Eesti Looduse augustinumbrisse on plaanitud artikkel äikesest. Keeletoimetaja pakkus sõnade "maskeeritud" (nt maskeeritud rünksajupilved) ja "organiseeruma" asemel välja eestipärasemad "peituma" ja "koonduma". Tagasisaadetud artiklit esimest korda ülelugedes näisid mõlemad sõnad väga head. Teist korda tekkis kahtlusi seoses sõnaga "koonduma". Otsustasin seda arutada mitme eesti keele eksperdi ja ilma, kliima ja kitsamalt äikese ekspertidega. Tagasiside oli õnneks küllalt suur. Mis selgus?
Alustusteks üldistav märkus. Selliseid sõnade nüansi kaalumise mänge tasub alati mängida. Võib palju uut teada saada, samas nende kogemustega loksub n-ö sõnade kanguse skaala ja süsteem kenasti paika. Siis on hiljem juba kergem tekste koostada, kui sellised juurdlemised ja kaalumised on kunagi läbi tehtud. Ja kindlasti on kasulik mitme inimese arvamusi ka juurde küsida, sest iial ei tea, mis iseseisval uurimisel kahe silma vahele võib jääda.
Keeleekspertide vastus (selgitasin, mida see protsess ja nähtus endast kujutab), pakkudes välja järgmisi sõnu: organiseerumine, liitumine, koondumine, formeerumine - Huvitavaid sõnad, natuke nii ja naa. "Liitumine" on kindlasti parem kui "ühinemine", aga samas "koondumine" toonitab seda, et hajali asuvad pilved tulevad ühte paika kokku - jämedalt öeldes see vist toimubki. "Liitumine" on kindlasti õige sõna küll, aga ei peegelda seda aspekti, et need liituvad pilved on varem hajali asunud.
Nii et isegi nende sõnade ja su selgituse taustal tundub mulle, et kui "formeerumine" ei ole sisuline liialdus (aga seda pead juba sina teadma ja tajuma, kas see sisuliselt on õige; minule tavalise pilvevaatajana tundub, et need rünklikud moodustised on tihti väga vormikad ja kunstipärased), siis parim oleks siiski "koondumine ja formeerumine".
Erialased eksperdid pooldasid kokkuvõtlikult lõpuks sellist seisukohta: Üldiselt tundub, et "koonduma" on hea sõna selle protsessi enda kohta.
"Äikesepilved koonduvad" kõlab palju arusaadavamalt eesti keelses tekstis kui "äikesepilved organiseeruvad". "Organiseerumine" selle protsessi kohta sobib ilmselt ikkagi ainult inglise keelde. Samas kui mõelda, et see koondumine on juba ära toimunud, siis on see häda, et "koondunud äikesepilv" kõlab kuidagi veidralt ja "organiseerunud äikesepilv" jälle palju paremini.
Seega tegelikult seda viimast arvesse võttes näib, et nii "koondunud" kui "organiseerunud" puhul on omad selged miinused.
Seega, lõpuks, miks mitte rääkida äikesepilvede puhul "ühinemisest" või veel parem, "liitumisest"? On ju olemas "lihtäikesepilv" ja "liitäikesepilv". Seega tundub loogiline, et lihtäikesepilved liituvad liitäikesepilvedeks.
ÕS ütleb "liituma" kohta: liituma <51> (millegagi) ühinema, liitu astuma; (millelegi) juurde v lisaks tulema, lisanema ▪. Udupiisakesed liituvad tilkadeks. Liitusin seltskonnaga. Palgale liitub preemia
Kokkuvõtlikult see peaks sobima küll ja oleks kõige loogilisem.
On huvitav märkida, et sõna "organiseeruma" soovitati üldse eesti keelest maha kanda, kuna seostub inimühiskonna toimimisega, kusjuures see seos pärineb nõukogude ajast ja vene keelest. See viimane seisukoht vääris pisut tagamaade uurimist, kuna tundus olevat kallutatud. Tõepoolest, inglise keeles on sõna "organize/organise" juba pikka aega kasutusel, samuti saksa keeles ("organisieren"), seega väide, et see sõna pärineb vene keelest, on ilmselt täiesti vale. See sõna pärineb tegelikult prantsuse keelest - "organiser" (kuhu see omakorda võeti kreeka keelest) - allikas: "Võõrsõnade leksikon".
Ka väide, et see sõna seostub peamiselt inimühiskonna toimimisega ja mitte loodusega, on paraku ainult subjektiivne arvamus, kuid objektiivselt võttes on see väide täiesti vale. Näiteks selle sõna tuletis "organiseeritus" on algselt ja peamiselt hoopis bioloogiamõiste, tähendades eluvormide hierarhilist ühendumust biosfääris ning ainete ja protsesside ruumilis-ajalist struktureeritust ja funktsionaalset liigendatust biosüsteemides.
Näen ühe alternatiivina ka üldse uue sõna loomist sellele nähtusele ja protsessile, mida on siiski seniajani tähistatud mõistega "rünksajupilvede organiseerumine".
Ka väide, et see sõna seostub peamiselt inimühiskonna toimimisega ja mitte loodusega, on paraku ainult subjektiivne arvamus, kuid objektiivselt võttes on see väide täiesti vale. Näiteks selle sõna tuletis "organiseeritus" on algselt ja peamiselt hoopis bioloogiamõiste, tähendades eluvormide hierarhilist ühendumust biosfääris ning ainete ja protsesside ruumilis-ajalist struktureeritust ja funktsionaalset liigendatust biosüsteemides.
Näen ühe alternatiivina ka üldse uue sõna loomist sellele nähtusele ja protsessile, mida on siiski seniajani tähistatud mõistega "rünksajupilvede organiseerumine".
Et siis räägime rünksajupilvede liitumisest organiseerumise asemel? Või mõtleme uue sõna välja?
Erakordne äikesepuhang Põhja- ja Norra merel
2. augustil on Põhjamere põhjaosa ja Norra läänerannikul erakordne äikesepuhang. Selle põhjuseks on troopilise ja väga niiske õhumass tungimine Norra mereni.
ESTOFEX on andnud sinna koguni 1. astme ohuala:
Allikas: Deutscher Wetterdienst
Punasega märkisin merelise troopilise õhumassi piiri:
Allikas: Deutscher Wetterdienst
Satelliidipilt koos äikese levikuga (allikas Sat24 ):
Mainitud troopiline õhumass jõuab transformeerununa 3.-4. augustil ka Eestisse. Järgneval paaril päeval liigub uus troopiline õhumass Aafrikast põhja poole ja võib jõuda 7.-8. augustiks ka Eestisse. Sel juhul tuleb sooja üle 30 kraadi.
ma küll kindlat kõneviisi ei kasutaks, et 'tuleb üle 30 kraadi sooja'.
VastaKustutakui ilm on pilves nagu juuli lõpus, siis jäävad kraadid kindlasti alla +30-ne.
seega oleneb jällegi pilvisusest.
Minule meeldib sõna "organiseerumine" rohkem. Liitumise all võiks mõista, et mitu pilve liituvad üheks kokku ja kõik. Samas organiseerumine viitab juba mingile sihikindlale tegevusele, arengule või protsessile ja seda ilmastikunähtused, eriti äike ja kõik sellega kaasas käiv, ju on.
VastaKustutaKui kindel 08. augusti kuumalaine on?
VastaKustutaLiisa.
Ma arvan, et erandlikud olukorrad võime küll kõrvale jätta, sääraseid olukordi, nagu oli Kaug-Põhjast saabunud kuumalainega, ei näe niikuinii ette. Selliseid sündmusi ei maksa üle tähtsustada. Öeldu postituses, kui kuum õhumass jõuab kohale, on seetõttu ikkagi õige.
VastaKustutaJah, Tarmo ja Ain (Kallis) pooldavad ka organiseeruma. Mulle tundus see ka hea valik, aga olukorra täpsem uurimine näitas, et igal pakutud sõnal on omad head ja vead.
Minu seisukoht ekspertidega kontakteerumisel oli järgmine: organiseerumine tähendab siiski ka süsteemi moodustamist, paigutumist mingite kindlate põhimõtete või reeglite järgi. ÕS ei suuda anda kõiki eesti keeles võimalikke tähendusi (need kõik lihtsalt ei mahu sinna), seepärast pole kiivalt ÕS-is ja EKSS-is kinniolek küll hea põhjendus.
Ikka päris tõenäoline, ent siiski mitte nii, et eraldi postituse teen. Kui see kuumalaine tuleb, siis kestab kindlasti rohkem kui ühe päeva.
Täiendasin postitust sellega, et avasin veidi tagamaid sõna "organiseeritus" päritolu kohta.
juuli lõpu all mõtlesin 30 juuli, mitte 23..24 juuli!
VastaKustutaAga juuli lõpu kuum õhumass ju nö realiseerus temperatuuri poolest: 29. juulil oli sooja kuni 29 kraadi ja 30. juulil kuni 28 kraadi. Kui kuskil lubati üle 30 kraadi, siis paluks meelde tuletada. Praegune hinnang on, et prognoos oli väga täpne.
VastaKustutakui ametlikest jaamadest vaadata, siis üle +27 30. juulil ei tõusnud.
VastaKustutaPange 'rünksajupilvede organiseerumine' asemele 'rünksajupilvede rünnak' :D
VastaKustutaÖöpäeva maksimume vaadatakse siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072
VastaKustutaEsitan 30. juuli kolm kõige kõrgemat näitu: 27,5°C - Kuusiku, 27,2°C - Viljandi, 26,9°C - Valga. 29. juuli kõrgeim näit oli 28,8°C Viljandis, üle 28°C mitmes jaamas.
Prognoos juuli lõpu kohta oli üllatavalt täpne.
Jah, rünksajupilvede rünnak on humoorikas pakkumine - jätan selle alternatiivina meelde :).
mitu kraadi võib Põhja-Eestis järgmisel nädalal maksimumiks olla
VastaKustutaArvatavasti sisemaaga mingit vahet ei ole, kuuma õhumassi kohalejõudmisel 30 kindlasti.
VastaKustutaAga kuidas äikesevõimalusega on
VastaKustutagfs-mudel langetab iga päevaga 850hpa pinna isotermi prognoosis 1 kraadi võrra. kui see päev käes, siis selgub, et kuum jääb hoopis ära :D
VastaKustutaÄrge kujutage asju ette - selle langetamise mõtlesite ise juurde. Isegi kui on mingi erinevus nt üleeelmise ja praeguse väljundi vahel, siis mingeid tendentse või trendi selle põhjal ei saa välja tuua, kuid fantaseerida muidugi on võimalik.
VastaKustutaKui nüüd järgmised väljundid (reas võiks ikka 3-4 väljundit vähemalt olla sama perioodi kohta) ka näitavad järjest vähenevat temperatuuri, siis võib vast juba küll tendentsist rääkida.
Muidugi peab arvestama sellega, et kui esimest korda hakkas mudel kuuma õhumassi jõudmist näitama, siis tegu oli ju lausa ülikauge, et mitte öelda ettekujutlematu tulevikuga - määramatust ju palju.
Küllaga on ehk mingil määral Euroopa mudelil tendents soojema õhumassi poole, kuid kinnitada seda ka ei saa, sest kättesaadav on ju vaid ööpäevase, mitte nagu GFS mudelil 6-tunnise sammuga väljund. Selle ööpäevaga võib paljugi juhtuda ja kõige soojem osa õhumassist juba üle minna. Seda näib kinnitavat WeatherOnline´i prognoos, mis lubas ju esialgu üle 30 kraadi, aga on nüüd stabiliseerunud 30 kraadi juures.
Äikesega näib olevat analoogne olukord juuli lõpuga, kuna sünoptiline olukord ja õhumassi liikumine on sarnane.
kas see, siis tähendab, et alates Lääne-Eestis hakkab vihm ja äike pihta nagu juuli lõpuski
VastaKustutaArvan, küll. see tähendab, et äike Tallinnasse jälle ei jõuagi :(
VastaKustutaÄikesed saavad alguse ülimalt tõenäoliselt edelast, nagu eelmine kordki.
VastaKustutaja kui soojad ööd tõotavad tulla selle õhumassiga?
VastaKustutaEks kusagil +15..+20 kraadi ikka on.
VastaKustutaPraeguse prognoosi järgi jõuab kohale soojem õhumass kui oli augusti lõpus. Kui õhk on niiske, siis võib-olla miinimum 20 kraadist kõrgem.
VastaKustutaJuuli lõpus ikka :)?
VastaKustutaLiisa.
Jah, minu viga, aitäh parandamast!
VastaKustutaaga kui õhk on kuiv, siis võib ka +10 olla?
VastaKustutaTemperatuuri miinimum suvisel ajal on tavaliselt ikka selline, nagu temperatuur on 1-2 km kõrgusel, sest atmosfäärne vastukiirgus soojendab samuti. Oma osa annab ka päeval soojenenud aluspind.
VastaKustutaKui sealses kõrguses on temperatuur nt 15 kraadi, siis on vähetõenäoline, et temperatuur võiks paari meetri kõrgusel olla nt 10 kraadi - viimase kümnekonna aasta jooksul pole sellist juhtumit kogenud. Teatav erand selles osas on paari cm kõrgusel maapinnast, kus võib-olla kiirgusliku jahtumise ja õhu mittesegunemise tõttu oluliselt jahedam kui 2 või 10 m kõrgusel. Muidugi kõige kindlam on 2 m kõrgusel miinimumi määramisel siiski kastepunkt.
Kokkuvõtlikult: jah, miinimumi limiteerib ühelt poolt küll kastepunkt, nagu küsimuses on ilmutamata kujul öeldud, ent kui õhk on väga kuiv, siis hakkavad jahtumist piirama teised tegurid, nagu näiteks atmosfäärne vastukiirgus.
selle õhumassiga on sama olukord, mis juuli lõpuski, kuna kuuma telg jääb eestist tunduvalt läände - st. eesti jääb napilt selle serva.
VastaKustutaKui jutt on 8.-10. augustist, siis prognoose vaadates näete, et see nii ei ole. Samuti olete valesti aru saanud juuli lõpu juhtumist ja kannate valeseosed üle prognoositavale olukorrale.
VastaKustutaJuuli lõpus liikus tsükloni soojas sektori troopiline õhumass Eesti poole. Läänemerel sulgus soe sektor, mistõttu kadus ka vastav õhumass.
8.-10. augustiks ei prognoosita esialgu mitte kuuma õhumassi saabumist tsükloni soojas sektoris, vaid antitsükloni lääneservas kuuma õhumassi kohalejõudmist. 9. või 10. augustil on võimalik, et Läänemere regioonis tekib tsüklon, mille sooja sektorisse Eesti esialgu jääb. Aga kuumalaine saab alguse ikkagi just antitsükloni lääneservas lõunavoolus kuuma õhumassi jõudmisest Läänemere regiooni, misjärel liigub see üle Baltimaade Venemaale.
millal täpsemalt see kuumalaine ära lõppeb
VastaKustutaKui blokeerivat antitsüklonit ei teki, siis 11. augustiks, kui tekib, siis kestab kauem.
VastaKustutakas Põhja-Eestis tuleb järgmisel nädalal äikest
VastaKustutakui juhtvool on maismaa poolt siis ikka tuleb.
VastaKustutaJälle hakkab põud peale. Neljapäevane sajulootus ka ära kustutatud. Kuumalained meeldivad ainult siis, kui ilm on pilvedega/ pilves/ sajuga/ äikesega. Viimati oli pilvine mõnus ilm 30. juulil kui õigesti mäletan.
VastaKustutaMuidu jälestan kuumalaineid, kuna +30 ja lauspäike päevast-päeva on tervisele kahjulik ja teiseks, sellised ilmad on IGAVAD.
Jahedus ja talv lauspäikesega on hoopis teine 'asi'.
eelmisega suht ühel meelel.
VastaKustutaVahelduvad ilmad – meie elu vürts! Nii mõnigi inimene tutvusringkonnast on stabiilse ilmastikuga piirkonda kolides mõne kuu möödudes tagasi tulnud, kuna ilmaga ei toimu midagi ja ühtlane ilm tüütab ära. Esialgu muidugi oli tore, et iga päev päike ja väga soe, aga lõpuks tekkis tüdimus. Samasugune kogemus on olemas Kanaari saartelt.
VastaKustutaÄikese osas frontide korral eriti ei loe, kas on maismaa või meri. Tõenäosus on praktiliselt ühesugune. Küllaga loeb frondi asukoht ja ka tekkinud äikese liik ja liikumiskiirus.
Igatsen kirglikult kuuma, kuid sellegipoolest usun täiesti, et lõpuks tüütab see ära. Siiski huvi mõttes võiks ise troopikas ära käia ja tõdeda, et ma pole mingi erand.
VastaKustutaArvan, et Eesti kliima on vaieldamatult üks mitmekülgsemaid maailmas. Kõike on mõõdukalt ning ei teki tüdimus, samas püsivad ootused aastaaegade puhul (vähemalt mul). Ei kujutaks ette, kui peaksin elama näiteks Indias (Mumbais), kus üle üheksa kuu valitsevad rutiinsed ilmad. Seetõttu ootan Eesti suvedelt võimalikult palju kuumi ja toopilisi ilmu, ideaalne näide 2010 aasta suvest. Kahjuks kardan, et see jääb esimeseks ja viimaseks kõige meeldivamaks suveks minu jaoks Eestis.
jah, talve on liiga pikalt. suvi ja kuumus ning keskmine või tugev äike võiks ka 6 kuud kesta!
VastaKustuta