Jahe mai algus

6. mai öösel sadas peamiselt Ida-Eestis vihma, lörtsi ja lund. Päev tuleb jätkuvalt jahe, kuid sajuhooge enam nii laialdaselt ei olnud, sest idapoolse tsükloni mõju väheneb. Sisemaal siiski arenesid konvektsioonipilved ja vähemalt kohati tuli hoogsademeid.
7. mai võib üsna kuiv ja vaikne olla. Ilm läheb pisut soojemaks (kohati võib üle 10 kraadi tulla). 8. mail on oodata läänepoolse tsükloni mõju suurenemist: pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Põhja- ja loodetuule asemel on ida- ja kagutuul. Soe õhumass jõuab lõplikult kohale ilmselt 9. mail, kui sooja tuleb juba mitmel pool üle 15 kraadi. Üsna soe ja niiske ilm püsib läänetsüklonite toel ka järgnevatel päevadel.

Kuna plaanis on avada meteoroloogia huviring Tartus, siis selline eelteade: 

!Kallis õpetaja, kui oled märganud oma õpilaste seas tõelist huvilist, siis anna talle võimalus ja edasta meie kutse ringi kandideerimiseks.

Anna oma õpilasele võimalus!

METEOROLOOGIA HUVIRING

Eestis ainulaadne võimalus tutvuda ja tegeleda meteoroloogiaga alg- ja kesktasemel.

Alates septembrist avab Erahuvikool HuviTERA ILMAVAATLEJATE RINGI, kuhu ootame õpilasi alates 7. klassist. Kuna avame vaid ühe rühma, kuhu mahub kuni 12 huvilist, siis on võimalus osaleda vaid kõige suurematel asjahuvilistel, kes tunnevad huvi või tahaksid rohkem teada atmosfäärist ja seal toimuvast. “Ilmavaatlejad” kohtuvad kord nädalas ringitunnis (Tartus HuviTERA koolis), millele lisanduvad välisvaatlused (Tartus või Tõraveres), väljasõidud ja külastused põnevatesse meteoroloogiaga seotud asutustesse ja vaatlusväljakutele.

Ringi juhendab Jüri Kamenik ja Sven-Erik Enno.

Kui oled huvitatud, ringis osalemisest või lihtsalt Tõraveres toimuvast,  siis saada kiri oma nimega aadressil: anne@huvitera.ee. Kirja ootame hiljemalt 30. mail 2014.

10. juunil toimub tutvustav väljasõit Tõraverre, kus toimub vaatlusjaama ekskursioon Ain Kallise juhendamisel ja kohtume juhendajatega ning saame osa üliõpilaste välipraktikast.

Täpsema ajakava saadame registreerijatele vastamisel.

AJAKAVA Tõraveres (ettepanek, võib muutuda):

Saabumine: 12.00

Ekskursioon: 12-13

Tutvumine juhendajatega (Jüri kamenik ja Sven-Erik Enno): 13.00-13.30

Praktiline töö (Kevin Varzin Rakverest): 13.30-14.00

Tutvumine üliõpilaste tööga vaatlusväljakul: 14.00-15.00
Lõpetamine: kl 15-16

5. mai öö hakul ilm selgines paljudes kohtades ja kohati langes seetõttu õhutemperatuur alla 0°C. Vastu hommik tihenes kohati pilvisus ja tuli sajuhooge. Hiiumaal sadas hommikul isegi lund ja tekkis lumikate. Seevastu ida pool algas hommik (üsna) päikeseliselt, kuid jahedas ja niiskes õhumassis arenesid päeva jooksul taas konvektsioonipilved, millest tuli hoogsademeid. Seda soodustas ka idapiiri taga süvenev tsüklon, mille lohk ulatubsEesti kohale.
Viimastel päevadel on tulnud teateid, et lennujaamades on välk tabanud lennukeid. Ilmselt on välgu vallandanud lennukid. Ilma nendeta oleks tegu olnud välkudeta ehk latentse äikesega, mis tähendab, et välgu tekkeks on tõenäosus kõrge, kuid see tekib vaid mingi häiringu või soodustava asjaolu tagajärjel. Lennujaamades on selleks õhku tõusvad või maanduvad lennukid.
Nädala keskpaigas on oodata Läänemerele läänetsükloni lohku või osatsüklonit, mis kannab endaga sooja ja niisket õhumassi. Seega saabub soojem ilm ilmselt pilves ilma ja vihmasajuga. 9. või 10. mail on oodata juba paljudes kohtades sooja üle 15 kraadi ja endiselt püsib äikesevõimalus.

4. mai öösel läks sajule, kuid sadu oli võrdlemisi katkendlik, mitte ühtlaselt suurel alal. Päeval jätkuvad sajuhood ja külmas õhumassis võib tulla nii lörtsi, lund kui lumekruupe.
Jahe ja ilmselt sajuhoogudega ilm püsib veel mitu päeva. Suurem muutus õhutemperatuuris on tulemas nädala keskel, kui läänetsükloni lohk sooja õhumassiga jõuab Läänemerele. Sooja frondiga seotud sadu võib-olla üsna märkimisväärne (üle 5 mm ööpäevas). Nädala lõpus (10. mai paiku) on olemas äikesevõimalus.

3. mai algas samuti päikeselise ilmaga, kuid külma ja üsna niiske õhumassi, päikese tugeva soojendava mõju ning loodest läheneva lohu mõjul arenes üsna tugeva konvektsioon ja vähemalt sisemaal tuli mitmel pool hoogsademeid (lörtsi, lund, lume- ja jääkruupe). Õhtupoolikul ilm paranes lühikeseks ajaks, kuid õhtu jooksul tihenes pilvisus alates Lääne-Eestist ja hakkas sadama.

Öösel-hommikul liigub üle Eesti osatsüklon, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

4. mail jätkub tsüklonaalne areng Eesti kohal, mistõttu sademeid on laialdasemalt ja need on ilmselt tugevamad. Kuna õhumass on jätkuvalt väga külm, siis võib tulla tahkeid sademeid.
Nädala keskel tekkiv ja põhja liikuv lõunatsüklon jääb Eestist siiski kaugemale. See soodustab arvatavasti vaid hoogsademeid ja tugevat tuult.
Suur läänetsüklon toob juba nädala pärast palju soojema ilma oma idaservas kohale.

2. mail jätkus jahe ilm. Kuna õhumass oli üsna niiske ja päike soojendas aluspinda üsna tugevalt, siis arenesid konvektsioonipilved, millest tuli hoogsademeid (lörts, lumi, lumekruubid). Tuul jäi nõrgemaks ja oli loodest.

Pärastlõunal liikus põhjarannikule rünksajupilvede vöönd,  http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1. 

Järgmiste päevade jooksul tugevneb tsüklonaalne mõju uuesti, kuid Eesti jääb külma õhumassi. Seega on sademete tõenäosus suur, sadada võib nii hoovihma, hooglörtsi kui rahet (või jääkruupe). 5.-7. mail jääb Eesti ida poolt põhja suunduva lõunatsükloni serva, mis toetab vähemalt sisemaal hoogsadusid. Tuul võib-olla üsna tugev.
Alles pärast 7. maid selle lõunatsükloni mõju väheneb, ilm paraneb ja hakkab soojenema. 20-kraadist sooja enne 10. maid pole loota.

1. mail osutus õhumass piisavalt külmaks, nii et sulamispiir madaldus kohati aluspinnani ja paiguti üle Eesti sadas lörtsi. Mõnel pool arenesid rünksajupilved ja sadas tugevat hoovihma või hooglörtsi, Tõraveres registreeriti ka rahet. Helsinkis oli äikest. Õhtul tugevnes tsükloni tagalas tuul (puhangud kuni 22 m/s). Sooja oli 4...9 kraadi.
4.-7. maiks on prognoositud lõunatsükloni saabumine. Ilmselt jääb Eesti selle külma lääneossa, kus sademete korral on samuti lörtsi või lume võimalus.

Põhja-Ameerika idarannikust üle Gröönimaa lõunatipu, Islandist lõunapoolt kuni üle Lõuna-Skandinaavia, Läänemere, Baltikumi ja Venemaa lookleb polaarfront, millest põhja poole jääb varakevadine ilm, lõuna poole juba suvine ilm. Polaarfrondil olevad lained on tsüklonid, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Soome lennumeteo kaardil on näidatud väike aktiivne tsüklon, mis liigub üle Eesti. Tähele võiks panna tropopausi erinevat kõrgust tsükloni ümbruses: Eesti kohal asus öösel lennutasandil 370, aga tsüklonist põhjas kõigest lennutasandil 190. See on vastavalt umbes 11,3 ja 5,8 km ehk tropopausi kõrgus varieerus väikese maa-ala kohta mitme km võrra. 

Suurem tropopausi kõrgus viitab soojemale õhumassile, sest seal on isobaarpinnad kõrgemal kui külmemas õhumassis. Selline suur isobaarpindade kõrguste erinevus tekitab termilise tuule, mille üheks väljendusvormiks on näiteks jugavool, see on paksu halli noolega siin ilmakaardil ka märgitud, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

Koerailma näitas juba 12 h ette kiudkihtpilved halodega (30.4. õhtupoolikul Laagris).

1. mail Põhja-Lätis (Nausküla kandis). Pärast külma frondi üleminekut ilmusid võimsad kihtrünkpilved.

30. aprillil vahetub kogu Eestis õhumass palju külmema vastu: kui veel täna võib lõunapiiril sooja olla kuni umbes 15 kraadi, siis järgmistel päevadel jääb maksimum ilmselt kõikjal madalamaks. Selle põhjuseks on Venemaale sukeldunud põhjatsüklon, mille lääneservas jõuab arktiline õhumass Läänemereni.

Soe õhumass ei tagane eriti kiiresti. Seetõttu areneb õhumasside piirialal osatsüklon, mis liigub 1. mail ilmselt üle Eesti ja võib sel ajal muutuda iseseisvaks. See toob arvatavasti laialdase saju (igal juhul rohkematesse kohtadesse kui möödunud külm front). Ilmateenistus on külmema õhu sissetungi tõttu pidanud oluliseks mainida ka lörtsi võimalust. 

Külm õhumass püsib niikaua, kuni Eesti satub mõne tsükloni ida- või põhjaserva või antitsükloni (harja) teljest lääne poole, sest alles siis tekivad eeldused soojema õhumassi kohalejõudmiseks. Teine variant oleks väheaktiivsesse baarilisse välja jäämine, sest sel juhul hakkaks külm õhumass soojenema.

Euroopa mudeli prognoos 1. maiks, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

HIRLAMi sademete prognoos Eesti koha 1. mai hommikuks, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183.