Paar märkust nende kommentaaride kohta: http://www.parnupostimees.ee/1076108/com/kulmad-joulud-toovad-palava-jaanipaeva/
1) Päris mitmes kommentaaris öeldakse, et jõuludeks lubatakse sula ja sellega juba arvestatakse. Jällegi peab arvestama, et kõik prognoosid toetuvad mudelitele, mille väljund muutub kaootiliselt nädala ja pikema perioodi kohta. Seega jäetakse arvestamata ka ajaline mastaap. Seega nii võib minna, aga mitte tingimata. Näiteks kl 12 GFS mudel näitas Eesti kohale antitsükloni keskme saabumist, mis välistab jõulude ajal sula. Järgmine uuendus võib samahästi näidata jällegi vastupidist pilti. Kindel on küll vähemalt nädalane külma ilma periood (miinimumid -25°...-30°C).
Kl 12 arvutused näitavad Eesti kohale antitsükloni keset, järgmine uuendus võib aga näidata hoopiski tsükloni keset.
2) Siit jõuame ühe teise kommentaari juurde, mis lõppes sellega, et väga külmaks ei lähe, kuna meri lahti. Läänemeri saab mõjutada õhumasse vaid siis, kui need tulevad üle mere. Kui õhumassid tulevad mandri poolt, siis on see ju mere mõjutamata ja seetõttu ei tähenda mere lahtiolek midagi, v. a. rannikualadele ja saartele ning sedagi siis, kui tuul on küllalt tugev ja mere poolt. Sama arvamus on ka sageli kevadel - kuna meri on külm, siis ei saa soojaks minna. Ometigi on praktiliselt igal kevadel soojalained saabunud juba aprillis ja vahel varemgi, kui meri alles vabaneb jääst või on vähemast veel väga külm. Seega ei saa meri ikkagi takistada soojade või külmade õhumasside jõudmist. Mere mõju on märkimisväärne saartel ja rannikualadel ning sedagi siis, kui tuul on küllalt tugev ja mere poolt, et mere mõju kanduks maismaale. Mõnekümne km kaugusel sisemaal on aga isegi siis mere mõju võrdlemisi väike.
Kokkuvõtlikult on Läänemeri kohalike kliimaerinevuste tekitaja, aga konkreetse ilma puhul võib selle mõju olla tühine või puududa, seda isegi rannikualadel, kui tuul on maa poolt või väga nõrk. Ka Saaremaa ja Hiiumaa siseosas on lahtise mere puhul olnud olukordi, et külma on üle 20°C, aga rannikujaamad näitavad vaid paari külmakraadi. Niisiis ei välista lahtine meri veel väga külma ilma. Seda tõestab ka järgnev nädal.
küsimus ülemise pildi kohta: juhul kui see +5..+10 kraadi isoterm eestisse jõuab, siis kui palju sooja tuleks?
VastaKustutakommentaar alumise pildi kohta:
25. dets.-i kraadide vahe on 18 kraadine. seega - kui suvehommikul lubatakse +30 kraadi, siis õhtul kell 22 juba +48 kraadi ;).
See on 850 hPa temperatuuriväli. Kuna suvel on aluspinna soojenemine tugev, siis on järelikult maapinna lähedal ka palju soojem, kui 850 hPa kõrgusel (tavaliselt võetakse standardiks 10-15 kraadi). Talvel, eriti novembrist jaanuarini, on ülekaalus jahtumine, mistõttu sellisest loogikast lähtuda ei saa.
VastaKustutaSeega, suvisel ajal tähendaks 0°C isoterm 850 hPa kõrgusel, et sooja on maapinna lähedal 10-15°C, aga talvisel ajal võib-olla selge ja vaikse ilmaga -5...-10°C (jahtumine ja sellest tulenev inversioon!), tuulise/pilvise ilmaga aga 0°C lähedal.
Ka praegu oli ju 850 hPa kõrgusel külma vaid 5-7°C, aga maapinna lähedal oli temperatuur kas sama või isegi madalam, ainult saartel oli soojem.
Ülemise pildi kohta: kui on pilves ja väga tuuline, siis oleks sooja umbes sama palju, vaiksema ja selge ilmaga napilt ehk plussis. Hea näide oli möödunud aasta detsembri lõpp, kui tormi toonud tsüklonite õhumassis oli sama palju sooja kui reaalselt maapinnal ka mõõdeti: soojematel hetkedel 5...10°C.
Alumise pildi kohta: selline loogika ei kehti. Talvisel ajal saavad temperatuurikõikumised olla palju suuremad. Võib juhtuda, et ööpäevas muutub temperatuur 30°C (2003. a. jaanuaris, T. Paljak kirjutas sellistest juhtumitest ka magistritöö), kuid suvisel ajal ei juhtu kunagi midagi sellist. Isegi kui on näiteks juulis mingil päeval üle 30°C, siis pärast külma õhu sissetungi võib temperatuur langeda kõige rohkem 10-15°C, sama ka soojenemisega - üksikutel juhtudel on võimalik, et näiteks hommikul on sooja 13-15°C, kuid pärastlõunal juba üle 30°C. Mida kevade või sügise poole minna, seda suuremaks lähevad ka võimalik temperatuurikõikumised. Seega tõlkides selle prognoosi muutlikkuse juulisse, oleks suvehommikul +12 või +14°C, aga pärastlõunal +30°C.
Jätsite arvestamata ka selle, et suvisel ajal on päikesel meil siin oluline mõju temperatuurile, praegu talvel aga ei ole. Seetõttu on suvel temperatuuri hästijälgitav ööpäevane käik tavaliselt olemas ka pilves päeval, mida aga ei ole praegu detsembris. Seega tuleks prognoosi tõlkimisel arvestada, et juulis ei ole temperatuuri maksimum kl 22, vaid ikka tavaliselt 14-16 vahel, kui on tugev sooja advektsioon, võib erandkorras ka olla kl 18 paiku, samas kui hommik selge, aga päeval läheb pilve ja sajule, siis võib juba kl 10-12 paiku maksimum olla.
http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index_mrf.shtml
VastaKustutaNAO indeks kisub positiivseks. Tundub, et see annab tunnistust läänevoolu kehtestumisele.
Tegelikult on NAO indeks juba mõnda päeva tugevalt positiivne olnud ja läänevool väga võimas, kusjuures see märgiti isegi ETV ilmateates ära.
VastaKustutaTuleb endale selgeks teha, mida NAO indeks üldse tähendab - rõhuvahet Põhja-Atlandi juhtivate rõhkkondade vahel, vt pikemalt: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/06/nao-indeksist.html
Niisiis ei pruugi cpc-s näidatav indeks olla piisavalt adekvaatne. Juba mõne päeva eest kujunesid Atlandil väga võimsad rõhkkonnad ja tekkis ülitugev läänevool, mistõttu NAO indeks oli tegelikult positiivne, aga kuna mõõtmisjaamad ei tabanud rõhutsentreid, siis on seal indeks koguni negatiivne.
Niisiis, olgu see läänevool nii võimas kui tahes, ei pääse see siin mõjule, kui läheduses püsib võimas antitsüklon. Nagu ma ühes postituses kirjutasin, niikaua kui püsib Venemaal võimas antitsüklon, pole vahet, mis Atlandil toimub - see ei pääse lihtsalt mõjule. Mõelge viimastele päevadele, mis toimus Euroopas ja mis oli/on siin.
Seega, kui seda Venemaa antitsüklonit ei oleks, siis näeksime praegu lumest ainult und - mõelge sellele, mis oli täpselt aasta eest.
Mis juhtub tulevikus? Kui antitsüklon kaob või liigub kaugemale itta, siis pääseb Atlandi mõju kohe ka siia, kusjuures selleks pole vaja erilist NAO indeksit, sest miski pole ju tsüklonite liikumisel ees.