Ilmahuviline Egert Hobolainen kirjutab oma huvist meteoroloogia vastu ja pisut ka suve alguse ilmast.
Mind hakkas meteoroloogia huvitama 2010. a augustitormist. Olime läinud perega ja sõpradega Võsule mere äärde. Ilm oli väga kuum, lämbe ja taevas oli kaetud paksu vinega. Tuul oli suhteliselt nõrk ja soe. Taevas ei olnud eriti pilvi, kui oligi, siis mõni üksik kõrgrünkpilv ja rünkpilv. Oli õhtu ja hakkasime tagasi koju sõitma (Jõgevale). Tegime tee peal peatuse ja läksime poodi, peatus oli kuskil pärast Rakveret. Oli kuulda mürinat, aga pilve polnud näha, kuna peatus oli metsas. Kui metsast välja jõudsime, siis oli näha suurt väga tumedat pilve ja välkusid. Kui pilv jõudis pea kohale, siis oli väga tugev sadu ja tugev tuul, kuid välke oli vähe. Kui pilve alt välja jõudsime, siis olime Väike-Maarjas - seal oli olnud väga tugev tuul: kirikutorn pikali, katused lennanud ja puud murdunud. Teepeal oli mitmes kohas mitmetes hektarites puid murdunud. Põles ka kellegi kuur. Kodus oli kõik korras, aga elektrit polnud. Torm, millest läbi sõitsime, oli hiidpagi (ingl. k. derecho). Sellest ajast peale huvitavad mind igasugused tormid ja meteoroloogia.
See suvi on olnud erakordne, suvi on olnud väga soe-kuum ja äikeserohke. 9. mail tuli uus kuumarekord: kõige soojem oli Tiirikojal (28,7°C), kuid palju maha ei jäänud ka Kunda ja Tartu (28,4°C).
Tallinna uueks rekordiks on 27,6 kraadi (vana rekord oli 26,2°C, mis mõõdeti 1969. aastal) ja Tartus 28,4°C (vana rekord oli 26,9°C, mis mõõdeti samuti 1969. aastal). Äikeserohkuse kohta hetkel andmeid pole, aga arvatavasti on numbrid suured. Juunis oli ka soe ja äikeserohke, oli ka üks suurem torm minihiidpagi (ingl. k. miniderecho). Juuli on olnud ka siiamaani äikese rohke ja soe.
Näha on kraed, äikest ei olnud, oli pagi ja tugev vihm. Pildistatud Kaera külas Jõgevamaal (30.04.13)
Näha on rünksajupilve äikesega, see möödus, aga oli kuulda müristamist. Pildistatud Kaera külas (23.05.13)
Enesetutvustus: Egert Hobolainen (2000) käib Vaimastvere koolis, ilm-meteoroloogia hakkas huvitama 2010 aastast. Rohkem on meteoroloogiaga tegelenud viimased 2 aastat, huvitab ka loodus.
Loodetavasti meeldib minu lugu, tekkis soov seda kõigi lugejatega jagada.
VastaKustutama tahaksin teada,et kust kanal 2 oma ilmainfo saab,sest nende ilmaennustus on ikka üpris vale
VastaKustutaAmmu teada, et k 2 kuulub Norrale ja kogu ilmateave tuleb ka sealtpoolt.
VastaKustutatänavune juuli on üks äikesevaesemaid üldse!
VastaKustutaJutus on mõningaid ebatäpsusi: juuli on senini olnud pigem äikesevaene ja kuivapoolne (kuu pole ju läbi, seetõttu ei saa öelda veel, milline on juuli tervikuna); minihiidpagi polnud tegelikult suurem torm, vaid rünksajupilvede kogum, millel oli hiidpagi tunnused, kuid nõrgemalt, nii et ei klassifitseeru hiidpagiks.
VastaKustutaKanal 2 tellib prognoosi Norra firmalt WeatherOne.
miks kolmapäeva öö nii vastikult külm tuleb??
VastaKustutaSee oleneb õhumassist, pilvisusest, tuulest ja niiskusest. Kui kastepunkt on madal ja tingimused jahtumiseks soodsad, siis on ka jahe. 6-7 kraadi sooja oli ka mõnel eelmisel ööl ja midagi hullu polnud, eks see ole ju ka Eesti suvede osa.
VastaKustutaEndine EMHI ilmselt arvestab sellega, et Soome jõudnud tsükloni tagalas jõuab kohale jahe õhumass.
Tere Jüri,
VastaKustutaKas täesti läheb nädala lõpus külmaks,nagu EMHI prognoosib?
Kas kuumalaine jääb tulemata?
Päris soe õhumass saabub Eesti kohale 18. juuliks ja on siin üks päev, nagu varem öeldud. Sooja tuleb õhumassi arvestades, kui on vähegi päikest, kuni 25 kraadi.
VastaKustutaKuumem õhumass jõuab Eestisse pärast 20. juulit kas kirdest või idast olenevalt tsükloni asukohast ja liikumisest. Vähemalt esialgu pole see eriti tuntav, kuna ilmselt on üsna sajune ja pilvine, kuid 20 kraadini või veidi kõrgemale temperatuur ikka tõuseb. Hiljem, kui tsükloni mõju väheneb ja on rohkem päikest, tuleb õhumassi arvestades sooja vähemalt mõnel pool üle 25 kraadi.
18.-21. juulil on jahedas õhumassis sooja 15-20 kraadi.
ma küll nii kindel ei ole. kust mingi elektroonika teab, et looduses tekib nädala pärast tsüklon asukohaga meist lõunas või kagus? samahästi tekib väheaktiivne rõhuväli ja on jahe ilm.
VastaKustutaSelline arvamus näitab, et teil pole prognoosimisest ettekujutust või olete millestki valesti aru saanud.
VastaKustutaSelleks, et prognoosida mingi objekti tulevikku, on vaja teada selle minevikku, nii ka atmosfääriga. Kui on ilmakaardid vaatlusandmetega olemas, siis saab ju analüüsida, mis hakkab edasi juhtuma.
Varem tehti seda käsitsi, nüüd on selleks olemas mudelid, mille sisendiks on vaatlusandmed. Nendega tehakse mitmesuguseid arvutusi, mille tulemusi siis näeb näiteks prognooskaartidena.
millal siis põhja-eestis nende järgi vihma sajab?
VastaKustutaradar praegu näitab, et kagu-eesti saab lõpuks leevendust.
Esimene võimalus on 18. juulil, kui on ka üsna arvestatav äikesevõimalus. Ilmselt liiguvad sademed läänest itta või edelast kirdesse. Seejärel on nädala lõpus oodata päris ulatusliku tsükloni teket lähipiirkonnas, siis peab sajuga arvestama samuti põhja pool.
VastaKustuta