Uus soojenemine ja vihmavõimalus aprilli lõpus

29. aprillil on veel soe ja üsna vaikne päev. Kõige pilvisem on Põhja-Eestis (peamiselt keskmise kihi pilved), kus on suurim hoovihma võimalus, sest külm front on jõudnud Lõuna-Soomeni. Mis puudutab äikest, siis selle kohta ütles Sven-Erik Enno nii: troposfääri ülaosa kisub üsna külmaks, seega kui on hoogsajupilved, siis tipu jäätumine on kerge tekkima ja sealt edasi võib kaasneda nii lumekruupide sadu kui ka mõni üksik välk.
Õhumassivahetusega kaasneb tihedam pilvisus ja sademed ilmselt Põhja-Eestis, st lõuna pool avaldub see vaid ilma jahedamaks muutumises. 1. mail on küll ilmselt terves Eestis sademeid oodata, kuid tsüklon või lohk, mis areneb siinsamas ja liigub ilmselt otse üle, on juba külma õhumassi sisene. Ilmateenistus mainib ka lörtsi, sest peetakse võimalikuks, et sulamispiir laskub aluspinnani.
Jaheda mai alguse kohta tuleb eraldi postitus.

Need on kiudrünkpilved, rohkem: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrocumulus.htm (Laagris).

Taevas oli paksult kihtrünkpilvi täis (Rahvusraamatukogu juures).

Tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (vahel ka kihtrünkpilvedena) on labiilsuse näitajad ja seega tähendavad äikesevõimalust. Need meenutavad nagu keskaegse lossi müüre. See suurepärane eksemplar ilmus külma frondiga seoses (Rahvusraamatukogu juures).

Loojang oli väga värvikas. Eriti vahva on see pilveriba, millest kerkivad sakid kõrgemale (Laagris).

28. aprillil tuleb veel üks päikeseline ja soe ilm, kuid tuul võib saartel ja Põhja-Eestis pisut tugevam olla kui eelmistel päevadel. Nagu viimasel paaril päeval, on nüüdki oodata enamasti ülemise või keskmise kihi pilvi, kuid kastepunkt on tõusnud 0°C lähedale ja sellest võib juba jätkuda ka alumise korruse pilvede tekkeks (rünkpilved, kihtrünkpilved).

Juba teist nädalat võib põldudel näha sageli tekkivaid tolmukeeriseid, millest pikemalt: http://www.ilm.ee/?48778. 22.4.2014 Jõgeva, Kairo Kiitsaku fotod

Jahedamaks läheb 30. aprillist, kui sooja tuleb vähem kui 15 kraadi ja oodata on ka vihma (1. mail). Jahenemise põhjuseks on arktilise õhumassi saabumine Venemaale jõudva põhjatsükloni tagalas ja sademete põhjuseks Eesti kohal või lähedal süvenev tsüklon. Kui Eesti kohal tekib suur õhumassi kontrast, siis võib sadu tugev olla ja välistatud pole ka äike, eriti kui tegu on aktiivse sooja frondiga (1.-2. mail).

27. aprillil jätkub päikeseline, vaikne ja üsna soe ilm (kuni 20 kraadi võimalik), kuid pilvi peaks nõrgeneva antitsükloni tõttu rohkem olema.
Järgmise paari päeva jooksul peaks tugevnema põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu tuul on loodest, läänest või edelast ja veidi tugevam. Sademetevõimalus on suurim 29. aprillil kuni 1. mail. Pärast seda jääb Eesti väga tõenäoliselt külma õhumassi ja sooja enam üle 15 kraadi ei tule.

Pilvi jätkus (Laagris)

26. aprill toob tugeva öökülma järel taas päikeselise ja vaikse päeva, sest juba mitmendat päeva püsib antitsükloni kese looderanniku lähedal. Soojemas õhumassis on juba rohkemates kohtades üle 15 kraadi oodata. Ka pilvi võib enam olla, sest antitsüklon nõrgeneb, kuid need on tõenäoliselt ülemise kihi pilved, sest rünkpilvede tekkeks on õhumass veel liiga kuiv.
Tegu on ebatavaliselt kuiva õhumassiga: kastepunkt on mõnel pool -10...-14°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820). Kuna päevasel ajal on soe (kuni 18°C), siis tähendab see ka ekstreemselt madalat suhtelist õhuniiskust. Nii mõõdeti näiteks Pärnu-Sauga ilmajaamas suhtelise niiskuse miinimumiks 7%, mis võib-olla üldine rekord (vähemalt pole teada, et kunagi oleks mõõdetud madalamaid näitajaid).
Huvi on tekkinud ka tuleohuindeksi rekordi kohta. Selle kohta on teada järgnev:16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, kuid peab uurima!
25. ja 26. aprill pakkusid uhkeid kiudpilvede vaatemänge. 26. aprillil võis mitmel pool näha tihedaid kiudpilvi (Cirrus spissatus), mis sarnanevad kõrgrünkpilvedega või kiudrünkpilvedega. Neid koos kiudrünkpilvedega peetakse sageli lennukite põhjustatud uudseks nähtuseks. Ometigi sisaldas  nii kiud- kui kiudrünkpilvi (Cirrocumulus) juba amatöörmeteoroloog Luke Howardi 1802. aasta lõpus esitletud pilvede nimetamise süsteem (teoses „On the modification of clouds”). Vanarahvas on neid vahel nimetanud ka oaõilmepilvedeks. Küll määratleti näiteks kihtsajupilved (Nimbostratus) pilvesüstemaatikas alles 20. sajandil, ometi ei peeta neid tehislikeks ega seosta mingite vandenõudega.

Kuigi kiudpilvede kohta öeldakse, et need on õhukesed ega varjuta tavaliselt päikest, siis seekord ilmusid taevalaotusele ka massiivsed kiudpilved. Neid nimetatakse tihedateks kiudpilvedeks (Cirrus spissatus). Väiksemad, mis meenutavad pisikesi rünkpilvi, on tihedate kiudpilvede erim - topjad kiudpilved (Cirrus floccus). 

Need on siin on konksu- või isegi suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad pea alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid. Selline kuju tekib sellest, et kiudpilvel tervikuna on paksus, mitte pole see tasapinnaline. See osa, mis asub kõrgemal, asub kiiremini liikuvas õhus, aga see osa, mis madalamal, asub aeglasemalt liikuvas õhuvoolus ja nii jääb madalam osa maha (võib ka vastupidi olla). Madalam osa kujutab endast sademeid - lumesadu 6-8 km kõrgusel. 

Välismaalt ja edasise ilma prognoos. 26. aprilli öösel liikus Suurbritannia kohal olevast tsüklonist lohk ühes sooja tüüpi oklusioonifrondiga Põhjamerele ja jäi seal statsionaarseks (väheliikuvaks). Frondil moodustus hommikul kitsas konvektsioonipilvede vöönd, kus ennelõunasel ajal hakkasid järsku välgud sähvima. Tund-tunnilt on statsionaarne, aga jõhkralt sirgjooneline äikesevöönd üha pikemaks veninud; äikesejoon jätkub katkestustega ka Saksamaal.

Äikesevöönd frondil nähtuna satelliidipildilt, http://sat24.com/en/scan

Äikesevöönd detektori järgi, http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php

Üsna soe ilm püsib paar päeva (kuni 20 kraadi võimalik), siis muutub tsüklonite mõju tugevamaks. Esmalt peaks suurenema põhjapoolse tsükloni mõju, hiljem võib areneda tsüklon või lohk Eesti läheduses. See tähendab juba märkimisväärset vihmavõimalust (nädala keskel). Mai alguseks on arvutatud lõunatsükloni saabumine, kuid midagi täpsemat on selle kohta raske öelda: võib tulla nii äikeseline kui paduvihmane ja kõle ilm.

25. aprillil jätkub päikeseline ja üsna vaikne ilm. Kuna õhumass on veidi soojem, siis võib mõnel pool tulla sooja ka üle 16 kraadi. Pisut soojenemist on oodata nädalavahetusel.
Järgmise nädala algul on oodata tsükloni süvenemist Eesti lähedal. See tähendab vihmavõimaluse suurenemist.

24. aprillil jätkus antitsükloni mõjul päikeseline ja juba päris vaikne ilm. Kuna püsis veel külm õhumass, siis maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamasti 8-14 kraadini.
Järgmised paar päeva läheb soojemaks, kuid see trend aeglustub või peatub nädalavahetusel. Kui kujuneb soodne sünoptiline olukord, siis jätkub ilma soojenemine järgmise nädala algul. Sel juhul tuleb sooja taas üle 20 kraadi. Sademete võimalus on endiselt kuu viimastel päevadel olemas.

Kiudpilved piilumas linna vahelt ja loojang (Laagris)

23. aprill
Soojalaine lõppes tänasega ära, sest antitsükloni idaservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Mõnel pool ei tõusnud õhutemperatuur enam 10 kraadinigi. Jahe ilm kestab paar päeva, öösel on oodata kuni 5 kraadi külma. Nädala lõpus jõuab kohale soojem õhumass ja sooja tuleb taas üle 15 kraadi.

Enamikes kohtades oli viimati sademeid 14 või 15. aprillil hoovihma ja rahena. Päikeselise ilma ja väga kuiva õhumassi tõttu (kastepunkt oli hulk aega alla 0°C, viimasel paaril päeval kõrgem) on tuleoht muutunud suureks ja võib enne vihmade saabumist isegi ekstreemseks muutuda (indeks üle 5000). Seda soodustab jätkuvalt päikeseline ilm ja ebatavaliselt kuiva õhumassi saabumine, kus kastepunkt on kuni -10°C, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820.

Tuleohuindeks 23. aprillil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270

Põud on kuivatanud jõe Pangodis Sulu külas. Eero Hermanni foto

Olukord võib muutuda kuu viimastel päevadel, sest antitsükloni mõju nõrgeneb ja mõjule võib pääseda mõni tsüklon, tõenäolisemalt lääne või edela pool asuv. Sademete võimalus muutuks sel juhul arvestatavaks 29. või 30. aprillil. Samal ajal püsib Eesti kohal soe õhumass, nii et sooja võib üle 20 kraadi tulla.