Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

23. aprillil tuleb järjekordne päikeseline päev. Põhjast saabuva arktilise õhumassi mõjul on õhk jahedam, sooja ei tule enam 20 kraadi, vaid pigem 10-15 kraadi, Põhja-Eestis veelgi vähem. Õhumassi sumestus väheneb samuti, mis tähendab nähtavuse paranemist ja taevas sinistumist.
Nädala jooksul muutub ilm tasapisi soojemaks ja nii võib nädala lõpus taas kuni 20 kraadi sooja tulla. Sademeid pole nädala jooksul oodata.

22. aprillil püsib soe õhumass veel Eestini kohal. Kuna tugevneb läänepoolne antitsüklon ja põhjast läheneb külm õhumass, siis tuul on rohkem põhjast ja võib päeva jooksul tugevneda. Ilm peaks valdavalt olema päikeseline. Maksimaalne õhutemperatuur tõuseb vähemalt kohati veel üle 20 kraadi.

Venemaa antitsükloni servas jõudis labiilne õhumass kaguvoolus Lääne-Venemaa ja Ida-Baltikumini. Nädala eest ei olnud GFS mudelis läänepoolse antitsükloni mõju, vaid Venemaa antitsüklon ulatus Skandinaaviani. Sel juhul oleks labiilne õhumass ka Eestini jõudnud, http://sat24.com/en/bc.

23. aprilli jooksul jõuab arktiline õhumass Eesti kohale ja seetõttu on ilm palju jahedam, ilmselt sooja üle 15 kraadi ei tule. Juba järgmiseks päevaks on oodata antitsükloni tulekut Eesti kohale ja ilma soojenemist. Öökülmad siiski jätkuvad. Ilma soojenemine jätkub ilmselt järgmise nädala alguseni. Aprilli viimastel päevadel võib suureneda lääne- või edelapoolse tsükloni mõju ja vihma võimalus suureneb.

21. aprillil jätkub ilm muutusteta (päikeseline, tuul nõrk ja ilmselt enamasti idast), ainult Lõuna-Eestis oli hommikul ja õhtul pilvi rohkem. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi.
Antitsüklon jagunes kaheks - üks neist taandub sügavamale Venemaale, teine Norra merele. Kui mõlemad on piisavalt kaugel, siis peaks mõjule pääsema põhjatsüklon, mis kannab arktilist õhumassi. See on küll suunatud peamiselt Soome ja Venemaale, kuid midagi jõuab Norra merel oleva antitsükloni idaservas ka Eestini. Kui läänepoolne antitsüklon nihkub Eestile lähemale või tekib vahetus läheduses tuum (uus antitsükloni kese, millel on vähemalt üks suletud isobaar või isohüps), siis see kaitseb otsese külma õhumassi sissetungi eest ja ilm soojeneb mõnevõrra.

Põud. 20. aprillil Pangodis. Eero Hermanni fotod (avaldamiseks luba küsitud)

20. aprill toob taas päikeselise ja sooja ilma. Arvatavasti mõnel pool tõuseb õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tuul on rohkem kirdest ja idast, kuid endiselt väga nõrk. Rannikualadel annab tooni ilmselt briis. Päikeseliste ja vaiksete ilmadega on tõenäoline tolmukeeriste teke, mida võib näiteks põldudel või jäätmaadel näha, eriti kui pind on tume: https://www.youtube.com/watch?v=4T5SzDksQVM&feature=youtu.be.
Väga soe ilm püsib 23. aprillini. Siis peaks ittasuunduva põhjatsükloni kaasatoodud arktiline õhumass jõudma antitsükloni idaservas ka Eestini. See tähendab, et ööpäeva maksimumtemperatuur jääb kuni 10 kraadi madalamaks. Kui siiski arktiline õhumass ainult puudutab Eestit, siis on sooja loota 10-15 kraadi. Sademed on kuni kuu lõpuni vähetõenäolised.

Huvi on tekitanud rohkete läätspilvede tekkimine 18. aprillil. Täpset põhjust ilmselt öelda ei oska, aga see on seotud tõenäoliselt ikka sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega  väikse piirkonna kohta (deformatsioon, selline ala sattus Eesti kohale). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjadega või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Tuli teade, et Hiiumaal on 20. aprilli öösel justkui äikest olnud. Selle kohta andsid pealtnägijad sellised kirjeldused:  #1 Hiiumaa, Nõmmerga 19.04.2014 kell 23.57 ISO2000 f2 15sek 8 püstkaadrit. Taevas põles juba päris mõnusasti, Lõuna pool samal ajal välgutas... Ja see pilv muudkui ujus peale... Veel pisut ja sõitsime põhjarajoonidesse selgemat taevast nautima...
#2 Noh, kas see oli äike või mis iganes muu asi, aga... FAKT nr1: Eile koos Argoga Nõmmergal olles nägime me tumeda pilve liikumist läänest itta ja selle pilve all oli mitu heledat sähvatust, mis meenutasid välke. 
FAKT nr 2: Vähemalt korra kostus sama pilve suunast heli, mis meenutas müristamist äikese ajal. 
See, mis seal tegelikult toimus, on teadmata, kuid meenutas see kõik kauget äikest. 
Ja uskuge, ma 40 aastat elanud ja vähemalt 35 julgen arvata, et ka äikese olemust teadlikult tajunud - mulle meenutas see kauget äikest.
P.S. Olime sel õhtul eraldi autodega liikumas ja mõlemad kindlasti ka kained...
#3 Hommikul käisin edela Hiiumaal (sealpool oli ka see pilv, sähvatused ja mürin), kui pole just meeletut kastet öösel olnud, siis tuleb fakt nr 3, maa oli märg ja metsateedel esines lompe (julgen arvata, et esines vihmasadu siiski).
/---/ kolleeg oli merekoolis mu õppetaja ja ütles kuldsed sõnad...arvutid on toredad asjad ja aitavad meil ilma ennustada/jälgida ning teevad elu lihtsamaks, kuid neid ei tohi lõputult usaldada, seega inimsilmast täpsemat olukorra vaatlejat pole olemas./---/
Mida sellest arvata? Kuna see on huvitav ja õpetlik näide, siis kindlasti väärib siin ära toomist. Kui tuleb teade äikesest, siis esimese asjana tuleb kindlaks teha rünksajupilvede olemasolu. Kui neid ei ole, siis ei saa olla tegu äikesega, sest see on alati seotud rünksajupilvedega. Küll aga võib tegu olla ikkagi sädemega (elektrilahendusega), nt lumetormis või tugevate maavärinate korral.
Antud juhul rünksajupilvi ei saanud olla. Selleks on mitu kaudset ja otsest tõendit. Kaudseteks tõenditeks on kindlasti sünoptiline olukord ja sellest tulenev. Õhtul-öösel tekkis Eesti kohal tuum. See on koht antitsükloni harjas, kus tekib suletud isobaare (analoogne madalrõhulohus tekkivale osatsüklonile, millel on vähemalt üks suletud isobaar). Päeva jooksul liitus Eesti kohal tekkinud tuum Skandinaavia kohal olevaga ja tekkis uus antitsüklon, mis hõlmas Skandinaavia ja Soome. Selle lõunaservas oli tuul rohkem idast ja kirdest. Selline tuuma ja uue antitsükloni teke viitab tavaliselt tugevamale laskumisinversioonile, mistõttu konvektsiooni läbimurdmise tingimused on väga ebasoodsad. Väga kuiv (vt kastepunkte http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820) ja stabiilne õhumass ei laseks konvektsioonil niikuinii areneda.

Vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks, www.wetter3.de/Archiv/index.html, vt ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140420.gif.

Otsesed tõendid puudutavad rünksajupilvede olemasolu: kuna tegu on kõrgete ja massiivsete pilvedega, siis on neid radaril (sajualad) ja satelliidipiltidel kindlasti näha, kuid mida seekord ei olnud (http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/, Sürgavere radaril paistaksid rünksajupilved ka Hiiumaalt kätte). 

Laskumisinversiooni tingimustes hajuvad tavaliselt keskmise ja ülemise kihi pilved, kuid seevastu  piirkihi pilvede (kiht- ja kihtrünkpilved) teke on eriti talvisel ja öisel ajal soodustatud. Kihtrünkpilvede kogumid võivad anda sademeid, mis kajastub teates. Neid ei pruugi nt infrapunastelt satelliidipiltidelt näha, sest alumise kihi pilved on soojad ja temperatuurierinevus aluspinnast on sageli väga väike, mistõttu ei eristu.

Ülemise ja keskmise kihi pilved on IF satelliidipildilt selgelt näha, sest need on külmad ja eristuvad soojast aluspinnast, nt rünksajupilvede tippude temp. on alati -20°C-st madalam), kuid  antitsüklonis (laskumisinversiooni tingimustes) neid ei ole; piirkihi pilved on halvasti või pea üldse mitte nähtavad, eriti väiksemad kogumid,  http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.

Teates/kirjelduses võiks kommenteerida veel meelte usaldamist puudutavat osa. Üks põhiasju, mida võib märgata, on see, et inimesed ei tea, mida tähendab sõna "tõend". Inimesed peavad tõenditeks igasuguseid tunnistusi, YouTube'i videoid ja ajaleheartikleid jms.

Aga vaatlus peaks olema enne ette planeeritud,  kuid selleks peab valmistuma, teadma teoreetilist baasi, välistama igasugu muud tegurid, see tuleb vahetult salvestada mingile andmekandjale, parem on kasutada mõõteseadmeid, vaatlusinfo tuleb kriitiliselt üle vaadata, eraldada müra, tõlgendada loogiliselt, mitte teha mingeid usuhüppeid üle tõenäosuste, teha järeldused ja anda kogu see töö teistele sama ala ekspertidele kriitiliseks ülevaatamiseks, et välistada vead, mida töö koostaja ise ei märganud...

Inimesed juhinduvad tõendite teemas ilmselt pigem kohtupraktikast, kus tõendina võetakse ka inimeste tunnistusi. Samas on ju kõigile teada, et inimese kognitiivne süsteem on küllaltki ekslik, isegi kui seda ei taheta tunnistada: tajud, tähelepanu, mälu... kõik eksivad. Üks on selektiivsus, teine on see, et iga meenutamisega mälu "sisu" muutub.

Tõendid on seega väidete kogumid, kus on järgitud teatud põhimõtteid. Ei saa jääda lootma oma meeltele ja mälule. Tõenditel on isegi teatud hierarhia, vähemalt biomeditsiinilistel aladel, http://consultgerirn.org/uploads/Image/Pyramid_Chart2.jpg. 

19. aprillil jätkus päikeseline ilm (Lõuna-Eestis oli pilvi rohkem). Maksimaalne õhutemperatuur tõusis juba 20 kraadini. Rannikualadel oli sooja kuni 10 kraadi ja enamgi vähem.
Kuna õhurõhugradient on väike ja tuul seega nõrk, siis rannikualadel on soodsad tingimused briisi tekkeks. See võib keset päeva muuta sooja ilma väga kõledaks (õhutemperatuur võib langeda kuni 10 kraadi vaid mõne minutiga, olenevalt briisifrondi tugevusest). Selline briisiks väga soodne aeg kestab vähemalt 22. aprillini.

Infrapunasatpildil on antitsüklon selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. 

Vähemalt Harjumaal Kibunas oli pilvede leidmisega raskusi: ilm oli ebatavaliselt hea.

18. aprilli jooksul tugevnes Venemaa antitsüklon, kuid Skandinaavias püsis veel osatsüklon. Seepärast oli tuul lõunast ja ilm üle Eesti üsna ühtlaselt soe, veidi kõrgem õhutemperatuur oli Kagu-Eestis, kuhu jõudis soojem õhumass. Nädalavahetuse jooksul peaks juba paljudes kohtades üle 15 kraadi sooja tulema.
Prognoosides on mainitud ka udu mere kohal ja rannikualadel. See juhtub vaid siis, kui õhumass on piisavalt niiske. Kuna mere temperatuur on enamasti 4-6 kraadi, siis peaks ka kastepunkt olema vähemalt sama kõrge, et võiks advektsiooniudu tekkida. Praegu aga on kastepunkt enamasti alla 0°C ja udu ei tekiks ühelgi juhul, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.
Kõige soojem aeg püsib 23. aprillini, siis peaks jõudma põhjast kohale külmem õhumass. See on seotud põhjatsüklonitega, mis sukelduvad antitsükloni idaservas Venemaale ja toovad sinna talvise ilma.

Paljudes kohtades võis näha läätspilvi (siin kuuluvad kõrgrünkpilvede hulka).

17. aprillil tihenes pilvisus ja tugevnes tuul. Hommikul ja ennelõunasel ajal võis Põhja-Eestis jälgida uskumatuid halode vaatemänge: mõnes multihalos olid esindatud kõik siin kujutatud halovormid: http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm.

Multihalo Sillamäel, 17.04.2014 kella 11:00 paiku. Selgelt on eristatavad järgmised halovormid: 22-kraadine, valepäikesed (päikesesapid), 22-kraadise puutujakaared (võimalik piiritletud ehk kopshalo), horisondiring ja autori kirjelduse järgi veel alumine puutujakaar (infralateral arc). Jekaterina Služenikina fotod, avaldamiseks luba küsitud

Soojema õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 10 kraadi, edelatuule tõttu oli kõige soojem Põhja-Eestis. Kuna lohk siiski Eestini ei jõua, siis pilvi küll jagub, aga sademed on vähetõenäolised.
Homseks tugevneb Lõuna-Venemaa antitsüklon, mistõttu lohk hääbub ja Musta mere regioonist jõuab kohale veelgi soojem õhumass. Nii võib nädalavahetusel õhutemperatuur tõusta kohati 20 kraadini.
Uue prognoosi järgi on vastuolu mudelites kadunud ja kõige soojemad ilmad lõppevad 23. aprilliga, järgnevad päevad võivad tuua kuni 15-16 kraadi. Äikest ei ole oodata ühelgi päeval.

16. aprill
Praegu võib juba kindlalt väita, et nädala lõpuks läheb ilm vähemalt päevasel ajal suviselt soojaks, öösel püsib endiselt öökülma võimalus. Uuel nädalal on võimalus äikeseks, olenevalt sünoptilisest olukorrast.

16. aprillil jõudis Saksamaale antitsüklon, mille põhjaservas saabunud külm ja kuiv õhumass tõi selge ilma. See antitsüklon jõuab peatselt Poola kohale ja nõrgeneb. Teravmägedel oleva põhjatsükloni lohk jõuab Skandinaaviasse ja selle mõjul on oodata tuule tugevnemist, kuid ka soojema õhumassi saabumist ookeanilt. Lõuna-Venemaal tugevneva antitsükloni mõjul peaks see lohk siiski paari päevaga hääbuma ja kohale jõudma soe õhumass. Seega juba kaks kuud veninud varakevad lõppeb ja algab päriskevad.

Antitsükloni(te) mõjul püsib see üsna palav õhumass Eesti kohal vähemalt nädal aega, võib-olla kuu lõpuni. Kui GFS mudel näitab Venemaa antitsükloni domineerimist ja selle aeglast nõrgenemist järgmise nädala jooksul, siis Euroopa mudel näitab uute antitsüklonite voogu Skandinaaviast Venemaale, aga Eesti jääb nende lõuna- või lääneserva. 

Õhumassi poolest võib selge ilmaga sooja tulla 20...23°C. Äikesevõimaluse osas on soodsam kindlasti GFS mudeli prognoos, sest Eesti jääb siis antitsükloni kaugele äärealale, kus laskumisinversioon on nõrgem ja konvektsiooni läbimurdmise tingimused paremad. Samuti on sellisel juhul soodustatud niiskema õhumassi saabumine Vahemerelt või Musta mere regioonist, mis aitaks õhumassi labiliseerumisele kaasa. 

GFS arvutatud stsenaariumi kohaselt on äikese võimalus märkimisväärne, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

3.5.2008 võis tajuda äikese lähedust. Sünoptiline olukord oli sarnane nüüd prognoosituga, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008050312_0.gif. 

16. aprillil oli paljudes kohtades külma õhumassi mõjul pilvitu ilm.

Mõned julgemad prognoosid pakuvad Eestisse kuni 26-kraadist suvekuuma. Selline on http://meteo.fi/ (põhineb GFS mudelil) prognoos teisipäeva kl 12 UTC kohta.