teisipäev, 18. detsember 2012

Läänevool on juba mitu päeva tugev, aga meil siin külmeneb. Miks?

Paras aeg on endale selgeks teha, mis on NAO indeks:  http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/06/nao-indeksist.html
NAO on kindlasti kõige tuntum, kuid Atlandi ja Euroopa kohta on veel väga palju teisigi indekseid ja tsirkulatsioonide klassifikatsioone, mis sobivad mingiteks muudeks olukordadeks paremini. Näiteks Eesti ilmastikku kirjeldab väga hästi veel Wangengeim-Girsi klassifikatsioon, milles on läänetüüp, põhjatüüp ja idatüüp (vastavalt W-, C- ja E-tüüp). Praegu mõjutab Eestit juba pikemat aega idatüüp, sest õhuvool on kas lõunast või kagust ja talvel on see õhutemperatuuriga Eestis negatiivselt korrelatsioonis, mida saamegi tõepoolest nüüd tunda.
Küsimus postituse pealkirjas:
Jah, tõepoolest on juba mitu päeva Atlandi ookeanilt Euroopale väga võimas läänevool ning üldse lääne pool toimuv on väga aktiivne, mõnel päeval isegi tormiline, kuid meil on siin ilm ainult rahunemas ja külmenemas. Jällegi on põhjus Venemaa püsivas antitsüklonis, mis ei lase Atlandi ookeani mõju siia, ükskõik kui tugev läänevool ka ei oleks. See lõikab selle lihtsalt ära ja nii jääb Eesti ja üldse Läänemere ümbrus kontinentaalse õhumassi mõjutada. 
Sellel 15. detsembri ilmakaardil on näha väga võimas mitmeosaline tsüklon, millega on seotud võimas läänevool, aga Venemaa antitsüklon lõikab selle Kesk-Euroopa kohal ära. Nii jääb Eesti kindlalt kontinentaalse õhumassi mõjutada.
Järgmine ilmakaart paar päeva hiljem. Olukord ei ole muutunud - Atlandi ookean ei pääse kuidagi mõjule.

Pikemas perspektiivis on mudelid arvutanud uue antitsükloni keskme tekkimist Skandinaavia kohale. See hoiab jätkuvalt Atlandi mõju eemal. Aga niipea, kui selle mõju kaob, siis on tee tsüklonitele vaba ja ilm muutub kardinaalselt.

8 kommentaari:

  1. kas seega on kõrgemal +kraadid?

    VastaKustuta
  2. Kõrgemal - saan aru, et mõtlete suuremaid laiuseid?
    Jah, Atlandi ookeanil ulatub sulailm tõepoolest Islandini välja, aga juba Skandinaavias on praktiliselt igal pool ikkagi külmailmadega tegemist, kuna jällegi on siin mängus antitsükloni mõju.
    Kui mõni aktiivne tsüklon jõuab Norrani, siis on seal rannikul ilmselt sula polaarjooneni ja kaugemalegi välja. Sellise variandi on näiteks GFS arvutanud aasta lõpuks, kusjuures Eestis ja Kesk-Euroopas on samal ajal külm talveilm, sest soojust sinna esialgu ei transpordita. Mõistagi on see vaid praegune arvutus, nii pikk ajaline mastaap tähendab suuri muutusi igas uues mudelijooksus.

    VastaKustuta
  3. ma mõtlesin pigem otseses mõttes 'kõrgemal' :)

    aga tänud selgituse eest ikkagi!

    VastaKustuta
  4. Selge, mind tegelikult väga üllatab, millest arvamus, et kõrgemal atmosfääris võiksid praegu olla plusskraadid? Või pidasite silmas midagi muud(mingit konkreetset piirkonda, ajahetke, sündmust)?
    Kui räägime Eesti kontekstist, siis praegu ega lähitulevikus ei ole kindlasti terves troposfääris meie kohal kuskil üle 0 kraadi. See võiks juhtuda ainult siis, kui jääksime mõne väga aktiivse läänetsükloni lõunaserva või lõunatsükloni idaserva.

    VastaKustuta
  5. Tere! Päris huvitav arutelu siin. Mind ikkagi huvitab, miks on talvisel ajal Venemaa antitsüklon kordades tugevam. No oletame, et akna taga on suvi, siis peaks ju vastupidi meil olema kuum ja selge ilm (muidugi äikesevõimalusega, meri ju omast käest võtta). Aga paraku on meil suveilmad ebastabiilsemad kui talveilmad. Viimased talved tunduvad jätkavat ühtlast rada pidi - pikad, lumised ja külmad. Ehk ongi tegu hoopis kliima külmenemisega? Karl-Martin.

    VastaKustuta
  6. Ma arvan, et siin peaks aluseks võtma konkreetse statistilise materjali, sest praegune on lihtsalt muljete ja meeldejäänud olukordade põhjal tekkinud arvamus. Mul konkreetselt ei ole sellist tunnet, et Eestis on suved muutlikumad kui talved.
    Muide, mida mõista üldse muutlikkuse all? Näiteks talvised muutused õhutemperatuuris on hulga suuremad ja järsemad kui suvised, selle kohta on T. Paljak kirjutanud ka magistritöö, milles selgus, et talvedel on järsud ilmamuutused viimastel aastakümnetel vähenenud. Ka mõjutab maastiku ilmet väga oluliselt lumi - seega on (talvel) suur vahe, kas on sula ja maa must või on lumine ilm/lumi maas. Suvel aga pole ju lund, olenemata, kas meil on tegemist jaheda või kuuma ilmaga, mistõttu ka sedapidi võttes saame muutlikkust pidada talvel ikkagi suuremaks.
    Nüüd, kust on tekkinud arvamus, et talviti on meil kuidagi püsivam ilm kui suvel? Esimesena praegune olukord, teisena möödunud talvel jaanuari lõpp ja veebruari alguspool, siis veel aasta varem jaanuaris püsinud väga külm ja rahulik ilm, ent samas kõikidel neil talvedel oli ju ka väga muutlikku ilmastikku, mis kahvatub igasuguse suveilmastiku muutlikkuse kõrval - mõelgem aasta tagasi, mis detsembris toimus või eelmisel talvel veebruaris keskel ja lõpus toimunud muutustele ja nõnda edasi.
    Aga suved? Nii 2011. kui 2010. a. suvedel valitses praegusele sarnaselt Venemaal antitsüklon, mis tõi kuuma ilma. Kuna selle serv jäi Läänemerele, siis olid äikesed sagedased. 2010. a. suvel oli antitsüklon ju stabiilne peaaegu kaks kuud, millele annab võrdset otsida isegi talvisest ajast.
    Muide, Läänemeri niipalju ei loe, sest niiskus äikeste tekkeks saabub suvisel ajal kas Atlandi ookeanilt või Vahemerelt, vahel ka Mustalt merelt. Suurte äikeste otsene põhjus on tavaliselt õhumasside piiril toimuvad aktiivsed protsessid, seal on frontide tõttu õhu kerkimine soodustatud ja sellest ka siis suurem võimalus äikeseks. Kohalikud äikesed on jällegi teistsuguse päritoluga.
    Aga kuidas siis on, kas stabiilsemad on suvised või talvised antitsüklonid? Usun, et teie arvamuses on teatav tõetera sees, et talvised kalduvad püsivamad olema. Miks? Sest talvistes on õhk palju tihedam ja raskemini liikuv kui suvistes. Seega talvel on väga külmast ja tihedast õhust kergel niiskel ja soojal õhul palju raskem jagu saada, kuid suvisel ajal on lihtsam, kuna siis ju õhk hulga väiksema tihedusega.
    Ma ei tea, kas olete teadlik, kuid niiske õhk on kergem, sest vee molekulmass on väiksem kui õhu molekulmass (vastavalt 18 ja 29 g/mol). Suvisel ajal on aga ka kõige väiksema suhtelise õhuniiskuse korral õhumassi veesisaldus palju suurem kui talvel väga külmas, aga kõrge suhtelise õhuniiskusega õhumassis. Selle põhjuseks on maksimaalse võimaliku veeauru hulga sõltuvus temperatuurist - mida kõrgem see on, seda rohkem saab niiskust õhus olla.

    VastaKustuta
  7. kas eestis kunagi ka ida- või kirdetsükloneid on olnud ?

    VastaKustuta
  8. Sellist tsüklonite tüüpi, nagu ida- või kirdetsüklon, pole olemas. Nimetus peaks viitama sellele, et tsüklon on tekkinud kuskil meist ida või kirde pool ja tuleb siis sealt suunast. Selliste olukordade kohta puuduval mul andmed ja tähelepanekud.
    Küllaga on juhtunud, et mõni läänetsüklon on jõudnud Eestist ida või kirde poole ja hakanud sealt tagasi liikuma. Võimalik oleks ka selline olukord, et Venemaale jõuab lõunatsüklon, aga põhja pool on ees antitsüklon, mistõttu see võib läände liikuda.

    VastaKustuta