Kommentaariumi viide ja 11,5 aastat tagasi.
Piialt artikkel tormidest: https://tinyurl.com/y933ysye
Tuleb mõõdukalt soe ja olulise sajuta nädal.
Sünoptik Ele Pedassaar: "Nädala lõpp võib tuua ilmamuutuse sajusema ja külmema ilma suunas." https://ilm.ee/?517458
Piialt artikkel tormidest: https://tinyurl.com/y933ysye
Tuleb mõõdukalt soe ja olulise sajuta nädal.
Sünoptik Ele Pedassaar: "Nädala lõpp võib tuua ilmamuutuse sajusema ja külmema ilma suunas." https://ilm.ee/?517458
Nädala alguses liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt üle Läänemere ja jäi siis paariks päevaks pidama pidama.
Seetõttu oli 19. novembril vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest vihma või märga lund, saju tõenäosus oli suurem põhjarannikul. Sisemaal jäi paiguti õhuke lumekirme koguni maha. Puhus kirde- ja idatuul 5–11 m/s, Sõrves kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –0...4 °C, kuid õhtul langes.
20. novembril püsis sarnane olukord: Läänemere kohal oli kõrgrõhuala. Seetõttu oli pilves, selgimistega sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7, põhjarannikul loode- ja läänetuul 4–9, puhanguti kuni 13 m/s, õhtul asendus põhja-, Soome lahel kirde-. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
21. novembril oli Skandinaavia lõunaosa kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Nii oli pilves ilm, kohati sadas veidi. Puhus valdavalt põhja, hiljem läänekaartetuul 1–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
22. novembril ulatus Skandinaavialt Läänemerele kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli peamiselt pilves ja olulise sajuta ilm. Puhus loodetuul 4–10, põhjarannikul puhanguti 12–15 m/s, kuid õhtupoolikul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 1...5 °C.
23. novembril oli siin madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli peamiselt pilves ilm. Kohati sadas veidi vihma või (märga) lund. Puhus edela- ja läänetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
24. novembril ulatub Läänemere kohale madalrõhkkonna edelaserv. Pärastlõunal alates Põhja-Eestist pilvisus hõrenes ja sadu lakkas. Tuul asendus loode- ja põhja- 3–8, põhjarannikul puhanguti 13 m/s, sisealadel valitses tuulevaikus ja tekkis udu. Õhutemperatuur oli –1...3, saarte rannikul kuni 5 °C.
25. novembril ulatus Läänemerele madalrõhkkonna edelaserv ja Skandinaaviast ka kõrgrõhuhari. Pilvisus püsis vähese ja vahelduva, kohati ka tihenes, paiguti sadas vähest lund, rannikul ka vihma, kohati tekkis udu. Puhus läänekaaretuul 2–7, saartel ja rannikul loode- ja põhjatuul kuni 10 m/s, kohati valitses tuulevaikus (0 m/s). Õhutemperatuur püsis –2...3 °C. Oli jäiteoht!
Katrin Tarand. udu Sakus 24.11.2018 kl.15.30-15.50
Seetõttu oli 19. novembril vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest vihma või märga lund, saju tõenäosus oli suurem põhjarannikul. Sisemaal jäi paiguti õhuke lumekirme koguni maha. Puhus kirde- ja idatuul 5–11 m/s, Sõrves kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –0...4 °C, kuid õhtul langes.
20. novembril püsis sarnane olukord: Läänemere kohal oli kõrgrõhuala. Seetõttu oli pilves, selgimistega sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7, põhjarannikul loode- ja läänetuul 4–9, puhanguti kuni 13 m/s, õhtul asendus põhja-, Soome lahel kirde-. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
21. novembril oli Skandinaavia lõunaosa kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Nii oli pilves ilm, kohati sadas veidi. Puhus valdavalt põhja, hiljem läänekaartetuul 1–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
22. novembril ulatus Skandinaavialt Läänemerele kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli peamiselt pilves ja olulise sajuta ilm. Puhus loodetuul 4–10, põhjarannikul puhanguti 12–15 m/s, kuid õhtupoolikul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 1...5 °C.
23. novembril oli siin madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli peamiselt pilves ilm. Kohati sadas veidi vihma või (märga) lund. Puhus edela- ja läänetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
24. novembril ulatub Läänemere kohale madalrõhkkonna edelaserv. Pärastlõunal alates Põhja-Eestist pilvisus hõrenes ja sadu lakkas. Tuul asendus loode- ja põhja- 3–8, põhjarannikul puhanguti 13 m/s, sisealadel valitses tuulevaikus ja tekkis udu. Õhutemperatuur oli –1...3, saarte rannikul kuni 5 °C.
25. novembril ulatus Läänemerele madalrõhkkonna edelaserv ja Skandinaaviast ka kõrgrõhuhari. Pilvisus püsis vähese ja vahelduva, kohati ka tihenes, paiguti sadas vähest lund, rannikul ka vihma, kohati tekkis udu. Puhus läänekaaretuul 2–7, saartel ja rannikul loode- ja põhjatuul kuni 10 m/s, kohati valitses tuulevaikus (0 m/s). Õhutemperatuur püsis –2...3 °C. Oli jäiteoht!
Kogu nädal on sarnane; kaguservas on külmem, rannikule lähemal soojem. J. Jaagu märkus 13. novembril: Ei tea, kas järgmise nädala külmemad ilmad toovadki meile päris talve kohale või jääb see jälle üheks ajutise lumikattega perioodiks? Talverehvid on vaja lõpuks alla panna.
V: Viimased prognoosid näitavad pigem talve tulekut kui eeltalve jätkumist https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335, samas ECMWF ei kinnita seda http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref, vaid näitab jälle olulist soojenemist pärast ajutist külma. Eks näis, sest nii pika aja peale ei ole prognoos lihtsalt usaldusväärne. Pöörata tuleb tähelepanu sellele, et nt siin https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409 usaldusväärsuseks pandud pärast 2. detsembrit 0 või 5% ehk see on sisuliselt täiesti teadmata, mida võib oodata –soojemat ilma või talve pidamajäämist.
Lisaks sellele: 5. novembril uuendatud M. Kaasiku 6 kuu prognoosis seisab detsembri kohta: Detsembri alguses jätkub püsib veel kõrgrõhuala Venemaal. Edasi vallutavad Venemaa Euroopa-osa aktiivsed tsüklonid, kõrgrõhuala Lõuna-Euroopas suunab õhuvoolu Atlandi ookeanilt üle Baltimaade. Seetõttu ootame sooja- ja sajusepoolset detsembrit. Lääne-Eestis sajab peamiselt vihma, ida pool lund ja lörtsi. Lume maha jäämise lootus kuu lõpuks on Kagu-Eesti kõrgustikel ja Virumaal.
Samas NOAA näitab keskmisest külmemat detsembrit ja seda ilmselt kõrgrõhkkondade ülekaalu tõttu, sest mandri sisealadel on jahtumine ülekaalus. Nagu ikka, elame-näeme!
Islandil oli kuni 18 kraadi sooja (http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=is).
Kairo Kiitsak. Varakult talve ootel. Pilt on jäädvustatud Simunas 24.02.2018
Igav ilm läheb täistuuridel edasi, aga jahedamana. Jälle selline nullilähedane vinduv mõttetus tulekul vist. Pole tulemas ei (lume)torme ega õigeid sadusidki.
VastaKustutaSademeid enne detsembrit ei tulegi enam. Et nii ka läheb, hindan hetkel 75% kanti. Mõni kümnendik millimeetrit ehk tuleb järelejäänud dekaadi kestel, aga 13. novembri sadu oli ja jääb kindlasti selle kuu tipuks.
Jah, 0 kuni 10-kraadist ilma on kõige raskem taluda. Loodame, et igavus pöördub ja hakkab midagi huvitavat toimuma. Hommikune tihe hooglumi Laagris oli küll vaheldus.
VastaKustutaMulle isiklikult on kõige vastumeelsem siiski just nullilähedus ehk ööpäeva keskmine on 0 või selle lähedal. Teisisõnu vihkan miinuse ja plussi pidevat heitlust. Eriti näiteks selline öösel -2 ja päeval +2 või -4 ja +4, jne siia-sinna mõnekraadine tolknemine. Mitte et vastikult külm oleks, vaid pigem pinnase seisundi mõttes - öösel külmub pori ära (kuiv aluspind), siis päeval sulab (märg aluspind). Külma-sula pidev vaheldumine ka ajapikku lõhub pinnase kandevõimet. Seega pinnase seisukohast pigem olgu kas pidev miinus VÕI pluss: -4...0 VÕI 0...+4, jne.
VastaKustuta5...10 kraadi on isegi täiesti talutav, sest siis ei hakka ka kinnastamata kätel külm.
Lisan juurde, et see pinnase seisundi mainimine on sellepärast, et liigun tihti maastikul (looduses) ja seetõttu on suur vahe, kas pinnas on külmunud, mudane või hoopis midagi vahepealset.
VastaKustutaM. Kaasik sekundeerib: Ma olen teist meelt [võrreldes paljudega, mitte eelmise kirjutajaga] - mulle ei meeldi vähestes soojakraadides niiske ilm. Temperatuurid 0 ja +10 kraadi vahel võiksid mu meelest päris olemata olla - kui ei anna enam suve mõõtu kuidagi välja, siis peaks lumi maas olema;) Meie laiuskraadil kontinentaalses kliimas ongi sellist "ei see, ega teine" ilma õige lühidalt, suvi läheb kiiresti talveks üle ja vastupidi. 2010. aasta oli ilma poolest üks paremaid mu elus. Praegu tundub, et kliima soojenemine ei soosi sellist väljavaadet, aga mine sa tea - kui Põhja-Atlandi hoovus siiski nõrgeneb...
VastaKustutaSoovitan vaadata
VastaKustutahttps://youtube/0RYvNsUnMPE
Viide on vigane, sest peaks olema youtu.be (punkt käib sinna vahele). Sel juhul viib link siia https://www.youtube.com/watch?v=0RYvNsUnMPE&feature=youtu.be, mis peaks õige olema.
VastaKustuta