pühapäev, 3. aprill 2016

14. nädala ilm (4.–10.04.2016)

Kommentaariumi link
Reaalkoolile peetud loengud, pdf formaadis: http://www.upload.ee/files/5716470/Ilm_reaalkoolile.pdf.html
Uuendatud info: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm
Täiendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm


10. aprillil tugevnes antitsüklon, mis muutis ilma rahulikuks. Hommikuks langes õhutemperatuur paljudes kohtades alla 0 °C ja tekkis tugev hall.
Öösel arenes mitmel pool vaikse ilmaga erakordne udu, mis jäi Soome lahele ja rannikualadele püsima kogu päevaks. Sisemaal muutus ilm keskpäevaks päikeseliseks ja püsib sellisena õhtuni.
Sarnased ilmad jäävad mitmeks päevaks püsima.

Öösel arenes erakordne udu. See koosnes sellistest veetilkadest. Külma oli 2 kraadi. Laagris.


Inge Baikov. 8.aprill 2016 kl.17.28 Raplamaa, Kumma. Läätspilvede rünnak

9. aprillil jäi Eesti rõhkkondade vahele, kus ilm oli muutlik. Päeval arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis tõid jääkruupe ja rahet (>0,5 cm läbimõõdus). Seda põhjustas ilmselt madal tropopaus, vt https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET, ja sellega seotud dünaamilised tegurid troposfääris. Juhtum on märkimisväärselt sarnane 17. juuliga möödunud aastast – rahepuhang kattus tropopausi miinimumi ja madalrõhulohu / jugavooluga.
Õhutemperatuur oli 5...10 °C, ainult Valga- ja Võrumaal oli veidi soojem, sajuhoogude ajal vähem. Õhtul ilm selgines ja merel arenenud udu levis Saare- ja Pärnumaale.


Oranžis alas on suur rahe, sest isegi sajuala lõunaservas tuli nii jääkruupe kui rahet (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).

Silvar Mehik. Saaremaa, Leisi kl 13.13 

8. aprillil sünoptiline olukord ei muutunud: tsüklon nihkus küll pisut kirde poole, aga Eesti jäi endiselt selle kaguserva, kus oli muutliku pilvisuse ja kohatiste sajuhoogudega ilm (rohkem sadas kagunurgas, sest seda mõjutas front). Sooja jäi eelmistest päevadest vähemaks: õhutemperatuur tõusis valdavalt 10...13 °C-ni.
Tsüklon eemaldub kirdesse ja täitub. See toob tuule nõrgenemise kaasa, aga soojemaks ei lähe, vaid praegune temperatuurifoon püsib.
Kuum õhumass jääb pisut kagu poole, mistõttu kagunurgas on saju võimalus ilmselt kõige suurem, aga välistada ei saa hoogsadude teket ka mujal Eestis. Tundub, et õhumassi paigutus jääb pikemaks ajaks üsna muutumatuks (Euroopa mudel näitab siiski soojuse aeglast lähenemist).

Läti kaguosas arenes korraks tugev äike (puuppa.org/~pnuu/salama/).

7. aprillil määras ilma tsükloni kaguosa. Selles oli enamasti päikeseline ilm, kuid päeva jooksul liikus üle Eesti kitsas sajuala, seejärel selgines uuesti. Kuna õhumass oli soe ja päikest jätkus, tõusis õhutemperatuur enamasti 12...15 °C-ni, ainult saartel jäi jahedamaks. Ilm püsis tuuline.
Erilisi muutusi õhumassis ei toimu. Päikeselise ilmaga on sooja oodata üle 10 °C. Kuna tsüklon kaob, siis jääb tuul nõrgemaks.


 Kuumateravikus arenesid frondi ees suure vertikaalse ulatusega pilved. Tartus

6. aprillil saabus ebatavaliselt soe õhumass Eesti kohale. Tsükloni soojas sektoris avaldus päikeselise ilmaga õhumassi kogu potentsiaal, mis seisnes kuni 20-kraadise õhutemperatuuri tekitamises: mandril oli sooja enamasti 15...20 °C.
Saartele jõudis juba keskpäevaks külma frondiga seotud lausvihm, mistõttu õhutemperatuur jäi alla 10 °C. Pärastlõunal arenesid Pärnumaal rünksajupilved, mis levisid üle maa ja põhjustasid kergeid vihmahooge. Õhtuks tõrjuti suur kuumus idapiiri taha.
Edaspidi jääb Eesti tsükloni idaserva, kus on soe ja tuuline ilm, esineb sajuhooge. Ajapikku see tsüklon nõrgeneb ja tugevneb poolmeridionaalne tsirkulatsioon.

Õhutemperatuur keskpäeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Käisin täna ühes varjulises metsataguses ka, seal oli ühtlane lumikate umbes 5 korda 40 meetrisel alal, väljas samal ajal 18 kraadi. Omapärane kogemus. Lumi oli keskmiselt 10 cm sügavune. Martin Kivi foto

5. aprillil saabus Eesti kohale soe front, mis tõi vihmasaju, aga ka soojema õhumassi: üsna pilvise ilmaga tõusis õhutemperatuur mitmel pool 10...15 °C-ni, õhtul läks lauspilve ja vihmaseks.
Kõige soojem on õhumass eeloleva ööpäeva jooksul. Sellel on endiselt potentsiaal tekitada kuni 19 °C-st õhutemperatuuri, kui on päikeseline, aga problemaatiliseks võib osutuda sooja sektori sulgumine, täpsemalt vaata kommentaaridest. Suurele soojale järgneb sadu, kusjuures see võib olla tugev, sest sooja sektori sulgumise ja frontide liitumisega peaks kondenseerumine olema üsna võimas.
Esialgu jääb õhumass üsna soojaks, kuid see jahtub aegamisi ja seetõttu väheneb tõenäosus, et õhutemperatuur võiks tõusta üle 10 °C. Aeg-ajalt sajab vihma.
Lõpuks pääsevad mõjule lõunatsüklonid või lõunalohud, mis võivad siia vedada troopilise õhumass. See tähendab sooja ja niisket ilma, sajud võivad olla tugevad, välistada ei saa ka äikest. Siiski võib minna ka teisiti, kui põhjapoolne antitsüklon osutub piisavalt tugevaks.
Midagi väga huvitavat on toimumas Gröönimaal, vt http://www.weatheronline.co.uk/Greenland.htm ja http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html – paistab, et sinna jõuab soodsa sünoptilise olukorra tõttu Atlandi ookeani keskosast troopiline õhumass. See toob Gröönimaale kaasa erakordse kuumalaine, mõnes kohas võib õhutemperatuur tõusta enam kui 15 °C ja paistab, et selline soojus jääb pikemaks ajaks püsima. Üks näide Narsarsuaq kohta (ei ole kõige soojem).

Võimas pilvestik Jõgeva ääres 5.04.2015. Kairo Kiitsaku foto. See oli möödunud aastal esimene äikesejahiks sobiv päev.

4. aprillil oli Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. Öösel tekkis mitmel pool udu, aga päeva jooksul ilm selgines, ainult merel, eriti Soome lahel, ja Peipsi järvel püsis pea kogu päeva tihe udu.
Päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur valdavalt 5...10 °C-ni, Eesti lääneservas kõrgemalegi aga udustel rannikualadel püsis 0 °C lähedal, näiteks Kundas oli kell 14 õhutemperatuur -0,4 °C.
Kõrgrõhuhari nihkub tasapisi lõuna poole. Norra merele jõuab tsüklon, mille sooja sektori täiteks saab eriti soe õhumass. See lükatakse Baltikumi kohale. Seega on 6. aprillil kuumateravik suunatud Eesti kohale. Päikeselise ilmaga on oodata ebatavaliselt kõrget õhutemperatuuri: 14...19 °C ja kastepunkti (üle 10 °C), aga pilves ilmaga ei avaldu õhumassi potentsiaal täielikult täielikult ja üle 15 °C ei maksa loota. Kuuma õhumassi väljatõrjumisel on oodata tugevat vihmasadu, mis võib alles õhtuks kohale jõuda.
Siiski jääb Eesti kohale üsna soe õhumass, nii et päikeselise ilmaga on üle 10 °C tõenäoline, kuid oodata on üha uusi sadusid. Nädala lõpus võib lõunatsüklonite toodud troopiline õhumass siia laotuda, ent see võib ka sajuse ilmana väljenduda.

Tugevad kihtpilved 4.04.2016 pärastlõunal Keri saarel (http://ilm.ee/keri/), satelliidipildil ka need kihtpilved kenasti näha: http://en.sat24.com/en/scan/visual, MODIS.

Tuleb üsna kevadiselt soe, aga sajune nädal. 
Nädala alguses on Eesti kohal kõrgrõhuhari, aga ilm võib olla pilves ja kohati sadada; merel on võimalik udu teke, mis võib liikuda rannikualadele, kuid ilma selginedes võib udu tekkida ka sisemaal. Õhutemperatuur on valdavalt plusspoolel (päeval enamasti kuni 10 °C ent päikeselise ilmaga võib ka rohkem olla, selgetel öödel on miinuskraadide võimalus).
6. aprilliks on oodata tsükloni saabumist Norra merele. Selle soe sektor laotub Baltimaade kohale. Kuna õhumass on väga soe, siis on sel potentsiaal tekitada päikeselise ilmaga koguni 14...19 °C-st õhutemperatuuri. Pilves ja sajuse ilmaga, mis on tõenäoline, jääb õhutemperatuur siiski ilmselt alla 15 °C. Siiski on enne suurt sadu loota, et päevane ilm on vähemalt osaliselt päikeseline. 
7. aprillil tõrjutakse suurem soojus ja sadu kirdesse, Karjala kohale. Asemel tuleb küll jahedam ja kuivem õhumass, aga võib olla päikeseline ja sel juhul on sooja ilmselt ikkagi üle 10 °C. 
Nädala teisel poolel suureneb lõunatsüklonite mõju, need võivad tuua nii sooja kui ka muuta ilma väga sajuseks ja jahedaks.

Ain Vindi. Kui enamus Eestist pilvitas ,siis Võrumaal lasid pilved ka värvidemängu nautida. 02.04.2016 23:06

56 kommentaari:

  1. Seega tuleb ülehomme (taas taisipäeval) taaskord mõnus grill sumedal kevadõhtul, nagu eelmiselgi teisipäeval.
    Eelmisest suvest juurutasin enda tutvusringkonnas traditsiooni, et iga kuumalaine eelõhtul enne fronti tuleb grilliõhtu, kuna viimane õhtu/öö enne külma fronti on tavaliselt kõige soojem. Need frondieelsed meeleolud on kuidagi erilised.

    VastaKustuta
  2. Jah, need on meteoroloogilised grillikad. Ain vist teeb neid samuti, aga sõltumatult. Ainus mure, et tohutu sadu ei tohi siis liiga ruttu kohale jõuda, muidu peab vihmas ligunema.

    VastaKustuta
  3. Nagu Jüri just rääkis ei sega õiget grillihuvilist mingi ilm.
    Pole ühtegi kuud aastas,kui ma grilli välja ei tõsta.
    Muidugi sooja ilmaga on see tunduvalt nauditavad.
    Ka tuleval nädalal on grillimine plaanis.

    VastaKustuta
  4. Jah, seda küll, kuid ma grillihuviline pole, see grill pigem "frondieelne kokkutulek" soojast viimase võtmiseks, kui nõnda öelda võib.
    ----------------------
    Nõmmele vihm vast enne teisipäeva hilisõhtut küll ei tohiks jõuda.

    VastaKustuta
  5. Millal siis toimub siinsete huvilistega see kokkutulek? Mõtted on mitmetel juba olemas, on isegi pakutud, et võiks Raplas mõnes rabas teha.

    VastaKustuta
  6. Kui registreerimiseks läheb, olen ka tulija :) !

    VastaKustuta
  7. GFS prognoosib pühapäevaks ja esmaspäevaks Kagu-Eestisse juba märkimisväärset labiilsust ja 20-kraadist kuumust napilt kagupiiri taha. Ilmateenistuse nädalaprognoosist jääb samuti mulje nagu Kagu-Eestisse hakkas kohe-kohe suvi saabuma.

    VastaKustuta
  8. Kolmapäeval peaks tulema aprilli kohta eriline ilm - pilves ilmagagi on mõnede mudelite kohaselt üle 15 kraadi võimalik, samas peaks tulema tuuline ilm ehk et sooja õhu juurdevool on kiire.
    Samas ka laussajuala peaks kiiresti lähenema - umbes 50..70 km tunnis.

    Päikesetõus tõotab tulla veripunane ilmselt.

    VastaKustuta
  9. @ 4. aprill 2016 11:55
    Nonäed. 500 km kagupoolsuse aspekt tuleb jälle meelde. Ehk et Eesti võiks 500 km kagu pool olla. (Tegelikult ka lõunapool)

    VastaKustuta
  10. Nüüd läheb vast loodus roheliseks ka(vähemalt kagus), kuna homsest alates enam erilist öökülma ei lubata ning ööpäeva keskmine peaks jääma +5 kraadi juurde või sellest kõrgemale.

    VastaKustuta
  11. Kundas on temperatuur udu tõttu isegi praegu miinuses. Võib arvata, et isegi härmatist on seal.

    VastaKustuta
  12. Millal tuleohukaart ilmub? Oleks aeg juba, eriti lääne-eestlastele.

    VastaKustuta
  13. Jah, udustel rannikualadel on ebatavaliselt kõle ja kohatise miinuskraadiga.
    Kas parem oleks 500 km lõuna, lõunakagu või kagu pool? Kahju, et need aspektid tulevad igal aastal kummitama.

    VastaKustuta
  14. HIRLAMi järgi on kolmapäeval Lõuna- Eestis päris pikalt selge, päevarekordid kindlasti tulemas.

    VastaKustuta
  15. Oleme siis valmis soojarünnakuks. Sooja õhu sissetung ja labiliseerumine (Taanis) on selgelt näha: http://en.sat24.com/en/scan/visual
    Tuleohukaarti hakatakse koostama siis, kui Päästeamet seda tellib. Kuna seda pole, siis järelikult pole vastavat tellimust veel esitatud.

    VastaKustuta
  16. @ 4. aprill 2016 19:33
    Veider jah, kasvõi nädalavahetuse kulupõlengutest võiks innustust tellimiseks saada.

    VastaKustuta
  17. Sügisel oli ka mingi teema sellega, miks tuleohukaart ära võeti, kuigi oktoobris oli ju suur põud. Siis selgitati, et seda tehti üksnes sel põhjusel, et Päästeamet lõpetas tellimuse.

    VastaKustuta
  18. K: Miks ei loe ilmahuviline ajalehest anekdoote?
    V: Ta vaatab selle asemel pikaajalisi ilmaprognoose.

    Aga meteoroloogiline grillikas on küll huvitav mõte. Pole mul siin kortermaja tingimustes küll erilist õues grillimise võimalust (kui just kvartsgrilliga mikrolaineahju köögist rõdu peale ei tassi), aga rõdul värskes õhus šašlõkki või vorstikest nautida ei keela keegi. Igatahes hea idee ja näib, et nädala keskel ka täiesti teostatav.

    VastaKustuta
  19. Tore, eks siis saab midagi organiseeritud ja registreerimisvorm ka tehtud, Katri ja Inge on abiks.

    VastaKustuta
  20. Hakkab pihta jälle see külma frondi varasemaks nihutamine... Homne sadu juba kell 16 Tallinnasse jõudmas eilse kl 20 asemel. (HIRLAMi varahommikune uuendus)

    VastaKustuta
  21. @ 5. aprill 2016 1:17
    k: Miks sooja frondi äike Tallinnasse ei jõua?
    v: Sest soe õhumass ka sinna ei jõua.
    ------------------------------------
    Kas kokkusattumus või mitte (just eile küsisin siin sellest), kuid TULEOHUKAART on tänasest KÄTTESAADAV.

    VastaKustuta
  22. Eks Päästeamet luges seda ja esitas tellimuse. Eilsest äikesest Taanis: http://vejret.tv2.dk/2016-04-04-regn-lyn-og-hagl-saadan-bevaegede-tordenvejret-sig-op-over-landet
    Sadu tuleb ilmselt liitunud frondil, prognoos: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif

    VastaKustuta
  23. Ilmateenistus homseks äikest mainimas, kuid seda ei tule, kuna soe sektor sulgub Läänemerel ning front pole terav. Vähemalt tuule pöördumise järgi mitte.

    VastaKustuta
  24. Jah, soe sektor kaotab ilmselt kontakti aluspinnaga ja maa peal on vaid liitunud front. Aga ootamatusteks peab valmis olema, juba praegu kurdetakse meeletu lämbuse üle.

    VastaKustuta
  25. Mina praegu kurdaks selle üle, et sajuala taas enne Tallinnat "hätta jäänud".

    VastaKustuta
  26. Niiet need kõrged temperatuurid homseks polegi selge ilma lootused, vaid hoopis avatud sooja sektori näitajad? Suletud sektori puhul jääb ilm ikka jahedaks, isegi kui sademeid pole?

    VastaKustuta
  27. Ilmateadet lugedes/kuulates jääb/jäi mulje, et homme domineerivad konvektsioonipilved (sajab hoovihma). Pilvisuse ja sademete prognoosid seda paraku ei kinnita, tuleb laussadu.

    VastaKustuta
  28. Kui soe sektor sulgub enne kohale jõudmist, siis jah. Siin on see veel justkui avatud, aga see on 850 hPa pinnal ehk selles kõrguses on vast veel avatud: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn242.gif

    VastaKustuta
  29. Mis isokas seda avatud ala tähistab? Seesama +5 kraadi?
    Kuidas aluspinnal ilma netti omamata saab avatusest aimu?
    --------------------------
    Päris tormakas tsüklon paistab tekkivat - nii dünaamiliselt kui isobaariliselt.

    VastaKustuta
  30. Päris pull värk oleks jah, kui Eestis jääb kuumus Gröönimaa omast külmemaks :D.

    VastaKustuta
  31. Satipilti vaadates tundub, et ilmaprotsessid nihkuvad varasemaks. Külma frondi kõrgpilved servapidi juba Gotlandile jõudnud.

    Soojas sektoris tervikuna pilvisus tiheneb.

    VastaKustuta
  32. Mis isokas seda avatud ala tähistab? Seesama +5 kraadi? -jah, antud juhul on nii: kui see kaob, siis on sulgunud.
    Kuidas aluspinnal ilma netti omamata saab avatusest aimu? -see on keeruline küsimus, ilmselt pole üheseid tundemärke; kui siiski midagi välja pakkuda, siis vast pilvede erisuunaline liikumine näitab, et frondid on eraldi, aga see ei pruugi ka väga kindel olla.

    VastaKustuta
  33. Soome lahel on alanud uus sajualade teke. Sekundaarne soe front?

    VastaKustuta
  34. Jah, see võib olla (nim. vist ka ülemiseks soojaks frondiks): http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2016-04-05_11.png

    VastaKustuta
  35. Aprilli algus ja suvi - Eesti kliima tulevikus? Siin Kagu-Eestis hetkel ligi 18 kraadi sooja, loodus lehtib ülikiiresti. Eile saabusid ka troopilise lauluga linnud.

    VastaKustuta
  36. See jah kuumalaine ja kuna õhumass ühtlaselt soe, on sama temperatuur nii loode- kui kagunurgas.

    VastaKustuta
  37. Laussaju ees on hakanud tekkima tundub et rünksajupilved, vaadates radarilt.Kas nendest võibki äikest oodata ?

    VastaKustuta
  38. Jah, on rünksajupilved. Kui tipud arenevad piisavalt kõrgele, siis võib tekkida välke. Hetkel ei oska pakkuda, kas areneb äikeseks, aga rünksajupilvede korral peab siiski alati olema valmis äikeseks.

    VastaKustuta
  39. ühe rünksajuka keskel juba kollane radarikaja ;)

    VastaKustuta
  40. Tõraveres saigi 20 piir ületatud juba nii vara kevadel.

    VastaKustuta
  41. sakus kuulsin piiritajaid täna keskpäeval. seda nii tsiviilsel- kui astronoomilisel keskpäeval. kella 14:15-st tõmbus edelataevas süngelt sinakaks ning veidi hiljem muutus tuul päris tugevaks.

    VastaKustuta
  42. Suur kuumus on nüüd itta tõrjutud ja tavapärasem soojus asemel.

    VastaKustuta
  43. Kui kaugele põhja eile see soe sektor maksimaalselt ulatus ning kus täpsemalt siis sulgus?

    VastaKustuta
  44. Lisaks vaatasin satipildilt, et täna sama sünoptiline olukord eilsega. Merelt ruttab taaskord külm front Eesti poole. Taevas pole tõepoolest sügavsinine, vaid valkja varjundiga, kuid mitte niipalju kui eile. Hägusust on satipildiltki näha.

    VastaKustuta
  45. Miks pole ilm.pri lehel 29. märtsi Tallinna soojarekordit uuendatud?

    VastaKustuta
  46. Üks versioon: http://www.upload.ee/image/5711143/nswc2aro6.4.2016jarg1.gif ja http://www.upload.ee/image/5711145/nswc2aro6.4.2016jarg2.gif, teine: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016040606_0.gif ja http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016040612_0.gif
    Egon Tinno haldab seda. Saatke talle sõnum: egontinno@hot.ee või ilm@ilm.pri.ee

    VastaKustuta
  47. Eilne front, oli üsna nihkes kõrguse kasvades. Veel tund pärast uut selginemistki oli Mie hajumine üsna tugev ehk et taevas piimjalt sombune. Alles kella 19-ks oli lõplikult läinud ja taevasina sügav. Seda siis Tallinnast Nõmmelt nähtuna.
    Kas keegi veel täheldas?

    Front saabus umbes tund-poolteist varem mudeleis ennustatust. (Kella 17ks ennustatud 18..19 vahelise asemel)

    VastaKustuta
  48. Jah, pilte sai ka tehtud hulganisti. Osooni telliti selgitus, miks on taevas sinine. Mõtteid kirja pannes: Joonisel on toodud hajumisdiagrammid, mis kirjeldavad valguse hajumise iseloomu erineva suurusega osakeste korral. Ka see raamatus toodud selgitus ei ole ilmselt sobiv inimestele, aga see peaks olema samas täielik ja sellega tulekski nüüd hakata tegelema, kuidas seda arusaadavalt inimeste edasi anda. Esimeste asjadena asendaksin nimetused Rayleigh’ ja Mie vastavalt molekulaarne ja sfääriline hajumine.

    VastaKustuta
  49. Oleks Eesti 500 km lõunakagu pool, siis oleks Loode-Eestis täna tugev äike olnud!

    VastaKustuta
  50. Jah, paistab, et jälle tuleb rinda pista vägevate tollipunkti ja vale asukoha piirangutega.

    VastaKustuta
  51. Nii GFS kui ka Euroopa mudel näitavad hetkeuuenduste kohaselt kalduvust vinduvale kevadele. Selline isokas, mis soojadele talvedele omane ehk et mõne miinuskraadine, jääb domineerivaks. Ühtegi erilist anomaaliat tulevasse nädalasse ei prognoosita.

    Ei imesta üldse, kui 6. aprill jääbki tänavuse kuu tipphetkeks, nagu eelmisel aastal jäi 12. aprill.

    VastaKustuta
  52. GFSi lõunane uuendus näitab veelgi kõledamat tulevikku.

    VastaKustuta
  53. Mis mai tipphetkeks võib jääda?

    VastaKustuta
  54. Võiks ikka kasvõi üksainuski äikesega kuumus jääda - eelmine mai oli ju täielik pettumus :(.

    VastaKustuta
  55. Jüri, seleta mulle palun täpsemalt väljendit "erakordne udu" (mis nähtavusest alates, jms tegurid). Muidu jääb mulje, et magasin maha midagi 11.09.2014 juhtumist võimsamast.

    Tänan!

    VastaKustuta
  56. Vabandust, et vastus viibis, käisin mere ääres udu veel vaatamas.
    On kokku lepitud, et kui horisontaalne nähtavus on alla 1 km, siis on tegu uduga. Udud jaotatakse nähtavuse alusel nõrkadeks, mõõdukateks ja tugevateks ehk ohtlikeks (nähtavus vastavalt 500–999 m, 200–499 m ja alla 200 m). Udu on nähtus, mida otseselt ei mõõdeta (mõõdetakse ilmaelemente, nt nähtavust). Selle intensiivsust, st tugevust saab ainult hinnata. Mõistlik on seda hinnata kolmeses gradatsioonis: nõrk, mõõdukas, tugev. Samamoodi toimitakse ka teiste nähtuste puhul, nt äike, tuisk, jms. Vastavat gradatsiooni kasutatakse ka ilmaelementide puhul (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/legend/, mis on kujunenud standardiks). Sellised gradatsioonid on eriti olulised liiklemise seisukohast: kui ohtlik millisele liiklemisele konkreetse nähtavusega udu on ehk kui palju see häirib jalakäijat, autojuhti, lennukipilooti.
    Ohtlik udu on erakordne inimese jaoks, kes otseselt udust tingitud ohtudega kokku ei puutu, nt ei juhi parajasti mõnd sõidukit jne - sellisel juhul võib vaatlejat üllatada ja hämmastada udu tihedus ja võimsus.

    VastaKustuta