Nädala ilma märksõnadeks on taas äärmuslik muutlikkus, tuul ja kõikides faasides sademed.
Sel nädalal lumikate kokkuvõttes pigem pakseneb.
Esmaspäev (14.02.) möödus madalrõhkkonna lõunaservas pilviselt, kuid suurema sajuta. Sajuhooge oli enam vaid põhjamaakondades, hommikul ka Hiiumaal.
Lõunakaaretuule puhangud ulatusid 19 m/s ja ei näita nõrgenemise märke.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt plusspoolel, lõunamaakondades tõusis päeva kuni 5 soojakraadini!
Teisipäeval (15.02.) jätkub sarnane ilm - oleme suure madalrõhkkonna lõunaservas. Sadusi vihmana on enam põhja- ja ka läänemaakondades, õhtupoole võib sadada ka ida pool.
Lõunakaaretuul ei nõrgene, puhangud ikka 18 m/s.
Õhusooja on ööpäevaringselt 1...4°C.
Kolmapäeval (16.02.) saab suur madalrõhkkond jõudu juurde, suureneb rõhuvälja pinge ja lisaks jõuab ka sajupilvi enam.
Lõunakaaretuul tugevneb rannikul puhanguti 21 m/s, sisemaal üle 15 m/s ei ulatu.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt ikka kergelt plusspoolel.
Neljapäeval (17.02.) olukord aga muutub, sedapuhku talvisema suunas.
Öösel vana madalrõhkkonna servamööda sõuab üle väheseid vihma- ja lörtsipilvi. Päeval jõuab aktiivne madalrõhkkond ookeanilt Eesti rannikule ja toob meile esialgu tihedat vihma. Pealelõunal pöördub õhuvool üürikeseks põhjakaarde, sadu tuleb alla enam lumena.
Päeva esimeses pooles puhub tugev lõunakaaretuul, päeval korra vaibub, pealelõunal pöördub põhjakaarde, ning tugevneb puhanguti 22 m/s. Õhumass külmeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5°C, õhtul langeb mandril miinuspoolele.
Reedel (18.02.) öösel jätkub talvine pööre. Madalrõhkkond liigub üle Eesti itta-kirdesse, õhuvool on pöördunud põhjakaarde.
Tuul puhub põhjakaarest ja veidi nõrgeneb, puhangud ei ulatu 15 m/s-st tugevamaks.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -2...2°C.
Laupäeval (19.02.) öösel on lühiajaliselt ilm rahulikum ja sajuta. Juba päeval jõuab uus ning taaskord aktiivne madalrõhkkond Läänemerele, liigub seekord tõenäoliselt üle Eesti.
Öösel algab taaskord tihe lumesadu, mis liigub läänest edasi itta üle maa. Oodatav lumelisa on 4-13cm.
Tuul pöördub kiiresti vastavalt keerise liikumisele - algul tõuseb idakaaretuul, seejärel see nõrgeneb(keskme saabudes). Peale seda pöördub kiiresti põhjakaarde ja tugevneb kiiresti, kuid puhangud tänastel andmetel üle 20 m/s ei ulatu.
Õhutemperatuur on sarnane reedele : ööpäevaringselt -3...1°C.
Pühapäeval (20.02.) möödub ilma rahunemise tähe all. Keeris eemaldub Venemaale ning selle tagalas tuleb veel vaid üksikuid lumehooge.
Tuul pöördub läänekaarde ja nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kerges miinuses.
Õiget talve ikka enam tulemas pole.
VastaKustutaKestvat talve ilmselt mitte jah. Selliseid lühiajalisi sutsakaid viskab, nagu nädala lõpus, aga kestvat külma ei paista tõepoolest enam kuskilt.
KustutaKirjelduse põhjal pole see mingi sutsakas, vaid veidi vähem palav kui muidu lihtsalt.
VastaKustutaKui talv seisneb lõputuna näivas libeduses, siis, ei aitäh, ei taha enam mingit talve. Eelmine talv oli kindlasti parem.
VastaKustutaJah, kahjuks on ikka jubedalt libe kruusateede peal. Ootaks kevadet juba, talve oli küll detsembris juba :):)
VastaKustutaHomme, st. neljapäeval, on kl. 20.00 ETV2 pealt dokfilm "Meteoroloogia eesliinil". Tundub huvitav, ise kavatsen igatahes vaadata.
VastaKustutaAetakse mingit ümmargust jama, sh: talvesid enam ei tule, suvised kuumalained sagenevad... See on ju ammu juba nii seltsimehed. Viimane aeg on hoopis normaalsele ilmale tagasi pöörduda.
VastaKustutaKõigi aegade libedaim talv kindlasti.
VastaKustutaKa meil Haanin säne pehmepuulnõ ilm, vahel näutäs päivä, tuul um lõunast ja peris kõva, hummoku oll -2 päivä um olnu säne +1 piiren, lumi ka vaos kokko. Tiide pääl libõdust, suuskõga lumõ sisse ei vao, hää sõita aga lummõ um pallo, uma 60 sm puudõ päält um är lännu, tuuga mõtsa vahel kergem sõita. Hirmutatas jäll lörtsiga nädäli lõpun õks näemi kuis lätt, lumõ alla um mõnõl puul ka vett võtnu.
VastaKustutaHomme veel tuleb 3...4 kraadi sooja enamus Eestist. Aga pärast seda jätkub 0 ümber tõmblemine.
VastaKustutaIlmateenistuse mudel näitab homseks Kagu-Eestisse isegi üle 5 kraadi sooja. Õhkab kevadet...
VastaKustutaOn uskumatu, kui sarnased tsüklonid meid homme, laupäeval ja esmaspäeval tabavad.
VastaKustutaStatistik siin: Accu on oma kevadprognoosi avaldanud. Ma kardan ,et tuleb kuivem kui näitavad. Eriti mai peaks kuiv olema.
VastaKustutaArvestades kui sajune on talv olnud, siis ongi kuiv kevad/suvi loogiline.
VastaKustutaHarjumaal +4,5 ja õhus on otseses tähenduses kevade lõhna.
VastaKustutaMeil Haanin tul üüsse vihma ja lõuna kagu tuul um tukkõv, koskil nii +3 ringin um sooja kõik kotuse väega lippõ, roni vai nelä käpukil ringi.
VastaKustutaTäna 2 aastat tagasi oli Lõuna-Eestis päikesetõusul sooja 10 kraadi.
VastaKustutaAasta tagasi 25-.28-veebr. samuti.
VastaKustutaSee kevad tulgu parem kuivem ja soojem kui Accu pakub. Tahaks üle mitme aasta sooja ja päikesepaistelist maikuud näha. Mai 2020 ja 2021 olid väga jahedad, koguaeg oli mingi külm tuul ja lörtsisadu.
VastaKustutaMainiks, et äärmuslik muutlikkus peaks praegu tähendama ka -35 kraadisee pakase esinemist sagedase plöga kõrval.
VastaKustutaTäna päeval oli õhurõhk mitmel pool üks viimase aja madalamaid - 720 mm Hg.
VastaKustutaJa see on ka väga ebatavaline, et nii madala õhurõhuga pole Eestis seekord suurt tormi. Muidu on nagu olnud, nt 23.11.2008.
VastaKustutaNoh, loodetuul on ikka täna puhunud küll. Mingi aja vaikuse point on selles, et tsüklon ronis üle Eesti (täpsemalt üle saarte ja Loode-Eesti). 23. 11.08 jäi Eesti napilt lõunatsükloni, mis põhja poole ronis, lääneserva. Ilus lumi sadas. Mis muidugi paari päevaga ära sulas. Aga vahepeal pole vist nii madalat rõhku olnud.
VastaKustutaTartu maraton vähemalt vist toimub! VÕib kihla vedada, et enne maratoni läheb vist alati sulaks?
VastaKustutaHaanin hummok selgimisi vastu hummokut oll tiba lummõ tulnu -3, mu ennustuse järgi märtsi vähämält edimine puul tulõ külmävõitu üüdega päivä vast plussin ja selgüst pias ka tulõma nii et vahtrõ mahla piäs saama. Eelmine aasta täämbäse päävä hummoku oll meil-25 kraati külmä, Jõhvin oll -31
VastaKustutaStatistik siin: Kl.23:23 kommile ,et ei ole olnud jah (vähemalt Harjumaal) nii madalat õhurõhku peale 2008 aga lähedale on läinud alles hiljuti. Näiteks 10.02.2020 ja enne seda leidsin veel paar korda samu näite nagu 10.02.2020 oli. Enne seda 2008 oli võrreldav õhurõhk kas 1990 või 1991 veebruaris. Võrreldav siis 2008 omaga.
VastaKustutaHm. 10.02.20020. Ju ma magasin sel ajal...:D Aga võis olla.
VastaKustuta1990... Kõne alla võib ehk tulla 27. veebruar, kui oli sama mõõtu veetaseme tõus ja torm nagu 9.01.2005. Siis liikus väga sügav tsüklon üle Lõuna- Soome kirdesse.
Muuseas, ka 26. jaanaur samal 1990. aastal oli umbes samasuguse tormi ja veetasemega. Aga mitte nii madala rõhuga Eesti piires (tsükloni kese oli kaugemal põhja pool).
Huvitav on see, et nende 1990. aasta talvetormide kohta nagu ei mäleta keegi midagi. Või ei taha mäletada. Miks, ma ei tea. Ju sellepärast, et siis polnud ju internetti.
Seega, tuletan uuesti meelde, et 1990. oli ka jaanuaritorm, samuti ka veebruaritorm.
Enne seda olid sama mõõtu ilmastikunähtused 1967. aastal (2 tk kusjuures, augustitormm ja oktoobritorm, kusjuures ma täpselt ei teagi, kumb selle rekordilse veetõusu tekitas) ja 1969. aasta novembris (Ruhnus tuulerekord, kuid tuulesuundade sobitumine vist nii kõrget veeseisu ei tekitanud).
Ilm on hetkel prognoositust 2 kraadi soojem. Sel juhul siis päevane sadu pigem põhja-Eestis lörtsina ja lõunas vihmana. Ja kraadid kõikjal plussis.
VastaKustutaKahekohalisi külmakraade sel talvel enam vist ei tule. Veel kuu aega 0 või kerge pluss.
VastaKustutaMeil Haanin vasta hummokut tul uma 5sm lummõ, um tõnõ märjavõitu rassõ, puudõ ossõ pääle ka jäänu ka kagu tuul oll tukõv esiki keerutu tuisku vähä, tundus et lätt soojõmbas, kisk sinnä 0 piire. Lummõ inämb ei taha, villänd tast tõukamisest. eelmine aasta oll -17 aga lummõ oll meil siis ka pallo uma 60sm, 2020 aastal oll +3 ja esiki järve olli jääst vaba
VastaKustutaLõunas tuli jah hommikul päris mitu cm märga lund, aga paar tundi hiljem (kella 11 ajal siis) juba vihma. Asfalt sulas enamasti välja.
VastaKustutaEhk kolmapäeval on veel väike võimalus, et kuskil pigistab -10 välja, aga jah... varajane sopakevad on alanud. Ma loodan, et sula jääb domineerima, sest siin Tartus on kõnniteed kohutavas seisus, see kõnts ja sopp võiks ära sulada.
VastaKustutaEga talve ei saa enam tulla jah. Harjumaal mõõdukas põhjakirdetuul, aga kraadid ikka plussis.
VastaKustutaJa seda lubatud suurt sadu õnneks siin pole olnud. Tänasega lisandunud lörtsise kihi paksus vaid 1,5 cm. Loodetavasti esmaspäevane tuisk jääb ka prognoositust tühisemaks ja vesisemaks.
Korra viskab ööd ka kahe kohaliseks miinusteks aga eks kuu aega nüüd väikest miinust - plussi näitab.
VastaKustutaSee on mõnes kohas alates detsenbri keskpaigast nii, et puhugu tuul mis suunast tahes, enamasti on ikka üle nulli.
VastaKustutaSiiski ei saa vist ka nii öelda, et talve EI SAA enam tulla.
GFS (mis on muidugi paras pinas...) näitab visalt, et 24. veebruarist algab jälle totaalne läänevool ja mis seal muud kui ka soojapulm... Ega enne seda kah suurt midagi pole.
VastaKustutaNojah, siis tuleb märts... Ja peab ikka tõsine rõhkkondade ümberpaigutus tulema, et siis veel tõsist talve saaks.
Millal herr Statistik kevade panuseid siia tegema hakkab? Saame juba märtsist põllale või ikka peab aprillini ootama?
VastaKustutaMeil Haanin hummok -3 vaiknõ, sirvse vannu andmid ja 2013 oll säne lugu, et veebruaroll kekmine soojapüülnõ aga märtsin pauksõ -25 kraadinõ pakanõ terve kuu oll külm allõs viimätsitel päivi andsõ tagasi kuu kekmine oll-7,3 vot nii ei olõ aasta ja kuu venna.
VastaKustutaKas kevade panuseid ei võiks igaüks ise teha?
VastaKustutaVõtate nt mingi suvalise kuupäeva ja ütlete, et kui tuul puhub selle päeva päikesetõusul (või loojangul või kell 10 hommikul/õhtul või millal iganes, valik on teie) mingist suunast (valige ise), siis tuleb selline kevad (valige taas ise) ja kui mujalt on tuul, siis tuleb kardinaalselt vastupidinde kevad (või mingit kolmandat moodi kevad, valik on jällegi teie).
Muidugi võite valida ka ükskõik millise muu meetodi, kudas kevadet ette paika panna. Jälle igaühe enda valik. Ning loomulikult on ka see igaühe enda valik, millist aastaaega ja milllisel aastal ta tahab ette ... noh... ennustada, ütleme siis nii.