teisipäev, 2. veebruar 2021

5. nädala ilm (1.–7.02.2021)

Kommentaariumi viide

Osa lugejaid ja IT-tehnik palusid kaagutaja viimase kasutatud seadme ip-aadressi jätta avatuks. Esialgu saab sellele vastu tulla. On võimalik kasutada võrelahendust, aga eks paistab.

Kuuvahetus algas mereefekti lumega (pikemalt neljapäevases Maa Elus), kuigi kaugeltki mitte kõikjale, sh Alatskivile, tugevaid lumehooge ei jagunud.
Nädal jätkub esialgu pehme ja lumise talveilmaga, kuid pöördub siis külmemaks ja ilmselt ka kuivemaks.
On imestatud, kuidas see võimalik. Praeguseks on selge, et jaanuari teises pooles oli üks eriti võimas talvine sula, mis enamikest kohtades ei suutnud lund võtta (oli erandeid, nt Hiiumaal Nõmba). Tõepoolest, talvekuude ilmastik on võnkunud südatalve ja kevadtalve vahel, ent praeguseks on selge, et jaanuaris alanud südatalv on jätkunud ja kestab veel vähemasti paar nädalat ja võimalik, et kauemgi. Siit ka nii mõnegi tõdemus, et Kairo nõidus talve ja suure lume välja. Ja nagu ikka, on jälle päritud: "Kas tõesti on oodata miinus kakssada kraadi (–200 °C)!?", vt lähemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2021/01/1-nadala-ilm-410012021.html.

1.02.2021 mereefekti soodustas Venemaal nõrgeneva madalrõhkkonna serv: ehkki õhumass polnud vee suhtes kuigi külm, aitas madalrõhkkond areneda tõusvatel õhuvooludel. Ka õhu liikumise suund oli üsna sirgjooneline ja soodne. Paiguti lisandus lund enam kui 10 cm ööpäevaga. Õhk oli võrdlemisi soe, vastu Läänemerd isegi plusspoolel, nii et Vilsandil oli sadu vesisem või ei sadanud eriti ja ilm talve ilmselt ei meenutanud, aga mujal siiski südatalvine. Õhtul mereefekt kadus, sest sünoptiline olukord muutus.
2.02. tõi edelast saabunud teine madalrõhkkond uue, kui väheldasema saju. Sedagi sadu ei jagunud kõikjale, vaid põhiliselt saartele ja loodeserva. Ilm püsis pehme, hommikupoole paiguti saarte rannikualadel nõrgalt sula, kuid vaid lühiajaliselt.
Õhtul hakkas Liivi lahelt lund sadama ja tuiskama, levides põhja-kirde suunas. Õhurõhk hakkas kiiresti langema.


Kuulda on elevuses Kairo ähkimist ja puhkimist – mereefekti mõju, sest lumehood olid tõesti vägevad ja jämeda lumega.


Mereefekti-padulumi rõhub okstele. 1. veebruaril Nõmmel

112 kommentaari:

  1. Mina seda videot teinud ei ole ega ähkinud/puhkinud :D
    Aga mereefekt oli väga viisakas: https://www.youtube.com/watch?v=hPtl4qk3ry0&t=

    Panin huvilistele FB-sse ka 1985. a veebruari hommikused Simuna temperatuurid: https://www.facebook.com/kairo.kiitsak.ilm/photos/a.930425467012314/3653243658063801/

    VastaKustuta
  2. Kairo ähib jah :D

    VastaKustuta
  3. Anonüümne Anonüümne ütles ...
    Näitena. Võibolla päevane näitab ka veel midagi ebamäärast. Kui aga 06Z kui ka no 12Z näitavad ikka seda sooja siis jään vait.

    2. veebruar 2021 11:31



    Mis see 06Z ja 12Z tähendavad?

    VastaKustuta
  4. Aega, millal mudel uuenes.

    VastaKustuta
  5. No enam ei näri. Läheb ilmselt soojaks aga mõni päev hiljem kui 12.veeb. Ka 10 hpa viitab sellele võimalusele.

    VastaKustuta
  6. Jep. Nüüd õhtune, 12Z uuendus, näitab endiselt pööret soojema poole.

    VastaKustuta
  7. Ilmamudelid: https://i1.wp.com/wxbrad.com/wp-content/uploads/2016/01/2016-01-27_11-18-59.png?fit=635%2C314&ssl=1

    VastaKustuta
  8. Kas selleks mereefektiks peab olema ka tsüklon läheduses ( niiskust ) või piisab külma õhu jõudmisest soome lahe kohale ja põhjatuulest? Kas mereefekt on vaid mandril võimalik või ka hiiumaal?

    VastaKustuta
  9. Piisab ka ainuüksi tunduvalt külmemast õhumassist. Aga kaks ühes on korralik kombo. Enamasti on mereefekt seotud Soome lahega, aga mõnikord ka Liivi lahega. 2014 näiteks keerutas Liivi lahelt pilvi üles ja Järvamaal kasvas lumepaksus üle 40 cm (pilved liikusid edelast ida-kirde suunas).

    VastaKustuta
  10. Saaremaal juba -11 kraadi.

    VastaKustuta
  11. Ja aega võttis oodatust kauem aga GFS soe on kadunud. Seega tule siin mingit sula kuu keskel.

    VastaKustuta
  12. Harjumaal oli kah udune üllatus, -12. Saab -25 ka veel või ei siis?

    VastaKustuta
  13. Kui öeldakse, et Soome lahe ääres, siis kas Hiiumaal ka?

    VastaKustuta
  14. Jah, selle all pidasin mina silmas ka Hiiumaad. :)

    VastaKustuta
  15. Soome laht on juba veerandi osas jäätunud, eriti selle kirdeosa, mistõttu mereefekti ei pruugi põhja- ja kirdevooluga tulla enam.

    1. veebruari olukord peab korduma, et kindlapeale mereefekt käivituks.

    VastaKustuta
  16. Kuigi ilmateenistus lubab homseks halli ilma, peaks nt Põhja-Eestis pärastlõunal siiski mõneks tunniks selginema.

    VastaKustuta
  17. GFSis soe tagasi, aga õnneks 12. veebruari asemel 15. veebruarist.

    VastaKustuta
  18. Samas hakkab ilmuma ka märke soojenemisest ECWMF -i peal.

    VastaKustuta
  19. Ega imestada pole ka, kuna ECWMF-iski ulatub prognoos juba sinna 12.-15. veebruari vahemikku.

    VastaKustuta
  20. Tundub, et Tallinnas on probleeme lumega

    VastaKustuta
  21. Jõgeval juba -17,x kraadi. Ilmateenistuse miinimum -16 täna ööks seega juba löödud.

    VastaKustuta
  22. Need pilved on saatanast jah. Nt Euroopa ilmakeskuse järgi pidanuks olema pilves ja -10C, aga see tundus mulle päeval jaburus. Isegi -16 kraadist jäi väheks nagu näha, jõudis rohkem jahtuda.

    VastaKustuta
  23. Ütleks siinkohal veel detsembrikuus igavesest soojusest ja lume sadamist TALVEL uskumatu imena seletanud rahvale: MEGAIRW.

    VastaKustuta
  24. Keegi teeb siin vahel kokkuvõtteid kuude keskmistest Tõraveres. Huvitav, palju seal veebruari keskmine hetkeseisuga on...

    VastaKustuta
  25. Vaata eestikliima.epizy lehelt

    VastaKustuta
  26. Harjumaal täna olnud väga sarnane ilm 15. jaanuariga. Päike ja lumesadu korraga.

    VastaKustuta
  27. See statistik siin võiks kommenteerida, kui kauaks seda imekaunist talve veel jagub.

    VastaKustuta
  28. Statistik siin. Peaks hakkama veebruari teisel poolel sulasi sisse lööma kuna on märke polaarpöörise taastumisest. Mis päeval ja kui palju sula teeb on veel võimatu öelda aga veebruari teise poole keskmine tuleb Tallinnas ehk -1

    VastaKustuta
  29. Statistik - kevade panuseid on veel vara tegema hakata jah? Põllumees

    VastaKustuta
  30. Aitäh.
    Siis õnneks ei pea töölt ekstra vabu päevi võtma, et talve tipphetki nautida. Tööandja on mul mõistev ja vastutulelik olnud. Möödunud aastal oli sellist lund ju ainult 3 päeva.

    VastaKustuta
  31. Ise arvan, et veebruaris plussi me ei näegi. See oleks ka üle pika aja rekord.

    VastaKustuta
  32. Harjumaal tõusis järsku tuul. Veider.

    VastaKustuta
  33. Huvitav mis asi on jääkaardil sõna "niilas"? Mingi uus jäävorm ?

    VastaKustuta
  34. See sõna juba mitu aastat kasutusel. Kunagi kuulsin, et see peaks tähendama "pehmet pudedat jääd".

    VastaKustuta
  35. Jõgeval juba -22,6 kraadi. Sellise tempoga on keskööks -25 käes.

    VastaKustuta
  36. Euroopa mudel näitab kuu keskpaigast pakase jätkumist.

    VastaKustuta
  37. EestiKliima lehel toimus taaskord uuendus.

    Muutus järgnev:

    1. Nüüdsest peale pole uue päeva, kuu, aastaaja ning aasta saabudes enam viivitust erinevalt varasemast, vaid uue päeva andmed uuenevad otsekohe südaööl, niipea kui Ilmateenistus oma ööpäeva andmeid uuendab.

    2. Prognoositavale kuu keskmisele lisandus ka prognoositav ööpäeva keskmine, mida on võimalik näha nii graafikul kui ka tabelis.

    3. Kuna Weather.com prognoosi laadimine võttis väga kaua aega ning nii palju erinevaid allikaid polegi tarvis, siis sai see praegusesks eemaldatud, tänu millele on võimalus prognoositavat kuu keskmist taas lehe värskendamisel ja jaamade vahetamisel näidata, kuna laadimine on nüüd kordades kiirem. Prognoositav kuu keskmine arvutatakse edaspidi kolme populaarse allika - weatheronline.co.uk(GFS), Yr.no(ECMWF), Gismeteo - põhjal.

    Kui uuendused pole nähtavad, siis vajutada Ctrl+F5.

    VastaKustuta
  38. Kui EestiKliima prognoositav -10,9 kraadine veebruari keskmine Tartu-Tõravere kohta läheb täppi, siis ei jää palju puudu, et peaksin oma ilmapakkumise ameti maha panema.

    Loodetavasti prognoosid siiski muutuvad ja nii karmiks asi ei lähe, aga kui arvestada seda, et juba hetkeseisuga on kuu keskmine -8,4 kraadi, siis pole see üldse võimatu.

    VastaKustuta
  39. GFS 12Z on ka nüüd sula vähemalt mandrilt kaotanud. Ainult saartel rannikul on kerge sula võimalus.

    VastaKustuta
  40. Ma ei ole küll pakasefänn, aga kui praegu on juba külm, siis las tulla see -10 veebr keskmine ära. Kuidagi peab ju selle eelmise aasta +8 kraadi aasta keskmise tasa tegema, samuti kui praegu on külm, siis on lootust, et suvel saab rohkem kuumust.

    2013 stiilis märtsi-aprilli ma siiski ei taha, see pakane las jääda veebruari

    VastaKustuta
  41. Nüüd siis lõpuks nõrga tuulega ilmad taas saabunud. Loodetavasti saab selget ilma ka rohkem näha uuel nädalal.

    VastaKustuta
  42. Edaspidine ilm peaks olema kuni 20. veebruarini sajuta, mis annab lootust selgetel ja vaiksetel öödel taas üle mitme aasta näha tõelist härmatist. Eriti kaunis on härmatise kristallide sädelus päikesevalguses ja paksus härmarüüs puud sügavsinise taeva taustal.

    VastaKustuta
  43. Hetkeseisuga on Tartu-Tõravere käesoleva talve keskmine umbes kraad normist madalam, mis tähendab, et lõpuks ometi sai järjestikuste keskmistest soojemate talvede jada läbi, mis oli kestnud juba seitse aastat.

    Millise aasta talvele tänavune talv kõige rohkem sarnaneb? 2011/2012, ja mitte vähe! Tollase talve keskmine oli Tartu-Tõraveres -4,7 kraadi, käesoleva talve keskmine -4,6 kraadi.

    2011. aasta detsember oli normist tunduvalt soojem täpselt nagu möödunud detsember. 2012. jaanuari keskmine oli tavapärane täpselt nagu tänavu. 2012. veebruar oli erakordselt külm täpselt nagu tänavu.

    Milline suvi järgnes 2011/2012 talvele järgnes? Üks kõige hullemaid sel sajandil - pidev kehv suusamussoon, kui tükike juulist välja arvata.

    Mäletan, et statistik kirjutas ühes kommentaaris, et mida rohkem lund veebruariks koguneb, seda rohkem põuda suvel saab olema. Samuti väitis ta, et tänavune suvi tuleb kuum.

    Kui nüüd tänavust talve 2011/2012 analoogiga võrrelda, siis peaks statistiku suveprognoos rohkem aia taha minema kui kunagi varem.

    Tahaks siiski loota, et statistik julgeb oma põuase ja kuuma suve ennustuse juurde kindlaks jääda.

    VastaKustuta
  44. 2012 suvi oli Harjumaal lähiäikese päevade arvu poolest üsna rekordiline. Ja aiamaad kastma ei pidanudki. Mõnus suvi oli!

    VastaKustuta
  45. 13:10
    "2012. veebruar oli erakordselt külm täpselt nagu tänavu."

    7. veebruar võrdluseks liiga vara pole?

    VastaKustuta
  46. @7. veebruar 2021 13:29

    Praeguste prognooside järgi, mida võib enam-vähem usaldusväärseks pidada, langeb veebruari keskmine kuu keskpaigaks Tartu-Tõravere jaama järgi vähemalt -12 kraadini.

    See tähendab, et kui kuu kespaigast kuni kuu lõpuni jääks igal päeval ööpäeva keskmine +2 kraadi juurde, isegi siis tuleks veebruar keskmisest rohkem kui kraadi võrra külmem.

    Seega võib täie enesekindlusega öelda, et veebruar tuleb erakordselt külm.

    VastaKustuta
  47. Statistik siin.
    Seda -12 kuu keskmiseks veebruaris küll ei tasu oodata. Lausa hirm hakkab kui nii läheks. Statistika näitab kui ühe talvisema kuu (jaanuar või veebruar) keskmine tuleb nii -12 või koguni alla selle siis unustage ilus kuum suvi ära.
    Kui veel -10 või nii tuleks siis hästi aga kriitiline piir jookseb kuskilt sealt -11 ja -12 vahelt

    VastaKustuta
  48. Veebruari keskmine -12 vaevalt tuleb. -12 kraadist keskmist pidasin silmas vaid kuu keskpaigase seisuga, sealt edasi hakkab juba tõusma. Ei usu, et isegi -10 kraadi ära tuleb. Pigem jääb kusagile -9..-6 kraadi vahele.

    VastaKustuta
  49. @7. veebruar 2021 16:00

    Tartu-Tõravere 2010. a jaanuari keskmine oli -13.8 kraadi, isegi Tallinn-Harkus oli -11 kraadi, aga järgnes aegade kõige kuumem ja ilusam suvi.

    VastaKustuta
  50. Statistik siin. Ma vaatangi koguaeg Harjumaad Harku järgi.

    VastaKustuta
  51. 2011. veebruari keskmine oli -10,8(ümardatult -11) kraadi Tartu-Tõraveres, jällegi järgnes aegade teine kõige kuumem ja ilusam suvi.

    Kusjuures selgub, et mõlemate aastate nii 2010 kui 2011 talvised näidnud on selle sajandi kõige madalamad, aga ometigi olid nende aastate suved selle sajandi kõige kuumemad ja ilusamad.

    Seega väga huvitav oleks kuulda, et miks siis tänavu peaks ilusa ja kuuma suve ära unustama, kui veebruari keskmine -11 või -12 tuleks.

    VastaKustuta
  52. Statistik siin. Ma ei ütelnud ,et -11 halb on. -12 oleks halb ja seda nendel aastatel polnud ju. Lihtsalt lisasin ,et piir on seal kuskil -11 ja -12 vahel aga see piir on ebaselge.

    VastaKustuta
  53. @7. veebruar 2021 17:10

    Harjumaal ei tuleks -12 keskmist nii ehk naa ära, see -12..-11 oli ikka Tartu-Tõravere kohta mõeldud.

    VastaKustuta
  54. @7. veebruar 2021 17:18

    Asi selge. Aga sel juhul peaks ju tänavu kindlasti kuum ja põuane suvi tulema, sest -12..-11 kraadist veebruari keskmist pole ei Harkus ega Tõraveres tänavu oodata.

    VastaKustuta
  55. Statistik siin. Veel parem kui märtsi keskmine ka vähemalt -2 tuleks. Siis kuum suvi veel kindlam (pikem) nagu midagi vahepealset 2013 ja 2018 või ka 1997 suvele.

    VastaKustuta
  56. Võiks üks korralik äikeseline ja kuum suvi tulla. Olen täheldanud, et alates 2015. a, kui korralikud talved ära kadusid, siis kadusid ka äikeselised suved ära siin Kagu-Eestis.

    Viimased äikeselised suved olid siin kagus 2013 ja 2014. Kui kuum ja äikeseline suvi ei tule, siis võiks tulla kuum ja põuane, aga peaasi, et tuleb kuum.

    VastaKustuta
  57. Möödunud suvi oli ka kagus ju äikeseline.

    VastaKustuta
  58. @7. veebruar 2021 17:50

    Ei olnud. Juunis on jah võimsaid äikeseid, aga äikesepäevade arvu poolest see küll äikeseline polnud erinevalt 2013 ja 2014.

    VastaKustuta
  59. Kontrollisin üle, et möödunud aastal oli minu piirkonnas kokku umbes 25 äikesepäeva, 2013. a umbes 40.

    VastaKustuta
  60. Veebruaris mandril sula ei tule.

    VastaKustuta
  61. Kui 17. veebruaril tõesti jääb sula ära, siis vabariigi aastapäeva paiku või päev hiljem tuleb ka mandril.

    VastaKustuta
  62. Statistik siin:
    Üks asi äikesepäevadest veel. Olen märganud ,et mida rohkem talvel härmapäevi (arvesse lähevad ka olukorrad kus puud ja oksad on valged lumest) seda rohkem suvel äikest ragistab. Teine asi ,et kui Jüripäev (23.aprill) on esmaspäeval või reedel ka siis on tihti järgnev suvi äikeserohke - mitte küll alati kuum aga äikeserohke. 2018 rikkus viimati seda reeglit siis ehk kahte korda järjest ei ole seda äikesepuudust.

    VastaKustuta
  63. GFS näitab juba -28 kraadist isotermi meile 15. veebruariks. Aga tuule tõttu -30 kraadi piiri ületamine jääb vist ära.

    VastaKustuta
  64. Tuleb korralik kuu keskmine Tõraveres. Marko Kaasiku prognoos on -7

    VastaKustuta
  65. Miks Emhi jääkaart ei uuene enam? Just nüüd kui jää teke on kiire, lõppes uuendamine. Viimati 5. veebruaril.

    VastaKustuta
  66. Kuu keskpaiga sulaoht taas mudelites olemas.

    VastaKustuta
  67. Jääkaarti uuendatakse tööpäeviti (esmaspäevast reedeni)

    VastaKustuta
  68. Aga mis kella paiku?

    VastaKustuta
  69. Ma täpset kellaaega ei tea, sellega tegelevad kindlad inimesed. Mõnikord võtab kauem aega, mõnikord vähem.

    VastaKustuta
  70. Siin kagus päikese soojendav mõju juba nii võimas, et räästad korralikult tilguvad.

    VastaKustuta
  71. GFS mudel näitab ikka jube valesti kogu aeg.

    VastaKustuta
  72. Miks Tallinna poolne osa jäätub hiljem kui Soome poolne? Kuigi siin ka samakülm.

    VastaKustuta
  73. Sest tuuled on olnud põhjast ja kirdest.

    VastaKustuta
  74. Simunas kell 17:50 paks udu ja -18 kraadi, langeb jõuliselt.

    VastaKustuta
  75. Harjumaal ka üle pika aja loojangu ajal selge ja karge. Tõeline talv!

    VastaKustuta
  76. Kairo, sul ilmajaamas live ülekannet pole?

    VastaKustuta
  77. Euroopa mudeli hommikune 00Z uuendus on hetkel ainus mis sula ei näita. Seega 12Z uuendus arvutab päris kindlasti soojema variandi.

    VastaKustuta
  78. No ei ole su sula seal mudelis.

    VastaKustuta
  79. Sämis tuli -25*C, ametlik teine pole, aga tulemus siiski.

    Proff on rääkinud!

    VastaKustuta
  80. Kirde-Eestis peaks hommikuks olema korralik härmatis, kuna seal on juba mitu tundi udu olnud.

    Profist profim on rääkinud!

    VastaKustuta
  81. @ 8. veebruar 2021 20:59

    16. veebruar niimõnelgi pool on tegelikult sulaoht.
    Veebruari keskpaigas on juba päike piisavalt intensiivne, et -7 kraadise isotermi korral siin maa lähedal nullist pisut soojem tuleks.

    Kuupäevaliselt üle-eile ehk 7. veebruaril oli vaatamata -17-sele isotermile paljudes kohtades kraade vaid -2 kuni -6.

    Seega teoreetiliselt on 16. veebruaril ju 10 kraadi soojem võimalik.

    VastaKustuta
  82. Nonii, siin Harjumaal Jüri kandis tuli ka lõpuks -20 kraadi piir ära.
    Hommikul lumi sädeleb siis kenasti päikesepaistes. Kui muidugi pilve ei lähe.

    VastaKustuta
  83. Ja keegi siin raius ,et teist korda sel talvel küll alla -20 enam ei lähe.

    VastaKustuta
  84. Jep, mina ütlesin, et kindlasti veebruaris näeme -25 ja enam. Nägimegi. Teine prognoos on, et sula ei tule, aga see vb ikkagi tuleb.

    VastaKustuta
  85. 24nda veebruari paiku tuleb jälle -25??

    VastaKustuta
  86. Euroopa mudeli tänane 00Z uuendus näitab 16. veebruarist sooja võidukäiku.
    16. veebruari sula tõenäosust hindan praeguse seisuga 75% piiresse.

    VastaKustuta
  87. Tuleval ööl saame uue talve külmarekordi ka vb

    VastaKustuta
  88. Statistik siin:
    Ma arvan ,et talve miinimum tuleb ööl vastu reedet.

    VastaKustuta
  89. Nüüd ka GFS väljund ühtib Euroopa mudeliga. Läheb soojaks 16. veebruaril ja nagu jääkski.

    VastaKustuta
  90. Statistik siin. Oleks ka aeg. Pooluse jugavoolu taastumist näidatakse juba ammu ja siis alati teatava viibega läänevool taastub. Ei imesta kui 20 - 28 veebruar juba kevadise mulje tekitavad.

    VastaKustuta
  91. Ei tea kas Soome laht jõuab Tallinn to Helsinki jäässe minna ennem? Millal see viimati juhtus?

    VastaKustuta
  92. Jääkaarti vaadata, siis Loksani juba kinni.

    VastaKustuta
  93. Statistik siin.
    Vastuseks kl.13:50 küsijale ,et viimati võis terve Soome lahe kinniseks lugeda 2012/13 talvel

    VastaKustuta
  94. Statistikule, mis sellel hooajal arvad, juhtub jälle?

    VastaKustuta
  95. Sai ka täna nauditud -26*C Jüri lähedal Pajupeal hommikul. Pajupea ja Jüri vahel on maad ca 2km ja temperatuuride erinevused oli ca 8-9 kraadi.

    Proff on rääkinud!

    VastaKustuta
  96. Kuna ilm on saabuval ööl üsna tuuline, siis -29 kraadi on ebatõenäoline.

    Profist profim on rääkinud!

    VastaKustuta
  97. Statistik siin.
    Ei saanud päris kl.19:31 küsimusest aru. Arvan ,et mõeldi soome lahe jääd. Jäätub jah veel aga mitte niikaugele kui 2012/13 (Siis jäätus Paldiski - Hanko jooneni).

    VastaKustuta
  98. Aga kuhumaani neil kurikuulsatel 2010 ja 2011 talvedel jäätumine ulatus?

    VastaKustuta
  99. 2010 ja 2011, samuti 2013 polnud kurikuulsad, vaid normaalsed talved, lugupeetud lasteaed.

    Ning mingit sula pole niipea oodata, vastupidi.

    VastaKustuta
  100. 1987. sai jalgsi Rootsi minna näiteks. Napilt jäi puudu kogu mere jäätumisest. Kahju, et laevateed sellise jalutustee ära rikkusid.

    VastaKustuta
  101. Harjumaal -26 piir käes, eks näis kas päikesetõusu ajal veel saab jõudu juurde. Mitte kaugel Pajupeast.

    VastaKustuta
  102. Statistik siin.
    Vastuseks kl.22:55 eilsele
    2010/11 talvel ulatus jää 25 veebruari paiku Gotlandi saareni. Seega lisaks 1987 oleks ka siis ilmselt suuskadega Rootsi saanud kui neid laevateid poleks.

    Andmed (vaata ka ise juurde)
    https://www.ilmatieteenlaitos.fi/jaatalvi-2010-2011

    VastaKustuta
  103. Eilne 22:55 on tänulik.

    VastaKustuta
  104. Tundub, et Ilmateenistusel jääb täna nädalaprognoos koostamata. Ju siis on keeruline ennustada.

    VastaKustuta
  105. Ega eilnegi uuendamine oli neil alles enne seitset õhtul.
    Lisaks uuendati täna taaskord 4 päeva prognoosi tublisti peale kella 13:00.

    VastaKustuta
  106. Kui peaks kirjeldama, milline näeb välja üks täiuslikult talvine ja vanaaegne karm talveilm, siis tänasest paremat näidet ei eksisteeri.

    Pole muidu mingi suur pakase-ja lumefänn, aga kui see tuleb sellisel viisil, mis viib ajas tagasi möödunud sajandisse, mil valitsesid õiged põhjamaised talved kahekohaliste miinuskraadidega lumesadudes, siis sellist haruldust sooviks küll sagedamini kogeda.

    Annab meenutada, millal viimati sadas nii madalate temperatuuride juures nii tihedalt lund nagu täna. Tänane lumesadu pole lihtsalt võrreldav käesoleva sajandi tüüpiliste lumesadudega, mis esinevad -10 kraadist kõrgemate temperatuuridega.

    Kui tüüpliste lumesadude korral on õhk rõske, aga soe, siis praeguse lumesajuga tekib selline tunne nagu lähim sula oleks tuhandeid kilomeetreid kaugel ning talv oleks nagu kolm kuud kestnud ja kestaks veel edasi kolm kuud. Õhk tundub vähemalt poole külmem sellest, kui sai jaanuaris -23 kraadiga õues käidud.

    Tavaliste lumesadude korral, kui temperatuur on -10 kraadist kõrgem, siis suurematel sõiduteedel tekivad kiiresti tumedad rööpad asfaltile sulatava soola tõttu, aga täna on teed ühtlaselt lumivalged, mis tekitab tunde nagu oleks kusagil Araabia kõrbes, kus tuul kannab paksult valget liiva üle sõiduteede.

    Õhk on totaalselt teistsugune ja lõhnab nagu vanaaegsete pakaseliste lumesadude korral.

    VastaKustuta
  107. Harjumaal oli 5. veebruaril ka kahekohaliste miinustega lumesadu. Kuna see oli mereefektiga seotud, siis polnud ilm halli-valge, vaid oli enamus päevast selline, et päike paistis ja lund sadas.

    Madala temperatuuri tõttu oli lumi nii kohev nagu udusuled ja hoolimata 10 cm lisandunud värskest lumest, oli hooldamata väiketeedel mõnus jalutada, sest lumi oli piisavalt õhuline, et seda mitte tundagi.

    VastaKustuta
  108. Jalgsi Rootsi saanuks mõnelgi teisel talvel hüpoteetiliselt minna. Nt 1996, 2003.

    1987 aga jäi jäävaks vaid kitsas laik mere kaguosas. Peaaegu sama oli seis ka 1985. aastal, aga külmumata jäänud osa oli mõneti suurem.

    Kedagi polnud termomeetriga mõõtmas, kuhu langesid miinused 17. sajandil, "pisi-jääaja" tipus. Arvata on, et -43 löödi ka "alla". Tallinn-Lübecki jäätrass võis ka suisa eksisteerida. .

    VastaKustuta
  109. Meteoroloogiailves, tuulejänes! VEB..MNB::LKU

    VastaKustuta
  110. Lumemäger! NVC..BCX

    VastaKustuta