Soojem ja niiskem periood enne mai keskpaika

13. mai öö oli vihmane. Ida-Eestis oli sadu tugev, saared aga jäid hoopis sajuta. Sademeteta kohtades tekkis ka udu. Lõunatsüklon taandub üsna  kiiresti põhja ja selle mõju kestab vaid ööpäeva jagu, hoides ilma jaheda ja sajuhoogudega. Nii tuleb tänagi sooja sarnaselt eelmistega kuni 15 kraadi ja vähemalt Ida-Eestis veel väga sajune. 

Pärast lõunatsükloni mõju kadumist pääseb mõjule üsna jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd. See peaks tooma juba kuivemad ja päikeselisemad ilmad, ehkki päris selget ilma vaevalt et on loota. Kuna päikest peaks rohkem olema, siis on päeval küll kevadiselt soe, aga öösel on öökülma tõenäosus üsna suur.

Aja jooksul peaks Venemaal kujunema märkimisväärne antitsüklon, mille lääneservas jõuab kohale järjest soojenev õhumass. Sel juhul võib nädal lõppeda juba suviselt sooja ilmaga ja on ka äikesevõimalus.

Kui tendents jätkub, siis jõuab nädala alguses kohale kuum õhumass.

Kuuma õhumassiga seoses on ka äikesevõimalus suur, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

12. mai ööseks taandus sadu põhja. Niiske õhumassi tõttu püsis ilm siiski pilvine ja päeva jooksul suurenes taas vihma võimalus. Kuni õhtuni püsis sooja frondiga seotud laussajuala peamiselt idapiiril, eriti aga kagunurgas. Mõnel pool arenesid rünksajupilved. Sooja oli eilsega sarnaselt valdavalt 10-15 kraadi.
Õhtul on oodata tugevamat sadu, kuid see puudutab peamiselt Ida-Eestit, sest mööda idapiiri liigub põhja väike tsüklon. Ka 13. ja 14. mai võib veel üpris sajune olla, väike võimalus on äikeseks.
Nädala keskel on oodata tsüklonite nõrgenemist ja ilma paranemist. Nädala teisel poolel tugevneb arvatavasti esmalt kõrgrõhuvööndi, hiljem lõunatsükloni mõju. Kuna esmalt jääb Eesti üsna jahedasse õhumassi, siis on ka sooja igal juhul alla 20 kraadi. Nädala lõpus võib kahe rõhkkonna vahel Venemaalt kuum õhumass Läänemere äärde jõuda. Sel juhul suureneb äikesevõimalus.

GFS mudeli stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html. Sellega väga sarnane on Euroopa mudeli pakutav variant. Viimane näitab siiski pisut tugevamat antitsüklonit ja hiljem tsükloni saabumist või tekkimist Baltikumi kohale.

Järgmine GFS mudelijooks korraks tühistas Venemaal kuuma õhumassi otsese kohalejõudmise, aga seejärel taastus endisel kujul.

10. mai konvektsioon ja äike Jõgeval:

Kairo Kiitsaku fotod

11. mai öösel jätkus paljudes kohtades väga vihmane ilm. Lääne-Eestis, kus sademeid polnud, tekkis udu. Vastu hommikut taandus sadu tasapisi põhja ja kirdesse.
Uus sadu ei lase enda aga kaua oodata, sest edelast läheneb uus lohk. Äikesevõimalus on eilses oluliselt väiksem, ehkki mõnda kollet välistada ei saa. Uuesti on äikesevõimalus suurem 13. mail. See võib Ida-Eestis kujuneda väga sajuseks, sest mööda idapiiri liigub põhja süvenev poollõunatsüklon. See kannab endaga sooja ja niisket õhumassi.
Nädala teisel poolel peaks tsüklonite mõju siiski vähenema ja ilm muutuma kuivemaks. Selleks ajaks on ilmselt küll kõik kohad piisava vihmaga kastetud. Edasine oleneb antitsüklonist. Mudelid on arvutanud selle tekke Eestist põhja poole, mis tähendaks esialgu mõõdukalt sooja ilma (selge ja vaikse ööga on öökülma võimalus), kuid aja jooksul lisandub Venemaalt soojust ja nii võivad pärast kuu keskpaika tulevad päevad tulla suvise soojusega.
Nagu kommentaarides on mainitud, siis tegu on üsna pikaajalise detailse prognoosiga ja sellised ei toimi keskmistel laiustel eriti hästi. Seega, tasub veel käsitleda üksnes hüpoteetilise võimalusena.

GFS öine väljund näitab ikka idapoolt saabuvat leitsakut, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html. 

Kommentaarides on esitatud kriitika, miks kogu aeg võrreldakse GFS ja Euroopa mudeleid. Alternatiivseid võimalusi võib alati pakkuda, aga siis võiks põhjendada, mis on selle eelised. Ei sobi põhjendus, et üks stsenaarium juures, sest see pakub vaid võimaluse valida maitsele sobiva prognoosi, millel ei pruugi sisulist tähendust olla.

10. mai ööseks taandus suurem sadu, kuid kohatised vihmahood jätkusid, Kagu-Eestis oli äikest. Kuna õhumass on väga niiske, siis arenes mitmel pool Lääne-Eestis udu.
Hommik on niiske ja udune. Päeva jooksul tekib tõenäoliselt paljudes kohtades rünksajupilvi ja mõnel pool on äikest. ESTOFEX on Eesti eraldi ära märkinud kui hiidrahe- ja tornaadoohtliku alana, vt http://estofex.org/ (arutelus). Selle põhjuseks on tsüklonaalse keerise sattumine Eesti kohale, kus on võrdlemisi suur pööriselisus (see on vajalik tornaadode tekkeks) ja see kattub ka labiilse õhumassiga. Suurim oht on Peipsi ümbruses.

Äikesekolded varasel pärastlõunal, sat24.com/en/bc

Hiljem koondus äike Peipsi ümbrusesse, sat24.com/en/bc.

10. mai äikesepilte Simunast. Kell 13.30 paiku saabus selline teade: hetkel on Orikülas, Vändra vallas korralik äike koos sahmakatega. Mõned pildilt Laupalt Järvamaalt: 

Kell 13.39 ja 13.48, Tarmo Hermanni fotod, luba küsitud.

Äike Järvamaal Raukla külas: 

Kell 12.56 ja 13.46. Autor nägi ka välke. Angela Otsalti fotod, luba küsitud

Äike Pangodis:

Esimesed hommikul kl 10 paiku, viimane kl 14.47. Autor nägi ka rohkeid välke. Eero Hermanni fotod, luba küsitud

Laagrisse jõudis nõrk äike kl 18 (kõmistas pisut pilvedes):

Edasine ilm. Äikesevõimalus säilib ka järgmistel päevadel, kuniks Eesti jääb läänetsüklonite mõjusfääri. Nädala jooksul peaksid siiski tsüklonid hääbuma. See võib tähendada antitsükloni teket ja jälle kuivema perioodi algust. Mudelid on näidanud jahedat algust, kuid edaspidi ilma soojenemist kuni möödunudaasta leitsakuni välja. Eks ole näha, kas tõepoolest läheb nii või siiski mitte.

Jahe algus, aga kuum lõpp - eks näis, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

9. mai äikest õnnestus eemalt ka vaadelda, millest mõned pildid:

Ennelõuna Laagris: konvektsioon hakkab arenema.

Äikeseeelsed pilved 13.41 Kose lähedal

Vahel ilmuvad enne äikest sellised kihtrünkpilved. See näitab, et konvektsioonivoolud ei ulatu veel äikese tekkeks piisavalt kõrgele ja lagunevad tõkkekihtide toimel. Kell 14 Kesk-Eestis

Taamal on juba rünksajupilvi, millest arenes äike.

Tohutule rünkpilvele ilmus tipploor. See arenes hiljem äikeseks (14.27 Põltsamaa lähedal)

Umbes sel hetkel ilmusid ka välgud.

Peatselt ilmus metsa tagant välja üks kiiresti kasvav rünkpilv.

Kell 14.43 Tartusse jõudes äikese tagalas

Tartu kohal oli ka mamma näha.

Võimas rünkpilv, mis võib-olla äikese algeks (Tartus).

9. mai öösel jõudsid rünksajupilved Lääne-Eestisse ja liikusid tasapisi ida poole. Äikest oli hommikul Narva-Jõesuus. Ka päeval püsib ilm muutliku pilvisusega ja hoovihmade tõenäosus on suur, eriti sisemaal. Vaatamata pisikesele äikesevõimalusele (ESTOFEXi järgi alla 15%, http://estofex.org/) oli kohati pärastlõunasel ajal ka äikest (vt allpool).
Päeva jooksul lähenes Läänemere idakaldalt Eesti poole väga võimas laussajuala, mis on seotud uue lohu või osatsükloni tekkega. Laussadu jõudis lõuna paiku juba Liivi lahele ja laienes kirde poole. Õhtuks see taandus.

Rünksajupilved 9. mai öösel Lääne-Eestis nähtuna radaripildil, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.

Hommikune äike Narva-Jõesuus, see eemaldus kirdesse, http://sat24.com/en/bc.

Pärastlõunal oli äike peamiselt Järvamaal, http://sat24.com/en/bc.

Varaseks pärastlõunaks arenesid Pärnumaal üsna korralikud rünksajupilved,  hiljem oli kohati äikest, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.

Järgmistel päevadel püsib läänetsüklonite mõjul keskmiselt soe ilm ja sagedased on vihmad (nii laus- kui hoovihmad). Temperatuur ilmselt 20 kraadini ei ulatu ühelgi päeval. 

Väga karmi lõunatsükloni variant mõne päeva pärast on ära langenud, ehkki Euroopa mudelis on see mingil määral veel sees. Küllaga näitab see pärast mai keskpaika väga sooja ilma. See oleks seotud Musta mere äärest saabunud troopilise õhumassiga. 

8. mai öösel jõudsid paksemad pilved ka põhjarannikule. Alates Liivi lahelt (Edela-Eestist) hakkas lausvihma sadama ja sadu levis kirdesse. Pilvise ja sajuse öö tõttu oli sooja valdavalt 5...9°C, ainult Virumaal, kuhu paksemad pilved jõudsid kõige hiljem, langes veel alla 2°C (Narvas).
Hommikuks jõudis suurem sadu juba idapiiri taha. Päev tuli kagumaakondades juba soojem eilsest ja nii tõusis temperatuur seal ka üle 15°C. Õhtupooliku selgines suures osas mandri lääneosast taevas ja saartel tekkis udu.
9. mail jõuab kohale tsükloni idaservas soojem ja niiskem õhumass, mistõttu hoogsadusid on rohkem ja võimalus on ka äikeseks. Suurim äikesevõimalus paistab olevat 10. mail, kui osatsüklon või lohk liigub üle Eesti ja viib kaasa kõige soojema õhumassi.
Uuesti on soojemat õhumassi oodata 12.-13. mail. Euroopa mudel on arvutanud märkimisväärse lõunatsükloni tekke, mis võib tuua rohke saju ja kui Eesti jääb selle sooja sektorisse, siis ka sooja üle 20°C. Hetkel on siiski selline stsenaarium veel väga ebakindel.

Euroopa mudeli pakutud lõunatsükloniga stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

Suurepärane 22-kraadine halo 7. mail Kehras, Magnus Heinmetsa fotod.

Mai algusega saabus külm ilm ja arktiline õhumass valitses nädal aega. Mõnel pool sadas arvestatavas koguses lörtsi ja lund, eriti tähelepanuväärne on teade kämbla suurustest hiidräitsakatest 5. mail Kohila lähedal, sellisest nähtusest on varasemast vaid üks teade: http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=1385.

Järgneva ööpäeva jooksul ilm muutus. Juba 6. mai õhtul jõudis kauge läänetsükloni idaservas ülemiste pilvede mass saarteni. Mandril tuli öö siiski kõrgrõhuvööndi mõjul enamjaolt selge ja vaikne, mistõttu külma oli kuni 6,2°C (Jõhvis). Päeval tihenes pilvisusekõikjal ja ida-kagutuul tugevnes. Siiski, põhjarannikul jäi päike pea kogu päevaks paistma, sest taevast katsid vaid ülemise kihi pilved ja imetleda võis halode vaatemänge. Sadu jõudis päeva jooksul lõunapiirile, kuid oli üksnes kohatine. Kuna tegu on aktiivse osatsükloniga, mis kannab sooja ja niisket õhumassi, siis on oodata ka märkimisväärset sadu (5-10 mm).

9. mail on oodata paljudes kohtades juba sooja 15°C ja rohkemgi. Endiselt püsib äikesevõimalus. Soe ja niiske ilm püsib ilmselt mitu päeva, arktilise õhumassi tagasipöördumist pole ette näha.

Sooja õhumassi kandva lohuga seotud pilvemass 6. mai õhtul, http://sat24.com/en/scan.