GFS mudel arvutas uue aasta alguseks väga huvitava arengu. Näha on, et Briti saartel areneb soe blokeeriv antitsüklon. Samal ajal süveneb Venemaa lääneservas ulatuslik tsüklon, mille lääneserva mööda jõuab Põhja-Jäämerelt eriti külm õhumass meieni.
NB! Seda mudeli pakutud varianti ei tasu tõsiselt võtta, arvestades ajalist mastaapi ja sellega seotud määramatust! Kuid see näitab, et ka selline areng on võimalik. Muide, säärane areng, et tsükloni tagalas saabub siia eriti külm õhumass, on juba kolmandat korda esile kerkinud. See näitab seda, et sellise variandiga peab arvestama, aga praegu pole see veel pidevalt välja tulnud.
NB! Seda mudeli pakutud varianti ei tasu tõsiselt võtta, arvestades ajalist mastaapi ja sellega seotud määramatust! Kuid see näitab, et ka selline areng on võimalik. Muide, säärane areng, et tsükloni tagalas saabub siia eriti külm õhumass, on juba kolmandat korda esile kerkinud. See näitab seda, et sellise variandiga peab arvestama, aga praegu pole see veel pidevalt välja tulnud.
Üldiselt on mudelid hakanud aasta lõpuks pakutud sulast üha enam loobuma, sest ehkki Atlandi ookeanil toimuvad väga aktiivsed protsessid ja mõned tsüklonid on väga sügavad, ei tundu sedamoodi, et need jõuaksid aktiivsetena siia.
mida see `eriti külm` õhumass temperatuurides võib tähendada?
VastaKustutaSee sõltub ilmaelementidest - milline on tuul, pilvisus jne. Kui on selge ja vaikne, siis -20°C isoterm tähendab minimaalselt -30°...-35°C ja -25°C isoterm kuni -37°...-40°C. Tuulise ja pilves ilmaga on temperatuur -25°C ümber.
VastaKustutanonäete ongi võimalus nn. ida-või kirdetsükloniks, millekohta eile küsisin :D.
VastaKustutakusjuures ma küsisin seda juhuslikult, ilma, et oleksin sellist mudelarvutust enne märganud :).
nüüd teine teema:
miks sulast loobutakse?
ma olen küll üsna kindel, sest samahästi võib ka kõrgrõhkkond nõrgeneda ning see vastik edela- ja läänevool siia sula tuua.
ning te mingis hiljutises postituses mainisite, et suladeta talved on haruldased..
Mingit ida- või kirdetsüklonit ei ole mudelites välja tulnud. See näitab, et saite millestki täiesti valesti aru. See, millele viitate, on ikkagi lõunatsükloni variant, sest tekib olemasoleva lõunatsükloni põhjaservas. Lisaks liigub see põhja või kirde poole, mitte aga läände või edelasse. Tsüklonite klassifitseerimisel on määravaks asjaoluks ka trajektoor.
VastaKustutaKuna kättesaadavad mudelarvutused hõlmavad kaht nädalat, siis suure määramatuse tõttu on seal ka suured fluktuatsioonid. Sellel pole mingit konkreetset põhjust, miks sula vähem on hakatud näitama, lihtsalt arvutustes on see variant rohkem esile kerkinud.
Praegu on jälle hakanud soojem variant uuesti esile kerkima. Miski ei välista, et see võiks asenduda uuesti külmema versiooniga.
Paljud inimesed muide tervitaksid sula tulekut.
Mõelge palun viimase 10-15 aasta peale tagasi ja öelge, mitu suladeta talve on olnud? Ilmselt mitte ühtki. Mind üllatab, et teile on see uudiseks, sest kui elate Eestis, siis on ju olemas kogemus sellest, et igal talvel on sulasid.
Ma mainisin ainult seda seetõttu, et leidub arvamusi, nagu oleksid pikad (kuu ja kauem) suladeta perioodid Eesti puhul tüüpilised, kui nii see pole kindlasti. Jällegi mõelge oma kogemusele. Ma olen 1998. a.-st teinud ilmavaatlusi ja selliseid pikki suladeta perioode võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.
jah, see on minu arvamus.
VastaKustutaelan küll eestis ning on kogemus suladega talvedest.
minu suhtumine sulasse on täielikult negatiivne. see pläga, räpasus, sopp, vihmasadu, must maa + veel niigi pime periood - üldsegi ei vasta mu ootustele. see on masendav. isaks muutub ka lumi ebameeldivalt märjaks ning uuesti miinuskraadide puhul jäiseks.
sulad olengi elanud masenduses üle. seega kui sula juba tuleb, jäägu niikauaks, et lumi sulab ja tuleb uus maha. teine võimalus oleks, et jäisele lumele tuleks kohev peale.
kas te saaksite nende piltide otselingi ka anda, kust nende kaartideni saab?
VastaKustutama ei saa saksa keelest aru ning ei leia neid kaarte portaalist..
Jah, ma eelistan ise ka pidevat külma sulale, kuid ma ei saa siiski kuidagi tõdemata jätta, et see suurendab muutlikkust ja muudab talved huvitavamateks ja vaheldusrikkamateks. Siiski oleks parim variant vast selline, et on mõned talved, kus on sulasid ja siis on sellised, kui neid ei ole, st lumi tuleb maha ja kevadeni pole üldse sulasid.
VastaKustutaJah, ilmakaardid on olemas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Kui juba rääkida eelistustest, siis peaksin Teile majanduslikust seisukohast vastukaaluks ütlema, et soojad talved on inimese rahakotile meeldivamad. Seda eelkõige kütte (autokütus, elekter, toasoe), riiete, teehoolduse (lumevedu), jäämurdmise ning ka tervise kulutuste seisukohast. Ma ei mõista, kust on viimastel aastatel meedias levinud väide, et soojadel talvedel on grippi ja viirusnakkusi rohkem. Vaadakem Kesk-Euroopasse. Kas sealsed talved on kuidagi korreleerunud haigestumiste sagedusega? Minu teada mitte. Minu meelest oli 2007/2008 talv vägagi mõnus. Kõrgustikel sai suusatada, linnades sai muretult liigelda. Ei pidanud kasukat kandma. Arved olid mõistlikud. Majanduslikust seisukohast (mis on ju määrav) oleks targem "soovida" sooja talve, kui külma. See on minu arvamus.
VastaKustutaJah, ei vaidle vastu, aga siis peaks talv väga soe olema, et lumega seotud kulutused ära kaoksid. Kui räägin isiklikust perspektiivist, siis vaatamata kõrgematele kulutustele eelistan ikkagi lumist talve, kui talv läbi kestvat sula. Eks Eesti kliimale ole see (lumine talv ja väga külmad perioodid) kohane.
VastaKustutaMulle tuleb meelde juhtum ühe tuttavaga, kes kolis Vahemere äärde, et vältida siinseid talvi. Paari aasta jooksul tüdines ta lumeta talvedest ära ja tuli Eestisse tagasi, öeldes: "Olgu nende kulutuste ja lume/külmaga seotud ebameeldivustega kuidas on, aga talvel peab ikkagi olema lund, sest oleme ju põhjamaal." Jagan seda arvamust.
Käisin 4 aastat tagasi talvel Kanaaridel. Alguses oli tore, sest iga päev paistis päike ja ilm oli suviselt soe. Siiski mõne aja pärast tüütas ühetaoline ilm ära ja otsustasin enne nö puhkuse lõppu tagasi tulla, sest Eesti ilma omaduseks on muutlikkus ja ettearvamatus, ilma milleta ei kujutaks elu ettegi. Ka teistele sooja ja/või ühetaolise ilmastikuga kohtadele, kus käinud olen, eelistan kindlasti kodumaist ilma selle kogu muutlikkuses ja üllatavuses. ETV 2 peal on lühisari Maast, kus on palju atmosfäärist juttu ja esimeses osas ütles sarjajuht Inglismaa ilma muutlikkusest rääkides, et see lisab elule vürtsi.
Kokkuvõtlikult ütleksin nii, et jah, ilma muutlikkusel, lumistel ja kùlmadel talvedel on oma varjupool, kuid tuleks õppida sellest ikkagi rõõmu tunda, mitte unistada, et kui oleks nii- ja naamoodi, oleks palju parem jne. Seega, kui tulebki sula talv, siis tundkem rõõmu soojast ilmast ja väiksematest kulutustest, kui on püsiv ja lumine talv, siis tundkem rõõmu looduse ilust või suusatamisest ja nõnda edasi. Ühe postituse kommentaaris kirjutas keegi, kui palju talle meeldib pakane ja miks - ma võtan sellest suhtumisest kindlasti eeskuju.
hei.mida tänane seis ütleb. kas sula tulek on kindlam? Kas jääb ka püsima?
VastaKustutaTere, ma arvan, et siin võivad olla suured erinevused sisemaa ja saarte(rannikute) vahel. Sellisel juhul sula ei pruugi kõikjale jõuda, kuid saartel ja rannikul on see tõenäoline.
VastaKustutaIlmselt antitsüklonaalne ilm saab otsa, selles on mudelid üksmeelel, aga sealt edasi sõltub tsüklonite trajektooridest ja aktiivsusest. Sula jõuab igale poole vaid siis, kui Eestist möödub põhja poolt piisavalt aktiivne tsüklon. Selles osas muutub prognoos pidevalt, mõnel hetkel pakutakse varianti, et Eestini küll jõuab läänetsüklon, aga see on täitumas ja sellisel juhul sula ei jõua kindlasti kõikjale. Mõnel teisel juhul pakutakse, et tsüklon jõuab aktiivsena kohale ja sel juhul on sula ulatuslikum.
Kui oletame, et ootame ilmamuutust 26. detsembril, siis on teatava kindlusega võimalik öelda seda, mida muutus kaasa toob ja mis hiljem võib saada, mitte varem kui 23. või 24. detsembril.
Kui tegu on kiiresti muutuva ilmaga, siis ei ole mõtet midagi kindlat öelda 3 või 5 päeva varem. Kunagi, kui ETV-s Terevisioonis tegin neljapäeviti ilmakommentaare, ütlesin, et kaks päeva on vast mõtet ilma ette vaadata, kui on soovi pisut tõsisemalt võtta. Jään üldjoontes selle juurde, kuigi pean täpsustama, et teatud juhtudel võib prognoosi usaldusväärseks pidada ka nädala aja peale. Praegune nädal on kindlasti selliseks näiteks.
Külma tahaks küll jah hermsasti kohe. Sula ei ole oodatud, ajavad teeolud vastikuks ja üldse pole nii hea väljas olla kui stabiilse külmaga.
VastaKustuta