Kommentaariumi viide
Tormiliste muutustega (heitliku ilmastikuga) nädal.
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20
HOIATUSED:
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
- Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517536.
- Aastavahetuse tormi kokkuvõte: https://vikerraadio.err.ee/886550/vikerhommik-taavi-libe/913128
Legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödub 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord!
Mäletan seda detsembrit aastast 1978. Terve detsember oli külm. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin siis –12,9. Juba tolle aasta 16. ja 17 detsembril oli Alatskivil 28 ja 29 kraadi külma. Ühel ööl oli siis –33 kraadi külma ja Võrus –34 kraadi. Tugev pakane saabus just aasta viimastel päevadel, kui Alatskivil oli 30 detsembril külma –41 kraadi. Ka aastavahetus 1978–´79 oli külm, –30 kraadi. Külm püsis siis 7. jaanuarini, 8. jaanuaril 1979. aastal läks sulale. Uus suurem külmalaine sellel talvel saabus 1979. aasta veebruari teisel kümnepäevakul. Siis oli külma mõnel hommikul 32–35 kraadi, Narvas isegi –36 kraadi.
Lisaks: 1975. aastal 19.–21. novembril möllas Alatskivil lumetorm. See tõi maha lumikatte keskmise paksusega 30 cm. Teede ääres olid suured lumevallid, autoga sõites suurt lumevallidest kaugemale ei näinud.
Praegu näitavad kaardid õhu soojenemist stratosfääris, huvitav, kas kordub eelmise talve lõpplahendus, kui polaarfrondi jagunemisel saabus meile veebruari teisel poolel ja märtsis tõeline talveilm.
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.
Kairo: Külm ja lumine detsembri lõpp Euroopas 29.–31.12.1978. Eestis langes temperatuur mitmel pool –35 kraadist madalamale. Narvas mõõdeti 30. detsembril –42,6 kraadi. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda talve. Mind polnud siis olemaski.
Stratosfäär soojeneb – millalgi jaanuaris võib ehk põnevaks minna. Suured soojenemised soodustavad tavaliselt külmalaineid. Elame, näeme! Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/
***
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Aastavahetuse ja uue aasta esimese paari päeva ilmategijaks oli äge madalrõhkkond, mis liikus üle Skandinaavia - Põhjalahe - Ida-Eesti - Venemaa sisealade suunas.
Kirde-Eestisse jõudes oli keeris muutunud nii ägedaks, s.t intensiivseks, et mõjutas meie ilma mitu päeva.
Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20
HOIATUSED:
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem enda ja lähedaste eest!
Aasta viimase päeva, esmaspäeva (31.12.), ka 1.01.2019, hommik ja päev olid kõrgrõhkkonna servas veel sajuta ja pilvine. Õhtul jõudis Skandinaavia poolsaare põhjaossa ja Põhjalahe äärde aga aktiivne madalrõhkkond ja see lükkas kõrgrõhkkonna minema ja laienes ise üle Läänemere meie kohale.
Õhtupoolikul alates saartest läks sajule ja sadas lörtsi ja lund, saartel keskööks ka sekka vihma. Lõuna- ja edelatuul tugevnes kiiresti, puhudes sisemaal 7–13, saartel ja rannikul 15–22 m/s.
See tõi kaasa merelt sooja õhu ning õhutemperatuur hakkas kõikjal tõusma.
Enne soojema õhu saabumist oli temperatuur –3...0 °C.
Uusaastaööl (1.01.2019) laienes madalrõhulohk koos sajuga sisemaa suunas, sadu jõudis Ida-Eestisse juba enne aastavahetust. Mandril sadas lund ja lörtsi, ning tuiskas, kuid alates saartest läks sadu järk-järgult üle vihmaks.
Merelt jätkus sooja juurdevool tugeva lõuna-ja edelatuule toel, mis tõstis hommikuks termomeetrinäidud kõikjal plusspoolele, jäädes ida pool 0 °C-st 5 °C-ni saartel. Päeval jätkusid sajuhood enamasti vihma ja lörtsina. Tuul võttis õhtuks lühiajaliselt tuure maha ja hakkas alates saartest loodesse pöörduma ning tugevnes uuesti, kell 23:00 oli puhanguid 24m/s ja tugevnemine jätkub ! Soome rannikul olu 22:00 puhanguid 36,2m/s !
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.
Kolmapäeva, 2.01. öösel liikus äge keeris lähemale, tuul lühiajaliselt vaibus, kuid siis algas taas tuule kiire tugevnemine. Kõikjal pöördus tuul loodesse ja põhja ning tugevnes sisemaal puhanguti 20 m/s, rannikul kuni 30m/s.
Algas külma õhu väga jõuline sissetung, sadu läks kõikjal taas lumeks ja Soomes esines lisaks 41,6m/s orkaanituuleiilile veel ka mitu välgujuhtumit, mis kõik said ka kinnitatud ametlikult.
Ägeda keerise kese liikus üle Ida-Eesti. Prognooskaart 2. jaanuar kella 14 kohta oli aga selline.
Temperatuur langes hommikuks mandril taas miinuspoolele.
Päeval liikus ägeda madalrõhkkonna kese üle Ida-Eesti edasi Venemaa sisealade suunas. Paljudes kohtades jätkusid sajuhood, mis päeva jooksul kõikjal lumeks üle läksid.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.
Neljapäeval (3.01.) äge keeris kaugenes Venemaa sisealade poole.
Selle järel oli veel Ida-Eestis ennelõunal lumehooge ja tuisku, kuna põhjatuul puhus sisemaal kuni 15, rannikul kuni 22 m/s. Õhtuks tuul nõrgenes ja taevas selgines. Õhutemperatuur on öösel –2...–8 °C, päeval –2...–6 °C, õhtul hakkas langema.
Reede (4.01.) öö hakul ulatub meieni kõrgrõhkkonna mõju, taevas selgines, tuul vaibus ja õhk jahtus tugevalt. Öö jooksul aga jõudis loodest madalrõhulohk, hakkas sadama esialgu lund, saartel ja läänerannikul enam lörtsi ja vihma .
Tuul oli ösel nõrk ja muutliku suunaga, päeval pöördus läände ja loodesse, tugevneb rannikul 18 m/s, tõi merelt sooja õhu. Õhtul aga taas pöördus loodesse ja põhja. Õhk oli öösel karge, ulatudes sisemaal pikemate selgimiste korral –15 °C ümbrusse, päeval läks alates saartest aga sulale, ida poole ei pruugi sula jõuda.
Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid
Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid
Laupäeva (5.01.) öösel keeris eemaldub Venemaa edelaosa suunas, kuid selle järel on veel sadusi, peamiselt lumena ja mandril, alates loodest sajuhood harvenevad. Tuul pöördub põhja ja kirdesse, tugevnedes hommikul kuni 15m/s, päeva peale nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt enamasti paar-kolm kraadi alla nulli, Ida-Eestis enamgi.
Pühapäeval (6.01.) sadusi oodata ei ole, kuid päeval paiguti püsib pilvekiht. Öösel on taevas laialdaselt selge, tuul vaikne ja õhk karge. Päeva jooksul tugevneb tasapidi lääne- ja edelatuul kuni 15m/s.
Külma on öösel kuni –14 °C, päeval mõned kraadid soojem.
Sellist talveidülli, nagu oli jõuludel, eelseisval nädalal tõenäoliselt tulemas ei ole. Kaivo Lõppe pilt, 23.12.2018 kell 14:58 Lääneranna vallas.
Tsükloni kese ei lähe mitte üle kirde-eesti vaid üle kesk-eesti, otse alla lõunasse, seega jääb meil tugevam tuul ära.
VastaKustutaSelle täpne trajektoor selgub alles 01.01 päeval ja vastavalt sellele saab ka täpsustatud ja parandatud, kui vaja.
VastaKustutaPraegu vara kindlalt öelda, aga keskme ala näib üsna suur ja lame õhurõhugradiendilt olevat, võimalik, et on mitmekeskmeline või teatud suunas väljavenitatud.
VastaKustuta2. jaanuari öösel on muutused tuules kirjas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Liiga külma talve ei tasugi tahta. Statistika näitab ,et kui üks talvekuu keskmine on kahekohalise numbriga (Harkus) siis enamvähem võib ilusa suve unustada. Antud juhul oli 1979 suvi jama.
VastaKustutaIlm hakkab rämetama, rämmar torm tuleb!
VastaKustutaTule nii väga erilist midagi mandriosas. Saared ehk tsükloni tagalas 2. jaanuaril midagi saavad aga mandril näiteks Paldiskis hea kui 25m/s ära tuleb.
VastaKustutaArvan et raketilasud saab kuivalt tehtud. Radar näitab Harjumaal sademeid, aga tegelikult on sajuta. Seega arvata on, et lund tuleb kolmapäevalgi tühiselt.
VastaKustutaMina jällegi arvan, et kolmapäeval tuleb vähemasti 5cm lund
VastaKustutaAga elame - näeme, padunaada ju tulemas :)
Marul tuuline aga sajuta.
VastaKustutaKesk-Eestis lund omajagu juba maha sadanud,paar cm kindlasti ja endiselt sajab.
VastaKustutaErilist tuisku polnud, natuke ebameeldivat ilma, ja oligi kõik. 2 cm uut lund siiski tuli, aga see hakkas sulama.
VastaKustutaMarul vihmasadu,+2,tuul võrreldes ööga palju nõrgem.
VastaKustutaHEAD UUT AASTAT!
VastaKustutaNo minu arvestuse järgi Harkus järjestikuliste kuude jada katkes kus normist oluliselt soojem. Piiriks panin ammu kas pool kraadi normist või rohkem soojem on oluliselt soojem. Detsember tuli aga Harkus (koguaeg seda jaama silmas pidanud ja üldse Harjumaad) ainult 0,4 kraadi normist soojem. Seega pigistaski nii alla kui praegustes oludes sai ja 9-dat kuud järjest palju normist soojemat kuud ei saanud. Muidugi oleks huvitav teada kuipalju näiteks Tartus normist soojem detsember oli ?
Arvan ,et Jaanuar jätkab sama trendi - normilähedane või normist veidi külmem kuu ootab.
Marul 7 mm öö ja hommikupoolikuga sadanud.
VastaKustutaTuul taas tekkinud,vahepeal oli mitu tundi täielik vaikus,14 mm sadanud.
VastaKustutaHiiumaa ja Saaremaa peaks saama tunda tugevat tuult. Eks näis, mis need max puhangud tulevad.
VastaKustutaJah, seda 0,5-kraadist kriteeriumi kasutame, et rääkida normist soojemast või külmemast kuust. Kui kõrvalekalle on sellest väiksem, on normikohane kuu. Sademete osas pole sellist kokkulepet, aga eks standardhälbe ühikute või protsentiilide abil saab seda määrata. Igatahes senine rekord 9 kuud järjestikku vähemalt 0,5 kraadi keskmisest soojemad jääb püsima (2006. a suvi kuni 2007. a jaanuar).
VastaKustutaJah, uus aasta toob palju ja suuri ilmamuutusi, aga külma ja stabiilset ilmastikku ei paista kuskilt. Polaarpöörise jagunemine võib selles osas siiski muutusi kaasa tuua. Elame-näeme!
Nii kummalist aastavahetust nagu sel korral, ei mäletagi.
Homme siis klassikalist lumetormi oodata.
VastaKustutaLisan oma 11:16 kommentaarile ,et stabiilselt külmapoolset või normaalset jaanuari ma ei ootagi aga lihtsalt kuu keskmine tuleb normis või alla selle ainult tänu sellele ,et külmalained saavad olema tugevamad soojalainetest. Kui pooltel ööpäevadel on keskmine näiteks -1 ja pooltel näiteks -8 siis lausa loomulik ,et tuleb selline kuu nagu ootan.
VastaKustutaÕnneks tänane sula + vihm + mahe tuul, viisid vähemalt läänepoolse Eesti osast viimsedki lumeriismed. Nüüd see mure mõneks ajaks läinud, et miinuskraadide saabumisel jäine lumekõnts jälle loodusrändurite jalanõusid "sööb".
VastaKustutaJah, see kõntsa ja jääkooriku teema on õudne! Hea, et midagigi head nüüd selles osas. Aga aastavahetuse kummalisus seisnes selles, et lootsin suure lumetuisuga võtta uusaasta vastu, aga pidin kellegi järgi ühes peldikus ootama, nii et uue aasta võtsingi sõna otseses mõttes peldikus vastu – sellist kogemust aastavahetusel ei olegi olnud.
VastaKustutaIga teise teema kommentaariumis keegi halab, et küll see lumekoorik on halb ja teeb loomadel elu raskeks jne :) Ei tee see vähene lumi kellegi elu meeletult raskeks. Oleks siis, et on märts ja pool meetrit kõvaks tõmbunud lund. Ida-Eestis on praegu mõnel pool esimesest advendist saati püsiv lumekoorik maas, ning kohati metsades sihtidel lumekiht märksa paksem, kui ükski ilmateenistuse mõõtepunkt seni fikseerinud, aga saavad kõik sõralised omale magamisaseme kaabitud ja toitu leitud. Ei ole mina seal veriste jalgadega kitsesid näinud. Ja nagu öeldakse, hunt on parim hirvearst :)
VastaKustutaJu siis on inimestel empaatia ja kaastunne niivõrd tugevad. Seda ei saa ka ju hukka mõista! Laagris juba paar tundi märja lume sadu, tuult pole.
VastaKustutaMa saan loo alguses olevast stratosfääri temperatuuri lingist nii aru ,et polaarpöörise pooldumine on alanud. Kui nii olekski normaalne ,et nüüd tormab ja tugevat tuult veel ja näiteks nädala või kahe pärast suurem külm peale.
VastaKustutaJah. Laagris algaski pärast kella 3 tuisk ja tormab korralikult, samas ei saaks öelda, et lumekiht väga jõudsasti kasvab.
VastaKustutaOsmussaare sai 30m/s puhangu kätte ning avamerel Soome külje all oli ka 40m/s.
VastaKustutaViskasin pilgu Arktika jääle, siis seda on vähem kui oli eelmisel miinimum perioodil 2012/2013. Pilgu viskasin jäähulgale seepärast peale, et vaatasin globaalset temp. pilti ja see oli pigem novembri alguse oma, kui jaanuari pilt.
VastaKustutaMarul tuulevaikus,2 cm lund sadanud,+0,5.
VastaKustutaNii ,nüüd hakkas tuul tekkima.
VastaKustutaIlmateenistuse detsembrikuu kokkuvõtte alusel on nüüd kindel, et 9 kuud keskmist soojemat ilma on kordunud (detsember oli 0,6 kraadi normist soojem!). Seega 2018. aastale lisandub senine rekord (2006 suvi kuni 2007 jaanuar). Rekord on sündinud sellega, et järjestikused normist soojemad kuud oli ühe aastanumbri sees!
VastaKustutaJah eesti keskmise osas küll aga kui ammu sellest teemast rääkisin mõtlesin Harjumaad. Terve eesti osas tuli vist ka 2002 selline napikas. Küll aga see 9 kuu tulek terve eesti osas suurendab tõenäosust ,et nüüd tuleb mitu kuud alla normi.
VastaKustutaÜldse on see 9 kuu teema väga huvitav, nagu mingi maagiline piir. Siis ikkagi jah see 9. kuu on väga napp tulemus ega kehti igal pool, samas näitab see 9 kuu asi ehk ka mingis mõttes ilmastiku järjepidevust.
VastaKustutaLoodetavasti see torm jahutab/jahutas nüüd merd ikka ka korralikult.
VastaKustuta--------------------------------
Harjumaal sadas tänase kuupäevaga umbes 10 cm lund, aga hea kui Harku jaamas 2 cm-gi näitab homme.
Jah, tuul viis lagedalt lume. Eks paistab, mis olukord hommikul vastu vaatab õue minnes.
VastaKustutaTulles postituse alguse juurde siis sain vanu andmeid juurde ja 1979 15 veebruari hommikul oli minu sünnikodu kohas ei vähem ega rohkem kui uskumatud -39 külma ! See oli Harjumaa kagunurgas. Kahjuks 1978 andmeid pole veel makulatuuri hulgast leidnud.
VastaKustutaJah, see on tõesti hämmastav. Kunagi oli FB ilmajutukas väga huvitav arutelu, kas Eestis on -50 kraadi ka olnud kunagi ca inimese rinnakõrgusel (1,5 m) ja on täiesti kindlasti: viimasel jääajal ja hilisemal ajal üksikuis nn külmalohkudes kui õhutemperatuur standardtingimustel mõõdetult (avatud koht, 2 m kõrgusel jne) on vähemalt -40 kraadi. Tõenäoliselt 1978. a lõpus juhtuski viimati nii, et kuskil lohus vms kohas võis -50 kraadi olla (natuke teine asi on maapinna ja 2 cm temperatuuriga, neid vast ei arvesta praegu).
VastaKustuta20. sajandil juhtus õhutemperatuur -40 kraadist madalam olema vist kolmel aastal: 1940. ja 1941. a jaanuaris ja siis praegu kõne all oleva 1978. a detsembris. Täpsemalt ei vaadanud, kuid neid aastaid võib veel olla. Ja kas veebruaris on kunagi (alates 1867. a) ametlikult mõõdetud -40 kraadi ja madalamat õhutemperatuuri?
Igatahes olemasolevate andmete põhjal oleks -40 kraadise õhutemperatuuri korduvusperiood umbes 50 aastat, ent kliimamuutuse tõttu on see kindlasti pikenenud.
Palun kas oleks võimalik näha 1978 aasta 30 detsembri GFS 850 hPA temp. kaarti?
VastaKustutaÜhest allikast kahjuks mitte, kuna vastav arhiiv algab 1979. aastast. Kõige lähemal sellele kuupäevale: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1979010106_3.gif (sirvida saab http://www1.wetter3.de/Archiv/).
VastaKustutaAga teisest allikast on küll midagi saadaval http://www.wetterzentrale.de/reanalysis.php?map=1&model=noaa&var=2&jaar=1978&maand=12&dag=30&uur=1200&h=0&tr=360&nmaps=24#mapref.
Marul hommikust saati lumesadu ,11 cm sadanud.
VastaKustutaSeekord läheb ilmateenistuse kuu prognoos täiesti lahku Soome ilmateenistuse kuu prognoosist. Viimane lubab kuu lõpuks normist märgatavalt külmamat ilma aga meie oma sulailma tagasitulekut.
VastaKustutaJah, erinevus on märkimisväärne. Siiski soe jaanuar on tõenäolisem kui külm. Muutuse külma jaanuari suunas võiks tuua mingi märkimisväärne muutus tsirkulatsioonis, nagu juhtus mullu jaanuaris, kui polaarpööris jagunes. Aga need muutused jõuavad kehtestuda ikkagi alles paari nädala jooksul.
VastaKustutaJaanuar tuleb keskmisest tunduvalt soojem. Ehk et 1 ja enam kraadi kõrgema keskmisega.
VastaKustutaJah, arvaks sama. FMI anomaalne prognoos on arusaamatu. Äkki nad tõesti loodavad siis a) polaarpöörise jagunemise mõjudele; b) meteoroloogiline tollipunkt satub Eesti kohale (a la Karjalas keskmisest 5 kraadi külmem, aga Paides vms kraad keskmisest soojem); c) mingi täiesti teistsugune metoodika ja nägemus, mida me ei mõista või millest täpsemalt ei tea; d) sünoptiku kõhutunne (kõrgem meteoroloogiline ja sünoptiline intuitsioon).
VastaKustutaPolaarpööris ju pooldub - mainisin seda 2.jaanuaril. Brittide meediast käis läbi lausa jagunemine kolmeks. Tahate näha ,et kuu lõpupoole külm näpistab. Mida iganes ka mudelid praegu ei näitaks.
VastaKustutaArvan ,et väiksematel klassidel on ka külmapühasi talve jooksul loota.
VastaKustutaSiit on näha vastav olukord, et jaanuar võiks külm ikkagi tulla: http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=12&time=240&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref.
VastaKustutaSelline stsenaarium on endiselt Euroopa mudelis olemas, aga antitsüklon on erakordselt sügav: http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=240&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref ehk antitsükloni keskmes jääks mudeli järgi õhurõhk alla 1000 hPa. Ka Gismeteo näitab külma kuu lõppu https://www.gismeteo.ru/weather-tallinn-4072/month/, kuid isegi see ei suudaks tekitada normist olulisemalt külma jaanuarit.
VastaKustutaTeisipäeval ja kolmapäeval võib korralik purakas lund maha tulla Põhja-Eestis. Kõik sõltub, millisesse madalrõhu sektorisse jäädakse.
VastaKustutaJah, üle 10 cm lund võib sadada 24 tunniga küll, kuid see näib sulalumi olevat. Eks siis paistab, sest ilmastik on väga muutlik ja õhumass kipub olema ka selline, et võib kõike sadada.
VastaKustutaNo Tallinnas vaevalt et isegi üle 5 cm tuleb.
VastaKustutaJah, 7. jaanuari hommikul kell 5 sai Laagris jälgitud jämedat lumesadu ja tuisku, hiljem tekkis udu, mis õhtuks kadus, kuid tekkis pärast kl 21 uuesti.
VastaKustuta