Kuna huvi äikese vastu on tohutu ja blogi kommentaariumi võimalused on piiratud pluss kõik huvilised ei kasuta sotsiaalvõrgustikke, kui loetleda vaid mõned põhjused, siis loodi äikesehuvilistele eraldi foorum:
http://aikesehuvilised.web44.net/
Kaaskiri Kaarelilt: "Hei, kõik äikesehuvilised! Liituge uue foorumiga, mis sai just tehtud minu ja Jüri poolt. Ootame kõiki, kes on huvitatud äikesest ja selle tekkest ja muust põnevast. Domeen on siis ajutine st, et alates järgmisest kuust kuskil augustis tellin domeeni kas .eu või .com, eks näis. Aga praegu liituge siis foorumiga!"
31. juuli õhtul jõudis äike juba mõnele poole saartele ja jõudis öö jooksul mandri lääneosa kohale. Päeval arenes üle Eesti rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest.
Satpilt 31.7. kl 13
Äikesele viitav konvektsioon 31.7. kl 16.40 Tallinna kohal
Õnnestus näha üpris erilise välimusega SLC-d (lühendi tähendusest: http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds).
31. juuli õhtul tekkis konvektsioon (Laagri)
Ei ole mingit kahtlust: “Mitte miski looduses ei ole võrreldav pilvede mitmekesisuse ja dramatismiga; miski pole samaväärne nende üleva üürikese iluga.” Nii alustas kuus aastat tagasi välja antud toreda “Pilvevaatleja käsiraamatu” autor Gavin Pretor-Pinney oma teost.
1. augustil kl 19.35 Tartu mnt-l Paide lähedal
kas äike kunagi veel jõuab tallinnasse ka sellel aastal??
VastaKustutaÄikeselootus on mõtet maha matta alles oktoobris. Selleks ajaks on kindlasti vähemalt 4-6 korral äikest Tallinnas olnud.
VastaKustutanii vähe.
VastaKustutaEestis ei ole äikest suve jooksul tavaliselt rohkem kui 20-25 päeval.
VastaKustutaaga mis rekord on olnud? (nii vähesuse kui rohkuse poolest)
VastaKustutaEMHI ilmajaamade 1950.-2000. aastate andmerea põhjal on kõige vähem, ainult ühel päeval, äikest märgitud Vilsandil 1991. aastal ja kõige rohkem 38 päeval Väike-Maarjas 2010. aastal, 41 päeval Võrus 1972. aastal ning 42 päeval 1985. aastal Valgas.
VastaKustutaaitäh!
VastaKustutakuid cape ja li kaardil värviks öisel ja varahommikusel kaardil eesti siniseks või helesiniseks ja vaid mere jätaks rohelist värvi.
leidsin radaripildid 05.07.2013 varahommikuse võimaliku saaremaa äikese kohta:
VastaKustutahttp://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201307050500.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201307050600.jpg
Jah, äikest võis ju olla, aga kinnitada seda ei saa, sest puuduvad andmed.
VastaKustutaÜmber värvida ei maksa, sest indeks näitab vaid õhumassi potentsiaalset energiat, mitte aga seda, kas tegelikult on äikest (oodata) või mitte. Energia vabanemisel on vaja lisafaktoreid.
millal +30 kraadi teie arvates tulla võiks?
VastaKustutaHuvitav, mis toimub? Blitzortung on maas, foorum kah. Õnneks radarid, teised välgudetektorid ja sat24 töötavad, seega pole tekkinud äikeseid vist mõtet pikemalt kommenteerida, igaüks näeb isegi.
VastaKustutaei näe, kuna sakust on rünksajupilved liiga kaugel.
VastaKustutaKui palja silmaga (veel) ei näe, siis näeb siit:
VastaKustutahttp://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
http://sat24.com/en/bc
http://ilm.pri.ee/%C3%A4ike-euroopas
jüri,või keegi teine, millal pilvede kõrgusel on oodata õhuvoolu sisemaa poolt?
VastaKustutahomme pääseb tallinn ja saku kindlasti hoovihmast, kuna õhuvool ja tuul pöörduvad loodesse.
Kas loodevoolus on lootust öist äikest Tallinnas näha lähemal kui eile ja täna öösel?
VastaKustutakas Tallinnas on öösel äikest oodata
VastaKustutaeh, mis te nüüd, mingit äikest te seal ei saa. äikest saate lõunas, kagus ja idas.
VastaKustutaseda, et öösel mitmel pool hoovihma sajab, ei usu üldse.
VastaKustutaHuvitav on see, et 1. augusti öösel sadas mitmel pool hoovihma. Aga nüüdseks on sünoptiline olukord juba muutunud ja õhumass muutunud kuivemaks, mistõttu mõnel pool võib tulla hoovihma, äike pole tõenäoline.
VastaKustutaMerelt tuleb äike siis, kui õhumass on päris jahe või sünoptiline sund tugev. Kumbagi pole lähiajal oodata.
Antitsükloni telg võib juba 4. või 5. augustil Eesti ületada, siis on juhtvool jälle edelast või lõunast. Euroopa mudel pakub selleks alles 7. augustit.
mis on taani abs.kuumarekord?
VastaKustutaHuvitav on see, et 30. juulil oli Eestis maksimumtemperatuur vaid 0,3 kraadi soojem kui Gröönimaal.
VastaKustutaDelfist hiljuti lugesin uudist uuest Gröönimaa rekordist, milleks on +25,9 kraadi.
Liisa.
jüri, miks sa nii harva oma blogi viimatistel päevadel kasutad. korra päevas vastad või annad infot ja see ongi kõik.
VastaKustutavabandan, juhul kui oled vahepeal haigeks jäänud.
ennustan, et äikest tallinnas augustis ei tule.
VastaKustutaMida te norite. Ehk on Jüril ka muud teha kui siin korduvatele ja kohati ka totakatele küsimustele vastata.
VastaKustuta16. o5`le. -Muud pole teha kui lollusi ennustada.
VastaKustutaon küllmuud teha. näiteks hommikust süüa.
VastaKustutaEilsel päeval oli vaja olla Paides, et tegeleda raamatu kirjastamisega; palju probleeme, mis tuleb lahendada, on ka uue foorumiga, lisaks kodulehel vaja teha uuendusi, nt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/noctilucent.htm; samuti on asjaajamisi kas ajakirjadega (Horisont, Eesti Loodus jt), keeletoimetajatega (oli nt arutelu, kas rünksajupilvede organiseerumine on hea mõiste või ei ja mis oleksid alternatiivid) või Tartu Ülikooliga.
VastaKustutaTaani rekord on 36,4°C, mis mõõdeti 10. augustil 1975 (Holstebro, Midtjylland).
Gröönimaa kohta on jah siin uudis: http://www.washingtonpost.com/blogs/capital-weather-gang/wp/2013/08/01/greenland-soars-to-highest-temperature-ever-recorded/
Tõenäoliselt on Tallinnas augustis 2-5 äikesepäeva. See, et ühtegi pole, on äärmiselt ebatõenäoline, aga muidugi mitte välistatud. Äikesepäev on selline ööpäev, kui on vähemalt ühte müristamist võimalik kuulda.
Isegi kui mürin või välk on 50 km kauguselt tajutavad, on äikesepäev?
VastaKustutaSiis oli viimati nii 01. augusti öösel.
Ametliku standardi järgi on äikesepäev siis, kui vaatleja kuulis meteoroloogilise ööpäeva jooksul (kell 18 UTC kuni kell 18 UTC) vaatlusjaamas (või laiemalt mingis kohas) vähemalt ühte müristamist. Kui ööpäeva jooksul nägi vaatleja ainult põuavälku (välkudele või nende kumale kuuldavat müristamist ei järgnenud), siis seda meteoroloogilist ööpäeva ei loeta äikesepäevaks.
VastaKustutaKuna müristamise raadius on tavaliselt 20-30 km, siis on see piisavalt hea, et kasutatakse senini. Kui määrata äikesepäev detektoriandmete järgi, siis tuleb seada piirid, kui lähedal peab registreeritud välk olema, et oleks tegu äikesepäevaga. Sellise määratlusega pole kokku puutunud.
Tõenäoliselt on see inimestele, kes pole kokku puutunud vaatlusmetoodikaga, suure üllatusena, et kuidas nii, müristamise järgi. Ometigi on see osutunud senini optimaalseks lahenduseks, eriti kui arvestada, et äike pole üksnes välk ja müristamine, vaid ainult äikese väliseks tunnuseks, mille alusel saab teha äikesevaatlusi.
Võib-olla kunagi hakatakse teistsuguseid standardeid kasutama.