Kommentaariumi viide
Postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.no, Gismeteo
Uuendatud 2.12 kl 17:20
Postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.no, Gismeteo
Uuendatud 2.12 kl 17:20
NB! Prognoos uuenes jooksvalt ja lisandus igapäevaselt ka info möödunud päeva ilmastikuolude kohta.
Oli suhteliselt talvenäoline nädal,
võib võtta ilmselt kui esimest püsivamat talvenäolist nädalat.
Lund oli 2.12 hommikul mõnes kohas juba üle 10cm!
Eesti Ilmateenistuse lumekaart
Pühapäeval, 25.11 oli ilm peamiselt sajuta, vaid kohati esines lumehooge(teatati näiteks Saaremaalt, Antslast).
Öösel oli kohati udu, kuid hommikuks oli mitmel pool maapinnal ja puudel imekena härmatis, oli tõeliselt lummav karge sügishommik, vt minu pilte Pärnu oludest Delfis. Kauneid pilte oli kogu Eestist.
Härmatis püsis paljudes kohtades õhtuni, kuna õhutemperatuur ei tõusnudki nullist kõrgemale ja läks peale päikeseloojangut taas vabalangusesse(enamasti selge ja tuulevaikne ilm), olles kella 23.00ks juba sisemaal -8, kohati ilmselt enamgi.
Vaid rannikul ja saartel oli kohati plusskraade.
Sandra Mõttus pilt. Lumesadu Saaremaal, Viidul 25.11 kell 18.23.
Märkimist väärib, et radar seda sadu ei tuvastanud. Selle põhjuseks on radarikiirte levimisnurk ja eelkõige madalad pilved. Lisaks peegeldab lumesajult halvemini tagasi radarile, kui nt vihmasajult.
Õhutemperatuur 25.11 õhtul kell 22.55. Andmed siit.
Grete Escholz pilt. Udu Elvas 25.11 kl 01.20 paiku.
Laagris oli kell 22 õhutemperatuur siiski juba –7 °C; on tuuletu, selge, sudune, härmas ja kuu paistab. Õhutemperatuur (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png).
Esmaspäeva (26.11) öösel tugevnes lühiajaliselt kõrgrõhuhari ning kohati sadas lund. Päeval aga kõrgrõhkkonna mõju vähenes ning Soomest jõudis Eesti kohale madalrõhulohk, mille mõjul sadas lörtsi ja lund laialdasemalt, rannikul ja saartel tuli ka vihma. Pärnus tuli kl 18 ajal isegi jäävihma. Sajukogused varieerusid üle eesti, kuna tegu oli rünksajupilvedega, mis ei kata korraga suurt maa-ala. Esines ka tugevaid pagituuli.
Ilmateenistuse vaatlusandmed kl 16.00. Rünksajukate all esines kohati tormiseid tuuleiile ehk pagisid.
Tugev lumesadu Pärnus hommikul 8.55 paiku. Lumi langes vaikselt, aga tihedalt. Täiuslik talveilm !
Kaivo Lõppe foto
Maa sai enamasti mandril esialgu valgeks, hiljem ka Saaremaal ja Hiiumaal.
Mai Lipu pilt. Kundas on lund ligi 5cm, pilt tehtud kell 16:52. Meeletu :)
Puhus mõõdukas loode-, päeval läänekaare tuul, merele avatud rannikul(Põhja-, Lääne-Eesti) iiliti kuni 12 m/s, rünksajukate all kuni 21m/s. Õhutemperatuur oli öösel üle maa miinuspoolel, olles vahemikus –2...–9, rannikul oli kohati mõni plusskraad, päeval pendeldas nulli ümber, –3...0 °C sisemaal ja 0...5 °C saartel ja rannikul.
Arktika on jõudnud meieni - kesköö paiku oli kohati juba pea 9 kraadi külma !
Laguja ilm
Ilmateenistuse vaatlusandmed kl 16.00. Rünksajukate all esines kohati tormiseid tuuleiile ehk pagisid.
Tugev lumesadu Pärnus hommikul 8.55 paiku. Lumi langes vaikselt, aga tihedalt. Täiuslik talveilm !
Kaivo Lõppe foto
Maa sai enamasti mandril esialgu valgeks, hiljem ka Saaremaal ja Hiiumaal.
Mai Lipu pilt. Kundas on lund ligi 5cm, pilt tehtud kell 16:52. Meeletu :)
Puhus mõõdukas loode-, päeval läänekaare tuul, merele avatud rannikul(Põhja-, Lääne-Eesti) iiliti kuni 12 m/s, rünksajukate all kuni 21m/s. Õhutemperatuur oli öösel üle maa miinuspoolel, olles vahemikus –2...–9, rannikul oli kohati mõni plusskraad, päeval pendeldas nulli ümber, –3...0 °C sisemaal ja 0...5 °C saartel ja rannikul.
Arktika on jõudnud meieni - kesköö paiku oli kohati juba pea 9 kraadi külma !
Laguja ilm
Teisipäeval (27.11) suundus seesama madalrõhkkond Venemaa kaugematele aladele ja selle mõju vähenes. Külmas õhumassis avaldus külma õhumassi mõjul mereefekt, mistõttu oli rannikualadel (Põhja-, Loode- Lääne-Eesti), kuid ka saarte lumehooge, millest mõni jõudis ka veidi kaugemale sisemaale, näiteks sadas korraks lund isegi Pärnus.
Lumeidüll Saaremaal, Lümandas kell 12:15. Sadas paksu laia lund, oli tuulevaikne. Täielik idüll!
Sandra Mõttus pilt
Päeval levisid hoogsajud pea üle Eesti, kuid sisemaal nõrgenesid.
Ilmateenistuse radaripilt
Öösel tugevnes põhjakaare tuul saartel ja põhjarannikul kuni 15 m/s, hommikuks nõrgenes veidi, iile polnud ka rannikul enam üle 12 m/s. Koos õhuvoolu keeramisega põhjakaarde algas külmema õhu sissetung. Õhutemperatuur oli öösel sisemaal –3...–10, rannikul ja saartel –1...2, päeval 0...–5°C, rannikul kuni 3 °C.
Meeletu kargus hommikul 08:15, sisemaal pea 10 külmakraadi . Laguja ilm, õhutemperatuur
Lund tundub enim olevat hetkel Saaremaal, ca 5cm ringis.
Sandra Mõttus. Saaremaa, Lümanda, kell 19:25. Päeval sadanud lumi meeldib nii inimestele kui loomadele ! :)
Lumeidüll Saaremaal, Lümandas kell 12:15. Sadas paksu laia lund, oli tuulevaikne. Täielik idüll!
Sandra Mõttus pilt
Päeval levisid hoogsajud pea üle Eesti, kuid sisemaal nõrgenesid.
Ilmateenistuse radaripilt
Öösel tugevnes põhjakaare tuul saartel ja põhjarannikul kuni 15 m/s, hommikuks nõrgenes veidi, iile polnud ka rannikul enam üle 12 m/s. Koos õhuvoolu keeramisega põhjakaarde algas külmema õhu sissetung. Õhutemperatuur oli öösel sisemaal –3...–10, rannikul ja saartel –1...2, päeval 0...–5°C, rannikul kuni 3 °C.
Meeletu kargus hommikul 08:15, sisemaal pea 10 külmakraadi . Laguja ilm, õhutemperatuur
Lund tundub enim olevat hetkel Saaremaal, ca 5cm ringis.
Sandra Mõttus. Saaremaa, Lümanda, kell 19:25. Päeval sadanud lumi meeldib nii inimestele kui loomadele ! :)
Kolmapäeval (28.11) madalrõhkkonna mõju vähenes veelgi ja tugevnes kõrgrõhkkond. Tõusva õhurõhu foonil oli taevas vahelduvalt pilves, mitmel pool nägi päikest.
Kena päikeseline ja mõnusalt karge ilm Pärnus.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:58.
Ka Pärnu jõgi on vandunud alla külmale. Tekkinud on õhuke jääkirme.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:45.
Kohati oli lumehooge, seda siis eelkõige rannikualadel (mereefekt). Tuul oli öösel mõõdukas, puhudes põhjakaarest rannikul kuni 12 m/s, sisemaal kuni 7 m/s, päeval läänekaarest kuni 8m/s, õhtul hakkabstasapisi alates Lääne-Eestist tugevnema edelatuul, puhanguid keskööks kuni 13m/s. Õhumass oli jätkuvalt külm, öösel oli külmakraade –3...–13°C, rannikul püsis kohati 0 °C ümber, päeval püsisid kerged miinuskraadid.
Õhk on talviselt karge. Temperatuur kell 23:25 on taas mitmel pool üle -10, nagu hommikulgi.
Laguja ilm temperatuur
Kena päikeseline ja mõnusalt karge ilm Pärnus.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:58.
Ka Pärnu jõgi on vandunud alla külmale. Tekkinud on õhuke jääkirme.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:45.
Kohati oli lumehooge, seda siis eelkõige rannikualadel (mereefekt). Tuul oli öösel mõõdukas, puhudes põhjakaarest rannikul kuni 12 m/s, sisemaal kuni 7 m/s, päeval läänekaarest kuni 8m/s, õhtul hakkabstasapisi alates Lääne-Eestist tugevnema edelatuul, puhanguid keskööks kuni 13m/s. Õhumass oli jätkuvalt külm, öösel oli külmakraade –3...–13°C, rannikul püsis kohati 0 °C ümber, päeval püsisid kerged miinuskraadid.
Õhk on talviselt karge. Temperatuur kell 23:25 on taas mitmel pool üle -10, nagu hommikulgi.
Laguja ilm temperatuur
Neljapäevaks (29.11) liikus kõrgrõhuala Eesti idapiiri taha, kuid päeva peale hakkas läänest survet avaldama ookeanilt lähenev aktiivne madalrõhkkond, kujunes terav vastasseis. Ilm oli sajuta, kuid oli enamasti pilvine.
Tuul tasapisi päeva peale tugevnes, puhudes pärastlõunaks lõunast ja edelast 7-13, puhanguti 16, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 23m/s. Avamerel olid tõenäolised ka puhangud üle selle. Õhutemperatuur langes öösel sisemaal –4...–14°C, rannikul oli veel 0 °C ümber või veidi üle selle, päeval 0 °C-st rannikul –2...–6°C sisemaal.
Tãna kell 19:00 saabus hetk, kus oli sel sügistalvel esimest korda kogu Eesti miinuskraadides.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed
Tuul tasapisi päeva peale tugevnes, puhudes pärastlõunaks lõunast ja edelast 7-13, puhanguti 16, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 23m/s. Avamerel olid tõenäolised ka puhangud üle selle. Õhutemperatuur langes öösel sisemaal –4...–14°C, rannikul oli veel 0 °C ümber või veidi üle selle, päeval 0 °C-st rannikul –2...–6°C sisemaal.
Tãna kell 19:00 saabus hetk, kus oli sel sügistalvel esimest korda kogu Eesti miinuskraadides.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed
Reedel (30.11) taganes kõrgrõhkkond tugeva surve tõttu Valgevene kohale, aga selle äärmine loodeserv ulatus veel Balti riikide kohale. Läänemereni jõudis aga lääne poolt aktiivne madalrõhkkond ning avaldas jätkuvalt tugevat survet. Tuul puhus lõunast ning püsis väga tugev, merel oli tormine(iilid päeval Saaremaal ja Liivi lahe ümbruses kuni 25 m/s, merel polnud välistatud veelgi tugevamad puhangud).
Tuule tugevus kell 12:00.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed
Tuul Pärnu sadamas kell 09:50.
Pärnu sadama ilmajaam
Sajupilved aga jäid kättesaamatusse kaugusse ning ilm oli peamiselt selge või õhukese pilvekihiga. Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis 1...–4°C, ida pool –4...–8°C, päeval Lääne-Eestis 0...2°C, Kesk- ja Ida-Eestis 0...–4 °C.
Tuule tugevus kell 12:00.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed
Tuul Pärnu sadamas kell 09:50.
Pärnu sadama ilmajaam
Sajupilved aga jäid kättesaamatusse kaugusse ning ilm oli peamiselt selge või õhukese pilvekihiga. Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis 1...–4°C, ida pool –4...–8°C, päeval Lääne-Eestis 0...2°C, Kesk- ja Ida-Eestis 0...–4 °C.
Laupäeval (1.12) osutus pisut võidukamaks siiski madalrõhkkond. Tuul oli öö hakul veel väga tugev(rannikul lõunatuule puhangud kuni 20m/s, merel enamgi), päeva peale aeglaselt veidi nõrgenes, õhtuks puhangud üle 14m/s ei ulatunud.
Ilm oli ennelõunal sajuta ning enamasti selge, peale keskpäeva jõudsid Kagu-Eestisse lumepilved, mis liikusid aeglaselt loode-põhja suunas. Sajuta jäid vaid saared.
Näiteks Kundas sadas tänase jooksul maha pea 10cm lund.
Mai Lipu pilt, 22:31, Kunda
Õhk oli külm, öösel on õhutemperatuur –1...–4st saartel ja rannikul –5...–11°C sisemaal. Päeval saartel ja rannikul 0...2°C, sisemaal –1...–6°C.
Virmaliste näidud kell 14:20. Üldjuhul on nii, et mida rohkem punast värvi tabelites on, seda enam virmalisi.
Virmaliste graafik
Ilm oli ennelõunal sajuta ning enamasti selge, peale keskpäeva jõudsid Kagu-Eestisse lumepilved, mis liikusid aeglaselt loode-põhja suunas. Sajuta jäid vaid saared.
Kagust alanud lumesadu levis aeglaselt põhja suunas. Radaripilt kell 23:00
Eesti Ilmateenistuse radaripiltNäiteks Kundas sadas tänase jooksul maha pea 10cm lund.
Mai Lipu pilt, 22:31, Kunda
Õhk oli külm, öösel on õhutemperatuur –1...–4st saartel ja rannikul –5...–11°C sisemaal. Päeval saartel ja rannikul 0...2°C, sisemaal –1...–6°C.
Virmaliste graafik
Pühapäeval (2.12) olime kõrgrõhkkonna läänetiivas, kuid Norrast lähenes uus madalrõhkkond. Öösel sadas kohati, peamiselt Ida- ja Lääne-Eestis lund, päeval veidi vaid saartel(Saaremaa, Hiiumaa) ja looderannikul, kus siis tuli peamiselt lund ja lörtsi.
Tõeline padutalveilm Kundas.
Mai Lipu pilt, kell 16:17.
Tuul oli ikka tugev, puhudes lõunast ja kagust 3-10, rannikualadel iiliti 17m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11°C, päeval saartel ja rannikul 0...–2°C, sisemaal –1...–7°C.
Tõeline padutalveilm Kundas.
Mai Lipu pilt, kell 16:17.
Tuul oli ikka tugev, puhudes lõunast ja kagust 3-10, rannikualadel iiliti 17m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11°C, päeval saartel ja rannikul 0...–2°C, sisemaal –1...–7°C.
Merevee temperatuur Läänemeres oli nädala vältel 5...9°C, Eesti rannikuvetes 0...4°C.
Saarte vahel oli juba kohati jääd(2.12 seisuga).
Saarte vahel oli juba kohati jääd(2.12 seisuga).
1.12 ja 2.12) olid head väljavaated ka virmaliste olemasoluks näitajate poolest.
Kahjuks oli 1.12 taevas pimeda saabumiseks selge vaid saartel. Virmalisi nähti Eestis vähe, kuid põhjaaladel oli taevane vaatemäng üüratult kena ! :)
Kahjuks oli 1.12 taevas pimeda saabumiseks selge vaid saartel. Virmalisi nähti Eestis vähe, kuid põhjaaladel oli taevane vaatemäng üüratult kena ! :)
Aurora rakenduse KP Indeksi ennustus detsembri alguseks.
Hoiatus G1 magnettormi kohta 1.12 ja 2.12.
Virmalised.ee portaal
Hoiatus G1 magnettormi kohta 1.12 ja 2.12.
Virmalised.ee portaal
Loodetavasti siis see lumesadu ka tuleb, mida kõik allikad näitavad. See päästaks palja maa sügavkülmumisest. Seda nüüd küll ei tahaks, et see +7 kraadine soe ja vihm läbinisti külmunud maale saabuvad, mida GFSi hetkeväljundid paar päeva pärast kuuvahetust näitavad. :/
VastaKustutaVõi jätkugu siis praegune külm niikaua, kuni tuleb korralik lumesadu.
Soomlased ka prognoosisid, et läheb soojaks peale kolmapäeva.
VastaKustutaSiin maatuul ja siin nii ruttu ei soojene.
VastaKustutaJah, uuendasin ka veidi prognoose.
VastaKustutaTõepoolest, hetkel tundub, et tuleb sulailma variant peale tormi, kuid enne seda peaks üle Eesti valge maa ära nägema.
Jah, Laagris langes õhtul koguni -9 kraadini, kõik on paksult härmas (kuni ligi 2 m kõrguseni).
VastaKustutaLoodame, et lund tuleb, sest on võimalik, et talv algas. Vahel algab talv lumeta ja siis võib pinnas kuni meetri sügavuseni külmuda. Eks näis, mis saama hakkab.
Kommentaariks Kaivo osaluse kohta, et assistent määras paariks päevaks Haapsalus puhkuse, mistõttu väga aktiivne siin olla ei saa, ja Kaivo osas on teatud ringkondades leitud, et vajab rehabiliteerimist. Vaatame, mida see eksperiment siis tulemuseks annab.
Assistent tõi Haapsalu taastusravikeskusest tagasi ja nüüd läheb kõik ilmselt tavalist rada pidi edasi. Kaivo saab postitust soovi korral jätkata.
VastaKustutaJätkan kindlasti :) Uuendasin ka päeval.
VastaKustutaEdaspidiseltki iga nädal tulemas minu progna ;)
Jah, vaatame, kuidas rehabiliteerimine läheb ja kas blogi kasutajad (lugejad) on rahul. Lisaks uuendati https://ilm.ee/index.php?46245.
VastaKustutaNäib, et talv on alanud https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tartu_estonia_588335. Siiski, ME ilmaloosse sai viimasesse lõiku: Üldiselt on juba olnud (eel)talvine aeg, sest natuke on sadanud lund, kuid mis olulisem – õhutemperatuur on kagunurgas juba paar nädalat püsinud valdavalt alla 0 °C. Kas tõesti on alanud talv?
Meenutan, et eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla 0 °C. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. Seevastu talv algab püsiva lumikatte moodustumisega või külmailmade domineerimisega. Seega on võimalik, et vähemalt sisemaal on alanud juba päristalv, sest ka lähemal ajal on õhutemperatuur seal valdavalt alla 0 °C ja lumi võib jääda püsima.
Kordangi igaks juhuks veel ,et Detsember peab tulema normist külmem.
VastaKustutaJah, oleks lausa idülliline, kui tuleks valged jõulud ja külm detsember !
VastaKustutaOotame kõik meeletu huviga :O
Kaivo vist padutab. NOAA näitab pigem keskmist detsembrit: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.
VastaKustuta-10 kraadi piir juba kell 23 löödud ja V-Maarjas tuulekülm -16 kraadi.
VastaKustuta-----------------------------
Reedel peaks siiski suures osas sulale minema. Viljandi-Kunda joonest lääne pool on sula reedel üle 75%-lise tõenäosusega minu hinnangul.
Jah, et talv karmilt ei jätku, vaid hästi pehmena.
VastaKustuta@ 27. november 2018 22:51
VastaKustutaÕnneks või kahjuks loodus käskudele ei allu ja terendamas on 6. järjestikune soe detsember.
Vat siis! Aga nüüd on prognoosides isegi ligi 10-kraadist sooja näha. Eks näis, kas tuleb jahedam ilm või on jälle ilm minemas rekordilainele.
VastaKustutaKl.15:20
VastaKustutaKus sa seda sooja detsembrit näed? Isegi NOAA järgi kas normaalne või normist külmem detsember.
Vist on see tendentsi järgi, et üha soojemaks arvutatud http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif, lisaks M. Kaasik: http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm.
VastaKustutaJaak uuris seda 9 kuu teooriat, et ei saa järjestikku olla keskmisest soojemad ja tulemus: Vaatasin andmetest järele, et kas tõesti pole esinenud sellist olukorda, kus on üheksa kuud järjest õhutemperatuur üle keskmise. Võtsin ette Türi ilmajaama kui Eestile ehk kõige keskmise ja tüüpilisema ning keskendusin aastatele 2006 ja 2007. Meie hea saksa sõber Andreas Hoy tõi omal ajal välja, et aasta keskmine õhutemperatuur tuleks eriti kõrge siis, kui me seda arvutaksime 2006. aasta teise poolaasta ja 2007. aasta esimese poolaasta kohta. Türil oli see number 7,4°C.
VastaKustutaLisatud on vastav EXCELi fail. Keskmine õhutemperatuur on rehkendatud perioodi 1966-2017 kohta, mis peaks küll õigesti kirjeldama kaasaegset kliimat ja arvestama ka kliima soojenemisega. Nagu näeme, selle kahe aasta jooksul esines keskmisest madalamat temperatuuri üksnes viiel kuul - 2006. aasta veebruaris ja märtsis ning 2007. aasta veebruaris, juulis ja novembris. Seega lükkan ümber Jüri vastava väite.
Türi analüüsi tabel: https://drive.google.com/file/d/1sh8yWsWSmRHUnBrCYQe5vLWoYRxLLVbi/view.
@ 29. november 2018 15:43
VastaKustutaPäris mitmest kohast.
NOAA on detsembri soojaks arvutanud http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif. Praegu viitab kõik soojale detsembrile. Kui see lähebki nii, siis on koos Jaagu uuringuga see 9 kuu hüpotees ja tähelepanek ümber lükatud. Midagi pole teha, on karm ja valus, kuid ...
VastaKustutaEi juhtu seda mida NOAA lubab. Tahate näha ,et detsember normaalne või normist külmem. Ise lugu on sadudega.
VastaKustutaKeskmine võib tulla, mis võib talvist ilmastikku tähendada. Samas on kummaline, kuidas sai Jaagu uuritud perioodil olla 9 keskmisest soojemat kuud järjestikku esineda? Sellele lisandub 0,1-kraadine erinevus, mis läheb keskmise alla ja sellele eelnenud keskmisest märgatavalt soojem kuu.
VastaKustutaVähemalt detsembri algus tuleb talvine. Korraks teeb sula, kuid siis näitab taad mitmeks mitmeks päevaks lund ja miinuseid.
VastaKustuta@ 1. detsember 2018 00:07
VastaKustutaSee sula on küll nõmeduse tipp ausaltöeldes. Just ilusasti kuiv ja puhas kõik. Ja nüüd see tobe "torkav" sula korraks ja siis kõik see pläga jäätub teedel-tänavatel toredaks kõntsaks eksole. Õnneks on lund seekord vähe ja metsloomade kannatusi jääb ehk väheks.
-------------------------------------
@ 30. november 2018 22:10
Eks järelda ise - kui destember sinu arvates surmkindlalt külm tuleb, siis tähendab see, et sademeidki tuleb vähe.
Jah, tahked sademed annavad vedelal kujul enamasti suhteliselt väikese sademehulga, kuid intensiivsete lumetormidega (padulumi) või mereefektiga on siiski mõeldav ka suur sademehulk. 2011. a detsember oli vist selline, et külm ja keskmisest märksa sajusem.
VastaKustutaArvan, et Tallinn-Pärnu jooneni see lumesadu siiski ei jõua.
VastaKustutaVeider on see, et tuul puhub selle madalrõhuala poolt.
Mina isiklikult uurisin neid keskmiseid selle pilguga ,et kui oli erinevus normist kuni pool kraadi lugesin normaalseks ja alles kui erinevus üle poole kraadi vastavalt üle või alla siis normist soojem või külmem kuu. Sedasi arvestades sain Harjumaal tulemuseks ,et 9 kuud või rohkem normist soojem ei suuda olla ja juba mitu nädalat tagasi olen öelnud ,et normist soojem detsember pole seekord võimalik. Seega kui detsember tulebki näiteks 0,2 kraadi normist soojem siis mina oma arvestuses loen selle keskpäraseks detsembriks ja jutti soojad kuud katkenuks.
VastaKustutaSellised arvestused siis teadmiseks. Nii või naa siis jah talvine detsember tuleb.
Minu kiri oli talle selline: /---/Millegipärast ei usu eriti analoogaastate meetodisse. Looduses on ilmselt liiga palju (piiramatult) erinevaid võimalusi, sh aastase temperatuurikäigu ja sademerežiimi osas. Analoogaastate kohta (teatud mõttes või osaliselt) on kunagi isegi artikkel kirjutatud http://kodu.ut.ee/~mkaasik/Geo03MK.doc, kuid ma ei tea, kas see on ajakohane ehk kas see meetod jätkuvalt aktsepteeritud või on sellest ikkagi loobutud ["Sesoonne (kestusega mõni kuu) prognoosi põhimeetodiks on siiani analoogaastate meetod."].
VastaKustutaM. Kaasik prognoosib sooja talve hhttp://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja ka NOAA http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html on sama meelt. Kuigi vahepeal näitas viimane keskmisest külmemat detsembrit, on kuu jälle soojemaks arvutatud. Kuid see kõik veel ei tähenda, et tuleb soe (või võimaliku analoogaasta põhjal külm) talv. Kuidas 1987. a väga külma talvega – kas oli mingi analoogia temperatuuri- ja sademerežiimi osas?
Lisaks sellele: väidetavalt "Nagu ütlesin varem. Kunagi pole 9 kuud järjest jutti olnud oluliselt normist soojem. Seega detsember PEAB tulema üsna talvine." See on huvitav, et selliseid tähelepanekuid on loodusvaatlejad teinud. Kas tõepoolest ei saa Eesti looduses olla 9 ja enam kuud järjestikku keskmisest soojemad (pikaajalisest keskmisest vähemalt +0,5-kraadine erinevus)? Väites võib talvine tähendada ka keskmist detsembrit ehk kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest on –0,5...0,5 °C. Elame-näeme!
Lisan ,et vaatan ka alati huvi mõttes selle mehe prognoose. Link on kõige värskema jutuga.
VastaKustutahttps://www.youtube.com/watch?v=GBTQijq_l8Q
Jah, hüperlingina https://www.youtube.com/watch?v=GBTQijq_l8Q.
VastaKustutaM. Kaasik vastas selle 9 kuu ja analoogaastate meetodi kasutamise kohta nii: Paistab nii, et analoogaastate meetod on nüüdseks peaaegu asendunud atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsiooni ühendmudeli prognoosidega - seda annavad nii NOAA kui ka Euroopa Keskus. Berliini Vabaülikool lõpetas mitu aastat tagasi analoogaastetel põhineva rõhuväljaprognoosi andmise. /---/
9 kuud järjest (eelnenud kolmekümne aasta?) keskmisest soojem - märk globaalsest soojenemisest. 2017.a. suvi tundus inimestele erakordselt külm ja vist oligi selle sajandi külmim (?), aga 1970. aasta paiku olnuks see vaid veidi keskmisest jahedam!
Postitust võiks veidi täpsustada eilse osas - eile ei jäänud ainult saared sajuta, vaid ka lausa ligi pool mandrit ehk terve lääneosa.
VastaKustutaEi ütleks - Virtsust 10km Tallinna poole sadas eile õhtul lund. Küll nõrka, aga siiski sadas.
VastaKustutaJah, see on vähemalt osaliselt vaieldav. Igatahes lund hakkas alates kagust sadama ja see levis põhja. Iga päev toob üllatusi!
VastaKustuta