Lumetorm Henriette (2. ja 3.12.) ja arktiline nädalalõpp (4. ja 5.12.)

Viimane uuendus : 1.12.2021 kell 18:05

Pöördeliste sündmuste valguses viibis uue postituse tegemine. Kaalumisel oli minupoolne blogist loobumine, kuid kuna siin on aktiivne lugejaskond ja tark arutelu ilmateemadel, ei tahtnud päris maha visata tehtud tööd ja saavutatud lugejaskonda.

Nii sai otsustatud, et blogi jätkan ainuisikuliselt mina ning sellega kaasnevad nii formaadimuudatus kui ka mõned muud sisulised-välimised muudatused. Kui vähegi võimalik, proovin postitusi-prognoose uuendada igapäevaselt.

Praegune postitus ongi nagu näide uuest formaadist. Sellised saavadki enamvähem olema uued postitused. Eelmistest põhjalikumad, ise koostatud joonis-kirjeldustega. Täiustusi tuleb ilmselt aja jooksul küll juurde, aga praegu nii.

Kõik ettepanekud, tagasiside jm. on oodatud!

Nädal algas juba talviselt, töönädala lõppu saadab torm ja uue nädala alguseks jõuab paukuv pakane.

Lumetorm Henriette

Neljapäeval (2.12.) saabub läänest meie ümbrusse aktiivne Henriette nimeline madalrõhkkond.

See pressib eemale kitsukese kõrgrõhuvööndi ja toob meile tormituult ja tuisku ning paljudesse kohtadesse ka lumelisa. Keeris liigub üle Läti itta Venemaale, seetõttu võib Eesti põhjaserv laussajuta jääda ja peab leppima vaid tugeva ja kõleda tuulega.

Õhurõhk keerise keskmes langeb 970hPa-ni, see tekitab laialdaselt suure õhurõhuerinevuse ja põhjustabki tormituult ja tuisku.

Neljapäeva öösel jõuab madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohale. Selle pilvemassi serv jõuab juba kolmapäeva õhtul, kuid lumesajuala jõuab öösel saartele ja Edela-Eestisse. Sadu on enamasti mõõdukas, kohati ka tugev.

Öösel, enne sadu, jõuab õhutemperatuur langeda mandril -9...-15ni, kohati idaservas enamgi.

Hommikul jätkab sajuala levimist üle maa, kuid Põhja-Eesti võib laiguti sajuta jääda. Sadu on jätkuvalt mõõdukas-tugev. Lisaks tugevneb ka kirde- ja idatuul sisemaal puhanguti 15 m/s, rannikul 23 m/s. See keerutab tuisku ja muudab teeolud keeruliseks. Ettevaatust ka võimalike langevate puudega! Põhjarannikule võib jõuda mereefekti lumepilvi!

Päeva peale levib sajuala ka veidi põhja suunas, kuid päris põhjarannikule ei pruugi laussadu jõuda, samas on seal võimalus mereefekti lumeks.

Päeval on külma 2...9°C.

Henriette asukohaprognoos neljapäeva päeval. Keeris liigub musta noolega näidatud trajektoori pidi ning tihedam lumesadu üle eesti ida-lääne suunalisest valgest joonest põhja poole tõenäoliselt ei jõua ning nii saab Põhja-Eesti vaid nõrka lund, kuid tormituult.

Õhtul ja järgneval, reede (3.12.) öösel lumesadu ja tuisk jätkuvad koos tugeva idakaare tuulega, vaid saartel ja lääne-edelaosas võib sadu juba hõredam ja laigulisem olla. Õhutemperatuuris muutust ei toimu, jääb 2...8°C vahele.

Reede päeval ida ja kagu pool sadu ja tuisk jätkuvad, lääne poolt alates sadu juba hõreneb /lakkab. Püsib põhjarannikul kerge mereefekti võimalus.

Ka tugev tuul annab järgi ning koos keerise möödumisega pöördub läände ja loodesse.

Kogu selle aja jooksul on lõunamaakondades oodata 10...15cm lumelisa, põhja pool 0...4cm. läänes 2...8cm.

Arktiline nädalalõpp

Laupäeval ja pühapäeval (4. ja 5.12.) on tugevneva kõrgrõhkkonna servaalal lumehooge sisemaal harva, kuid rannikualadel (eelkõige põhja- ja looderannikul) käivitub tõenäoliselt mereefekt. Tingimused selleks on sobivad, kuivõrd meri on veel jäävaba, õhumass 1,5km kõrgusel piisavalt külm (-13...-18°C isoterm Eesti kohal!) ning õhuvool keerab kirdesse. Seega saab põhja- ja looderannik tõenäoliselt lisalund, eelkõige pühapäeval.

Tuul on mõlema päeva vältel küllaltki rahulik ja puhub idakaarest.

Laupäeval on õhutemperatuur nii öösel kui päeval -10°C ümbruses, meretuulega rannikul mõni kraad soojem.

Pühapäevaks saabub kirdevoolus arktiline kargus ja õhutemperatuur on nii öösel kui päeval juba -15°C ümbruses(-5st rannikul -18ni sisemaal), õhtul aga langeb veelgi madalamale.

Õhumassitemperatuur 1,5km kõrgusel pühapäeval. Niivõrd külm õhk meie kohal tähendab mereefekti ja mandril temperatuuri esmaspäeva öösel -20 ja madalamalegi.

Uuel nädalal jätkub talvine ilm. Arktiline külm eemaldub esmaspäeva õhtuks, kuid sellegipoolest jääb temperatuurifoon miinuspoolele.

Järgmist suuremat lumesadu on oodata teisipäeval - kolmapäeval.

Lisaks on lugejad teinud huvitava, kuid paikapidava tähelepaneku : Gröönimaale prognoositavad soojemad ilmad on toonud Läänemeremaadesse talvised ilmad. Kas pole huvitav seos?

Veel täheldati, et Gröönimaa prognoosid on tunduvalt pikemalt ette täpsed, kui meie Eesti omad. See on tõenäoliselt tingitud asukoha erinevusest - Eesti on klimaatilises mõttes ja geograafilise kliima arvestuses piiripealne maa, mis toobki meile muutlikkuse ja selle pikaajaliste prognooside väikse täpsuse, Gröönimaa aga on klimaatiliselt stabiilsemas kohas ning pikaajaliste prognooside tegemine on paremate võimalustega ja täpsusega.