esmaspäev, 2. juuli 2018

26. nädala ilm (2.–8.07.2018)

Kommentaariumi viide
Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Einaril juhtus blogiga õnnetus, mistõttu http://einlar.simplesite.com/ asendus http://ilmauudis.blogspot.com/ ja jääb siinse hallata.
Meenutagem: 3.07.2016 oli erakordselt võimas joonpagi. Raju algas Lätist, tormas üle Valga- ja Tartumaa kuni Virumaani. Raju oli nii võimas olnud, et mõnes mõttes varjutas isegi 8.08.2010 hiidpagi, kuigi tuulepuhanguid üle 30 m/s ei mõõdetud. Vaatamata sellele laastas see raju ulatuslikult haudu, suutes isegi surnuid „välja juurida“, lisaks tekitas mitmel pool, eriti aga Tartus, äkküleujutusi, mõnel pool sadas kuni 3 cm läbimõõduga hiidrahet. Lähemalt: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/26-nadala-ilm-27063072016.html

Tuleb tasapisi soojenev, kuid üsna sajune nädal.

[Korrigeeritud 3.07. ja 7.07. õhtul (alates reede).] Nädala alguses oli Läänemerel Valgevene kohal paikneva madalrõhkkonna loode-, hiljem selle lääneserv. Seetõttu oli pilves ilm ja mitmel pool sadas vihma, kuid sajud eemaldusid läände (õhtul liikusid idast läände uued sajualad, Soome lahel oli äikest). Puhus põhja- ja kirdetuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s, kuid pärastlõunal asendus peamiselt ida- ja lõunaservas idatuulega, mis järk-järgult nõrgenes.  Õhutemperatuur oli 11...16 °C.
Teisipäevaks ja kolmapäevaks (4.07.) jääme Eesti kohal pöörleva, aeglaselt nõrgeneva ja Venemaale suunduvasse madalrõhkkonda. Seetõttu sajab Lõuna- ja Ida-Eestis hooti vihma (kohati võib sadu olla tugev ja olla äikest), seevastu lääneservas ja saartel on laussadu, mujal peamiselt sajuta ilm. Tuul on mandril nõrk ja muutliku suunaga, kuid rannikul mõõdukas põhjakaarte-. Õhutemperatuur on öösel 7...12, päeval 14...20 °C.
Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega (hoovihma võimalus 70–90%). Puhub nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 8...11, rannikul kuni 14, päeval 17...20, sajupilvede all 14...15 °C.
6.07.: Karjala kohal püsinud tsüklon saab energiat juurde ja tuleb lähemale. Nii on ilm tuulisem ja sajusem, mõnel pool on võimalik äike. Soojapiir jääb valdavalt alla 20 °C.
Äikeseoht tundub olevat suur iseäranis 7. juulil [äike oli kagupiiril, hoovihmu idaservas]; siis saabub põhjast ka südasuvine õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri 25-kraadiseks.

***
Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.

Veel 1. juulil ja 5. juulil oli Jõgevamaal tuleohuindeks üle 10000 ühiku. Paistab, et tuleoht küll väheneb, aga ei pruugi kaduda – oleneb, kuhu ja kui palju sademeid satub. Uuendus 5. juulil: peamiselt Peipsi ääres jätkus erakordne tuleoht, mida kinnitasid ka paar kohalikku elanikku.

Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).

39 kommentaari:

  1. Mida edasi seda sinisemaks NOAA prognoos juuli osas läheb. Tundub ,et suve tuliseim osa oli mais ja juunis ära. Muide seda ohtu näitas ka suvise pööripäeva tuul millest nädal tagasi mainisin.

    VastaKustuta
  2. Jah, kunagi väideti nii, et kord 20 a jooksul juhtub, et juuni on kõige soojem suvekuu ja kord 50 a jooksul, et mai. Minu meelest on need korduvusperioodid ikkagi hoopis teistsugused.

    Äike liigub Soome lahel läände: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.

    VastaKustuta
  3. Loodetavasti kõik seaduspärad ja paarisaastate rütmid lüüakse segi ning 14. mai jääbki aasta kõige soojemaks päevaks.

    VastaKustuta
  4. 2014. a oli ka mais 33,x kraadi, aga ometigi oli augustis soojemaid päevi; ka 2012. a saabus ootamatu kuumalaine juuli lõpus, nii et kõik on võimalik.

    VastaKustuta
  5. Ma see paarisaastate rütmi autor ja olen isegi vaadanud kui juuli tuleb normist külmem siis kuulutan jah selle paarisaastate rütmi katkenuks aga mitte enne kui juuli läbi.

    VastaKustuta
  6. Jah, et loodame siiski, et juuli ja august tulevad mõlemad kuumad.

    VastaKustuta
  7. Enne ikka võiks esmalt sadada korralikult.

    VastaKustuta
  8. Juba inimesed kurdavad: kas ainult põud või ainult vihm, loodus ei käitu kunagi valesti, aga on halastamatu ja julm, minu jaoks pole suve kui pole kuiva perioodi, olgu vihmaga või +25 - see paneb lõpuks taas kõik mädanema, eelmisel aastal olid vaid juurikad normaalses seisus, kõik maapealne mädanes ära, midagi pole parata, mõni erand ei muuda üldpilti - meie suved on nässus. oma aja heinaajal pole enam neljandat suve järjest heina tegemiseks piisavalt kuivi ilmu - see siis juuni lõpp ja juuli algus. kellele seda üleliigset vett vaja on? kes ise midagi ei kasvata? tunnen tõsist muret meie uute suvede tõttu, mis taimekasvatusest saab. vihm teeb puulehed paari nädalaga roheliseks tagasi, heina aga paneb mädanema, selle, mis niitmata.

    VastaKustuta
  9. Ma ütleks selle peale ,et tuleks heina niita kui on kuiva mitte oodata ,et äkki läheb kuivaks juuni lõpus. Tuttav tegi heina juunis ära ja alati on arvestatud ,et ühe niitega saab jao kätte. See on mingi tänapäeva mõtlemine ,et ühelt maalapilt peab mitu heina saama. Vale - vene ajal ikka põllumees üldiselt tegi kuiva heina ühe korra ühelt põllult. Põllumaad on tänapäeval nii kokku surutud ,et kui viimase võtmine ei õnnestu on häda käes.

    VastaKustuta
  10. Põhja -Eestis endiselt vihma vaja. Mitte küll enam nii palju, aga sellist, maad läbinisti kastvat vihma pole endiselt old. Nii uuskumatu kui see ka pole. Praegu mõnele võib jh tunduda , et ainult sajab. Samas sadanud on 3 päevaga 5mm. Aga viimased 3 aastat on taimekasvatuse mõttes pigem ebasoodsad olnud küll.

    VastaKustuta
  11. Selle heina tegemise jutu kohta ütleks, et oleneb, mis maa on, aga kõrgematelt, põuakartlikelt ei olnud juuni alguseks enam midagi võtta, massi lihtsalt pold.

    VastaKustuta
  12. No liivase või kõrge maaga on ilmselt tõsised probleemid. Omal ajal kui sai ka ise tegeldud põllumajandusega oli ühe heinamaa all savikiht ja sealt sai ka kõige põuasematel aastatel heina kätte. Samas sajustel aastatel tuli kõrgema maa pealt teha sest savimaa lainetas.

    VastaKustuta
  13. Too kurtja heinaga seoses on pärit Laguja külast, Tartumaalt, kuid ei ole Tarmo. Ka tema tunnistas, et künka otsas oli asi kohutav (põud), aga kuna ta elab mingis nõos, siis ei muutunud olukord tal pingeliseks ja kirub nüüd vihma. Eks jah, sadanud on, aga mitte väga palju. Ööselgi jäid tugevad sajud ju enamasti Soome lahele.

    VastaKustuta
  14. Neljapäeval ja reedel on oodata äikest.

    VastaKustuta
  15. Siis tuleb valmistuda äikesejahtideks!

    VastaKustuta
  16. Äikest voib ju iga päev oodata, aga mida ei tule seda ei tule. August ehk teeb mingid muutused.

    VastaKustuta
  17. Et siis ei tasu äikesejahte planeerida?

    VastaKustuta
  18. See aasta pole kyll miskit märkimisväärset äiksetormi esinenud, nipet-näpet välgukesi oli aprillis. No ma ei tea, kas tasub planeerida ikka? Eks mõni sirts-särst tuleb kuskil. Hankisin endalegi tehnilist jahivarustust juurde, et ikka jäädvustamine põnevamaks muuta. Eks näis. Kas meie kohal asub hetkel kylm või soe okludeerunud front?

    VastaKustuta
  19. Ilmakaardil on nii https://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png. Kuna õhumass soojeneb, siis soe.
    Aprillis olid küll korralikud äikesejahid, sähvis palju. Edasi jah niru olnud.

    VastaKustuta
  20. Ja aina nirumaks läheb. Hea kui 5 aasta pärast üldse kuskil Eestis enam äikest tuleb.

    VastaKustuta
  21. Huvitav ,et Jõgeva ümbruses tulekahjuindeksid juba üle 10 000 ühiku. Seal peaks siis rohumaa ka juba pruun olema ?

    VastaKustuta
  22. Täitsa roheline on, oleme korralikult vihma saanud, ühik 10 000 tundub natuke liiga kõrge.

    VastaKustuta
  23. Eile oli EMHI prognoosis äikseoht ja täna on juba kirjutanud ööseks lausa, et ON ÄIKEST. Et nagu täiesti kindlameelselt teatakse. Päris karmiks läheb siis!

    VastaKustuta
  24. Ilmselt see tuleb mis praegu Soome edelaosas. Suund tundub olema Harjumaa idapoolsele osale. Tallinna puhul juba 50/50 kas ulatub.

    VastaKustuta
  25. Selle Soome äikese lammutab seekord samanimeline laht ära. Küll näete.

    VastaKustuta
  26. Kummaline - äikesest pole jälgegi!

    VastaKustuta
  27. Tundub et põhjaeestlastel ja saarte elanikel on taas põhjust süvenevaks põuaks valmistuda, kuna mudelid näitavad stabiilset põhja- ja loodevoolu lõpmatusse, mis tähendab, et eelpoolmainitud aladele sadusid ei tule.
    Tänu laussajule võib veidi vihma homme tulla, aga see sadu jääb siiski pigem tolmu kinnilöömiseks.

    Sai siin vist eelmises või isegi üle-eelmises (suvi läheb nii ruttu) postituse kommentaariumis öeldud, et 9. augusti paiku tasub tugevaid sadusid oodata.

    VastaKustuta
  28. Jah, äikesejahile ei jõudnud - hullumaja, nagu ikka (jookse ühest saatest teise, anna tundide viisi intervjuusid, sh välismaalastele, esita või vaata üle artikleid jne). Lisaks oli Einaril tõsine probleem blogiga, mis hävines.

    Kas mitte ida- ja kirdevool ole tulekul?

    VastaKustuta
  29. Aina vähem usutav tundub, et saabuv öö vähese pilvisusega tuleb. Tallinnas päev otsa pilves ja uduvihmane olnud ning selgimisi ei paista kuskilt.

    VastaKustuta
  30. @ 6. juuli 2018 01:06
    Pigem kirde-, aga põhja-Eestile pole needki suunad sademete osas suvel kasulikud, vaid talvel.
    Kuna garanteeritult puhub põhjarannikul kirdetuul, siis pole isegi idavoolust kasu hoovihmadeks.

    Karta on, et seda tüüpi tsirkulatsioon jälle talve arvelt on.

    VastaKustuta
  31. Kuna tugevapoolne El nino tuleb siis ei imestagi kui laias laastus kordub sügis 2015 ja talv 2015/16

    VastaKustuta
  32. Noh, siis on oktoober külm ja vähemalt jaanuar korralik talvekuu.

    VastaKustuta
  33. Eks näis, kuid õhtu tundus küll soe, kuigi selgines.

    VastaKustuta
  34. Lähiajal tahaks elada Venemaal, kusagil Moskva ja Valgevene vahel, kuna seal peaks olema absoluutselt iga päev korralik äikesevõimalus. #kade

    VastaKustuta
  35. Kas juuli asemel hoopis mitte august Eesti äikesekuu pole? Siis lisanduvad ka mereäikesed.

    Lähiajal on soodsaim äikesevõimalus 10. ja 11. juulil, kuna siis on õhuvool imekombel lausa kagust, kuid siiski liiga nõrk, et kirdetuulise põhjarannikuni äikesed jõuaksid.

    VastaKustuta
  36. Kui teostuks viimane GFS jooks siis põhja-Eestis oleks nii 15 - 20 juuli jahedam ja pilvisem kui lubatakse. Pidev ida-kirde tuul ajaks rannikult sooja vee ära ja merevesi muutuks nii ķülmaks ,et merebriisid tugevneks ja halvemal juhul ei kaoks madal kihtpilvituski. Midagi sellist tekiks nagu 2010 24 juuli oli

    VastaKustuta
  37. Kummaline, kommetaar jäi avaldamata. Proovin korda teha.

    VastaKustuta
  38. [8. juulil kella 15.30 paiku:] Augustit ei peeta äikese tippajaks, vähemalt on see Sveni jt uuringutes nii välja tulnud. Aga siis peaks ütlema, et maismaal on äikesekuuks juuli ja merel-rannikualadel august - seda saaks küll artiklis vajadusel ära märkida.
    Praegu on loode- ja põhjatuulega nt Piritale soe vesi tulnud ja õhk on püsinud soe, samas pilvi jätkub ka. Prognoosid lubavad pilviste ilmade jätkumist.

    VastaKustuta