2. nädala ilm (7.–13.01.2019)

Kommentaariumi viide

Eelinfo: 20.–28. jaanuaril ei ole Eestis, kuid täpsem info uues postituses.
Uus ilmateade http://www.ilmateenistus.ee/2019/01/aktiivsest-ilmast-mojutatud/ ja  https://ilm.ee/?517552.

NB! 9. jaanuaril oli rekordilise tormi aastapäev. See toimus 9.01.2005 ja sellest võib lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm. Selle metsitu jaanuaritormi auks peeti aastaid tagasi ka konverents, mille kohta leiab materjale https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/. Sääraste rämedate tormide korduvusperiood on umbes 60 aastat, kuid kliimamuutuse tõttu võib see olla muutunud. 

Lisa: legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödus 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord! 

Einar on Alatskivil ilmavaatlusi teinud alates 1970. aastast, seega jookseb juba 49. aasta, kusjuures mitte ühtegi päeva pole vahele jäänud. Inimesed küsivad: kuidas see on võimalik!? Ja veel ahvenauimede pealt täpselt talve karmuse ennustamine ...
Intervjuud Einariga saab kuulata https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu.

*Tasub ettevaatusega suhtuda väidetesse: Ojmjakonis (kirjapilt erineb) olevat mõõdetud –69 kraadi, mille tõttu ilmus meediasse hulgaliselt uudiseid uuest erakordsest rekordist. Siiski selgus, et see oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid –53 °C (teistel andmetel olevat kuni –57 °C mõõdetud).

Väga muutliku (heitliku) ilmastikuga nädal.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 

Uuendatud: 13.01.2019 kell 00:27

Esmaspäeval (7.01.) reisis üle Skandinaavia põhjatipu uus pisike madalrõhkkond ja selle servast tuli meile leebemat ja sajusemat ilma. Öösel saabus saartele ja looderannikule sadu, mis oli esialgu lumi ja lörts, kuid läks kiiresti alates saartest üle vihmaks, vaid Kesk- ja Ida–Eestis säilis tahkem ja kuivem ilm. Sajuala aga oli kahjuks suhteliselt õbluke ja hommikul loode pool pilvisus juba hõrenes ja sadu lakkas.
Külma frondi üleminekul saabus kõrgematesse kihtidesse külmem õhk, mis tasapidi laskus maapinnale ning tekitas laialdaselt udu.
Tuul oli võrdlemisi tugev (kuni 15 m/s), puhus öösel edelast, päeval pöördus järk-järgult läände, õhtul tasapisi nõrgenes. Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul 2...–3, hommikuks tõusis 2 °C-ni, mandril –4...–9, lõunapoolsetes maakondades langes –13 °C ümbrusse, päeval 0...3, ida pool 0...–3 °C.

Teisipäeva (8.01.) öösel liikus üle Skandinaavia juba järgmine pööris, mille mõjualas meil hakkas öösel sadama alates saartest vihma. Sadu läks suhteliselt kiiresti üle lumeks, Hiiumaal sadas juba lõuna paiku lund ja nii terve päev. Postituse uuendamise ajal jätkus tihe, aga samas idülliline lumesajuga talveilm. Õhutemperatuur oli öösel 3...–2 °C. Päevaks jõudis keeris Läänemerele. Tuul pöördus lõunasse ja kagusse, tõi külma ning tugevnes kuni 16 m/s. Õhutemperatuur langes päeva jooksul 0...–5 °C.

Kolmapäeval (9.01.) liikus seesama madalrõhkkond vaikselt Poola poole ja ulatus vööndina üle Läänemere. Samal ajal tugevnes Skandinaavia ja Venemaa kohal kõrgrõhkkonna mõju. Eesti jäi mitme rõhuala piirimaile. Tuli veel lumelisa, nõrga tuule tõttu oli mitmel pool idüllilist talveilma. Kagu- ja lõunatuul oli ööpäevaringselt nõrk. Õhutemperatuur oli öösel –2...–11 °C, päeval palju ei tõusnud 

Neljapäeval (10.01.) oli veidi tugevam kõrgema rõhuga vöönd ja ilm oli suurema sajuta, kuid mõni lumehoog siiski siin-seal oli, enam öösel.
Tuul oli väga nõrk ja muutliku suunaga. Õhk oli krõbe, olles öösel –5...–15, pikemate selgimiste korral –18 °C ümber, päeval –3...–12 °C.

Reedel (11.01.) liikus üle Skandinaavia põhjaosa eriti aktiivne madalrõhkkond(õhurõhk keskmes 950hPa) ja see laienes väga jõuliselt üle kogu Põhja-Euroopa. Varahommikul loodest alates sadas lund ja lörtsi, tuiskas,  rannikul hommikul ja päeval lääne pool sekka ka vihma. Lõunal loode poolt alates pilved hõrenesid ja sadu lakkas, temperatuur langes. Puhus väga tugev edela- ja läänetuul (kuni 24 m/s), õhtul pöördus järk–järgult loodesse ja nõrgenes lühiajaliselt, õhtul algas saartel uus tuule tugevnemine.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel 0 °C ümber, mandril kuni –14, hommikuks tõusis, Kagu–Eestis oli veel –1...–4 °C, päeval 0...3, Ida- ja Kagu–Eestis kuni –5 °C.

Laupäeval (12.01.) keeris kaugenes, õhuvool pöördus loodesse, taevas selgines. Hommikuks oli mitmel pool juba selget taevast palju. Mõnes kohas siiski tuli lund, nt Märjamaalt teatati talumatust ja eluohtlikult tihedast padulumesajust.
Loodetuul oli öösel tugev, päeval vaibus, kuid lähks taas külmaks. Õhutemperatuur oli öösel 0...–6 °C, rannikul ja saartel plussis, päeval langes kõikjal.

Pühapäeval (13.01.) jääme veel sama keerise serva, tuleb talvine ja kerge lumesajuga ilmake.
Õhtul aga jõuab Liivi lahele uus tihe sajuala, mis levib hilisõhtul ja öösel üle Eesti.
Tuul on algul läänekaarest, õhtul pöördub lõunakaarde, tugevneb kuni 12m/s.
Öösel on külma 4...14, päeval  +1...-5°C

Ain Vindi. Öine Emajõe Atheena. 3.01.2019.