Kätte on jõudnud 2001. a juulitormide aastapäev. Tollastes suvetormides sai surma ka inimesi. Kui kellelgi on mingeid mälestusi tollasest ilmast, siis on oodatud nende jagamine kommentaarides.
Kokkuvõte on siin: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2001.a_2ikesed.pdf
Tsükloni teke, mis hakkab ilma mõjutama nädala lõpus, saab alguse 18. juulil üle Eesti liikuvast soojast ja niiskest õhumassist - see on barokliinne tsoon, mis on tüüpiliseks parasvöötmetsükloni tekkekohaks. Tsüklon süveneb Eesti lähedal, ilmselt lõuna või ida pool ja seetõttu on oodata tõenäoliselt tuulist ja sajuhoogudega ilma. Tsükloni põhjaservas liigub edela poole Põhja-Venemaal paiknev kuum õhumass, kuid enne järgmist nädalat pole selle mõju tuntav.
Kui Loode-Venemaal tekib antitsüklon, siis jääb saabuv tunduvalt soojem õhumass kauemaks püsima, kui ei teki, siis on väga soe õhumass kohal vaid paar-kolm päeva. Enne selle saabumist jääb ilmselt mõneks päevaks (19.-21. juulil) temperatuur 20 kraadist madalamaks.
FMI (http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI) 16. juuli ilmakaart. Polaarfront on katkematu front Atlandilt kuni Venemaani. Selle asukoht määrab praegusel ajal selle, kas ilm on südasuvine või mitte. Hetkel on polaarfront lõuna pool, järelikult ei ole tegu südasuvise ilmaga.
Norra merel on tekkinud polaarfrondil laine, mistõttu 18. juulil saabub korraks soe õhumass Eesti kohale. Järgmiseks päevaks satume taas polaarfrondi tagalasse, mistõttu ilm ei ole paar päeva südasuvine (jahe, sagedaste sajuhoogudega).
Polaarfront on tüüpiline parasvöötmetsüklonite tekkimisala. Paari päeva pärast tekkiv tsüklon ongi siis just sellist päritolu. Sellele paneb aluse praegu itta liikuv soe ja niiske õhumass - barokliinsus suureneb. Barokliinses tsoonis on sooja ja külma õhumassi advektsioon, mistõttu seal on soodsad tingimuste keeriste (tsüklonite) tekkeks.
17. juulil võis näha lausa ideaalset polaarfronti tsüklonite seeriaga. Sellest lõuna poole jääb südasuvine ilm, põhja poole aga jahe, tuuline ja mõnel pool (väga) sajune ilm. Allikas: Berliini Vabaülikool
Päikeseloojang 16. juulil polaarfrondi tagalas (Laagri)
Kondensjälgede vari kõrgrünkpilvedel (Tartu, foto: Kalle Soo)
kui suur on 18.07 äikese tõenäosus?
VastaKustutakas järgmise nädala soe õhumass toob ka +30 kraadi?
Äikese tõenäosus jääb 70-90% vahele.
VastaKustutaTunduvalt soojemat ilma ootaks järgmise nädala keskel ja teisel poolel ja kuni 25-27 kraadi (kui muidugi on piisavalt päikest, sest kraadid on antud vastavalt õhumassile, kui suurem osa päevast selge).
Kui Loode-Venemaal tekib antitsüklon, siis jääb see õhumass kauemaks ja temperatuur tuleb nädala teisel poolel ka kõrgem.
Miks euroopa mudel seda kuuma järgmiseks nädalaks ei näita?
VastaKustutakas järgmise nadala sooja-/kuumalaine on 100% kindel?
VastaKustutaNäitab küll ja juba mitu päeva.
VastaKustutaPõhja-Venemaal on mitmeid päevi olnud temperatuur 30 kraadi juures ja kohati rohkemgi. Selle õhumassi jõudmine edela poole on määratud tekkiva tsükloniga. Kuna see tsüklon tekib tõepoolest kindlasti, siis seetõttu saab seda öelda ka õhumassi liikumise kohta Põhja-Venemaalt Läänemereni.
Aga nagu öeldud, siis see, kas see on paar päeva või pikemalt, sõltub jällegi antitsüklonist, kas ja kus see tekib või liigub.
Millegipärast on tunne, et oodatakse midagi erilist. Kuna rannailma on tegelikult olnud ju üle 2 kuu (väike paus oli juunis), siis on praegune jahedam ja peatselt ka sajusem ilm väga värskendav. Kui nädala alguses tuleb jälle üle 20 kraadi sooja, siis taastub ju südasuvine ilm, mis tähendab parimal juhul 25 kraadi või veidi enamgi. Praegune ilm ei ole südasuvine, sest see on määratud polaarfrondi asukohaga, viimane on hetkel lõuna pool. Ometigi on tegu ikkagi südasuve osaga. Polaarfrondi läheduses on barokliinne tsoon, mis tähendab aktiivset tsüklogeneesi.
Nagu ühes eelmises vastuses juba öeldi, siis 30 kraadiks peaks tekkima ikka õigesse kohta antitsüklon, mis pole üldse kindel.
Kas nende õhumasside ja hoovihmadega kaasneb ka äike?
VastaKustutatuleohtlik kagu-eesti saab täna jälle leevendust.
VastaKustutaEMHI lollitab rahvast mõnuga:
VastaKustutaPühapäevast kolmapäevani (21.07-24.07.) sajab kohati hoovihma. Puhub loode- ja põhjatuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s, alates teisipäeva õhtust tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 8..15, mõnel ööl kohati 6 kraadi, päeval 17..21°C, kolmapäeval peaks õhutemperatuuri maksimum tõusma paari kraadi võrra kõrgemale.
Üle-eile oli viimases lauses sõna "esmaspäeval", eile "teisipäeval". Jäelikult homme "neljapäeval".
Haledalt naljakas :D.
wetterzentrale näitab 30.07 hispaaniasse 850 hpa pinnale temperatuuriks lausa +30 kraadi.
VastaKustutakas see on erakordne? milline oleks oodatav päevamaksimum 2m kõrgusel?
Tuleohuhoiatus antakse siis, kui indeks on üle 7000.
VastaKustutaJah, nädala teisel poolel on tegu jaheda, kuid niiske ja labiilse õhumassiga, mistõttu äikest ilmselt tuleb.
850 hPa isotermi kohta kehtib reegel: liita aluspinna temperatuuri saamiseks 10-15 kraadi juurde. 30 kraadi tähendaks siis 2 m kõrgusel 40-45 kraadi. Sellist temperatuuri (üle 40 kraadi) on Pürenee ps-l siiski praktiliselt aastal.
Igaljuhul on see saabuv sügisilm rannalistele trööstitu, kuna jahutab vee ära ning saabuv soojalaine suudab vee soojaks teha ajaks, mil ise juba taandub.
VastaKustutaIlmselt ei ole sellist ilma, mis sobiks kõigile ja kõigeks. Suve esimene pool on pakkunud rannailma juba enam kui küll, kuid ilmselt lohutab see neid vähe, kel just nüüd puhkus, sest tahaks ju südasuvest saada täiel määral osa.
VastaKustutatäna küll palju vihma ei tule.
VastaKustutasajualad liiguvad lääneloodest idakagusse.
VastaKustutaKui suur on homme hommikul ja päeval äikeseoht?
VastaKustutaLiisa.
Kui võtame aluseks 4 ilmakaart, siis liiguvad läänest itta, kui 16 ilmakaart, siis nii nagu ütlete. Seda, mitme ilmakaare alusel nii kirjutasin, ei täpsustanud.
VastaKustutaLääne-Eestis on mõnel pool juba üle 5 mm sademeid tulnud. Sellest piisab, et keskmine tuleoht kustutada.
Äikese tõenäosus on 50-70%. Sisemaal küll prognoositakse suuremat tõenäosust, kuid peab arvestama, et meri on soe, eriti saabuva külma õhumassi suhtes. Seetõttu võib äikest ka merel olla.
Kas siis on lootus öist mere kohal olevat äikest ka näha?
VastaKustutaMinu seisukohast lähtudes vedas, et äike Tallinnast lõunakaares ja idakaares tekkis/möödus, sest äikesepilved on eemalt kenad ja oodatud. Kohal olles on nad sünged ja hirmsad.
Liisa.
Jah, need liikusid ära kagu poole. Mingi võimalus on öösel kindlasti, sest jahe õhumass võib sooja mere kohal labiilsemaks muutuda. Aga see siis ilmselt hommikupoole ööd, kui üldse.
KustutaTere,
VastaKustutaMina näen,et euroopa mudel ei luba mitte mingit kuumalainet samas kui GFS näitab üha kindlamat kirdest tulevat kuuma (850hPa pinnal 15 kraadi).
Tundub,et ka eesti ilmateenistus järgib euroopa mudelit,sest nädala prognoosis kolmap-neljap mingit kuumalainet ei kajastata.
Endine EMHI arvestab ainult Euroopa mudeliga, GFS jäetakse välja.
VastaKustutaEuroopa mudeli praegune arvutus näitab kirdest väga sooja õhumassi jõudmist 23. juuliks Eesti kohale, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1202.html. Seetõttu saab endiselt jääda väljakäidud prognoosi juurde, et Põhja-Venemaalt jõuab väga soe õhumass tsükloni põhjaservas Läänemereni.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMäletan toda suve väga hästi. Olin siis Tartu külje all Eerikal EPMÜ rohumaaviljeluse instituudis praktikal. Üks tollane juuliäike on hästi meeles - taevas tõmbus mustaks kui pajapõhi ja ilm läks väga pimedaks. Nii pimedaks, et õppehoone juures tänavavalgustuslambid põlema süttisid. Täpset kuupäeva ei mäleta, aga kell oli kusagil 15 paiku. Ning siis tulid paduvihm ja rahe. Tugev tuul muidugi ka. Mul oli suur hirm, et rahe autot ära ei lõhuks. Õnneks jäi siiski terveks. Tol aastal oli üldse huvitav suvi: varsti hakkasid mööda Pärnu-Tartu teed kihutama vilkuritega kiirabiautod metanoolitragöödia ohvritega ja siis tuli kurikuulus 9/11 Ameerikas.
VastaKustuta