Stabiilsema ilma periood

Kommentaariumi link

Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek Tartu Ülikoolis: https://www.youtube.com/watch?v=vCpOtbuFrhY&feature=youtu.be

24. juulil jätkus valdavalt päikeseline ilm. Hommikul liikusid kirderannikult Pandivere kõrgustikule hoovihmad, mis keskpäevaks hajusid; äikest polnud. Pärastlõunal arenes siin-seal rünkpilvi, mis muutusid üksikutes kohtades äikesteks (Jõgevamaal, Järvamaal), sest idapoolse lohu mõju on piisavalt suur ja niiskust palju. Jälgida saab sajualasid ikka radarilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Kui 26. juulini on kuum õhumass pärit peamiselt Skandinaaviast, kus see küpses koha peal antitsüklonis, siis juuli viimastel päevadel tuleb täiendav soojus Musta mere ja Vahemere äärest.

Pilvede areng Jõgeval. Lisaks kolmikud - kolm võimast rünksajupilve, hiljem kerkis nende kõrvale ka neljas pilv. Nähti ka paar pilv-maa välku ja müristas päris mitmeid kordi: http://500px.com/photo/77575025/powerful-cumulonimbus-clouds-by-kairo-kiitsak?from=user_library (Jõgeval, 24.07.2014 kell 15:54). Kairo Kiitsaku fotod

Ilmateenistus andis ka erakorralise kuumahoiatuse:  Kuuma ilma hoiatus
24.07.14. ulatub õhutemperatuuri maksimum kohati 30°C-ni.
25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
26.-28.07.14. tõuseb suuremal osal territooriumist õhutemperatuur 30...33°C-ni. Vaata üksikasju: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Mis puudutab järgmist nädalat, siis kuumus ei pruugi kuigi kiiresti taanduda ja augusti alguses võib jälle troopiline leitsak tagasi tulla, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif.
Maile Meiusi 25. juuli ilmateatest: Kõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.

Helkivad Laagris 24.7.2014 kl 1.55

***

22. juuli õhtul pilvisus tihenes ja 23. juuli öösel liikusid hoovihmad Virumaalt Pärnumaani ja Liivi lahele. Äikest polnud. Kus taevas oli selgem, võis näha nõrku helkivaid ööpilvi. Väga soe oli öö saartel ja Loode-Eestis, kus Skandinaavia kohal paikneva kuuma õhumassi mõju oli tugevaim.
Praeguseks on arenenud kohati üsna suuri rünkpilvi ja kohati võib tulla hoovihma ja äikest. Suurem on tõenäosus siiski 24. juulil.
Nädala lõpus muutub ilm päev-päeval soojemaks ja alates 26. juulist võib õhutemperatuur ka üle 30 kraadi tõusta (kohale jõuab 15-kraadine isoterm). Äikesevõimalus suurene pärast 27. juulit. Järgmisel nädalal on oodata juba tavalise suvise soojuse taastumist.

Äikese areng 19. juulil Tartu kohal

Nii saabus 20. juuli hommikul äike Tartusse.

Äikese ootamine 20. juulil Valka ja Smiltene vahel (Lätis).

Tugev vihm, aga äikest polnud.

Veel rünksajupilvi (Smiltenes).

Udune ja värviküllane loojang 20. juulil Ihastes

22. juuli öösel oli valdavalt selge ilm, nii et helkivad ööpilved olid hästi vaadeldavad. Päeval tekkis eilsest rohkem ja võimsamaid rünkpilvi, kagunurgas oli isegi äikest.

23. ja 24. juulil on hoovihma ja äikese võimalus.

Polaarmesokate vaatemäng ja heledam koht (kirdes) 22. juuli öösel Laagris

Juulis on asendunud juuni lõpuni valitsenud ebastabiilne ilmastik palju stabiilsema ja ühtlaselt soojemaga. Enamik päevi on olnud suviselt soojad, jahedaid päevi on olnud viimase kolme nädala jooksul vaid mõni üksik. Süvaveekerke mõju on samuti kadumas: http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/pirita/.
Stabiliseerumise tendents esialgu jätkub: kogu nädal on valdavalt kuiv ja päikeseline väga soe või palav ilm, sest põhjapoolne antitsüklon püsib väheliikuv ja selle mõju on keskmiselt tugev. Päris kuiva ilma igal pool garanteerida ei saa, nii et mõni hoovihm ja äike võib nädala jooksul siiski tulla. Samas läheb tasapisi soojemaks: nädala teisel poolel võib ka 30°C tulla, sest loodest ja põhjast kandub kuum õhumass tasapisi Eesti kohale.
19.-20. juuli äikesevööndi sünoptiline pool on eriti frontide osas olnud jätkuvalt diskussioonide teemaks, sest mitmed kaudsed tõendid viitavad soojale frondile (äikest oli kõige rohkem öösel ja hommikul, kuid päeval enamasti kadus, äike oli suurel õhualal ja taevas pikka aega pilves, öösel tekkis paljudes kohtades udu; pärast äikest läks soojemaks või vähemalt sama soe ilm püsis), kuid otseseid tõendeid napib. Otsese tõendi alla võib arvata ka ilmakaardid, kus on juba analüüs tehtud ja mille interpretatsioon on esitatud graafiliselt (kaardina).
Kõige rohkem arutati küsimust Ülo Kestlasega, kelle arvates oli tegu ilmselt halvastijälgitava sooja frondiga (neid enamasti ilmakaartidel ei märgita erinevalt hästijälgitavatest frontidest): soe ja niiske õhumass kerkis kuivema ja võib-olla pisut jahedama (suurema tihedusega) õhumassi kohale. Muuhulgas võib ka ebapüsivusjooni käsitleda frontide eriliigina ja see oli ilmakaartidel küll olemas, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014072012_0.gif.
NB! Kuna arvuti klaviatuuriga juhtus midagi, nii et enamik klahve ei toimi, siis täiendusi saab teha vaid kord päeva jooksul ilm.ee kontoris teises arvutis. Kommentaaridele saab vastata ka mobiiliga ja sagedamini.

20. juuli hommikul oli Pangodis äike koos uduga (äike oli siiski pisut eemal). Eero Hermanni foto

Udu 20. juuli õhtul Jõgeval. Udu tekkis peamiselt lõunapoolses Eestis. Kairo Kiitsaku foto

20. juulil tuli siiski kagust niiskust juurde ja ebapüsivusjoon saabus Eesti kohale. Seetõttu oli äike juba öösel Kirde-Eestis, kus see kestis mitmeid tunde, kuid hommikul tekkis uusi koldeid ka Lätis ja Venemaal, samuti mujal Eestis. Ennelõunaks oli äikest väga suurel õhualal (FREQ), kuid päeva edenede jäi äikest üha vähemaks. Äikese jaotuse osas oli tegu seega väga ebatavalise päevaga. Kuigi öist ja hommikut äikest seostatakse pigem sooja frondiga, hästijälgitavat fronti siiski polnud, vaid pigem oli see ikka õhumassisisene äike, mis arenes ebapüsivusjoonel.
Sven-Erik Enno: sõitsin 8:30-10:00 Tartust edelapool Tõravere kandis ja Viljandi maanteel ringi. Kuidagi väga laialivalguv äike oli. Taevas oli ühtlaselt tume ja teravaid kontraste ja pilveääri polnud. Pidevalt sadas võrdlemisi tugevalt Ja kord siin, kord seal lõid suvalistes kohtades taevas pilvesisesed ja ka mõned pilv-maa välgud. Pildistada ei õnnestunud. Selline olukord on iseloomulik ekstreemselt suurtele või hajuvatele kolletele.

SIGMET(WSEO31)

WSEO31 EETN 200600 EETT SIGMET 1 VALID 200600/200900 EEMH- EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS E OF N5855 E02524 - N5751 E02638 TOP FL390 MOV NW INTSF=

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 200651 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 201030/201400 ON OODATA AIKEST=

Hoiatus(ADEO32)

ADEO32 EETN 200534 HOIATUS 1 TARTU LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 200900/201900 ON OODATA AIKEST TUGEVNEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Tohutud äikesekolded hommikul Eesti kohal (http://sat24.com/en/bc).

Ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek sai läbi. Muuhulgas arutati ka segadust põhjustanud olukorda, kuidas olid täna äikeste liikumise ja juhtvoolu suunaga lood ja miks äikest Põhja-Eestis ei tekkinud. Selgus järgnev.
Musta mere äärest ulatus kitsas niiske õhu koridor Soomeni, mida on väga selgelt näha satelliidipildilt:

Niiske õhu koridori näitavad arenenud äikesekolded (http://www.sat24.com/en/eu).

Läänemerel paiknes 10 km kõrgusel jälgitav tsüklon, mille idaservas oli 4-5 km-st kõrgemal õhuvool lõunast ja kagust, mistõttu äikesed, eriti nende ülemised osad, triivisid aeglaselt loode-põhja suunas. Liikumine oli tugevam Lääne-Eestis. Alumistes õhukihtides oli ebaselge rõhuväli, mistõttu rünkpilved peaaegu üldse ei liikunud, asukohamuutused tulenesid pilvede arengudünaamikast.
Põhja-Eestis oli õhumass mingil põhjusel kuivem, mistõttu äike ei arenenud. Kagu-Eestit ja Lätit mõjutas frontaaltsoon ja lisaks oli õhumass seal niiskem, nii et äike arenes üsna ulatuslikul alal.
Mis puudutab ekstreemselt kõrget õhutemperatuuri, siis ilmselgelt nõustuti sellega, et mais tuleb nt 30-kraadist kuumust märksa sagedamini ette kui augusti lõpus või septembris, vaadakem kasvõi viimast 10 aastat. Sesoonsed muutused nt õhumassides on inertsiga, nii et august on peaaegu alati märksa soojem kui mai, ehkki insolatsioon on augustis väiksem kui mais, on just viimasel põhjusel kaugelt lõunast tulnud õhumass kiirem jahtuma augustis. Seega augusti teisel poolel ja eriti septembris on juba õhumassid jõudnud kiiresti jahtuma hakata ja isegi kui Eesti poole liigub kuskilt ekstreemselt soe õhumass, siis jõuab see vähenenud insolatsiooni tingimustes jahtuda niivõrd palju, et isegi 30-kraadine kuumus on uskumatult haruldane.
Septembri kohta on ilmavaatluste ajaloo jooksul teada vaid üks juhtum: 1.9.1992, kui Tartu-Tõravere ilmajaamas mõõdeti 30,2°C. Samal päeval jäi kõikides teistes vaatlusjaamades maksimumtemperatuur alla 30°C. Seda või äärmisel juhul paar-kolm kümnendiku kõrgemat õhutemperatuuri peetaksegi augusti lõpu-septembri alguse teoreetiliseks maksimumtemperatuuriks, mis üldse saab Eestis praegustes kliimatingimustes olla (rääkides kliima olulistest muutustest, nt selliseks, nagu oli Holotseeni termaalse optimumi ajal umbes 5000 a tagasi, võib olukord olla hoopis teistsugune). Sellise sündmuse tagatusperioodi hinnatakse koguni mitmele sajandile.
Samas mais, kui insolatsioon on märksa kõrgem, võib ideaalsete tingimuste korral tulla 30°C ja rohkem ka palju kordi sajandi jooksul, sest kui piisavalt kuum õhumass liigub Eesti poole, siis see ei jahtu päikeselt saadava energia mõjul nii kiiresti. Märkimisväärsemad juhtumid mais on teada järgmistest aastatest: 1958, 1971, 1985, 1995, 2007, 2010, 2014. Siia on arvestatud vaid need juhtumid, kui registreeriti vähemalt ühes ilmajaamas tänini kehtiv maikuu kuumarekord. Kui seame tingimuseks vaid 30°C piiri, siis võib leida sääraseid juhtumeid kordades rohkem, sh loomulikult 20. saj. I poolest ja 19. sajandist.
Aprilli kohta pole teada 30°C ja kõrgema õhutemperatuuri juhtumeid, kuid seda peetakse võimalikuks, et kõikide tingimuste kokkulangemisel võib ühel päeval see juhtuda.

***

Mis saab edasi? 20. juuli kohta on äikeste ulatus endiselt ebaselge, kuid tõenäoliselt on Lõuna-Eestis ja võib-olla ka Lääne-Eestis (niiske õhuga tsoon nihkub lääne poole) üsna suurel õhualal, samas kui Põhja-Eestis ei pruugi tulla midagi. 

21. juulist läheb Skandinaavias tugevneva antitsükloni mõjul ilm kõikjal kuivemaks ja päikeselisemaks. Selliste põuaste rannailmade aeg võib kesta koguni augustini. Erilist jahenemist pole ette näha. Nädala edenedes läheb soojemaks, lõpus või järgmise algul võib-olla veidi jahedamaks. Nii pikka üldist trendi (arengu põhisuunda) võimaldab väita kujunev antitsüklonaalne blokeering. 

Kuigi mõnedes kohtades on kurdetud, et sadas liigselt, eriti juunis, on hulgaliselt kohti, kus valitseb alates aprillist kuiv või lausa põuane olukord, näiteks saartel ja Harjumaal, seda isegi juunis. Alates 4.-5. juulist on kuiv või põuane olukord valitsemas mitmel pool, v a mõnedes kohtades, kuhu hoovihmu on piisavalt sattunud. Seega oli sünoptiku teade kuivuse saabumisest/jätkumisest päris mitmele osalejale halvaks uudiseks.

19. juuli öö on üsna pilvine ja paiguti sajune. See on märk lisandunud niiskusest õhumassis. Päeval on oodata hoovihma ja äikest, sh võimalik ka põhjarannikul, sest juhtvool on kagust, vt voolujoonte kaarti:

Juhtvoolu määramiseks sobib keskmiste pilvede liikumissuuna kindlakstegemine või 500 hPa pinna voolujoonte kaart, kui see on saadaval. Näiteks, 19. juulil on juhtvool kagust, kuid 20. juulil on selle suund idast (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif).

Kommentaarides oli juttu väljakujunenud tsirkulatsioonist. Selle kohta niipalju, et tsirkulatsiooni kohta, et see võib järsult muutuda. Tegelikult sünoptilises klimatoloogias kasutatakse lausa tsirkulatsiooni hüppelise muutumise kontseptsiooni. Keskmiselt kestab üht tüüpi tsirkulatsioon 3-4 päeva ja võib siis järsult muutuda. Vahel võib ühesugune tirkulatsioon ka mitmeid nädalaid kesta.
20. juulil on prognoositud küll paljudesse kohtadesse äikest, aga ilmselt oleneb see niiskusest: kui seda on vähem, siis võib hoopiski 19. juuli jääda suuremaks äikesepäevaks, kui mitte, siis on nii, nagu prognoositud. Igal juhul paistab, et äikese võimalus on suurem lõunapiiri lähedal ja seda ka põhjapoolse antitsükloni tugevnemise pärast.
Järgmine nädal toob kuivad ja päikeselised rannailmad. Põhjast ja loodest on oodata kuuma õhumassi saabumist, mistõttu nädala edenedes läheb tasapisi soojemaks.

18. juuli öö oli mõnel pool selge, aga mõnel pool, eriti sisemaal, pilves. Kus oli selge, siis seal võis näha helkivaid ööpilvi. Mitmel pool tekkis udu.
Päeval arenevad suure niiskuse ja laguneva kõrgrõhuharja tõttu konvektsioonipilved, millest on oodata hoovihma. Äikese võimalus on siiski väike.
19.-20. juulil on ka äikest oodata, kusjuures paistab, et 20. juulil lausa paljudes kohtades. Edaspidi on oodata Skandinaavia antitsükloni tugevnemist ja mitmeid päevi kestvat rannailma.

Polaarmesokad 18. juuli öösel Laagris

Ilma kujundab Aafrikast lähtuva antitsükloni hari, mis ulatub Läänemereni, kuid see laguneb ööpäeva jooksul.
17. juuli öösel oli enamasti selge või vähese pilvisusega sademeteta ilm, Põhja-Eestis läks siiski pilve; helkivaid ööpilvi ei täheldatud. Ülejäänud ööpäev jätkus samasuguse rahulikuna, sademeid tuli vaid üksikutes kohtades nõrkade hoovihmadena. Pilved hajusid õhtul jooksul konvektsiooni lakkades.
Nädala teisel poolel tugevneb Skandinaavias soe antitsüklon, kuid selle mõju Eestile pole kuigi tugev. Seetõttu pole ka ilm kõikjal sademeteta. Rohkem võib hoovihma ja äikest olla nädalavahetusel. Kuna õhumass on kogu aeg üsna soe, siis on ka sooja enamasti üle 20°C, järgmisel nädalal ka üle 25°C.

15. juuli äikesejahi järellainetus: pildile on lisatud veidi realistlikkust. Ülo näeb sellel pildil lausa vapustav välja (ta on üks kõige staažikamaid ilmahuvilisi üldse Eestis ja osales jahi alguses).

Senini on ilmastik olnud väga muutlik ja pikemalt pole rahulikku stabiilset antitsüklonaalset ilma olnud. Võib-olla on just seda mõneks ajaks oodata. Siiski päevade kaupa sademeteta  ja pilvitut või vähese-vahelduva pilvisusega ilma pole ikkagi veel ette näha, sest antitsükloni mõju pole piisavalt tugev, et hoovihmu ja äikest välistada. Suurem on selliste hoovihmade visiitide tõenäosus nädala lõpus.

Vaatamata ilmastiku stabiliseerumise tendentsile oli 16. juuli ikka üsna vaheldusrikas ja muutlik. Ilm oli eriti kapriisne Pirital, sest õhtupoolikul läks sealt üle briisifront. Temperatuur langes umbes 24°C-lt 12-13°C-ni vaid minutite jooksul, aga hiljem selgines taevas täielikult ja läks jälle soojemaks. Lisaks sellele hakkasid äkitselt pilved tantsima Pirita promenaadil (vt fotode alt).

15. juuli video Käru külast, kui äikesetorm hakkas eemalduma: https://www.youtube.com/watch?v=xVbVXN2lOTY&feature=youtu.be.

Äikest polnud (või oli see välkudeta), ent briisifront tõi kaasa tõelise paduvihma ja tugeva jahenemise.

Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine). 

Videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=akhCt0j2iMo&feature=youtu.be (pöörata tähelepanu kirjeldusele)

Kui päike tuli välja, siis avanes kirde poole eriti kontrastne vaade. Asfaldi ja betooni kohal tekkisid kihtpilved.

Taevas selgines pärast briisifrondi üleminekut.

Mere kohal tekkis uduvine, sest süvaveekerke tõttu mõne päeva eest muutus vesi väga külmaks, nii et soojas ja niiskes õhumassis hakkas veeaur kondenseeruma.