pühapäev, 10. aprill 2016

15. nädala ilm (11.–17.04.2016)

Kommentaariumi link

17. aprillil jõudis tsükloni idaserv koos tugevate sadudega täielikult kohale, Hiiumaal oli hommikul ja Eesti lõunapiiril õhtul äikest (Jüri Voit. 17.04.2016.Arutelu.Öösel käis Hiiumaast äike üle,püsib soe õhk ja äikeseks veel väike võimalus.).
Kuna õhumass oli veel soe, siis Ida-Eestis tõusis õhutemperatuur 10...16 °C, kuid sajusemas Kesk- ja Lääne-Eestis jäi jahedamaks.
Soe õhumass asendub külma ja niiske õhumassiga, kus sooja tuleb tõenäoliselt kõikjal alla 10 °C. Sagedased on sajuhood, võib olla äikest. 

Enda Pärisma. 16.04.2106 kell 14.53. Tallinn/Pirita pilved tulekul.

16. aprillil määras esialgu ilma veel kõrgrõhuvöönd, aga sellele lisaks ka läänest lähenev tsüklon. Seetõttu algas päev enamasti päikeseliselt ja väga külmalt, kuid saabunud soojas õhumassis tuli sooja pea kõikjal üle 10 °C (kuni 15 °C), ainult saartel, kus ennelõunal pilvisus tihenes, jäi madalamaks. Õhtul läks ilm sajule.
Sadu jõuab ööpäevaga ilmselt pea kõikjale, aga ei ole kuigi tugev. Suuremat sadu on oodata 17. aprillil, kui soe õhumass tõrjutakse minema. Edaspidi on jahedad, tuulised, sajuhoogudega ilmad.


Suur lumesadu 15. aprillil Saaremaal Leisis. Silvar Mehiku foto. Teisi inimeste meenutusi: (Einar Klaas): Ka aasta tagasi,15.04.15 oli hommikul Raplas lumi maas. Üllatus,sest märtsis lund ei sadanud kordagi. (Sillamaa Reimo jagas oma postitust): Täpselt aasta tagasi oli kogu Eesti alles lumevaiba all.

15. aprillil tugevnes arktilise õhumassiga kõrgrõhuvöönd: alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas sadama lund ja lörtsi. Kohati mandrile (peamiselt Virumaale) jõudis sadu õhtuks, kuid mujalgi oli üsna pilvine. Saju põhjuseks oli ilmselt saabunud külma õhumassi vastastikmõju Läänemerega, Kirde-Eestit mõjutas ehk Venemaale jõudnud tsüklon (üks selgitus on antud ka M. Meiusi ilmateates). Sooja oli 4...9 °C, saju ajal vähem.
Norra merele saabunud tsüklon lükkab sooja õhumassi Eestini. Sellel õhumassil on potentsiaal tekitada kuni 15-kraadist õhutemperatuuri (vaikse, selge ilmaga ei saa välistada kõrgematki).
Kuna tsüklon kannab endaga merelist arktilist õhumassi Gröönimaa lähedalt, siis asendub soe õhumass kiiresti külma ja niiske õhumassiga. Selles on tuuline ja sagedaste sajuhoogudega ilm, õhutemperatuur on madal.

Christina Pihel. Ülendi küla. Lume sadu.15.04.2016.kell11.18

14. aprillil määras ilma kirdesse eemalduv tsüklon, mis oli ümbritsetud tugevatest sadudest ja rohketest frontidest (http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606), lisaks mõjutas ilma põhjast saabunud arktiline õhumass.
Sadu jõudis ainult lõunapiirile ja Ida-Eestisse (Jõgevamaani), kus kohati sadas kuni 40 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), Tartus täheldati hommikul ka lörtsi. Saartel ja Lääne-Eestis oli selge, päeva jooksul muutus ilm järk-järgult pea kõikjal päikeselisemaks. Sooja oli 3...7 °C, pärastlõunal kuni 10 °C (Kihnus ligemale 11 °C).
Arktilise õhumassi mõju jääb lühiajaliseks, sest läänest saabuv tsüklon tõrjub selle minema ja toob asemele sooja õhumassi (16. ja 17. aprillil võimalik kuni 15 °C), aga ka uued sajud. Soe õhumass üle kahe päeva ei püsi.

Mitmefrontaalne lõunatsüklon 14. aprilli ilmakaardil (DWD).

13. aprillil jäi Eesti tsüklonite vahele,  Skandinaavia ja Läänemere kohal oli jälgitav kõrgrõhuala. Sellises sünoptilises olukorras oli ilm esialgu päikeseline ja hommikune 0 °C-st madalam õhutemperatuur asendus pärast päikese tõusu kiiresti 5...10 °C, pärastlõunal oli kohati kuni 15 °C. 
Leedu kohal tekkis lõunatsüklon, mille mõjul alates Kagu-Eestist pilvisus tihenes, kuid lausadu jõudis lõunapiirile alles õhtuks. Sadu oli Kagu-Eestis pool tugev, samas suuremasse ossa Eestisse sadu ei jõudnudki. On olemas ka lörtsi võimalus. Sajuala evolutsiooni saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Lõunatsüklon eemaldub kirdesse ja selle servas kandub pakaseline õhumass Eesti kohale. See aga ei jää kauaks nii, sest läänest lähenev tsüklon tõrjub kargusse kiiresti minema ja toob kohale sooja õhumassi.
Saju eel ja isegi alguse ajal võib sooja tulla koguni 10...15 °C. Sajud haaravad ilmselt kogu Eesti ja võivad olla üsna tugevad. Siiski asendub soe õhumass kiiresti külmaga ja suureneb lörtsi või lume oht.

Eero Hermann. 11.04.2016. Nissi vald

12. aprillil jäi Eesti otse kõrgrõhuvööndi alla, kus valitses väga kuiv õhumass. Seetõttu oli ilm erakordselt selge, ent vaatamata kuiva ja jahedale õhumassile polnud taevas kuigi kirkalt sinine: ilmselt oli piirkiht rikastunud kuivade ilmadega mitmesuguste tolmu- jt aerosooliosakestega, mis põhjusid tugevamat sfäärilist (Mie) hajumist. 
Hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, kuid üle Eesti ulatus Pärnumaalt Virumaani pilvede vöönd (vt fotol), mille all oli õhutemperatuur plusspoolel. Päeval selgines ilm kõikjal ja õhutemperatuur tõusis tuulevaikse ilmaga intensiivselt kuumenevas piirkihis 10...15 °C-ni, kuid merele lähemal oli sooja vähem kui 10 °C, sest tuul oli seal tugevam ja segas soojeneva õhu külmema õhuga läbi, lisaks kandis kirdetuul põhjarannikule külma õhku vee kohalt.
Kuigi lõuna poolt läheneb polaarfront soojema ja niiskema õhumassiga, vt https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET, ja seetõttu prognoositakse pilvisuse tihenemist (näiteks), näib siiski, et väga kuiva õhumassi tõttu peaks selge ilm ligemale ööpäeva kestma. Siiski ei saa välistada ootamatuid pilvetekke sündmusi, sest kuskil võib olla niiske õhukiht, milles võib tekkida kondenseerumine, nagu juhtus ka viimasel ööl (niiske õhukiht 3800 m kõrgusel http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=04&FROM=1200&TO=1200&STNM=26038). 
Pingestuvas õhumasside vastasseisus on oodata tsükloni teket. See on ümbritsetud tugevatest sadudest. Praegu pole veel teada, kui palju neist sadudest Eestini jõuab, sest paistab, et tsüklon on kompaktne ja selle täpne asukoht määrab ka sademehulga. Kui tsüklon hakkab Venemaale eemalduma, siis haarab see kaasa külma õhumassi, mis laotub tsükloni lääneservas Eesti kohale. Juhul, kui sadu on piisavalt ulatuslik ja kestab ka külma õhu advektsiooni tingimustes, võib sadada 14. aprilli öösel või hommikul ka lund ja lörtsi.
Pärast lõunatsükloni möödumist määrab ilma lühiajaliselt pakaseline kõrgrõhuvöönd. Päeval võib isegi selge ilmaga õhutemperatuur jääda 5 °C lähedale, öösel on tõenäoliselt alla 0 °C. 
Seejärel tõrjub läänest saabuv tsüklon suure külma minema ja lükkab oma ees korraks kevadiselt sooja õhumassi kohale. Siiski näib, et kuna see tsüklon on algselt pärit Põhja-Jäämerelt, siis kannab see endaga merelist arktilist õhumassi, mis on väga jahe, aga niiske. Sel juhul algab 18. aprilliga külmad ja tuulised, kuid sagedaste sajuhoogudega ilmad. Siiski ajamastaap on üsna suur ja seetõttu pole selline prognoos hetkel kuigi suure usaldusväärsusega.

‎Kristjan Kalda‎. Poolitamas bussi Viljandi Bussijaam 12.04.2016

11. aprillil on Eesti kohal antitsüklon. Selle mõjul oli ilm enamasti selge (päeval liikus üle Eesti tihedama pilvisuse vöönd, ent pärastlõunaks see hajus) ja vaikne või nõrga tuulega (erand: Marul tuul tekkinud ja külm kah teine). 
Hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, aga päeval tõusis 7...13 °C-ni (kõige soojem oli Pärnumaal). 
Antitsüklon nõrgeneb ja asendub sadulalaadse baarilise väljaga. Selles peaks ilm püsima jätkuvalt vaikne ja üldiselt selge, mistõttu öösel on paljudes kohtades öökülm, kuid päeval sisemaal ikka üle 10 °C. 
13. aprillil areneb pingestuvas õhumasside vastasseisus midagi lõunatsüklonilaadset. See tugevatest sadudest ümbritsetud tsüklon võib liikuda üle Eesti või väga lähedalt mööda kirdesse Venemaa kohale (GFSi arvutus). Kuna õhumass on üsna külm, siis võib vihmale lisaks ka lörtsi ja lund tulla. Euroopa mudel näitab lõunatsükloni möödumist kaugemalt ja sel juhul ei pruugi sajud Eestini ulatuda.
Pärast lõunatsükloni eemaldumist pääseb mõjule arktiline õhumass, aga see tõrjutakse uue tsükloniga üsna ruttu minema. Uus tsüklon peaks sajuse ilma tooma. Kui õhumass selles piisavalt jahtub, võib ka lörtsi ja lund tulla (suurem tõenäosus Euroopa mudeli järgi).
Põhja-Ameerika lõunatsükloni analoog tõi Gröönimaale suviselt sooja õhumassi. Kuna tsükloni soe sektor on Atlandi troopilisest osast pärit kuum antitsüklon, siis on see kuumalaine stabiilne ja võib mitu päeva kesta. Taani ilmateenistus siiski päris suvesooja ei näita: http://www.dmi.dk/groenland/.

WeatherOnline näitab õhumassi järgi kuni 16-kraadist soojust (http://www.weatheronline.co.uk/Greenland.htm).

Kalmer Saar. 10.04.2016.a. kell 7:00 Muhu. Udune hommik

Tuleb esialgu selge ja vaikne ilm, kuid alates 13. aprillist suureneb sajuvõimalus ja läheb tuulisemaks.
Nädala alguses määrab ilma kuiva ja jaheda õhumassiga antitsüklon. See hoiab ilma vaikse ja enamasti selge, kuid kohati võib olla udu. Öösiti langeb õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, kuid päeviti tõuseb päikese toel 7...12 °C-ni. 
Nädala keskel on oodata lõunatsükloni saabumist. See toob ilmselt tuule tugevnemise ja vähemalt kohati saju, seejärel võib tugevneda lühiajaliselt külm kõrgrõhuhari või antitsüklon. Edaspidi võib ilma kujundama jääda sajune tsüklon. Õhutemperatuur püsib varakevadine.

Udu 10. aprill 2016 Teletornist (http://www.teletorn.ee/veebikaamera/).


Jana Kuusemäe. Õhtu Raplamaal. Tuul ja kiiresti liikuvad pilved. Nii suuri läätsjaid vorme kui täna aegajalt teiste pilvede vahel oli, pole mina varem näinud. Raplamaa 08.04.2016 17.55

48 kommentaari:

  1. Sademehuviliste elu muutub meil siin loodes vist taas väljakannatamatuks, sest GFSi kohaselt määravad ilma kuivad tsüklonid - loodesse 11 päevaga sadu 1..2 mm vaid loota.

    VastaKustuta
  2. Tuleohukaart jõuab jah loodes punaseks minna.

    VastaKustuta
  3. Vahemiku märkimiseks tuleb kasutada kolme punkti. Ilmateenistus on kahjuks juba aastaid andnud selles osas väga halba eeskuju. Hetkel püüame Ussikesega formuleerida mingisugust strateegiat, et olukorda parandada.
    Sademehuviliste elu jah põrgu. 9. aprilli rahesadu mõjus nagu tilk kuumale kerisele. Ka sademehuviliste grupis kurdetakse olukorra üle.

    VastaKustuta
  4. Kahju, siis tuleb jälle läänetsükloneid ootama jääda. 1 selline tõigi ju kogu Eestit katva laussaju 6. aprillil. See kuupäev jääb väga tõenäoliselt aprilli tipphetkeks, sest GFSi mitu uuendust näitavad talvehõngulise ilma naasmist aprilli viimases kolmandikus. (-10-kraadine isokas)

    Aga jah, see omakorda tähendab Loode-Eestile kindlat põuda, kuna eelmise aasta aprilli äikesepäevad ei toonud siia isegi sademeid rannikualadele.
    Tulemus - torm kannab mulla nagu naksti minema.

    VastaKustuta
  5. Äike rööviti eelmisel suvel juba nagunii ära, nüüd sademed kah veel. Huvitav, kas "järgmine level" on pilvede kadumine. "Viimane level" on ilma kadumine, aga seda õnneks ei juhtu, sest atmosfäär on alati ju mingis seisundis :).

    VastaKustuta
  6. Seda äikesevaesuse teemat on puudutatud http://aikesehuvilised.ee/2016-a-aikesehooaeg-on-alanud/
    Et väljavaated järgnevateks kuudeks on nigelad, kajastub selles uudises: http://ilm.ee/?515193

    VastaKustuta
  7. Milles täpsemalt seda 2015 aasta kokkuvõtet täiendatud? Juba kuu tagasi oli see 16. mai süvehõnguline pilt ja tekst viimane.

    VastaKustuta
  8. Sinna on lisatud 20. aprilli joonpagi kirjeldus piltidega. See hakkab kergesti silma.

    VastaKustuta
  9. Et väljavaated järgnevateks kuudeks on nigelad, kajastub selles uudises: http://ilm.ee/?515193
    -------------
    Aga samas, lõuna pool Euroopas saabub suvine soojus sellegipoolest ja kui mõni suurem soojalaine Eestinigi kõigele vaatamata välja pressib ja arktilise õhumassiga kokku põrkab, võiks hoopis mõnda väga ägedat ja ulatuslikku äikest koos kõige sellega kaasnevaga oodata. Eesti suvele omaseid lokaalseid äikeseid taolises jahedas õhumassis ilmselt areneb tõesti tunduvalt vähem kui tavaliselt.

    VastaKustuta
  10. @ 12. aprill 2016 9:45
    Selline põhja-loodevooluga külm ilm tähendaks saartele ja Põhja-Eestile kindlasti looduskatastroofi, ehk et enne varasügist poleks sademeid oodata siia. Meri hakkab konvektsiooni soosima alles hilissuvel/varasügisel. Aga jah, selleks on ju vaja sooja merd, aga kui suve keskmine põhjarannikul +5..+10 vahele jääb, siis ei pruugi sügiselgi loodevoolu korral mereefekti tulla + asjaolu, et arktiline õhumass on peaaegu alati kuiv.

    See äge tsüklon su kommentaaris on ilmselt lõunatsüklonina ning kogemus näitab, et need sademeid Loode- ja Lääne-Eestisse ei too.

    Eelmise aasta 16. aprill tõestas ehtsalt, milliseks suurriigiks Eesti loodevoolu korral muutub - Tallinnas oli siis selge ilm "cumulus humilistega", sellal kui Lõuna-Eestis olid lakkamatult vahelduvad hoovihmad äikesega.

    VastaKustuta
  11. Vaatasin just HIRLAMit ka, see näitab Kagu-Eestisse (mitte kogu Eestisse ;)) kuni 30 mm sademeid, aga Ruhnu-Paide-Narva mõttelisest joonest loode pool täielik nullirida tulemas.

    Kuna tegu lõunatsükloniga, siis see kagu fenomen enam mind ei üllata.
    ----------------
    Piltlikult öeldes võiks Jüri lisaks äikesejahtidele ka sajujahte teha, kuna lisaks äikesele on nüüd ka sajud sisemaale koondumas.

    VastaKustuta
  12. Musta mere ääres on juba klimaatiline suvi käimas?

    VastaKustuta
  13. Kalle mainitud asjaoludel tekkinud äikesepuhang oli möödunud aastal 28. ja 29. aprillil, aga see puudutas ainult kagunurka.
    Loodame, et kõik ei muutu nii katastroofiliseks. Elmar imestab ka alati nende põuajuttude üle, aga see on loodes ja vist ka saartel nii, Elva läheduses võib samal ajal nädalaid muudkui kallata ja uputada.

    VastaKustuta
  14. Ukrainas on äikesehooaeg päris edukalt alanud. Viimasel nädalal iga päev olnud mitmes kohas äikest seal.

    VastaKustuta
  15. Loodepoolses Eestis tõotab värvikas loojang tulla täna!

    VastaKustuta
  16. Hetkel siin Tartumaal selline paduvihm nagu suvel tugeva äikesega.

    VastaKustuta
  17. Kas põhjas/loodes juba rohelisest loodusest ka mingit märki on? Siin Kagu-Eestis lehtib hetkel toomingas, sõstardel on suured lehed, sirelil ja kasel suured pungad. Pärast öist vihmasadu läks muru ka täiesti roheliseks.

    VastaKustuta
  18. Lähemalt pole vaadanud, aga käin siis vaatamas, mida on näha. Mingit dramaatilist arengut pole märganud.

    VastaKustuta
  19. Ei siin vist enne suve midagi lehtigi. Miks? Sest kosutavat vihma ei tule ega tule. Lehed ju suurendavad aurumist ehk veekadu.

    VastaKustuta
  20. Huvitav kas laupäevane sadu ka reaalselt kohale jõuab, või "ainult paberite järgi"? (loe: mudelite)

    VastaKustuta
  21. Metsades oli näha küll alusmetsa moodustavate põõsaste ja puude suurenenud pungi, eriti toomingal ja magedal sõstral, aedades on mõnes kohas karusmarjad hiirekõrvul.

    VastaKustuta
  22. Tartus tuli jah päris mõnusat vihma pea päev otsa. Seda paduvihmaks nimetada oleks muidugi liialdamine, aga see oli see igaastane, esimene n. ö. suurt kevadet sissejuhatav pladin, esimene suvevihm, ma ütleks. Peale seda läheb loetud päevade jooksul kõik roheliseks. Kastani pungitavaid pungi ma juba märkasin.

    VastaKustuta
  23. Lätlastel veab rohkemgi - neil juba kirdenurgas ja põhjaservas päris roheline ;).

    VastaKustuta
  24. Pole halba heata ja vastupidi - kagukate roheluse võib lähiaegade öökülm pruunsuseks muuta, samas loodes pole loodus veel suurt arenenud ehk et öökülma kahjud pea olematud.

    VastaKustuta
  25. Jah, jaheduses ei arene loodus siiski eriti kiiresti - taimed peavad teatud arengufaasiks kätte saama kindla koguse soojust, see on liigiti ja arengufaasiti erinev, kuid võib arvata, et see soojasumma ei kogune praegu kuigi kiiresti.

    VastaKustuta
  26. Hiiumaal Ristnas sajab tugevat lund ja see sajuala liigub kagusse.

    VastaKustuta
  27. Jah, kõrgrõhuvööndi idaosas liigub õhk loodest kagusse.

    VastaKustuta
  28. Aga miks sajab? Pidi päikesepaisteline kuiv ilm tulema ju veel eilse ennustuse kohaselt.

    Kas soe front on oodatust aktiivsem?

    VastaKustuta
  29. @ 15. aprill 2016 1:13
    Prognoose vaadates jääb vähemalt mai alguseni areng pärsituks.

    Aga jah, kas juulis kuu aega loodevoolu või praegu kevadel, siis kindlalt teine variant!

    VastaKustuta
  30. See polnud üldse sooja frondiga seotud. Vist ainsaks usutavaks selgituseks saab olla saabunud väga külm õhumass ja selle interaktsioon Läänemerega - see trumpas tugevneva antitsükloni üle.

    VastaKustuta
  31. Probleem: Mul millegipärast arvuti blokib turvalisuse huvides nende slaidide vaatamise ära. :-)
    See upload on reklaame jms jama täis, ilmselt see tõkestab sealt faili kättesaamist - ei oleks pidanud seda siiski kasutama. Ma laadisin siia, see peaks küll toimima: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbDhMZDU4RXc2aFk/view?usp=sharingv (.ppt vormingus) ja https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBQ2tpMFFYOUtESVE/view?usp=sharing (pdf vormingus).

    VastaKustuta
  32. Mis kogu interneti üle uputanud reklaamidesse puutub, siis minul toimib väga hästi kooslus Mozilla Firefox+Adblock Plus+NoScript. Kõik vabavara ja täiesti legaalselt leitav ja allalaetav. Ja ei mingeid hüpikaknaid ega reklaamibännereid enam. Tõsi, mõne toimingu jaoks tuleb NoScript küll (osaliselt) välja lülitada või mõnd teist brauserit kasutada.

    VastaKustuta
  33. Ma lülitan ka alati scriptid teatud saitidel välja. Kasutan ise Operat ning seal saab lehekülje haaval eraldi seadeid määrata. Skriptid on väljas loomulikult Delfis, Postimehes, Õhtulehes ning muudes liigset sigrimigri kuvavates portaalides. Lisaks ka sisublokeering teatud elementidele peal.

    VastaKustuta
  34. Kuna enne maid soojaks ei lähe, võib aprilli lõpp tuua väga haruldasi juhtumeid - uusi kuupäeva külmarekordeid! 26. aprillil peab sel juhul Tallinnas temperatuur -4 kraadini langema ja ongi siin uus 26. aprilli külmarekord.

    Haruldane seepärast, et alates 2003. aastast pole ühtki külmarekordit Eestis mõõdetud!

    VastaKustuta
  35. Jah, oleme siis külmarekordite ootuses ja ehk tuleb midagi uut.

    VastaKustuta
  36. Natuke nalja kah, see uus saabub juba täna õhtul ja homme - hakkab taas normaalselt sadama enamuses Eestis!

    Seepärast olengi jahedat sajust läänetsüklonite seeriat oodanud, et need tsüklonid on ainus korralik sajulootus läänes ja loodes. Jahedus on ka mõneti hea - see takistab aurumist.

    VastaKustuta
  37. Jahedus võtab ka liigse hoo looduse arengust maha - siis võib olla hilised öökülmad ei ole nii hävitavad.

    VastaKustuta
  38. Eelolevaks teisipäevaks pakuvad mõned prognoosid Eesti jaoks äikesevõimalust (gismeteo.ru, ilm.ee prognoosikaart, samuti Wetterzentrale CAPE+LI kaart). Meie riiklik ilmateenistus võimalikku äikest ei maini, nelja ööpäeva prognoosis lubatakse vaid vihma, nädalaprognoosist on teisipäev üldse huvitaval kombel puudu. Eks vaatame ja ootame... Minul on kaamera jaoks juba mitu pakki patareisid varuks olemas. Tuleks siin Tartus vaid midagi pildistamist-filmimist väärivat!

    VastaKustuta
  39. Jah, külm ja niiske õhumass peaks äikest küll soodustama, sarnane oli olukord ju ligemale aasta eest.

    VastaKustuta
  40. @ Kalle
    Mine Jõgevale, seal tuleb kindlasti.

    VastaKustuta
  41. Ja teisipäev puudu pole - loe esmaspäeva lõiku.

    VastaKustuta
  42. Vaatasin siit http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php et Hiiumaast põhjas oli merel öösel ÄIKE olnud! Kas keegi nägi?

    VastaKustuta
  43. Kesk-Eestis tuleohukaart punane. Nõmmel igatahes mõnus ilm, vihma ladistab, kuna seda ju üliharva sel kevadel siinkandis.

    VastaKustuta

  44. Jüri Voit
    4 tundi
    17.04.2016.Arutelu.Öösel käis Hiiumaast äike üle,püsib soe õhk ja äikeseks veel väike võimalus.

    VastaKustuta
  45. See võimalus on suurim õhtul külma frondi eel.

    VastaKustuta
  46. Noh, sajuhuvilistel on aeg klaase kõksida ja pidutsema hakata :D.

    VastaKustuta
  47. Jah, ma vastavas kohvikus ja teen seda (jook on küll latte macchiato).

    VastaKustuta