Kommentaariumi link
Ka 30. juuli tõotab mitmele poole äikest, kuid õhutemperatuur võib kõrgem olla, sest lõuna poolt lisandub soojust.
Kibunas (Harjumaal):
27. juuli hilisõhtul tekkis Peipsi ümbruses Venemaa poolel äike ja teateid põuavälkudest tuli Viljandimaani välja:
Mõningat vastukaja lühikommentaaridega:
4 ööpäeva prognoos on keerukamaks muutunud, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/, kuhu pole midagi erilist lisada –kehtib endiselt nii see kui siinne jutt. Kuula ka ilmateadet.
Kokkuvõte 31. juuli kohta. Õhumasside omaduste gradient oli suur, tegu II liiki (kiirestiliikuva) külma frondiga, palju soojust-niiskust – eeldused intensiivseks äikeseks olid olemas ja tundus, et kõik kohad saavad äikest või vähemalt kastetud. Keskpäevaks tekkiski Lääne-Eestis intensiivne äikesevöönd (joonpagi), mille tipp ulatus 12,5 km kõrgusele*, kuid vöönd muutus hiljem katkendlikuks, sest ida pool oli madalrõhulohu mõju nõrgem ja niiskust vähem, nii et igale pool ei jõudnudki.
* – WSEO31 EETN 310700
EETT SIGMET 1 VALID 310700/311100 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS W OF E02210 TOP FL410 MOV NE 15KT INTSF= (www.lennuilm.ee/opmet/)
Pisut äikesejahist pilte:
Kui kl 10 oli taevas veel pilvitu, siis kl 11 ilmus kõrgrünkpilvi ja taamal võis näha joonpagi tippe (Kibunas Harjumaal).
Nagu õpikust võetud - M. Jürissaare lennundusmeteoroloogia õpikus on kirjas, et enne II liiki külma fronti ilmub hulgaliselt läätspilvi. Sellist eeskujulikku vaatepilti polnud juba aastaid näinud.
Turbanikandja!?
Sealt see äike tuleb. Rünkpilved hakkasid tormiliselt arenema. Oli väga tuuline, sest suur õhurõhu gradient pani õhu kiiresti liikuma.
Vana alasi all küpsesid uued elemendid.
Kl 13.30 paiku toimusid muutused vaid minutitega.
Oli vaja rongi peale minna ja just siis hakkas marutama.
Kenad, aga ähvardavad pilved Tallinna-Rapla vahel. Rünksajupilvede tipud tungisid läbi kiudkihtpilvede.
Küpseks saanud pilved vesikardinatega.
Väljakujunenud äike Habaja kandis.
Kehrasse jõudnud vihmatuisk.
Viitna kandis läks suurem äike merele, kuid väiksemaid koldeid ja huvitavaid pilvestikke tekkis endiselt.
Eemalduv äikesevöönd õhtul Kibunas. Seda panid paljud inimesed tähele.
Ilmateenistuse hoiatus: 31.07.2014 on Eestis paljudes kohtades äikest, millega võivad kaasneda kohati tugevad sajuhood, rahe ja tuuleiilid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Kommentaarides soovitati nt Tallinna kohta kasutada tinglikku kõneviisi, kuid sellele vaatamata on äikesevõimalus väga suur ja pole välistatud ka mitu äikesehoogu.
Eile polnud inversiooni või oli nõrgem, kuid täna (30. juulil) on sooja õhu juurdevoolu tõttu inversioon tugevam ja äikese areng jääb hilisemaks või koha peal koguni ära. – Nii ka oli üldiselt, sest äikest oli vaid Soome lahel ja üksikutes kohtades sisemaal.
Soome lahe äikese areng
Ka 30. juuli tõotab mitmele poole äikest, kuid õhutemperatuur võib kõrgem olla, sest lõuna poolt lisandub soojust.
A MDT risk has been issued for E Germany, Czech Republic, W Poland into Baltic sea and SE Sweden with threat for excessive rainfall. An eastwards progressing slow moving frontal boundary should result in widespread mostly multicell storms in strongly unstable but weakly sheared environment.
A broad SLGT risk area has been issued for surrounding areas of HIGH/MDT risks where isolated severe storms are possible, bringing threat for excessive rain and some severe winds or large hail threat.
A SLGT risk has been issued for parts of Scandinavia into NW Russia for excessive rainfall, large hail and severe winds. http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-30072014/
Sven-Erik Enno: Võrumaal oli ebatavaliselt palju äikest täna (29. juulil). Kella 14:30 ajal hakkas Haanja kõrgustiku kandist pihta ja sisuliselt 7 tundi oli pidevald vähemalt 1-2 aktiivset äikesepilve vaateväljas kui Võru ja Lasva piirkonnas ringi sõitsin ja pildistasin. Hämmastav, et kui suuremate pilvede vahel ka mingi vahe tekkis, siis kohe hakkas seal kiiresti arenema uus äikesepilv. Välku sai väga palju näha, muid ohtlikke nähtusi oma liikumispiirkonnas ei täheldanud. Äike lõppes Lasval pärast kella 21 tugeva vihmaga.
Kibunas (Harjumaal):
Juba kl 11 paiku ilmusid taevasse pilvesambad. Neid on niiskusevine tõttu halvasti näha (ei ole pilveloor). Järgnenud tundidel oli ilm väga rahutu.
Esimene äikesehoog eemaldub (kl 12 paiku). Heledam osa on rahe, müra kostis mitme km kaugusele.
Kahe äikese vahel. Pilvevöönd meenutas briisifronti. Mingil hetkel tekkis pilvede poole suunatud tugev tõmbetuul.
Pärast seda sadas ja sähvis peaaegu kaks tundi järjest.
Viimaks hakkas äike eemalduma.
Võimsad konvektsioonipilved, seal oli ka äikest. Pilvede alumine osa on mähkunud niiskusevinesse.
Päikeseloojangul ilmus udu.
28. juulil oli äikest ja hoovihma rohkem, eriti Kagu-Eestis. Äike jätkus õhtul ja öösel Lõuna-Eestis. Õhumassi labiilsus suureneb, nii et äikest on 29. juulil oodata paljudes kohtades.
Kommentaaridest: Ka Euroopa mudeli kaardilt on isegi 18 kraadine isoterm Eesti kohalt kadunud nagu niuhti. Tõde hakkab vaikselt päevavalgele tulema nende mudelite osas, mille kohta sai eile vaieldud ;). Aga olgu, ootame siis järgivad päevad ka ära, et näha, kas see maagiline isoterm ilmub kusagilt taas välja.
Kui ei viitsita vanu andmeid kontrollida, siis peab vist edasipidi ise siin järjepidevalt neid tõeksosutuvaid prognoosipilte isotermidest inimestele ette nämmutama. 20 isoterm Eestis 3-4.aug 2014 ei realiseeru, pidage mu sõnad meeles ;). – Lisada võib seda, et tegelikult muutub prognoos mõlemas suunas ja seda päevast päeva, lisaks võib veel äkkmuutusi tulla. Nädala lõpus algava kuumalaine teise jao prognoos on olnud senini üllatavalt stabiilne. 34…37°C tulemiseks peab Eesti jääma täpselt õigesse kohta, sest ekstreemse kuuma õhumassi koridor võib-olla üsna kitsas. Kas mudelisse ilmunud leevenemine on püsiv või ei, veel ei tea. Vt ka: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/ ja http://ilm.ee/index.php?51262011.
Mõningat vastukaja lühikommentaaridega:
1) Emhi võiks oma prognoose julgesti 2 pügala võrra kärpida. 850 hpa temperatuur on praeguse napika +15-ga kõvasti maas 19.mai 18'C-sest isotermist. Lisaks vastas 19. mai päikese ööpäevane käik umbes 22. juulile, aga praegu on juba 27. juuli ning kehtiv ennustus veelgi madalama päikese käiguga päevade kohta. Seega oleks +34-ks kraadiks vaja vähemalt +18-st isotermi, aga on vaid napilt +15 kraadine. – Vale, sest juba 27. juulil kui Harku sondeerimisandmed näitasid 850 hPa pinnal vaid 13,8°C, mõõdeti Eestis kuni 31,6°C, mis on kooskõlas Ilmateenistuse prognoosiga: Õhutemperatuur on 27...32, rannikul kohati 24°C. Kuna on oodata õhumassi soojenemist veel 2-3 kraadi jagu, siis on kindlasti 33-34 kraadi prognoosis õigustatud. Tegelikult on Ilmateenistus prognoosi ja hoiatuse osas senimaani suhteliselt konservatiivne olnud. Kui nt 34 kraadi ei realiseeru, siis ilmselt pilvise ja sajuse ilma kui liiga külma õhumassi pärast.
2) Kui norida, siis +31,5 kraadi on ümardamatu - st nii +31-st kui ka +32-st võrdsel kaugusel ehk 2 vahel. – Äärmiselt rumal ja absurdne kommentaar. Prognoos ei pea ega saagi olla 0,1-kraadise täpsusega. Vahel hakkavad inimesed ette kujutama, et ilmaprognoos on nagu mõni spordivõistluse kihlveokontor.
3) Salvestage praegused prognoosid ära ja nähke tõde, et mingit 20 isotermi ei tule. Iga mööduv kuumalaine kinnitab, et Gfs'il on kalduvus oma väljavaated jahedamaks muuta, nagu siin kommentaarides juba korduvalt erinevate inimeste poolt väidetud(jutt käib ainult Gfs'ist). – Tegu on kinnituste otsimisega (confirmation bias) ja rahvamehe argumendiga [(Argumentum ad populum - argument inimeste toetuse kaudu. Öeldakse, et midagi on tõsi sellepärast, et (enamik) inimesi seda toetab.)]. Prognoos muutub mõlemas suunas ja seda päevast päeva. Mingeid väidetavaid trende saab tõsiselt võtma hakata alles siis, kui on kogutud korralik materjal, mitte üksikjuhtumite põhjal. See, kas 20-kraadine isoterm tuleb või mitte, on hoopis isejutt.
- Vastukaja: Korralik material ongi siin blogis juba olemas, mille järgi saab tõsiseltvõetavaid trende kenasti näha. Kes vähegi viitsib üle kontrollida, näeb ilusti, et enamik kõrgeid isoterme, mida on postitustesse lisatud, on vähemalt 80% osas tulemata jäänud.
ütles ... Õige. Tundub et hoopis Jüri vist püüab otsida neid konfirmatsiooni biaase või kuidas iganes neid ka kutsutakse.
Rünkpilvedest üle külvatud. 26.7.2014 kl 12.29 Laagris
Täna (26. juulil) on eilsest palju rohkem rünkpilvi ja need on kõrgemale arenenud - see on märk õhumassi labiilsemaks muutumisest. Kella 15 paiku tekkis Pärnu- ja Läänemaal rünksajupilvi, kuid äikesest veel teateid pole.
27.-31. juulil on ilm kuumenemise tendentsiga, sest antitsüklon jõuab Venemaale ja avaneb lõunast tee soojemale õhumassile. Äikesevõimalus paistab kõige suurem olevat 29. ja 31. juulil, kuid on kõikidel päevadel olemas.
Kui senimaani tundus, et augusti alguses läheb jahedamaks, siis praegu ei näita Euroopa mudel erilist jahenemist, vaid ikka 30 kraadi ja rohkemgi, hiljem jälle suuremat soojenemist. GFS mudel on kahtlevam ja näitab augusti algusesse siiski pisut jahedamat ja tuulisemat ilma.
Prof Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia). Täpsustuseks peaks ütlema, et praegu on meil tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, kus peab eriti hoolikalt arvestama antitsüklonite käitumisega, need aga kipuvad olema tsüklonitest püsivamad ja pikema eluaega, aga ka ettearvamatu liikumisega, sest ei allu nii selgelt juhtvoolule (õhu liikumine u 3-5 km kõrgusel).
Saabunud kuumalaine alguseks võiks pidada 19.-20. juulit, kui üle Eesti liikus äikeste vöönd, pärast mida muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks. Vaheldust on pakkunud vaid üksikud hoovihmad ja äike ja kaugeltki mitte kõikjal. Ka järgmised päevad ei too selles osas muutust, kuid antitsüklon on hakanud liikuma Venemaa poole.
Kui antitsüklon jõuab keskmega Venemaale, siis avab see tee lõuna poolt saabuvale soojemale õhumassile. Selline olukord peaks saabuma 27. juuliks. Kui Eesti kohale jõuab 15-kraadine isoterm, siis on enamikes kohtades üle 30°C oodata. GFS mudel näitas korraks isegi 20-kraadise isotermi riivamist.
27.-31. juulil on ilm kuumenemise tendentsiga, sest antitsüklon jõuab Venemaale ja avaneb lõunast tee soojemale õhumassile. Äikesevõimalus paistab kõige suurem olevat 29. ja 31. juulil, kuid on kõikidel päevadel olemas.
Kui senimaani tundus, et augusti alguses läheb jahedamaks, siis praegu ei näita Euroopa mudel erilist jahenemist, vaid ikka 30 kraadi ja rohkemgi, hiljem jälle suuremat soojenemist. GFS mudel on kahtlevam ja näitab augusti algusesse siiski pisut jahedamat ja tuulisemat ilma.
Prof Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia). Täpsustuseks peaks ütlema, et praegu on meil tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, kus peab eriti hoolikalt arvestama antitsüklonite käitumisega, need aga kipuvad olema tsüklonitest püsivamad ja pikema eluaega, aga ka ettearvamatu liikumisega, sest ei allu nii selgelt juhtvoolule (õhu liikumine u 3-5 km kõrgusel).
Euroopa mudeli (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html) järgi ei toimugi augusti alguses erilist jahenemist ja paar päeva hiljem on oodata intensiivset soojenemist, kuid GFS mudel näitab siiski selget jahenemist, enne kui uuesti soojemaks läheb. Viimase osas on mõlemad mudelid olnud senini stabiilsed, mis annab teatavat kindlust, et selline prognoos on usaldusväärne.
Saabunud kuumalaine alguseks võiks pidada 19.-20. juulit, kui üle Eesti liikus äikeste vöönd, pärast mida muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks. Vaheldust on pakkunud vaid üksikud hoovihmad ja äike ja kaugeltki mitte kõikjal. Ka järgmised päevad ei too selles osas muutust, kuid antitsüklon on hakanud liikuma Venemaa poole.
Kui antitsüklon jõuab keskmega Venemaale, siis avab see tee lõuna poolt saabuvale soojemale õhumassile. Selline olukord peaks saabuma 27. juuliks. Kui Eesti kohale jõuab 15-kraadine isoterm, siis on enamikes kohtades üle 30°C oodata. GFS mudel näitas korraks isegi 20-kraadise isotermi riivamist.
Keegi pistis näppu sellise uudise ja viitas nii sealsetele kommentaaridele kui muna kalgendumisele asfaldil:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
25.07.2014 .a.
Erakorraline teave kuuma ilma kohta
Kuum ja valdavalt kuiv periood pikeneb. 25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
26.07.-27.07.14. tõuseb õhutemperatuur 30...32°C-ni.
28.07.-31.07.14 tõuseb õhutemperatuur 30...34°C-ni.
Tuleoht meie metsades suureneb kiiresti!
Ilmaprognooside osakond, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/, nädalaprognoos.
Maile Meiusi 25. juuli ilmateatest: Kõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.
GFS (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html) näitas 25. juuli hommikuse seisuga seda, et Eestit võib puudutada 20-kraadine isoterm, mis tähendab kuni 35 kraadi. Euroopa mudel on samuti prognoosi äärmuslikumaks muutnud ja Ilmateenistus kraade lisanud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
2.-3. augustil peaks ilm olema siiski tavapärasema soojusega (20…27°C)*. Ent ilmselt jääb antitsüklon Venemaale alles, nii et 3.-4. augustil, kui läänetsükloni mõju nõrgeneb, tuleb kuum õhumass uuesti Eesti poole ja võib kaasa tuua ebatavalise kuumuse 5.-8. augusti paiku. Sellist arengut toetab nii GFS kui Euroopa mudel. On huvitav märkida, et väga sarnane olukord oli 2010. a samal ajal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
* – Ja 20..+27 pole tavapärane soojus! Tavapärane on +17/18..+22/23, mida aga lubatakse hoopis 29. ja 30. juuli ÖÖKS (kommentaaridest)
Huvitav, mitu korda see aasta juba troopiline õhumass Eestini on jõudnud? Mõnel aastal seda ei juhtugi ju.
VastaKustutaIgatahes on rekordaasta ikkagi 2010, mitte praegune 2014.
VastaKustutaAga igatahes on halenaljakas lugeda eesti meediat, mis provotseerib paanikat.
Euroopa ja GFS mudel on hetkel üksmeeles 3.augusti uues kuumalaines. Viimane prognoosib siia koguni 20-kraadist isotermi.
VastaKustutaOh õudust, +37 kraadi küll ei taha, kui 27 juba niigi palav on! (09.05 oli vist +12-ne isoterm ja kuni 29 kraadi - seega seekord peaks olema vähemalt +20-se isotermga +37 kraadi)
VastaKustutaJa 20..+27 pole tavapärane soojus! Tavapärane on +17/18..+22/23, mida aga lubatakse hoopis 29. ja 30. juuli ÖÖKS.
Muudetud, lisatud
VastaKustutahttps://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=5113206134071884722 - McSa ütles ...
VastaKustutaSoovitan huvilistel aluseks võtta selle artikli: http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia . Uskuda tuleks, mida räägivad profesionaalid, siin blogis eksitakse pidevalt põhireeglite vastu, mille Keevallik kenasti artiklis on ära toonud. Ei tohi teha ilma osas pikemaid pakkumisi kui 5 päeva, samuti polnud juuni külmalaine ega mai kuumalaine midagi väga erakordset. Jüri haibib paljusid asju üles, et tekitada suuremat lugejahuvi. Tahaks nüüd kuulda põhjalikku vastust sellele kriitikale. Ei ole mõtet tulla väitma, et Keevallik on ebatäpne, teda kutsutakse igale poole esinema ning akadeemiline karjäär on olnud muljetavaldav.
Hakkab jälle see sihipäratu lahmimine kommentaariumis pihta. Ilmselgelt ei austata siin endast vanemaid inimesi, kes on oma erialal palju saavutanud. Vaadates Sirje Keevalliku teaduspublikatsioonide nimistut ning muid ametialaseid saavutusi, võib väita, et tegemist on Eesti ühe enim saavutanud inimesega sellel erialal.
VastaKustutaBlogis aga ennustatakse kohvipaksu pealt edasi. Käidi välja ennustus, et augusti alguses tuleb veel suurem kuumus tagasi. Mäletatavasti ütles artikkel, millele viidati, et üle 5 päeva ei saa adekvaatselt ennustada. Taaskord eksitakse põhitõdede vastu! Et siinsed pikaajalised ennustused sageli mööda lähevad, on üsna tavaline. Seega soovitaks kuulata kogenud ja täisprofesionaalsete inimeste kommentaare, mida Keevallik kahtlemata on.
Argument autoriteedist. See, kas ja milline on inimese tiitel, ei saa olla esmaseks argumendiks. Hea, kui iga kord mõeldakse siiski oma peaga niipalju kui ise võimalik, öeldud mõtted/argumendid läbi ja jäetakse kõrvale inimese isik, isegi kui teda peetakse antud küsimuses või teemas pädevaks. Kahjuks pole alati võimalik ette võtta ressurssinõudvat kriitilist analüüsi ja kontrolli ja tuleb usaldada (nt kui arsti juurde lähme, siis me ei hakka ju üldjuhul kõike arsti öeldut ja soovitatut kahtluse alla seadma praktilistel jpm põhjustel).
VastaKustutaKa novembris, kui siia ilmus keegi veider tegelane, kes üldse esitatud argumentidesse ei süüvinud, aga võis kirjutada maailmatu pikki kommentaare, miks temal on õigus, aga teised eksivad, oli kahtlusi, et huvitav, kas tegu Keevalliku enesega (seda küsiti minu käest, ei osanud midagi sellest arvata).
Keevalliku problemaatilisus on esile kerkinud Ain Kallise, Piia Posti, Tarmo Tanilsoo jt inimestega kõneldes ja nt järgnevalt lingilt leitava kriitika osas on neilt ka nõu küsitud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm
Tobedaid eksimusi esines selles artikis http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/, kusjuures seda artiklit ise ei märganud enne, kui tuldi küsima, kas see jutt on põhjendatud. Läbi lugedes ilmnes seal mitmeid vigu ja puudujääke (ei kirjuta praegu siia uuesti, aga vajadusel võin uuesti kirjutada). Viimane kommenteerija pangu tähele, kui pika ja põhjendamata prognoosi esitas seal prof Keevallik ja millistel absurdsetel argumentidel see põhines (päike hakkab kõrgemalt käima - ei arvestatud üldse ilmastiku inertsiga jne).
Meedia pole kindlasti see koht, kust hankida usaldusväärset informatsiooni. Isegi kui antud juhul prof Keevallik tegelikult nii ei öelnud, on probleemiks vahendamine (ajakirjanik moonutab öeldut; kuna suunatud laiale lugejaskonnale, tuleb erialase täpsuse ja sügavuse osas teha järeleandmisi jne). Seepärast pole ka postituses tuginetud nt ilmajaam.ee vms prognoosidele, vaid aluseks on võetud mudelite väljundid, aeg-ajalt ka sünoptiku nõuandeid (tutvuse korras saab küsida) ja enese tähelepanekud.
Muide, artiklis on juttu 5-10 päeva, mis on tunduvalt parem hinnang, siinne kommentaator vist seda oma demagoogiahimus ei pannud tähele
Oskab keegi öelda, miks on viimasel ajal kõige soojem just mandri läänepoolsemas osas, mitte Kagu-Eestis nagu tavaliselt?
VastaKustutaMe kõik teame seda et üle 5 päeva on kohvipaksu teema. Kuid inimloomuses on ikka huvi kaugemale ette teada ja teades, et kahe nädala ennustused ei pruugi paika pidada ma ikkagi vaatan neid. Et mis võib tulla.
VastaKustutaEi saa aru, miks see Keevalliku mahategemine siin käib. Jüri väidab, et usaldame liialt autoriteete ja ka suurte kogemustega inimeste väidetes tuleb kahelda. Küsiks, et mis kahtlejad siin on? Kas saab kahelda inimeses, kes on kahtlejast palju rohkem saavutanud? Keevallikul on doktorikraad. Ei tea, mis kraadid tema kahtlejatel on? Ma pole täpselt kursis, kuid kindlasti pole nad kõik nõnda palju suutnud saavutada. Kuidagi ei saa väita, et Keevallik oleks vana või mahakäinud. See aasta pidas ta väga kenasti loenguid ja usutavasti jätkab teadustööga. Kes neis loengutes käinud, oskab eristada meeldevaldselt esitatud infomüra objektiivsest teabest. Võiks seega austada rohkem väärikaid inimesi.
VastaKustutakas tallinnas tuleb lähipäevil äikest?
VastaKustutaAllikas keeb! Jee-jee! Elagu Keevallik ja jõudu Talle tulevikus.
VastaKustutaIlmateenistus pani mööda, et täna on sajuta ilm. Läänemaal on ammu juba rünksajupilved, mis võivad jõhkralt sademeid anda.
VastaKustutaKeevallik oleks vana või mahakäinud - asi pole vanuses, vaid selles, mida ta ütleb, mis argumente toob. See, kui te ei ole mitte midagi kuulnud Ain Kallisest või Piia Postist või ei tea neist eiti midagi, ei muuda tõsiasja, et prof Keevallik on korduvalt oma ütlemistega väga mööda pannud ja toonud lapsikuid argumente.
VastaKustutaSkeptikust leidsin ühe toreda kommentaari, mis sobib siia päris hästi illustratsiooniks: "Eh, alati on nii naljakas lugeda neid Harry Jurgensoni suguseid usklikke, kellel meeldib targutada sõnadega usk-teadus ja uskumine-teadmine. Just nagu füüsikaõpikusse kirja pandud füüsikaseadused toimiksid vastavalt sellele kas nendesse uskuda või mitte Kui sangpomm tõsta endale varba kohale ja siis sellest lahti lasta, siis varvas litsutakse laiaks nagu ajaleht, sõltumata sellest kas varba omanik usub gravitatsiooniseadusse või mitte. Kui kaks naela võtta, üks ühte ja teine teise kätte ja need siis stepsli aukudesse suruda, siis saab elektrilöögi, sõltumata sellest kas naelade hoidja usub elektrisse või mitte. Aga sellest hoolimata on alati naljakas lugeda, et mõni arvab nagu see sõltuks uskumisest."
Kokkuvõtlikult pole ju mingit vahet, kes on ütleja, vaid loeb tegelikult jutt, argumendid jms.
Mulle tundub, et prof Keevallik pole sageli hetkeolukorraga kursis, millest sellised möödapanekud. Keegi pole ju väitnud, et ta teadustegevuses on kehv vms.
Mis puudutab kraade ja aunimetusi, mis ju viitavad ka autoriteedile, siis järgmine jutt. Mul on üks tuttav noorepoolne tõlkija, kõrgharidusega, oskab palju võõrkeeli, piltilus, hästi säravate silmadega, malbeke ja viisakas... ja tema usub ka vist kõiki vandenõuteooriaid, mida vähegi välja pakutakse... ma ei jõua ära imestada, ta on nii palju õppinud ja lugenud, aga valikud ja seisukohad nagu harimatul nunnal.
Selline kergeusklikkus on seotud kriitilise mõtlemisega - haritud võid ju olla, aga kui puudub kriitiline meel, siis oled ikka loll kui lauajalg. See käib just nende inimeste kohta, kes võtavad kellegi jutte kui puhast kulda, süüvimata öeldusse, sest seda ütleb ju isik, kel on selline ja selline kraad, aunimetus jne, järelikult peab olema tema öeldu sulatõsi, seda tuleb kriitikavabalt võtta ja mitte kahelda.
Prof Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia) (lisasin postitusse väikese kommentaariga) - siit ka küsimus, kui isegi prof Keevallik on rääkinud kuni 10st päevast, siis miks siin ei tohi samamoodi?
Oskab keegi öelda, miks on viimasel ajal kõige soojem just mandri läänepoolsemas osas, mitte Kagu-Eestis nagu tavaliselt? - õhumass on ilmselt lääne ja loode pool soojem, samuti kipub tuul olema sealkandis kirdest ja idast ja vesi on saarte ümbruses-läänerannikul väga soe, vt mudelit: http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-temperatuur/. Rohkem avaldab mõju vist õhumass ja et vesi on seal väga soe.
VastaKustutakas tallinnas tuleb lähipäevil äikest? - 27. juulist võiks juba pakkuda, et on teatav võimalus, arvestades tänaseid sündmusi (rohkem rünkpilvi, mõned rünksajupilved) ja et antitsüklon liigub Venemaa poole. Aga ootamatusi võib tulla.
Ilmateenistuse arvamust Tallinna kohta vt http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=149
kuidas homme paldiskis ilm
VastaKustutaJüri - paljud nn vandenõuteooriatel ka alus. Nii on vaktsineerimata jätnud lastevanemate hulgas suurim protsent just kõrgharituid.Ja oma erialalt - 6 milli ja gaasikambrid on müüt. HoloCashi pigem usuvad just vähem haritud. Ja seda rida võib jätkata....
VastaKustuta29.07 on tuul arvatavasti edelast ja lääneedelast, mistõttu loodetavasti ehk kuigipalju üle +30 temperatuur ei tõuse. Selline tunne on, et elaks kasvõi külmikus.
VastaKustutaGFS näitab 03.08-ks Mandri-Eestis lausaliselt +33..+36 kraadi. Kohutav.
VastaKustutaOotasin GFS uunenemise lõpuni ning suht õudukas jätkub kuni ennustuse lõpuni. Ainuke asi, mis on positiivne on see, et see kuumus ei tulnud suvisel pööripäeval.
VastaKustutaSeda enam näitab see vastava argumendi (autoriteet/haritud inimesed usuvad, järelikult tõsi) nõrkust.
VastaKustutaAga mulle tundub, et mõne asjaga on nii, et usk teaduslikesse seisukohtadesse saabub alles aja jooksul - kui mingi aja jooksul on juba kogetud nii selle nähtuse/seisukoha plusse ja miinuseid. Näiteks ma olen ise kõrvalt näinud sama näidet, kus kõrgharitud naised olid tosin aastat tagasi seisukohal, et vaktsineerimine on kahjulik, kuid nüüdseks on kindlad vaktsineerimise pooldajad.
Viimane GFS'i väljund on tõepoolest muljetavaldav, päris huvitavaks läheb. Huvitav, mis euroopa mudel õhtuses uuenduses näitab. Igatahes nüüd on selge, et järgmiseks suveks tuleb konditsioneer osta.
VastaKustutaKas tõepoolest kordub 2010.a võrdne kuumus kõigest 4 aastat hiljem?
NEED JOBUD SEAL RIIGI EESOTSAS ANDKU KUUMAPÜHI JA KUUMAPENSIONI!
VastaKustutaMiks on Lääne-Eestis suvel tihtilugu soojem? Tihti just siis, kui tuul puhub idakaarest. Tugevasti soojenenud meri moodustab omamoodi "soojakardina", mis võimaldab kirde- ja idatuulega saabunud kuumal õhul akumuleeruda. Tegemist on nn kuumatasku efektiga. Mõni teadlane oskab ehk ilusamini lahti seletada, aga Jüri seletas vist juba enamvähem ära.
VastaKustutakas täna öösel tuleb Eestis äikest?
VastaKustutaei tule. päike on juba loojunud.
VastaKustuta@ 26. juuli 2014 21:19
VastaKustutaSelleks ei pea teadlane olema. Lihsalt seletades nii, et üle Peipsi järve tulev õhk jõuab idatuule puhul maksimaalselt soojeneda läänerannikuni jõudes.
Öösel selgineb ja äikest pole oodata.
VastaKustutaHoiatus võiks juba oranž küll olla, sest on väga ebatavaline olukord (nii kestus kui intensiivsus).
Loodetavasti ehk lõppeb see äärmuslik kuumus teise äärmusega, siis saame merel näha ekstreemset äikest. (Vesi siin-seal juba üle +27 kraadi veidi)
VastaKustutaAga peaasi, et 13.08 öö soe või troopiline oleks - saaks Persekate sadu vaadata.
imelik on see, et ööd nii külmad on - praegused ööd on vastanud pigem +25 kraadisele päevamaksimumile, mitte +30-sele.
VastaKustutamiks nii külm jüri?
Madalavõitu kastepunkt, selged ja vaiksed ööd soodustavad jahtumist.
VastaKustutaSaaks vaid see kuumus juba läbi, hoidke aga kursis kui külmemaks hakkab minema see ilmaprognoosi värk seal kuskil :)
VastaKustutaEi hakka nii pea midagi külmemaks minema, mudelid näitavad praegu järjepidevalt uue soojalaine saabumist augusti alguses. Viimane väljavaade lubab seda isegi päev varem.
VastaKustutaKui reaalne on, et 3.augustil jõuab Eestisse 20 kraadi isoterm ja samal ajal selge lauspäike, nende koosmõjul võiks temperatuur tõusta kuni 35 kraadini.
VastaKustutaViimase osas on mõlemad mudelid olnud senini stabiilsed, mis annab teatavat kindlust, et selline prognoos on usaldusväärne.
VastaKustutaMeteo.fi näitab Lätti pühapäevaks absoluutse soojarekordi purunemist.
VastaKustuta04.08 ÖÖ SOOVITAN KÕIGIL, KEL VÕIMALIK, ÕUES VEETA!
VastaKustutaloodetavasti tuleb augusti kuumusega palju pilvi ka, lisaks vihmagi.
VastaKustutaGFS näitab 04.08-ks, et Euroopa soojeim öö pole kusagil mujal kui Eestis. Muidugi jah, ka Ukraina lõunarannik on sama soe. (Krimmi poolsaart ärme arvesta, kuna Venemaa näppas omale ning ta pole Euroopa riik)
VastaKustutaMõlema juhtumi puhul on ennustatav ala isegi +24..+27 kraadi.
Jüri oli siin ühe mu kommentaari oma postituses esile toonud seoses tavapärase soojusega. +20..+27 kraadi pole tavapärane, sest olen korduvalt näinud, et Jüri peab +25 kraadi või enamat Eesti tingimustes kuumuseks. Seega kuumus pole ju tavaline soojus Eestis. Isegi Ülle ütles tänases ilmateates tabavalt, et 31.07 öösel on sooja nagu ühel korralikul Eesti suvepäeval - +19..+24 kraadi.
VastaKustutaTeine jutt oli siin isotermidest ja päevamaksimumidest ning see, et Jüri ei pea +40 kraadi Eestis võimalikuks. +40 kraadi peaks siiski võimalk olema, sest senine maksimumisoterm Eesti laiuskraadil, mida olen GFS mudelis näinud, oli +26 kraadi. (Arvutati Lääne-Siberi või Uuralite kanti) Seega peaks selle isotermiga isegi +44..+45 kraadi võimalik olema. Aga pean seda aastatuhande "võiduks", eriti seda, et just maagiline +44,4 kraadi oleks Eesti maksimum. (Mine sa tea, vb 2019. aasta juulis juba (?), sest siin viidati talvel/kevadel mingisugusele väljundile, et 2019. juuli keskmine tuleb Eestis +26..+28 kraadi)
Mina viitasin seda, kuid see oleks ka kõige hullem stsenaarium, mis üldse võimalik juhul, kui CO2 kiire tõus peaks jätkuma. Teiseks on see mudeliprognoos, mida ei tohiks kindlasti tõsiselt võtta, rääkimata konkreetsetest aastatest.
VastaKustutaIsiklikult ei usu, et Eestis üle 40 kraadi tuleks, isegi 26-se isotermi juures, kui ka kõik muud tingimused oleks ideaalsed. Seda võib juba seniste absoluutsete temperatuuride põhjal väita. Aga sellele oskab täpsemalt vast Jüri vastata.
Lisaks veel. Mis puudutab 26-28 kuu keskmist, siis ei tohiks selles midagi võimatut olla(kas nüüd just 28, aga 26 kraadi küll), sest 2010.aasta juuli kuumalaine ajal oli meiega samal laiusel ida pool juba 24-26 kraadi, kui päeval oli seal maksimaalselt 37-38 kraadi sooja. See näitab ilusti, et pole vaja tingimata üle 40-kraadiseid näite, vaid piisab, et terve kuu väitel oleks stabiilselt kuum, ka öösiti.
VastaKustutaMiks püsib dirhami veetemperatuur niiiiiiii madal??
VastaKustutaNendes küsimustes tasub ka mujalt arvamusi küsida. 25 ja kuumus on pigem teaduskogukonna arvamuste kokkuvõte kui minu arvamus – jutt on ikkagi ju standardhälbest jt varieeruvuse statistikutest.
VastaKustutaWeatheronline'st Valga temperatuure vaadates tundub, nagu troopikas asuvat linna vaataks. Nii pikalt ka veel nii kõrge õhutemperatuur.
VastaKustutaELAGU MAAILMALÕPP!
VastaKustutaIlmselt mõjutab Dirhamit süvaveekerge, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/dirhami.
VastaKustutaja nt loodetuule korral võib siis 29.07 öö looderannikul kõle tulla?
VastaKustutaEmhi võiks oma prognoose julgesti 2 pügala võrra kärpida. 850 hpa temperatuur on praeguse napika +15-ga kõvasti maas 19.mai 18'C-sest isotermist. Lisaks vastas 19. mai päikese ööpäevane käik umbes 22. juulile, aga praegu on juba 27. juuli ning kehtiv ennustus veelgi madalama päikese käiguga päevade kohta. Seega oleks +34-ks kraadiks vaja vähemalt +18-st isotermi, aga on vaid napilt +15 kraadine.
VastaKustutakas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaimelik, et põhja- ja loode eestis äikest (rääkimata rünkpilvedest) pole, kuigi 19:00 emhi andmete järgi on siin tuulte kokkupõrkeala.
VastaKustutaMa siiralt loodan et see kuum õudukas 3..5 augusti paiku jääb ära või kasvõi nõrgeneb. Sinna on nädal ikkagi jäänud ning on lootust ennustuste leevenemisele!
VastaKustutaimelik, et põhja- ja loode eestis äikest - Kui kastepunkti vaadata (http://laguja.meteo.net.ee/obs/), siis on see meil väga madal. Homme siiski pisut suurem äikesevõimalus.
VastaKustuta29.07 öö looderannikul kõle tulla – ebatõenäoline, pigem värskendav kui üldse.
850 hpa temperatuur on praeguse napika +15-ga kõvasti maas 19.mai 18'C-sest isotermist – Ilmateenistus lähtub Euroopa mudelist, mis näitab rohkem.
Ebakõla? http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/?filter%5BmaxDate%5D=27.07.2014&filter%5Bdate%5D=27.07.2014&filter%5Bhour%5D=16 nt Lääne-Nigula 31,5°C, prognoosis: Õhutemperatuur on 27...32, rannikul kohati 24°C. Soojeneb õhumass, siis kindlasti 33-34 kraadi õigustatud.
GFSis 18-kraadine isoterm prognoositud: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn782.gif
kas, siis tallinnas täna öösel äikest ei tule?
VastaKustutaKui norida, siis +31,5 kraadi on ümardamatu - st nii +31-st kui ka +32-st võrdsel kaugusel ehk 2 vahel.
VastaKustutaHomme on õhumass täpselt sama napilt 15 kraadine isoterm kui oli täna, seega ei saa igaljugul homme tulla rohkem kui 31,5 kraadi sooja ?
VastaKustutaGEM mudel näitab hetkeseisuga eesti jäämist üleni +20-sse isotermi.
VastaKustutaahjaa, kuupäev siis 05.08 eelmise kommentaari kohta!
VastaKustutaJma mudel 4.aug Kagu-Eesti lähedale isegi 22'st isotermi, kuid üldselt need kipuvad liialdama, ja ajaline mastaab on ka praegu liiga pikk. Nädala alguses ennustas Gfs homseks ja ülehomseks Eestisse ka 18 isotermi, aga nüüd hästi kui 15 tuleb. Salvestage praegused prognoosid ära ja nähke tõde, et mingit 20 isotermi ei tule. Iga mööduv kuumalaine kinnitab, et Gfs'il on kalduvus oma väljavaated jahedamaks muuta, nagu siin kommentaarides juba korduvalt erinevate inimeste poolt väidetud(jutt käib ainult Gfs'ist). St, et kui praegu prognoosib Gfs nt 5.aug 22 kraadist isotermi, siis võib julgelt 2 ühikut maha võtta, et teada, mis on enamvähem lõplik tõde.
VastaKustuta27. juuli 2014 18:37 - Õigesti öeldud, et tuleb kärpida. Ainuke tähelepanelik, kes tõde näeb siin? Kolmapäeval ja neljapäeval 34 kraadi sooja??? Pleaaaase...
VastaKustutaKui norida, siis +31,5 kraadi on ümardamatu - st nii +31-st kui ka +32-st võrdsel kaugusel ehk 2 vahel - Saadaks teid sellise absurdsuse eest autodafeele, sest prognoos ei pea ega saagi olla 0,1-kraadise täpsusega ja see suvalise tunni, mitte päeva maksimum. Teinekord tehke ka pisuke kodutöö, kui hakkate absurdsusi välja mõtlema.
VastaKustuta27. juuli 2014 18:37 - Õigesti öeldud, et tuleb kärpida. - Ilmateenistus on prognoosi ja hoiatuse osas senimaani suhteliselt konservatiivne olnud.
VastaKustutaEga nemadki veatud pole, on ju selgelt läbinähtav, et 34 on eelnimetatud päevadeks ilmselge liialdus.
VastaKustutaSiinkohal ei ürita ma ilmateenistust mitte kuidagi maha teha ega puudusi välja tuua, igaüks eksib. Lisaks teevad nad minu silmis kõige usaldusväärsemaid prognoose üldse, kuid praegu on ju selge, et 34 kraadi ei tule, miks siis eitada seda?
VastaKustuta@ Jüri 27. juuli 2014 22:47
VastaKustutaEks tule võta kratist kinni ja vii mind sinna võõrsõna kohta.
@ 27. juuli 2014 22:53 ja 23:05
VastaKustutaJah, küll homme-ülehomme näed, et 29.07 ja 30.07 ning vb ka 31.07 näite kärbitakse nt +32-le kraadile.
Postitusse lisatud selgitusi.
VastaKustutaKorralik material ongi siin blogis juba olemas, mille järgi saab tõsiseltvõetavaid trende kenasti näha. Kes vähegi viitsib üle kontrollida, näeb ilusti, et enamik kõrgeid isoterme, mida on postitustesse lisatud, on vähemalt 80% osas tulemata jäänud.
VastaKustutaÕige.
VastaKustutaTundub et hoopis Jüri vist püüab otsida neid konfirmatsiooni biaase või kuidas iganes neid ka kutsutakse.
ida on postitustesse lisatud, on vähemalt 80% osas tulemata jäänud - Seda peate näitama ise, mitte teiste kaela ajama.
VastaKustutaHuvilistele: https://fbcdn-sphotos-d-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xap1/v/t1.0-9/p180x540/1969401_1445119432418255_4769405196379830562_n.jpg?oh=6afffefd2571f0bd68339101ea28cadb&oe=543B1ECC&__gda__=1414143634_d6f27ecbb31a25261a94e0eab1d45e04
kui see uus kuumus selle nädala lõpus tuleb, kui kaua see veel kestab?
VastaKustutaÕnneks vaid paar päeva.
VastaKustuta---------------
See hilisõhtune äike 27.07 oli vist järveefekti tekkeline, sest vesi ju ligi +30 kraadi, aga õhk sel ajal vaid +17 (!) kraadi.
Ei pruugi see uus kuumalaine ainult paar päeva kesta, võib ka ligi nädal kesta, nagu uus GFS'i väljund näitab. Vesi läheb tõepoolest väga soojaks, kui veel järgmine kuumalaine ka peale tuleb, mis võib äiksetormidele kenasti hoogu juurde anda. Kusjuures ilmateenistus prognoosibki pühapäevaks ägedat äikest.
VastaKustutahomne äike on põhjarannikul väga kaheldav, sest nii tuul kui ka juhtvool on ennustatavalt läänekaarest.
VastaKustutaAini vastus: +40 kraadi korralikult mõõdetavais tingimustes on meil väheusutav lähemail aastail, kuid mõnes kohas võidakse ka tõesti mõõta - päeval, kui Võrus saadi rekordiks 35,6, mõõdeti mitte kaugel Himmistes ju maksimumiks 38,0, mis mõõteposti asukoha (lohus) ja posti staatuse tõttu rekordiks ei kuulutatud.
VastaKustutaMis on mõnele põrgupalavus, teisele meeldiv kuumus, on isikupärane. Keskmine maksimaalne õhutemperatuur juulis (1971-2000) on Valgas vaid 22,4 , Võrus 22,3 kraadi, Sõrves vaid 20 kraadi. Kui näitajad ületavad seda pikema perioodi jooksul 5 kraadi, võiks seda nimetatada (nagu mitmes riigis) kuumalaineks.
See kliima, mis me laiusel mujal valitseb, ei saa alati arvestada, oleme ikkagi Läänemere ja Atlandi mõju tsoonis...
See hilisõhtune äike 27.07 oli vist järveefekti tekkeline, sest vesi ju ligi +30 kraadi, aga õhk sel ajal vaid +17 (!) kraadi. – ei tundu kuigi usutav, sest on inversioon, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=07&FROM=2800&TO=2800&STNM=26038, kuid järveefekti korral peab temp kõrgusega väga kiiresti langema. Siiski andis ilmselt Peipsi niiskust, mis soodustab termikute kerkimist, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
VastaKustutaEi pruugi see uus kuumalaine ainult paar päeva kesta, võib ka ligi nädal kesta, nagu uus GFS'i väljund näitab. – jah
Kusjuures ilmateenistus prognoosibki pühapäevaks ägedat äikest – sooja frondi äike
homne äike on põhjarannikul väga kaheldav, sest nii tuul kui ka juhtvool on ennustatavalt läänekaarest. – jah, samas tekib ju äikeseid avamerelgi.
Aa, no siis ju pole imegi et Eestis jälle äikest pole, sest see nõme invekas jälle platsis. Eestil on jah paraku tobedalt poolsaareline asend.
VastaKustutamismõttes ÄGEDAT äikest? seda mis 29.07.2012 hilisõhtul ja 30.07.2012 öö hakul lääneestis või ka 08.08.2010 oli, küll ei taha.
VastaKustuta@ 28. juuli 2014 13:58
VastaKustutaHoopis sinu kommentaar on nõme ning tobedalt madalalaubaline. Milleks neid tühje ridu kribada, kui pointi sellel pole? Eks sa siis tõsta see Eesti mõnedsajad kilomeetrid sisemaa poole, ehk pole ka tema asend enam nii tobe (sinu jaoks!).
Ilmateenistus ennustab 4.augustiks juba 35 kraadi sooja, päris karmiks läheb.
VastaKustutaSelline küsimus, kui tõenäoliseks peate Eesti absoluutse kuumarekordi purunemist? Sinna on küll kõvasti aega u 1nädal e määramatust on palju, aga huvi pärast küsin siiski.
VastaKustutaIsiklikult arvan, et selle aasta mai soojarekord võib küll puruneda, kuid absoluutne praeguse seisuga mitte. Viimase jaoks on siiski vast natuke kuumemat õhumassi vaja, ning praegu pole veel päris kindel ka, kas üldse 20-kraadine isoterm jõuab kohale või mitte. Mõne päeva pärast on vastu asi selgem ja saab kindlamalt öelda.
VastaKustuta@ 28. juuli 2014 14:12
VastaKustutaPoint ju täitsa lause lõpus olemas - kommentaar lõppes mul nähtavalt pointiga.
Mai soojarekord kindlasti ületatakse, kuid absoluutset mitte. Arvan, et aasta maksimum jääb +34,5 ja +35,0 kraadi vahemikku.
VastaKustutaööpäevane temp-i amplituud läheneb juba 20-le kraadile. selles mõttes hea, et kuumalaines oleme, kuna +17..+22 kraadise keskmise eesti suve päevamaksi puhul olnuks meil mitmel ööl öökülm!
VastaKustutaJüri, kuidas nendele atmosfääri sondeerimisandmetele ise ligi pääseda.
VastaKustutaKuumarekordi ajal (11.8.1992): http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/1992081112_3.gif, prognoos: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014080418_3.gif, seega tõsiselt võiks sellisesse võimalusse suhtuda küll.
VastaKustutaSondeerimisandmed: http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html, valida Europe, siis sobiv aeg ja klikkida kaardil jaamale. Kui Harkut pole, siis Station Number aknasse 26038 ja ENTER.
millal see kuumus hiljemalt läbi saab
VastaKustutaKes see siin tahab "nautida" kehva suusailma.
VastaKustutaÄrge sellise suve järel enam vigisege Eesti kliima üle !!!
A`la Kaks sooja päeva ja siis olin ka tööl !
"Eriti õhtul" küll äikesetõenäosust pole, sest insolatsioon väheneb ning fronte pole.
VastaKustuta"Eriti õhtul – ööpäev jagatakse kella järgi 4 võrdsesse ossa: kl 21-3 on öö, 3-9 hommik, 9-15 päev ja 15-21 õhtu.
VastaKustutaMis puudutab nädala lõpus algavat kuumalaine teist jagu, siis 34-37°C tulemiseks peab Eesti jääma täpselt õigesse kohta, sest ekstreemse kuuma koridor võib-olla üsna kitsas – selles osas võib muutusi tulla.
Kindlasti tuleb muutusi ja seda leevenemise suunas. (Loodetavasti!)
VastaKustutaMa üldse ei imesta, kui see augusti kõrgrõhuala praegusest 1000 km läänepoole arvutatakse nagu 7..11. juuli kõrgrõhuala ja selle kuumatelje puhul.
Kindlasti tuleb muutusi ja seda leevenemise suunas. (Loodetavasti!) - Prognoos muutub mõlemas suunas ja seda päevast päeva. Mingeid väidetavaid trende saab tõsiselt võtma hakata alles siis, kui on kogutud korralik materjal, mitte üksikjuhtumite põhjal. See, kas 20-kraadine isoterm tuleb või mitte, on hoopis isejutt.
VastaKustutaJa mis ööpäeva aegu puututab siis ma olen aru saanud, et: kell 00:00-03:00 on öö, 03:00-07:00 on varahommik, 07:00-10:00 hommik, 10:00-12:00 hilishommik ehk ennelõuna, 12:00-14:00 (kesk)päev ehk lõuna, 14:00-18:00 pärastlõuna ehk õhtupoolik 18:00-22:00 õhtu, 22:00-00:00 hilisõhtu.
VastaKustutaPole siis imegi, et õhtust valesti aru saanud. Eelnevad ajaperioodid on mulle õpetanud vanaema.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest
VastaKustutaVanama ütles just veel, et talvel on öö 00:00-04:00 ja varahommik vastavalt siis 04:00-07:00 (Küsisin üle just)
VastaKustuta@ 28. juuli 2014 20:05
VastaKustutaEi tule. Saite juba.
minu jaoks algab öö siis, kui päike loojub ning lõppeb siis, kui tõuseb. seega pole midagi teha, kui detsembris öö 18 tundi kestab.
VastaKustutaViimane GFS väljund on eelmistest leebem: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1922.gif, aga ei saa võtta nii et, kuna usun mingitesse tendentsidesse, siis vaat et lõpuks kaob üldse ära. Homme on ehk veel hullemini kuumus prognoosis tagasi, aga ei pruugi – kust me teame täpselt selliseid muutusi? Parim variant oleks max temp 25°C, aga: sobib või ei sobi – loodusele kahjuks kätt ette ei pane!? Muud ei ole, kui jälgime olukorda.
VastaKustutaSaabuv öö tuleb vist sama jahe, kui möödunud - kraadid enamus kohtades peaaegu samad mis eile - nt Kuusikul langeb öine miinimum taas vaid +14 kraadini.
VastaKustutaGFS-i kohta lisaks veel nii palju, et sellel on kombeks ka nn äkkmuutused - nagu see 4 augusti kuumus: 4 päeva näitas stabiilselt kuumatelge üle eesti ning nüüd on see prauhti mitusada km edelasse arvutatud.
VastaKustutaSeega, isegi kui mingit trendi pole, siis olgem valmis äkkmuudatusteks. Arvan, et see kõrgrõhuala tuleb reaalsuseski Eestile lähemale. Kas just 1000 km nagu 7..11 juulil, aga paarsada km läände ehk kindlasti.
Jah, ööpäeva jaotatakse kindlasti erinevalt, aga kui südaöö on kl 0.00, siis peaks nagu nii enne kui pärast võrdne arv öötunde olema, nii ka keskpäevaga (päevatunde). Tuleks vist postituses võimalusel täpsem olla.
VastaKustutaKastepunkt (http://laguja.meteo.net.ee/obs/) näitab jahtumise potentsiaali . On hüpotees, et enne sooja/kuumalaine lõppu/nõrgenemist lähevad ööd eriti soojaks, sest niiskust tuleb juurde ja jahtumise potentsiaal väheneb. Seega praegused suhteliselt jahedad ööd paistavad kuumalaine jätkumist prognoosivat.
Äkkmuutusi võib veel tulla – ilmselt liblikaefekti peegeldus.
Minu vanaema võtab kesköö ja -päeva aluseks astronoomia.
VastaKustutaMinugi pärast olgu kasvõi parmuefekt, kuid need äkkmuutused on halvimad üldse - teed varasema stabiilsema prognoosi järgi plaane ning pead neid järsku muutma.
VastaKustutaKa Euroopa mudeli kaardilt on isegi 18 kraadine isoterm Eesti kohalt kadunud nagu niuhti. Tõde hakkab vaikselt päevavalgele tulema nende mudelite osas, mille kohta sai eile vaieldud ;). Aga olgu, ootame siis järgevad päevad ka ära, et näha, kas see maagiline isoterm ilmub kusagilt taas välja.
VastaKustutaKui ei viitsita vanu andmeid kontrollida, siis peab vist edasipidi ise siin järjepidevalt neid tõeksosutuvaid prognoosipilte isotermidest inimestele ette nämmutama. 20 isoterm Eestis 3-4.aug 2014 ei realiseeru, pidage mu sõnad meeles ;).
Minu vanaema võtab kesköö ja -päeva aluseks astronoomia. - Ehk tegelik kesköö on ca 1.20 ja 0.00 on enesepettus?
VastaKustutaParmuefekt – sellist asja pole, vt ka: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/
ette nämmutama. 20 isoterm Eestis 3-4.aug 2014 ei realiseeru, pidage mu sõnad meeles ;). - Panin prohvetliku kuulutuse postitusse.
jah, ma arvan ja loodan ka, et +20 kraadist isotermi ei tule. selline kuumus on surmav.
VastaKustutaNonii. Kõvad targutajad jahusid juba tulevastest absouluutsetest kuumarekorditest ja millest iganes veel. Nagu näha siis ennatlikult. Eksitakse pidavalt Keevalliku 5 päeva reegli vastu. Elagu Keevallik!
VastaKustutaProf Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia). Täpsustuseks peaks ütlema, et praegu on meil tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, kus peab eriti hoolikalt arvestama antitsüklonite käitumisega, need aga kipuvad olema tsüklonitest püsivamad ja pikema eluaega, aga ka ettearvamatu liikumisega, sest ei allu nii selgelt juhtvoolule (õhu liikumine u 3-5 km kõrgusel).
VastaKustutaMidagi pole ju veel juhtunudki ja juba ütleb keegi, et milleski õigus. Ootame siiski nädala lõpu ikka ära.
VastaKustutaNüüd on siis täiesti kindel, et absoluutset soojarekordit see aasta ei tule, väga kaheldav on ka selle aasta soojarekordi purunemine. Võrdlemisi raske aru saada, mida need 34'sed näidud ikka hoiatustes teevad. Vähemalt on aru saadud, et järgmine nädal jääb 35 kraadi tulemata(samuti sellel aastal), ning see ilusti nädalaprognoosist kõrvaldatud. Rõhutan, need käivad ametlike jaamade kohta.
VastaKustutaSellised kogemused, mille põhjal nii kindlalt prohveteerin, ei tule pelgalt aastaga, vaid nõuavad elupikka kogemust ja head silma, ning mudelite kõrvalt ka erinevate prognooside järjepidevalt võrdlemist. On veel erinevaid nüansse, kuid täielik ennustamismetoodika jääb saladuseks.
Kui mu ettekuulutused osutuvad valeks, panen ameti maha ja on üks vastuvaidleja siin kommentaariumis vähem, kes väidab kuuma leebumist jne.
Ilmateenistus on 34 kraadi pidanud asjakohaseks. Huvitav, et kedagi see kangesti häirib.
VastaKustutaHäirib tõesti, kui on kindel, et selliseid näite ei mõõdeta.
VastaKustutaÄra iial ütle ei iial. Pole mõtet laskmata karu nahka jagada.
VastaKustutaNüüd on kindel, et ei tule järgmine nädal ega ka mitte see aasta 34 kraadi ära. Selle aasta kuumarekordi murdumise tõenäosus järk-järgult kahaneb.
VastaKustutaEi saa ka aru, et enda väitel kogenud inimene, aga enesekindlus ja jonn nagu lapsel – sinnani siiski veel hulk aega.
VastaKustutaEnesekindlus peabki olema nagu lapsel, kui teen taoliseid ettekuulutusi.
VastaKustutaJonn? Jonninud ma pole enda teada küll, või kust kohast Teie selle välja lugesite? Kuumus ajab juba paranoiliseks?
Jüri võiks anonüümselt kommenteerimise ära keelata (seda on võimalik teha), siis ei ole neid ennastäis kommenteerjaid, kes arvavad, et nemad on kõige targemad.Teen igastahes endale Google+ konto.
VastaKustutaKeevalliku mahategemine näitab samuti mõne mehe lapsikust.
VastaKustutaLiinaga nõus!
VastaKustutaLoodame, et Võrstjärvelt mehed kiiresti kaldale said, kalamehest sõber helistas just ja rääkis Sõrmuste Isanda mõõtu andvast mustast ja väga kurjast pilvest.
Mulle tundub, et suur kuumus ja 34 kraadi on 3.augusti ümber pluss miinus 1 päev täiesti reaalne kuna Eestisse on GFS mudel arvutanud just liivi lahe ümbrusse 19 kraadi isotermi niiet ma loodan, et kõrgrõhuala järgmised arvutused tooks õhumasi paigutuse 100 km loode poolde siis on Lõuna-Eestisegi oodata vähemalt 19.mai rekordi purustamist mis oli 33,2 kraadi.
VastaKustutaon homme loksale ja kohtlajärvele ka oodata midagi
VastaKustutakas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaLõpetan selle tõe rääkimise kohe ära, kui mind juba välja vihastati. Püüdsin ainult heast südamest selle kuumalaine Teile talutavamaks teha, ärge nüüd minu pärast seda kommentaariumi teistele anonüümsetele küll ära keelake, ma ei suudaks nõnda süümepiinades edasi elada :(. Aga siiski, kui see rekordkuumus augusti alguses tulemata jääb, tuletage meelde siis, mida see "lollakas" ennasttäis prohvet juuli lõpus prohveteeris.
VastaKustutaProhvetlik võib ka positiivset tähendada, aga igal juhul on enesekindel.
VastaKustutaUuendusse jäeti ikka 34°C sisse http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Läheb jälle sõimlemiseks ära. Liiga entusialstlikult ei tohi porgniosi võtta, Keevaallika "5 päeva reegel" on selle elegantne tõestus.
VastaKustutaOlukord Võrumaal Mähas on üpris nukker.Päeval käis kole äike üle.Mis algas väga tugeva tuulega.Lõhkus kasvuhoone ja murdis vana õunapuu.Seejärel hakkas paduvihma sadama ja kui vesi hakkas juba tuppa tulema, siis lõppes äike.Vesi ulatus aias kõndides peaaegu põlveni.Otsustasime äikesekahjusid vaatama minna.Naabritel oli suure kase õuele murdnud ja vesi oli ka tuppa tunginud.Teed olid puid täis.Elekter jäi siiski alles.
VastaKustuta3. augusti prognoosi võib üsna tõsiselt võetavana võta kuna Keevalliku teooria kohaselt on jäänud sinna alla 5 ööpäeva, niiet 18+ isoterm on kindel. 20 kraadi isotermi ei see suvi enam me näe.
VastaKustutamismõttes "enam" ei näe? pole olnudki ju +20 kraadist isotermi sel suvel.
VastaKustutaKas Eesti kohal on troopiline õhumass ? Ja mille järgi saab seda kindlaks teha kui puhas troopiline õhumass on ?
VastaKustutaMida iganes, 20 kraadist isoterm oli 3 ööpäeva tagasi GFS-s täitsa Eestini veetud. Aga sellist pilti me enam ei näegi.
VastaKustutaküsin igaks juhuks üle, et kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaÄikest...,äikesepede oled või äärmine argpüks ?
VastaKustutaKeevaallika "5 päeva reegel" – vale, „tal on“ 5-10 päeva reegel. Antitsüklonite (blokeeringu) korral ja veel mõnedes olukordades ei kehti. Muideks, kuumalaine pole ju läbi ja juba ütleb keegi, et milleski õigus. Ootame siiski nädala lõpu ikka ära.
VastaKustutaOlukord Võrumaal Mähas on üpris nukker. – jah, tuli mitmeid teateid, nt: Laine Tangsoo Põlvamaa, Jõksi, Kanepi ligidal. Pilte ei teinud. Äike müristas pikka aega, aga mitte hullusti. Ent see sadu... Kahlasin pahkluuni vees üle õue. Ausalt, suvisel ajal sellist pilti pole ma pool sajandit näinud. Pilved tulid põhjast ja läänest. Veesein, nii et 300 m kaugusele ei näe, ja nii juba kaks tundi järjest. Vahepeal tekkis väike lootus, sai üle õue sumada, nüüd hakkas just jälle. Taustamürin pidev, aga eemal. Rahunemine kell 20.15, aga pole kindel, et lõplikult.
kuna Keevalliku teooria kohaselt – vaevalt, et ta ise selle välja mõtles.
küsin igaks juhuks üle, et kas täna öösel tuleb tallinnas äikest? – ei ole oodata.
Äikest...,äikesepede oled või äärmine argpüks ? – Läheb jälle sõimlemiseks ära. Kust me teame, miks seda vaja - ehk huvi, hirm, muu mõjuv põhjus.
34 kraadi ongi nüüd 30-31 juuliks emhi nädala ja 4 öö päeva prognoosist kaotatud , ilmaprohveti jutt paistab täppi minevat ning eile ja üleeile ei tulnud ka nii sooja kui lubati.
VastaKustutaÖöpäeva maksimaalne õhutemperatuur 30 kraadi või üle selle koos tänasega on Lääne-Nigulas olnud juba kuuendat päeva, Viljandis viiendat päeva.
VastaKustutakas praegu on näha kuumalaine lõppemist kuskilt?
VastaKustutahttp://tinyurl.com/ozfynxp - Kuumalaine määratlus on tegelikult segane, sest Eesti kohta pole ametlikult tunnustatud või ühiskonnas kokkulepitud definitsiooni. Ilmselt siiski enamik meist nõustuksid, et kuumalaine on kindlasti siis, kui sooja vähemalt 30 kraadi (absoluutne määratlus) .
VastaKustutaMa võtaks aluseks standardhälbe jt varieeruvust näitavad statistikud, et selgitada, mitu kraadi peab ööpäeva keskmine olema pikaajalisest antud aja ööpäeva keskmisest kõrgem, et oleks kuumalaine. See on suhteline määratlus ja seega kuumalaineid saaks ka talvel olla. Aga võimalusi määratlemiseks on palju.
Ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur 30 kraadi või üle selle koos tänasega on Lääne-Nigulas olnud juba kuuendat päeva, Viljandis viiendat päeva. – jah, Keevallik pole vist kursis või andmed nt 28. juuli seisuga.
kas praegu on näha kuumalaine lõppemist kuskilt? - Kui viimastel päevadel on ilm lasknud meil mõnuleda praepannil ja täna-homme on tunne nagu aurusaunas, siis 1.-2. augustil saab pisut kergemalt hingata. 3. augustil võtab kuumus uuesti võimust ja on tänastel andmetel praegusest tugevam ja kauakestvam.
Hankisin tuttava kaudu artikli täisversiooni ja sealt: Ei usu, et lumesadu juunis oli midagi ebatavalist. Mina mäletan lund valge sireli õiekobaratel. – see on küll vale: a) kas harulduse kriteeriumiks on isiklike mälestuste puudumine ja usk sellesse? b) Küllaltki paljud inimesed on märkinud seda, et nad mäletavad varasemast vähemalt sama suurt kui mitte suuremat lumesadu just juunis, vt http://ilmateade.delfi.ee/uudised/ain-kallis-eilne-ilm-oli-ekstreemne-sellist-lumesadu-pole-juunikuus-varem-olnud.d?id=68905583 kommentaare. Tõsi, 10.6.1982 sadas ka lund, aga mitte niipalju, kui nüüd 17. juunil. See, mida inimesed mäletavad, juhtus tegelikult 1975. a mais, kui pikalt kestnud suviseid, et mitte öelda kuumi ilmu läks 22. mai paiku järsult külmemaks ja kuu lõpus sadas maha mõnel pool lausa paks lumi, mis sulas lõplikult alles juuni algul. Sellest kirjutati 1976. a Eesti Looduses üsna põhjalikult, kusjuures keskenduti erinevate inimeste mälestustele. Sünoptilist ülevaadet ei antud.
VastaKustutaPaljud sealsed väited nõuaksid täpsustusi, ainult mõned näited.
a) Kolmas kuuma ilma tekkimise võimalus on otse lõunas paiknev madalrõhkkond, milles õhk tiirleb vastupäeva. – tavaliselt on sel juhul suur tsüklon end sisse seadnud Kesk-Euroopas ja Eesti on selle kirdeservas. Pole mainitud kuumuse saabumise ekspressvarianti – lõunatsüklonid, kui need mööduvad Eestist lääne poolt (mitte ainus variant!), kuid kuumust on siis vaid 1-2 päevaks.
b) Kui maapind on juba kord üles soojenenud, ei jõua see väga kiiresti jahtuda. – jahtub ruttu, seda näitavad hiljutised jahedad ööd. Pigem on väide õhumasside kohta, sest nende omadused on konservatiivsed ja transformatsioon võtab mitu päeva aega.
c) Kõigepealt tuleb määratleda, mis on kuumalaine. Eestis loetakse kuumalaineks olukorda, kus ööpäeva maksimum on vähemalt +30 kraadi vähemalt viiel järjestikusel kuupäeval. – paljudele inimestele võib see olla arusaamatu/ebasõbralik määratlus. Miks just 30, pole teada. Arvan, et 25 viiel järjestikusel või 30 ühel kuupäeval oleks absoluutse määratlusena parem.
d) Juunis oli kõige kõrgem temperatuur 5. kuupäeval Narvas, kui oli 29 kraadi ja kõige madalam 17. kuupäeval Väike-Maarjas, kui oli 0,3 kraadi. See pole aga midagi enneolematut, sest Tiirikoja ilmajaamas Lohusuu vallas on aastail 1971–2000 juunis mõõdetud korra koguni –2,6 kraadi. – väga vale võrdlus, sest tingimused ju täiesti erinevad: Väike-Maarjas 0,3 kraadi keset päeva lumesajus, Tiirikoja –2,6 kraadi oli hoopiski öökülm.
Keegi tundis huvi troopilise õhumassi määramise vastu – kasutatakse trajektoormeetodit ja satelliitmeteoroloogia vahendeid, nt õhumasside RGB jms, kuid täpsemaks-pikemaks vastuseks pean Piia Postiga küsimuse läbi arutama.
VastaKustutakas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaÖösel ei ole oodata, päeval jah.
VastaKustutaMa ütleks ikka tingivas kõneviisis. See frondiala on suht kitsas, seega üle 1 äikeselaine ei maksa oodata. Ehk: kui see äike läheb nt Tallinnast mööda, pole järgmist sinna oodata.
VastaKustutaHakkab jälle see Keevalliku mahategemine. Muide vaadake, Delfis arvavad ka paljud, et Keevaliikule tehakse liiga. Keevallik on täpse ja parem kui muud ilmalehed!
VastaKustutaMa ka ei mõista mis maha tegemine siin toimub...õudne
VastaKustutaKommi - Kati
VastaKustuta30.07.2014 10:29
Meil on siis nüüd oma ilma - Sirje. Mingil põhjusel on hakatud ülepäeva avaldama vanaproua heietusi, millest nagu midagi väga tarka välja ei ole võimalik lugeda. Kas luuakse uut meediastaari? - Vabandust, aga nõus (rofl).
Ma ütleks ikka tingivas kõneviisis. - See võib-olla õigustatud.
Tinglik kõneviis seepärast, et tipud on juba laialivalgunud - st maksimumstaadium muutub hajumisstaadiumiks. Taevas kattub lõpuks ühtlase kõrgkihtpilvedekihiga ning päikese soojendav mõju langeb juba välja. Frondi mõju jääb küll alles, kuid ma siiski arvan, et üks äikeselaine kõikjal - vaadates satipilti.
VastaKustutaPS - 19.05 kuumarekord lüüakse täna kindlasti üle! Õhumass on 4 kraadi soojem kui eile samal ajal.
Kui joonpagi ees uusi koldeid ei teki vms, siis jah üks hoog.
VastaKustutaArvan, et see hajub enne Tallinnat ära. Sest maksstaadium on juba käes.
VastaKustutaUusi koldeid ei teki, sest atmosfäär on enne ja pärast fronti stabiilne. Ainult frondis on ebapüsiv.
31. juuli 2014 12:17
VastaKustutaVaata, kus tuli targutaja välja meil
Koldeid tekib pidevalt juurde.
VastaKustutaMidagi ei teki. Suurem osa Eestist äikes ei saanud. Järjekordselt. Selles suhtes on Keev allikas parem et ei anna niii täpseid lubadusi mis kindlasti ei täitu!
VastaKustutajust, enne tallinnast kadus äike nagu niuhti
VastaKustutaMisasja te ajate, suuremas osas Eestis oli äikest ja tugev.Ainult Lõuna-Eesti jäi ilma.Tallinnas oli äikest.
VastaKustutaÄikest lubas mõni mees peaaegu kõikjale. Alatskivil ei tulnud midagi, järjekordne läbikukkumine! Häbi! Ise kritiseerib Keevallikat. Ei oska ego muudmoodi tõsta. Keevallik on täpsem ennustaja kui teised!
VastaKustutaTartu jäi ilma
VastaKustuta31. juuli 2014 20:43
VastaKustutaAnonüümne Anonüümne ütles ...
Äikest lubas mõni mees peaaegu kõikjale.
Ja oligi peaaegu kõikjal..jutu lõpp
luigel (tallinna lähedal lõunas) äikest polnud - mingid kõminad jah, aga välke ei näinud.
VastaKustutaViljandi jäi ka ilma, samas pagi oli ju muljetavaldav...suhtkoht Leedust kuni Põhja-Soomeni välja. Saaremaa ja Pärnumaa said kenasti äikest, spekulandid sättige oma puhkused paremini siis pole ka kurgil ja hapukurgil väga vahet, ilmakaravan läheb eniveis edasi!
VastaKustutaIlmselt on inimesed valesti olukorda tõlgendanud, nt:
VastaKustutaluigel (tallinna lähedal lõunas) äikest polnud - mingid kõminad jah, aga välke ei näinud. - äikesega oli kindlasti tegemist ja see läheb äikesepäevana arvesse. Mõned inimesed arvavad, et äike on vaid see, kui on näha välk, kuid see on paraku vale. Isegi Vikipeediasse on kirjutatud võrdlemisi mitmekülgne definitsioon: Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid.
Lisaks sellele räägitakse ka välkudeta äikesest. Aga nagu Luige kohta kirjutati, siis oli seal ka müristamist kuulda, mis on äikese olemasolu klassikaline tunnus.
Täiesti mõttetu kuumalaine oli tegelikult, selles suhtes, et polnud kooskõlas emhi prognoosituga, vähemalt siin ida pool võrtsjärve, õhutemperatuuri maksimum jäi isegi alla 30 paljudel päevadel kui prognoositi 33 kraadi sooja. Alati tekkis mingi piir peale just siis kui õhutemperatuur oli tõusnud 29 kraadini, oli tunda kuidas tuul tugevnes või taevas kattus rünkpilvedega mis edasist soojenemist pärssisid. Mitte et ma nüüd oleks tahtnud 33 kraadi sooja vaid lihtsalt huvitab, et mis anomaalia siin esines.
VastaKustutaAsukohaks on Kambja.
VastaKustutakahju et see äikesevöönd just tallinna lõunaümbruses katkendlik oli.
VastaKustutaväga hea et oli mõttetu kuumus, sest vedas, et toas oli +33 asemel +29 kraadi.
VastaKustutaMitte et ma nüüd oleks tahtnud 33 kraadi sooja vaid lihtsalt huvitab, et mis anomaalia siin esines. - Saadan küsimuse spetsialistide ja sünoptikute ringile - vaatame, mida vastatakse.
VastaKustutaTaimi Paljak: Möödunud päevad oli kõik 30 kraadi lähedased - kas kraad üle või pool kraadi vähem. Ilma puhul ei ole mõtet lähtuda ainult ühest punktist vaid lähtuda vähemalt väikesest alast. Eks ilmamudelite arendamine toimub ju üha kiirenevas tempos. HARMONIE arendatakse mõnel maal juba alla 1 km resolutsiooniga.
VastaKustutaAga see on tõsi, et enam oli üle 30 kraadiseid temperatuure sedakorda Läääne- ja Põhja-Eestis. Lõunakaare tuulega on see üsna sageli nii.
Päikest varjutavad rünkpilved olid kindlasti ka üheks piduriks. Lõuna-Eestis tõenäoliselt oli varem sadanud hoovihmadest niiskust enam ja pilved varmamad tekkima. Tekkinud rünksajupilvedest tulnud vihmahood andsid omakorda niiskust ja nii toimis.
Aga seda paarikraadist erinevust kord siin kord seal Eestis ei saa kindlasti anomaaliaks lugeda