peipsi järve, niiskema õhu ja pilvede tõttu soojem.

Antitsükloni kese jääb Eesti kohale veel umbes ööpäevaks, pakkudes võrdlemisi külma ja vaikset talveilma. Edaspidi olukord muutub: antitsüklon eemaldub ja laguneb, mistõttu mõjule pääsevad läänetsüklonid. Need toovad tuulisema ja tunduvalt soojema ilma. Selline soojem ja hilissügise nägu ilmastik võib jääda püsima pikemaks ajaks.

Antitsükloni keskme paiknemist Eesti kohal näitavad suletud isobaarid, kuid ka õhurõhu üpris ühtlane jaotus (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

28. ja 29. november üllatasid mõnel pool üsna tugeva antitsüklonaalse lumesajuga (õhurõhk ulatus üle 1035 hPa, ilmakaart, hoiatused). Ehkki seda on peetud mereefektiks, siis päris nii see ilmselt pole, sest esiteks õhumass on selleks pigem liiga soe ja teiseks pole ühtlast õhuvoolu üle veekogu. Seega peab tegu olema ikka mingisuguse õhumasside piirialaga, st frondiga, mis põhjustab sademeid, sest frontaalpinnal õhumass ju tõuseb. Tõepoolest, Soome lahe piirkonnas on frontaalpind olemas: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-11-29_05.png. 

Antitsükloni keskme piirkond on väga ulatuslik, nii täpne keskme asukoht on igas õhukihis erinev, mistõttu õhu liikumise suund on olenevalt kõrgusest erinev, vt sondeeringut. Kuna õhk kerkib Soome lahel kohal paiknevalt frontaalpinnal ja selle tagajärjel tekivad niiskes õhumassis sademed, siis 1-3 km kõrgusel valitsev (üldiselt) kirdevool kannab lume Eesti kohale. 

Üsna tugev antitsüklonaalne lumesadu 29.11, Kloogal. Erik Kraanvelti foto

Veel mõned päevad hoiab antitsüklon ilm vaikse ja talvise. Detsembri algul on oodata muudatusi, millest räägib ka M. Merilain: Just samal ajal algab Atlandil tõenäoliselt võimsa tsükloni kujunemine. Selle tekkeks ja süvenemiseks on sobivad  tingimused juba pühapäeval, mil kuskil 50. põhjalaiuse ja 40. läänepikkuse kohal kohtuvad Assoori kõrgrõhuala põhjaservas kirde poole liikunud suur soe Atlandi lõunapoolsetelt laiustelt ning Kanada arktiliste saarte ja vete kohalt saabunud väga külm õhumass. Esmaspäevaks peaks kujunenud tormitsüklon olema juba Islandist idas Norra mere poole teel. Hiljemalt teisipäeval satub Läänemere ümbrus tsükloni mõjusfääri ja külm kõrgrõhuala on sunnitud taganema. Ilmselt on ka Läänemerel oodata tugevat võib-olla lausa tormilisi algul lõunakaare, hiljem läänekaare tuuli. Tsüklonite tavapärane hilissügisene võidujooks jääb  seekord  mõnevõrra hilisemaks, kuid detsembri alguses  on neid ridamisi Põhja-Atlandilt tulekul. Jääb vaid loota, et nende raev raputab eelkõige Skandinaavia rannikut ja Briti saari, kus torm nii tavaline talveilming, meie aga pääseme kergemalt. Millal külm  talv ja lumi tagasi tuleb, ei tea. Ehk aitab NAO indeksi prognoosi jälgimine, vaata SIIT. Hetkel pole sealt midagi selgemat näha (võetud http://ilm.ee/?512990).

Tegu on tsüklonite seeriaga, mille teket soodustab barokliinse labiilsuse suurenemine ehk vastamisi satuvad eriti kontrastsed õhumassid. Meeldetuletuseks, et tsüklonite seeriad tekivad tavaliselt polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja see kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik. Rohkem: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Mõneks päevaks on talvine rahu. Lumine 28. nov Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

Muust. 28. novembri öösel puhus enamasti lõunatuul, sest maalähedastes õhukihtides oli ülekaalus Venemaa antitsükloni mõju. Radar näitas, et sajualad liikusid edelasse või lõunasse. Seega pidi 1-3 km kõrgusel õhk liikuma vastupidises suunas, mida näeb ka sondeeringust. Sellel võib olla kaks võimalikku põhjust: a) mõju avaldas läänepoolne osaantitsüklon ehk tuum, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141127.gif.
Selgituseks, et hari ehk kõrgrõhuhari on antitsükloni väljasopistunud osa, kuid vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks. Tuum on justkui osatsükloni antitsüklonaalne analoog. Selles liigub õhk samuti päripäeva (põhjapoolkeral), seega läänepoolne tuum põhjustaks õhu liikumist põhjast lõunasse;

b) teine variant on see, et antitsükloni kohal on tsüklon või selle lohk, kus õhk liigub vastupäeva. Arvestades möödunud päeva sünoptilist olukorda, lohu või osatsükloni ulatust, sademeid jms asjaolusid, siis on see võimalus tõenäolisem. Tuuma mõjuala piirdus ilmselt vaid Lõuna-Skandinaaviaga ega ulatunud Läänemere idakaldale.

Kas tegu oli mereefektiga? Osaliselt ilmselt oligi nii, aga tuleb arvestada, et lisaks oli olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega polnud tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga. Nii sai lumekirme ka läänepoolne Eesti, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.