8. nädala ilm (22.–28.02.2021)

Kommentaariumi viide

Muutliku õhutemperatuuriga nädal, kuid sulailm on siiski ülekaalus.

Mõnikord öeldakse, et piir peab hästi, nii ka seekord: 22.02. hommikul oli üle lahe ja mõni km idapiirist ida pool pakaseline, meil aga sulailm (https://www.infoclimat.fr/).

22.02.2021. Nädal algas kontrastselt: hommikul oli enamasti valitsemas sulailm, oli udune, aga just piiri taga oli pakaseline õhumass. See hakkas liikuma edela poole, nii et esmalt langes päeva jooksul Virumaal õhutemperatuur –9 °C-ni ja õhtuks külmenes ilm ka mujal, kuid mitte nii palju; puhus ida- ja kirdetuul. Saaremaal ja lõunapiiril jäi sulailm esialgu püsima, puhus edela- ja läänetuul, õhtuks jõudis ilma külmenemine ka lõunapiirile ja tuul puhus kõikjal idast-kirdest, plusskraadid jäid vaid Saaremaale ja Liivi lahele.
Seekord ei kaasnenud ebatavaliselt terava frondiga aktiivseid ja ohtlikke protsesse, vaid õhumasside piir oli üpris rahumeelne.

Eriti järsk temperatuurilangus 22.02. pärastlõunal Tartus (allikas).

Ilmamuutus Tartus oli padujärsk, mida illustreerib ka videoklipp (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/day.webm).

23.02. Ilmamuutus võeti tugeva jäätuva vihma ja intensiivse jäite-kiilasjää saatel tagasi. See põhjustas viimase paarikümne aasta keerulisemaid ja raskemaid liiklusolusid, sest allajahtunud sademed ja kiilasjää haarasid suurema osa riigi territooriumist ja olid ebatavaliselt intensiivsed. Seejärel arenes mitmel pool tugev udu, mis jäi järgmise päevani püsima. Sondeering näitas rekordilist inversiooni, vt lähemalt.
Eestis ei ole võimsaid jäätorme, vaid need on peamiselt Põhja-Ameerikas, mõnikord harva ka Venemaal (Ida-Euroopa lauskmaal), aga 23.02. juhtunud erakordsed ilma- ja teeolud on vast meie kliimas kõige lähemal jäätormile, mis võimalik. 
24.02. oli rahulikum, sest jää ja lumi sulas, oli jätkuvalt udune, kuid see kõikus. Vaid Virumaal idapiiri vastas püsis õhutemperatuur keskpäevani veel alla 0 °C. Päeval tugevnes tuul ja ilm muutus õhtuks soojemaks. See soe jääb püsima nädala lõpuni, kõige soojem on 25.02., kui õhutemperatuur võib läheneda 10 kraadile, kuid siis oleks vaja ka päikesepaistet.

Eesti kohal oli 22.02.2021 front, millest kirde pool oli pakaseline õhumass, mille südames oli keskpäevalgi –25 °C, puhus ida- ja kirdetuul, edelas aga Aafrikast saabunud suviselt soe õhumass, puhus edela- ja läänetuul (DWD). Viimasest ka meediamull, et võib näha Sahaara kõrbetolmu.

7. nädala ilm (15.–21.02.2021)

Kommentaariumi viide

Töönädala algus on nagu ikka hullumajapuhvet, nii et lugejate mure leiab ehk nüüd lahenduse.

Südatalviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal. Ilm muutus oluliselt nädala lõpus: hakkas vihma sadama ja lumi sulama. 

15. veebruaril võis Harjumaa taevas päikeseloojangu ajal näha imelist nähtust: pilvelumestust, loe pikemalt (Teletorn).

6. nädal lõppes südatalviselt, kuid mõõdukalt külmalt.
7. nädal algas külmeneva ilmaga. Rannikualadel tekkis kerge mereefekt. Kuid õhtul hakkas ilm muutuma. Nii tõi öö ilmamuutuse ja 16. veebruar möödus pehme talveilmaga, sadas lund, kohati ka tuiskas kergelt. Õhutemperatuur oli 2...–3 °C (vastavalt Kuressaares ja Virumaal). Päeva teises pooles algas ilm külmenemine ja selginemine kirdest edelasse. Õhtul arenes Soome lahel mereefekt.
17. veebruar tõi südatalviselt külma ilma. Põhjarannikul sadas lund. Tuul oli nõrk. Õhtul ilm selgines kõikjal ja valitses tuulevaikus või nõrk muutliku suunaga tuul. 
18. veebruar tõi talve kõige külmema ilma, kui hommikul mõõdeti Jõhvis –30,1 °C. Viimati puudutas õhutemperatuur –30 °C piiri 2016. a 8. jaanuaril Tartu-Tõraveres, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/. Õhtul läks ilm pilvisemaks ja õhutemperatuur jäi päevasele tasemele ehk ~–12 °C piirimaile püsima, erandiks Peipsi-äärne: nt Mustvees langes päikeseloojanguks –23 °C-ni ja jäi nii mõneks tunniks, kuid vastu hommikut tõusis.
19. veebruariks tormas pakaseline kõrgrõhkkond juba Ukraina kohale ja avas tee soojemale õhumassile. Esialgu südatalvine ilm veel püsis, oli isegi päikeseline ja nõrga tuulega, kuid eelmisest kahest päevast märksa soojem. Õhtul pilvisus tihenes, kuid püsis sajuta.

21. veebruar oli udune ja soe (http://www.tallinn.info/webcam/).

Edasine ilm.
20. veebruaril jõudis soe ja niiske õhumass, mis tõi esialgu lume, aga seejärel inversiooniga seotud nähtusi, nagu jäävihm, jäide, kiilasjää jms. Sulailm jõudis maapinna lähedale kõikjale pühapäeva varahommikuks (ida pool, samas kui lääneservas juba ööpäev varem). Seega pühapäev oli pilves, kohati sadas uduvihma, oli udune, sooja 1...3 °C, tuul nõrk ja läänekaartest.
See sulaperiood kestab vähemalt nädal aega, kuhu vahele mahub mõni talveilmaga päev. Eriti muutlik võib idaservas olla, sest seal on külm õhumass kõige lähemal ja õhutemperatuur oleneb selle piirist, ka kraadikõikumised on idaservas, eriti Virumaal, ilmselt nädala vältel järsud, kuid muu Eesti jääb enamasti sooja õhumassi valdusesse, vt uuemas postituses. Elame-näeme!

Pakaseline kõrgrõhkkond oli 18. veebruaril Eesti kohal, kuid see liikus kiiresti lõunasse (DWD).

6. nädala ilm (8.–14.02.2021)

Kommentaariumi viide

Muret tunti kaagutaja pärast. IT-tehnik on tegelenud võrelahendusega, mistõttu postituse avaldamine on peatatud (senimaani). Avalikkuse surve jõudis murdepunkti, nii et olukord eskaleerus ja arenes praegusesse staadiumisse. Osa lugejaid soovivad olukorra rahustamist, teised jällegi selle neutraliseerimist. Viimane telefonikõne: "Pseudonunnumolekul!".

Talv on jõudnud maksimaalsesse arengustaadiumisse. See on toonud vaat et rekordilise puhangu imeliste nähtuste märkamises. Üks neist on kõmu tekitanud Marteni pildid, vt https://www.facebook.com/groups/153561198685380/permalink/703763043665190/, kommentaar https://ilm.ee/index.php?46912. 

Pärast jaanuari keskpaika saabus väga suur südatalvine sula. Arvamused võnkusid südatalve jätkumise ja kevadtalve vahel nagu ka mudelprognoos. Praeguseks on selge, et tegu oli ülisuure südatalvise sulaga, mis lõppes jaanuari lõpuks: taastus intensiivne põhjamaine (väikese algustähega) südatalv. 
See südatalve intensiivistumine algas Venemaa peaaegu rekordvõimsa madalrõhkkonna mõjul, vt ilmakaardi kirdeservas:

Venemaa hiidmadalrõhkkond lasi oma lääneservas voolata Jäämere jäist ja niisket õhku Läänemere äärde. See anomaalia muidu sooja talve raames veel kestab (DWD).

Lisaks Venemaa pakaselisele madalrõhkkonnale on teine ilmategija veel: see on Gröönimaa kõrgrõhkkond, mida on näha ka ülaloleval ilmakaardil.
Kokkuvõtlikult osutus nädal südatalviseks ja viimaks alatati 16. jaanuaril Jõgeval registreeritud –24,6 °C 10. veebruaril Narvas mõõdetud –26,1 °C-ga. Märkimisväärne oli Saaremaa sattumine kaks korda Eesti külmapooluseks: 6. veebruaril Kuressaare linnas registreeritud –23,5 °C (Astes ja Käkus võis ka märksa külmem olla) ja 12. veebruaril –19,3 °C. Kuna õhumass oli ühtlane, siis olenes õhutemperatuur ainult pilvisusest ja tuulest.
Nädal lõppes küll märksa soojemalt, aga sulale ei läinud; lisandus pisut lund.

5. nädala ilm (1.–7.02.2021)

Kommentaariumi viide

Osa lugejaid ja IT-tehnik palusid kaagutaja viimase kasutatud seadme ip-aadressi jätta avatuks. Esialgu saab sellele vastu tulla. On võimalik kasutada võrelahendust, aga eks paistab.

Kuuvahetus algas mereefekti lumega (pikemalt neljapäevases Maa Elus), kuigi kaugeltki mitte kõikjale, sh Alatskivile, tugevaid lumehooge ei jagunud.
Nädal jätkub esialgu pehme ja lumise talveilmaga, kuid pöördub siis külmemaks ja ilmselt ka kuivemaks.
On imestatud, kuidas see võimalik. Praeguseks on selge, et jaanuari teises pooles oli üks eriti võimas talvine sula, mis enamikest kohtades ei suutnud lund võtta (oli erandeid, nt Hiiumaal Nõmba). Tõepoolest, talvekuude ilmastik on võnkunud südatalve ja kevadtalve vahel, ent praeguseks on selge, et jaanuaris alanud südatalv on jätkunud ja kestab veel vähemasti paar nädalat ja võimalik, et kauemgi. Siit ka nii mõnegi tõdemus, et Kairo nõidus talve ja suure lume välja. Ja nagu ikka, on jälle päritud: "Kas tõesti on oodata miinus kakssada kraadi (–200 °C)!?", vt lähemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2021/01/1-nadala-ilm-410012021.html.

1.02.2021 mereefekti soodustas Venemaal nõrgeneva madalrõhkkonna serv: ehkki õhumass polnud vee suhtes kuigi külm, aitas madalrõhkkond areneda tõusvatel õhuvooludel. Ka õhu liikumise suund oli üsna sirgjooneline ja soodne. Paiguti lisandus lund enam kui 10 cm ööpäevaga. Õhk oli võrdlemisi soe, vastu Läänemerd isegi plusspoolel, nii et Vilsandil oli sadu vesisem või ei sadanud eriti ja ilm talve ilmselt ei meenutanud, aga mujal siiski südatalvine. Õhtul mereefekt kadus, sest sünoptiline olukord muutus.
2.02. tõi edelast saabunud teine madalrõhkkond uue, kui väheldasema saju. Sedagi sadu ei jagunud kõikjale, vaid põhiliselt saartele ja loodeserva. Ilm püsis pehme, hommikupoole paiguti saarte rannikualadel nõrgalt sula, kuid vaid lühiajaliselt.
Õhtul hakkas Liivi lahelt lund sadama ja tuiskama, levides põhja-kirde suunas. Õhurõhk hakkas kiiresti langema.

Kuulda on elevuses Kairo ähkimist ja puhkimist – mereefekti mõju, sest lumehood olid tõesti vägevad ja jämeda lumega.

Mereefekti-padulumi rõhub okstele. 1. veebruaril Nõmmel