Kuumalaine 2.-7.(11).8.2014

Blogi sai 7-aastaseks. Seda tähistan oma sünnipäevaga koos. Esimene postitus: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2007/08/eesti-suvi.html

Kommentaariumi link. NB! Kuna siin soovitati juba varem kommentaaride avaldamise vabadust muuta, siis tuleb nõustuda – kommentaariumis viisaka suhtluse säilitamiseks muutsin kommenteerimise eelmodereeritavaks.

7. augustiga sai kuumalaine tugevam osa läbi. See jätkub nõrgemal kujul või vaid soojalainena. Siiski, 10.-11. augustil võib veel tulla kuni 30 kraadi, kuid seejärel hakkab ilma kujundama läänetsüklon ja arvatavasti üle 25 kraadi ei tule enam kuskil.
7. august: madalrõhulohk külma frondiga on jõudnud Eesti kohale, mistõttu hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades.
7.08.2014 päeval on paljudes kohtades oodata äikest. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ja tuuleiilid üle 15 m/s, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Äikest oli palju Kibunas:

Hommik oli nagu 31. juulilgi pilvitu, kui kl 11 paiku hakkas lõunakaares äike paistma.

Juba tund hiljem oli rünkpilvi taevas täis.

Samal ajal arenesid kaugemal idas suured pilvesambad.

Varasel pärastlõunal oli kuulda müristamist.

Tipploore oli rohkesti.

Eriti palju välke (mitu tk minutis) võis näha sellest kohast.

Pilve all oli pagilaadne tuul. Sademeid tuli esimese äikesehooga minimaalselt - muru sai vaid märjaks.

Pilv pole kuigi ähvardav, aga katkematut müristamist oli kuulda ligi 40 min.

Iga äike saab alguse rünkpilvedest: selline oli Keilasse raju toonud äike tekkimise ajal.

Äikese areng

Edela ja lõuna suunas teine äike

Pilved produtseerisid alguses ka mõningaid positiivse laenguga välke. Üks neist lõi selles suunas umbes km kaugusele. Müristamine algas samuti sellest suunast ja jõudis üle pea viimaks pilve välja.

Lõpuks arenes kolmaski äike, mis tõi vihmaraju.

Vihmaraju. Päike hakkas paistma.

Vihmatilgad, eriti suured, pole kaugeltki sfäärilised.

Sinna see raju läks.

Peatselt hakkas läänes uuesti müristama, kuid see äike kohale ei jõudnud.

Kagus olev äike

Õhtused võimsad rünkpilved videvikukiirtega

Kl 20 paiku arenes veel üks pilvesammas, mis andis vihma, aga välke enam ei tekkinud.

6. augustil oli juba rünkpilvi hulga rohkem – see on märk labiilsuse suurenemisest. ESTOFEX andis isegi 1. astme ohuala koos suure äikesevõimalusega. Siiski juba õhtul arenesid Lääne-Eestis rünksajupilved ja kohati oli äikest. Küll aga on homme äikest oodata paljudes kohtades.
Nädala edenedes suurem kuumus kaob, kuid ilm jääb väga soojaks. Uuel nädalal on vähemalt esialgu veel väga soe, aga nädala keskel on tõenäolisem siiski ilma jahenemine kui tavapärasesest tunduvalt soojema ilma püsimine.

Juba 6. augusti õhtul jõudis äike Harjumaale.

Suurepärased castellanused hilisõhtul Kibuna kohal

Pääro Metsand: Mul ka küsimus Jürile – ega ei tea, miks täna öösel aset leidnud äikesetormist Hiiumaa lääneosas Real-Time radar mingit märku ei andnud? 
Mina tegin kokku sellest pilvest üle 400 kaadri, millest umbes 50 olid ilma pikselöögita. Seesuguselt võimsat sähvimist ei tule meie laiuskraadil just tihti ette... Siia panen lingi 380 järjestikust kaadrit, millest alla 50 on ilma pikseta.  Pildistatud Hiiumaal Ristiväljal 05.08. esimestel tundidel: https://www.youtube.com/watch?v=WUCYck7-mLw&feature=youtu.be.

Sähvatused paistsid Kibunasse ja Vasalemma ära. 

Mingit väga originaalset seletust ei paku: ilmselt enamik välkudest pilvesesised, pilv-õhk tüüpi, kuid detektorid on ette nähtud ikka pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks (v a Edela-Soome SAFIR-detektorid, mis suudavad pilvesiseste välkude kõrgsageduslikke EM-laineid registreerida, kuid nende tööraadius on väiksem). Kindlasti mõjutas ka see, et konkreetse äikese läheduses polnud detektoreid: võrk on seal hõre.

5. augustil oli järjekordselt väga kuum ja päikeseline ilm. Rohkem pilvi oli saartel, kus õhk on niiskem ja Skandinaavia madalrõhuvööndi mõju tugevam (öösel ulatus merelt saarteni isegi äike). Sooja tuli saartel ja Lääne-Eestis taas üle 30 kraadi, sisemaal vähem, sest õhumass oli  seal jahedam.
Järgmistel päevadel peaks pilvi juurde tulema ja alates 7. augustist on nii hoovihma kui äikese võimalus suur - esmalt saartel, hiljem ka ida pool.
Mudelite järgi võiks kuumus justkui taanduda 12. augusti paiku, sest Lääne-Euroopa kohale on arvutatud intensiivne tsüklon, mis peaks tavapärase sooja (kuni 25 kraadi) tooma pea kõikjale Läänemere ümbrusesse.

Alternatiivse variandina näitab GEM mudel kuumalaine tugevnemist järgmisel nädalal, sest Venemaa antitsüklon tugevneb jälle ja kuumust transpordivad samal ajal lõunatsüklonid [http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en].

4. augustil oli aasta kuumim päev: lõpuks ületati 19. mail Kundas mõõdetud 33,1 kraadi. Nii mõõdeti Lääne-Nigulas 33,5°C ja Haapsalus 33,4°C, kokkuvõtlikud andmed: http://www.ilmateenistus.ee/2014/08/tanane-rekordiliselt-soe-paev-2/.
Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? Paraku on see ajakirjanduses ilmuv taas puhas mull ja palja hüsteeria tekitamine. See, et nad naha ärritust tekitada võivad, on ju õige, kuid see on nende poolt sama süütu patt kui näiteks tsüaniidi pudeliga vastu pead lüües veidi oimetuks jääda: http://ilm.ee/?512644.

4. august võib-olla käesoleva kuumalaine kõige palavam päev, sest siis on lõunast saabunud ekstreemselt kuuma õhumassi mõju tugevaim. Endiselt kehtivad postituse lõpus esitatud hinnangud, ent kordame pisikeste täiendustega üle.

Hinnangud kuni 3. augusti seisuga: uus Eesti kuumarekord on ebatõenäoline, sest kohale jõudnud rekordiliselt soe õhumass a) on hakanud jahtuma ja b) on suunatud Läänemerele. Kuidas on aasta kuumarekordiga? Jah, saartel ja läänerannikul võib 33-34 kraadi ära tulla, sest a) seal on õhumass Eesti piires kõige soojem ja b) tuul on kagust ja idast, kandes mandri kohal soojenenud õhku sinna. Seega uus aasta kuumarekord on vägagi võimalik.

***

Läti ilmateenistus lubab kuni 37 kraadi: 04.08.2014. Latvijas teritorijas lielākajā daļā gaidāms ļoti stiprs karstums - dienas vidū gaisa temperatūra sasniegs +33...+37º. Savukārt 05.08.2014. daudzviet gaidāms stiprs karstums - gaisa temperatūra paaugstināsies līdz +27...+32º, tomēr vietām, galvenokārt rietumos, tā aizvien saglabāsies +33...+34º robežās, http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Läti uus kuumarekord on 37,2°C (Läti ilmateenistus kirjutas peatselt Facebooki, et õhutemperatuur tõusis 37,8 kraadini):

Seega ületati Ventspilsis eilne rekord. Küsimusi võib tekitada mõõtmiste representatiivsus, sest ilmajaam on linnas. Sellegi poolest jääb see ilmselt ametlikuks rekordiks, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/496265844880838656/photo/1

30+ kraadiste isotermide senimaani suurim levik  sel suvel, http://www.ilmailusaa.fi/#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.

Läti uus kuumarekord on 36,7 kraadi (vana oli 36,4°C):

See koht on mere ääres ja temp kõikumine on seotud briisi ja maatuule vaheldumisega.  Aga miks üldse nii kuum? Antitsükloni servas saabus rekordiliselt kuum õhumass, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/495918144658350081/photo/1.

Soe front hajus Eesti kohalt, mistõttu sademeid ja äikest Läänemere idakaldal ei tekkinud, ent merel ja Rootsis, kus soe front veel säilis, oli  äikest.
Endiselt paistab, et kõige soojem on ilm 4. augustil, kui õhutemperatuur võib saartel ja läänerannikul 33-34 kraadini tõusta, kuid nädala edenedes kuumalaine tasapisi nõrgeneb.

Uuesti on sademete ja äikese võimalus nädala teisel poolel, kui antitsüklon nõrgeneb ja saabub niiskust.

Kui 1. augustil oli taevasina üsna klaar võrreldes eelnenud päevadega, siis täna (2. augustil) on ilmunud jälle niiskusevine ja lisaks sellele veel kiud- ja kiudkihtpilvede loor - see on ilmne märk, et niiskust on tulnud juurde. Selline olukord on iseloomulik sooja frondi saabumisele. Soe front tuleb tasapisi lähemale, vt http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Kas see ka sademeid ja äikest toob, on hetkel endiselt lahtine, kuid see on võimalik.

Järgmise nädala jooksul jääb antitsüklon põhiliseks ilmakujundajaks. Paistab, et kõige kuumema õhumassi koridor jääb Läänemerele. M. Merilaini arvamus: /---/ Kuid eks nii nagu praegugi on tulemas, jääb kuuma õhumassi südamik pigem Lääne-Eesti kohale. Kõige kuumemad kohad ja kõige pikemalt olid ju Läänemaal. Pealegi oli mingil ajal vähemalt Venemaal tsükloni tagalas ilm umbes nagu meil juunis, küllap see jahedus maapinnalähedase tuulega ka meile mingit mõju avaldas. Seetõttu võib arvata, et õhutemperatuur tõuseb üle 30°C  just saartel ja läänerannikul.

Nädala teisel poolel ehk 7.-10. augustil on olemas ka teatav sademete ja äikese võimalus, kuid see on praegu väga lahtine, sest oleneb antitsükloni tugevusest ja asukohast. Olulist jahenemist pole veel ette näha.

2. augusti öösel nähti ka helkivaid ööpilvi päris madalal horisondi kohal. Augusti esimene nädal ongi viimane aeg veel nende nägemiseks. Suuremad huvilised võivad siiski kuni augusti keskpaigani taeval silm peale hoida ja seda just põhjarannikul, sest isegi veel siis võib neid näha, vt http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/08/aikese-pilved-merel13082013.html.

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
1.08.2014. a
Erakorraline teave kuuma ilma kohta
Ilm muutub taas kuumaks.
Alates 3.08.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse. Kuum periood võib tänastel andmetel kesta 7.08.14.-ni.   Ilm on valdavalt kuiv ja tuleoht meie metsades suureneb kiiresti.
Ilmaprognooside osakond, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

Oleme uue kuumalaine lävel, pisut värskem ongi vaid tänane päev.

Esmalt kommentaare lõppenud kuumalaine/selle esimese jao kohta. S.-E. Enno: Kuumalaine, mis algas möödunud nädalal on kujunenud prognoositust pikemaks. Esmaspäeval kohati ning teisipäeval mitmel pool esinenud äikesevihmad tõid palavusele vaid ajutist leevendust ja pilvede hajudes kuumenes õhk taas kiiresti (http://ilmake.www.ee/). 

lksölaölkcölsdköfsfd:  Ei meeldi selline ilm.Ei saa aru ka sellisest retoorikast, et "no nüüd on siis suvi viimaks ka Eestisse jõudnud". Suvi saaks olla ka meeldivalt soe, mitte selline kuni 35 kraadi. Praegu on hea vaadata, kuidas parkidesse kogunevad öösel inimesed tegema tavalisi päevaseid asju: jalutama koeri, mängima pingpongi, tervisejooksule, niisama jalutama: tegema seda, mida muidu enamus inimesi teeb päeval. Seega on näha, kuidas nii paljud inimesed väldivad päeval väljas olemist sellise ilmaga ja on lihtsalt vahetanud päeva ja öö ära, et siis öösel väljas käia. Öösel pargis purskkaevu ääres või mere ääres on täitsa ok olla, aga päeval ei kannata üldse väljas käia. Ei meeldi selline õhupuudus. Mõnele vist meeldib. 
Tahaks ka põhjamaa suve. Sellist 25-27 kraadi: värsket, mahedat, mitte sellist agressiivset.
Kõik oleks parem, kui meil oleks konditsioneerikultuur arenenum. Kui ikka nt pead tund aega bussis sõitma, ja juht kontsi sisse ei lülita (kui reisijad ei nõua häälekalt), sisi ei ole tore. Kui kodus ja autos on konts, siis jah, võib selline ilmakene mõnus olla.
cf: Põhjamaa suve kohta on ka 25- 27 kraadi liiga palju. Eelistab pigem ikka parajalt sooja ja mahedat 22-23 kraadist suve (http://ilm.ee/index.php?51262011).

Peab nõustuma, et inimeste käitumine näitab nii mõndagi ja Eestis peame arvestama erinevalt Araabia kõrbetest või Saharast ka kõrge niiskusega. Kuigi on arvamusi, et kuumalaine algab alles siis, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +30 kraadi vähemalt viiel järjestikusel kuupäeval (nii ka oli, võib kontrollida), on see Eesti oludes siiski ilmselt liiga agresssiivne/liialdatud määratlus. Igasugused definitsioonid ja kategooriad on tegelikult antropotsentrilised, st inimene teeb need endale ja enda huvides, mistõttu asjakohasem ja sõbralikum absoluutne määratlus oleks ehk midagi sellist: kuumalaine  on periood, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +25 kraadi vähemalt viiel järjestikusel või +30 kraadi ühel kuupäeval. Suhteliste määratlustega on olukord keerukam ja siis tuleks kasutada mitmesuguseid statistikuid.
Tõendeid leiab ka loodusest, nt algab paljudel pärismaistel taimedel kuumastress juba umbes 25°C juurest, kuid nt tammel on see siiski oluliselt kõrgem.

Miks siis ikkagi ei tulnud 30.-31. juulil üle 33 kraadi, kuigi õhumass oli siis kõige soojem? Ilmselt oli põhjus lisandunud niiskuses, sest niiskem õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt.

Mis on tulekul? S.-E. Enno sõnadega: Väga kuum tuleb ka augusti algus. Praeguseks on aeg juba nii kaugel, et saab anda pisut täpsemaid hinnanguid. Kui alguses näitasid prognoosid, et ekstreemne kuumus tuleb üsna laial rindel Baltimaadesse, siis nüüdseks saab öelda, et prognoos on veidi leebem, sest ekstreemse kuuma koridor on arvutatud üsna ahtaks ja peamiselt Läänemerele. Seega kõige kuumem võib tulla saartel ja läänerannikul.

Esialgseid hinnanguid: a) soojal frondil võib 3. augusti jooksul tulla äikest ja see võib tugev olla. Suurem on tõenäosus Lääne-Eestis;

b) uus soojarekord (üle 35,6 kraadi) on ebatõenäoline;

c) uus aasta soojarekord (üle 33,1 kraadi) on siiski endiselt tõenäoline;

d) kuumalaine ilmselt nõrgeneb pärast 4. augustit, kuid jääb siiski veel püsima.