Kommentaariumi viide
Lähenemas on järgmine tormikeeris, mis paisutab tuule paiguti kuni 30 m/s.
Sünoptiline olukord :
Reede (19.11.2021) päeval läheneb Läänemere põhjaosast (Põhjalaht) suures süsteemis tekkiv pisike, kuid vihane osatsüklon, mis võtab kursi Eesti suunas.
Laupäeva (20.11.2021) öösel ületab selle kese Kirde-Eesti ja see tekitab suure õhurõhuerinevuse ja toobki tormituult. Juhtumisi on sattunud meie kohale ka loode-kagusuunaline jugavool, mis annab tuulele veel hoogu juurde. Samuti lisab tuult külmema õhu järsk sissetung.
Meie ilm :
Reedel (19.11.2021) ennelõuna on kohatiste sajuhoogudega. Läänekaaretuule puhangud ei ületa 14 m/s. Õhusooja on 2...6, kuid õhtul tõuseb lühiajaliselt Lääne-Eestis kuni 10°C-ni!
Reede pärastlõunal/õhtul läheneb kõnealune osatsüklon Eestile. Selle tihe vihma- ja lörtsisadu jõuab saartele ning levib kiiresti üle maa.
Tsükloni keskme jõudmisel Eesti rannikule (õhtu/hilisõhtu) keerab tuul kõikjal loodesse ja alates saartest tugevneb väga järsult, puhangud õhtuks 26 m/s.
Laupäeva (20.11.2021) kesköö paiku(+- mõni tund) on oodata tormi haripunkti. Loodetuule kiire tugevnemine jätkub ja keskmine tuule kiirus on 11-19, puhangud rannikul 26, Hiiu-, Saaremaa ja mandri looderannikutel mõne tunni vältel ka 30 m/s. Täielikult välistada ei saa ka veel tugevama puhanguid.
Üle maa liigub keerisega kaasa tormav tihe vihma- ja lörtsisadu.
Kuna keeria liigub kiiresti, siis hommikuks suurem maru annab järgi ning päeval puhangud üle 25 m/s enam ei tõuse, õhtuks nõrgeneb veelgi.
Õhuvool keerab loodesse, külm tungib agressiivselt sisse ja õhutemperatuur langeb öö jooksul 0...+6°C-ni, õhtul langeb veidi veel.
Võimalikud ohud/tagajärjed :
- kuna torm jääb valdavalt öisele ajale, siis suuremaid katkestusi praamiliikluses oodata pole. Küll aga võivad hommikupoolikul häiritud olla väikesaarte vahelised liinid.
- elektrikatkestused, eelkõige Hiiu-, Saaremaal ja mandri loode-, lääne- ja põhjaosas.
- teele murdunud puud.
- libedus, mis kaasneb kohtades, kus tuleb vihmaga koos ka lörtsi.
Lahe, igav ilmarindel ei hakka :)
VastaKustutaAga, kas keegi teadjam oskab seletada, miks tormide haripunkt alati öösel on?
VastaKustutaööd on siin mustad.., ehk pikad. Juunikuus on asi vastupidi.
VastaKustutaAga... pärast seda tuleb jälle läänevool. Mis võib edaspidi vahepeal nõrgeneda. Aga mitte eriti.
VastaKustutaStatistik siin: Arvan ,et seekord on ootused tuule kiiruse osas veidi üle pingutatud. Saartel ja Pakri suunal tuleb ehk 25 m/s ära aga mujal hea kui 20.
VastaKustutaElame näeme :)
KustutaMulle ka tundub, et nii ägedat loodetuult ei tule nagu oli nt. 2. detsembri õhtul 1986 või ööl vastu 17. jaanuari 1992. (Kummalgi juhul oli muidugi külmenemine üürike.) Eks neid näiteid ole enamgi muidugi.
VastaKustutaStatistikule 23:58 ja anonile 07:52:
VastaKustutaJah ja põhjust ei pea pikalt otsima - Skan.mäestik "sööb" suurema tuule lihtsalt ära. Vaadake prognooskaarte ja näete, et tormituulte väli tabab kümnesse mäestiku kõrgeimat ja laiemat osa.
Mida iganes, eks homme õhtuks ole näha. (Naine lubas Benny Hillil ka lahkesti jalgpalli jäelvaadata ja teatas lahkelt, et üjhtegi väravat ta ei näe...)
VastaKustutaPigem on tuul tormine täna päeval siin loode-Eestis.
VastaKustutaStatistik siin. Ei tulnud isegi enda pakkumine 25 m/s täis.
VastaKustutaÄi tulnd õieti mette midagid. Maap saand juba eile aru, koest kohast sihandune ede arvamine tulnd on ning mispärast see tehti.
VastaKustutaTaas üks tuuletu sügis. Kuigi algas varakult, augusti alguses juba ja siis oli isegi tormine.
VastaKustutaSkand. mäestik päästis seekord jah suurest rajust.
VastaKustutaIlmateenistus võiks selliseid asju ette näha. Need mäed olid seal juba enne inimest aga siiani usutakse,et tuul puhub nendest lihtsalt "läbi".
VastaKustutaÕhurõhugradient jäi väiksemaks. 3-4 päeva järjest näitasid mudelid merele ja rannikualadele tormiseid loodetuule iile (25-30 m/s). Aga alles viimasel hetkel otsustasid mudelid meelt muuta ja kiirust oluliselt kahandada, aga siis kui prognoos oli juba koostatud ja hoiatused tõstetud. Samas oli veel mitmeid mudeleid, mis hoidsid 25-30 m/s sees. Kui annad liiga palju, on probleem, kui annad liiga vähe, on probleem. Ma ise polnud küll vahetuses sel päeval, aga oleksin samuti rohkem andnud, mine sa tea neid pisikesi osatsükloneid. Need on alati nii ette arvamatud. Jugavool oli ka täpselt Eesti kohal sel hetkel. Oleks võinud palju hullemini minna, aga hea, et ei läinud.
VastaKustutaSellgipoolest puhub korralikult täna, eriti põhja- ja looderannikul (puhanguid 20-24 m/s).
VastaKustutaEi puhu ju...
VastaKustutaAga olgu, võib-olla siis seal puhub.
VastaKustutaNäen, et Kairo on kirjutanud. Kuna mu küsimus 39. nädala ilma teemason tal vist kahe silma vahele jäänud, küsin uuesti.
VastaKustutahttps://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=6344330322076409434
Ma tahaks Kairolt küsida, miks Ilmateenistuse lehelt UV-indeksi nelja jaama graafik oktoobris ära koristatakse?
Ma tahan jälgida UV-käiku Harku ja teistes jaamades ka sügisel, talvel ja kevadel, kuigi päevitajaid siis ei ole. Saaks ka iseehitatud UV-mõõtja näiduga võrrelda. Ka päikselisel jõulupäeval on UV-indeks midagi null-koma-kaks juures. Samuti annaks UV-graafik aimu päiksesekiirguse intensiivsuse muutusest talvisele pööripäevale lähenemisel ja sealt uuesti kevade poole liikumisel. Peale aastavahetust oleks ju kena hasart oodata-vaadata, millal UV saavutab 1, millal 2 ja 3 väärtuse. Seda enam, et heliograafide live-andmeid kodulehel ei ole.
Saad sa otsustajatelt küsida, miks UV-info ära võeti ja kas saaks selle graafiku aastaringseks teha, talveperioodil kasvõi kuhugi nö nurga taha tõsisematele ilmahuvilistele nähtavaks?
Aitäh
(Lisa - nüüd on muidugi vist hilja paluda seda graafikut tagasi.)
La Nina tõttu tulemas külm talv :)
VastaKustutaVäga hea ju. Jääb see sopp ja pori ära ning olemine tänu lumele valgusküllasem.
VastaKustuta