neljapäev, 18. juuli 2013

Helkivad ööpilved 18. juuli öösel

18. juuli öösel oli käesoleva aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng. Mesosfääri kuni viimase kümnendini pole prognoositud, ehkki nüüd on eksperimendi korras püütud seda teha. See põhineb planetaarsetel (Rossby) lainetel, mis põhjustavad mesosfääri soojenemist või jahtumist. Jahtumisega ongi siis need pilved seotud. 
Paar pilti 18. juuli ööst, kohaks Laagri:




Üks pilt ka Tartust, foto - Kalle Soo:

26 kommentaari:

  1. selline kohutav külm küll välja ei kutsu!

    imelik on see, et leitsakuga pole neid kunagi näinud.

    VastaKustuta
  2. Laagris oli öö piisavalt soe, et T-särgiga neid kahe tunni vältel pildistada. Ilmselt siis olite kuskil kaugemal sisemaal, kus sooja vähem kui 10 kraadi. Nii või naa, looduse vaatlemisel ja jälgimisel ei saa olla mugavus prioriteediks, teatav ebamugavus käib väga sageli asjaga kaasas.
    Kuuma ilmaga võib neid olla, aga tavaliselt on siis nad nõrgad ja rohkem horisondi kohal. Selline olukord oli näiteks 2010. a paaril korral.
    Nende teke on seotud planetaarsete lainete sellise faasiga, mis põhjustab mesosfääri jahtumist. Selles faasis on Eestis tavaliselt jahe(dapoolne) ilm, st polaarfrondi tagala.

    VastaKustuta
  3. Ka Tartus liigse jaheduse üle kurta ei saa, öödki on piisavalt soojad, et arvutiga rõdul istuda. T-särgiga hakkab vahepeal palavgi. Kui kaua ööpilvi siin jälgida võis, ma täpselt ei teagi, ei taibanud pidevalt taevasse vaadata. Peale seda, kui ma pildi tegin, neid enam väga kauaks polnud, juba 10-15 min. hiljem olid nad muutunud palju nõrgemateks.
    Pilk radari- ja sat. pildile annab aga lootust, et mõnel pool saab ehk nautida välkuvaid ja paukuvaid "päevapilvi".

    VastaKustuta
  4. siis ma lähen ja ütlen pilvedele, et ärge paukuge minuga või saate molli.

    tundub, et te mõlemad üritate näidata, et kui ''kõvad vennad'' te olete. +10..+15 kraadi on t-särgiga olemiseks liiga jahe.

    ega ma ei imestagi, kui jüri varsti blogis ei suhtle ega kalle ka, kuna pärast selgub, et olite vahepeal haigeks jäänud ;).

    VastaKustuta
  5. Radari järgi tundub, et Tallinn pääseb Pärnuni ulatuva pagijoone sadudest.

    Järjekordne äike Saaremaal. Edu äikeseliseima paiga tiitli kandmisel suvel 2013.

    VastaKustuta
  6. 13.16 - Laagris oli sooja 17 kraadi. See on öö kohta päris soe.
    Kui te ei suuda mõista seda, et temperatuur võib erineda Eesti piires päris palju ega ole nõus pisut oma mugavustest ohverdama või ei saa aru, miks mõned inimesed seda teevad, ei anna alust veel oma ignorantsuse demonstreerimiseks.

    13.20 - Jah, äike on nii Saare- kui Pärnumaal tekkinud.

    VastaKustuta
  7. Mis minusse puutub, siis 5-korruselise paneelmaja 3. korruse rõdul on öösel oluliselt soojem kui kusagil lagedal väljal. Suure maja raudbetoonkonstruktsioonid salvestavad päeva jooksul endasse arvestataval hulgal soojust. Sestap pole ka mingit mõtet sellisesse kohta isiklikku ilmajaama üles seada (v.a. baromeeter). Mingi termomeeter mul ka siiski on, tõsi küll, kalibreerimata ja küsitava täpsusega laiatarbekaup. Eks ma võin ju täna öösel huvi pärast vaadata, kui palju erineb siin temperatuur nt. Tõraveres või füüsikahoone katusel asuva ilmajaamaga võrreldes (ka viimase puhul peaks soojuskiirgus mõõtetulemust mõjutama).

    VastaKustuta
  8. Jüri,kas see mis praegu radaril liigub, jõuab ka Tartusse?

    VastaKustuta
  9. 15 minutiga on lõuna-eestis ja liivi lahel rünksajupilved tekkinud!

    jah, tartusse jõuab küll täna äikest. põhja-eestisse mitte.

    VastaKustuta
  10. kas homme läheb väga jahedaks

    VastaKustuta
  11. Ja jälle saab kagu-eesti leevendust :D

    VastaKustuta
  12. Tartu äike ei jõudnud

    VastaKustuta
  13. nagu näha, siis ilmal on mälu. mai soojad ilmad olid seekord juuli arvelt.

    VastaKustuta
  14. kas täna öösel on Põhja-Eestis äikesevõimalus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 13.58 - Ei olnud vahepeal arvuti taga. Ilma hetkeseisu puudutavad küsimused on teretulnud, kuid operatiivset vastamist ei saa garanteerida. Sellega tuleb kindlasti arvestada.
      Harjumaal on tekkinud kagusse liikuv äike, kuid kas see Tartumaani jõuab, eks paistab.

      15.29 - Öösel jõuab kohale jahe õhumass. Seetõttu on järgmine päev ilmselt tuuline ja sooja alla 20 kraadi.

      16.54 - Ilm ja tsirkulatsioon laiemalt on looduse muutlik komponent. Loomulikult on seetõttu jahedamaid ja soojemaid perioode. Kui seda ei suudeta mõista, pannakse oma fantaasia tööle ja mõeldakse välja rahvaluulelisi seletusi või hakatakse koguni loodust isikustama. Seda pole aga üldse vaja.

      18.03 - Mingisugune võimalus on, sest jahe õhumass võib sooja mere kohal labiilsemaks muutuda.

      Kustuta
  15. tundub, et briti sartel on tänavune juuli üks soojemaid!

    VastaKustuta
  16. See kehtib ilmselt ainult juuli kohta, sest blokeeriv antitsüklon on seal olnud napilt kaks nädalat.

    VastaKustuta
  17. Vastuseks anonüümne 13:16-le: äikesepilvele on põhimõtteliselt täiesti võimalik "molli anda". Eeldusel muidugi, et on olemas piisaval hulgal hõbejodiidi, mille saab kas lennukitelt pilve pihustada või siis rakettidega sinna tulistada. Mis see muidugi maksma läheb, seda ei viitsi isegi välja arvutama hakata kuna sel tavainimese jaoks (kui sa just Bill Gates pole) niikuinii mingit tähtsust pole. Ega hõbejodiidki pilve olematuks muuda, see vaid "sunnib" pilve sobivas kohas ja sobival ajal tühjaks sadama (http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5bejodiid ). Kasutatakse seda nt. Moskvas maiparaadide ajal, et ilm ilus ja päikeseline oleks. Samuti kasutas USA armee seda Vietnami sõja ajal, et teed vihmasadudega raskestiläbitavaks muuta ja vietkongi võitlejatele sõjamoona vedamist raskendada. Nõukogude ajal olid "lõunaosariikides", st. Kasahstanis jm. sealkandis olemas rahehävitusüksused, mis võimsatesse rünksajupilvedesse eelmainitud kemikaaliga täidetud reaktiivmürske tulistasid ning sedasi pilve arengut faasini, kus see võiks purustavat rahet anda, takistasid.

    Aga rääkides öistest temperatuuridest, siis, nagu ma juba mainisin, võtsin nõuks täna öösel väikese temperatuurivõrdluse teha. Hakkasin oma termomeetrit uurima ja avastasin, et sel piiritusega täidetud klaastoru võib oma 5-6 kraadi ulatuse üles-alla liikuda. Selline mõõteriist oleks juba kaugel mingistki usaldatavusest. Kuid ma avastasin, et selle klaastoru saab ümbritseva plastkesta seest (millele on trükitud skaala) välja võtta. Mis tähendab, et põhimõtteliselt võiks seda üritada kodusel teel justeerida. Oli ainult vaja leida sobiv temperatuurietalon, st. keskkond või keha, mille temperatuur oleks esiteks teada ja küllalt stabiilne ning mis jääks termomeetri mõõteulatusse (-40...+50 kraadi). Kuna oli juttu võimalikust haigeks külmetamisest, siis viis see mind mõttele kasutada temperatuurietalonina iseenast. Nii ma siis otsisingi kapist meditsiinilise kraadiklaasi välja ja pistsin omale kaenla alla. Nagu arvata oligi, sain tulemuseks igati normaalse kehatemperatuuri e. 36,5 kraadi. Seejärel panin kaenla alla kestast välja võetud välitermomeetri, hoidsin seda seal mõne minuti ja kohta, kuhu piiritusesammas lõpuks pidama jäi, tegin markeriga väikese märgi. Siis panin termomeetri skaala sisse tagasi, seadsin tehtud märgi täpselt 36 ja 37 kraadi vahele ja kinnitasin käepärast olnud sanitaarsilikooniga. Nüüd see riistapuu loodetavasti lausa aiateibaid enam ei näita.

    VastaKustuta
  18. olen küll bill gates. räägin eesti keeles puha.

    VastaKustuta
  19. See öö pole vist eriti sobiv, kuna on pilvine ja tegu ka õhumassivahetusega.

    VastaKustuta
  20. Eks võib ju järgnevatel öödel korrata. Mingi erilise teaduseksperimendiga ju tegu pole, kortermaja rõdu vs. Tõravere vs. füüsikahoone.

    P.S. Tartu osaks said sedapuhku vaid tilkuvad õhtupilved. Veerand tundi vihma tuli, praegu on see lõppemas, äikest polnud.

    VastaKustuta
  21. Jah, seda kindlasti, küllap neid sobivamaid öid ka tuleb.
    Jõgevamaal arenes kl 22 paiku nõrk joonpagi, kuid see on juba nõrgenemas.

    VastaKustuta
  22. see oli radaril nagu uss. salvestasin radaripildid, kuna nii sümmeetrilist ja peenikest joonpagi pole varem radarilt näind.

    VastaKustuta
  23. veidi vähem kui tunni pärast hakkab põhja-ja loode-eestis uuesti sadama, kui see sajuala enne ei haju.

    VastaKustuta
  24. Südaöised mõõtmistulemused siis. Tõraveres 18,2; füüsikahoone katusel 17,9; rõdul 23 kraadi. Kuna mul on ka infrapunatermomeeter käepärast, mõõtsin ka maja välisseina temperatuuri, see jäi vahemikku 22...24 kraadi. Suunasin kiire ka majast ca. 10m eemal kasvavale puule, sealt sain kõige väiksemaks tulemuseks vaid 14,7 kraadi.

    VastaKustuta
  25. See sajuala ei kao, kuna frondil areneb laine, mistõttu võib sajuala laieneda öö jooksul.

    VastaKustuta