esmaspäev, 19. veebruar 2018

8. nädala ilm (19.–25.02.2018)

Kommentaariumi link
Ilmainstituut OÜ kodulehekülg: https://ilmainstituut.voog.com/ (arendamisel).
Pakaselugu: https://sakala.postimees.ee/4416157/talvesoojaga-harjunud-inimesed-lortsivad-pakase-tahendust
YLE ilmateade osalises eesti keeles https://yle.fi/uutiset/3-10089892?utm_source=facebook-share&utm_medium=social.
Kairo suurest külmast: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-jogevalt-30-kraadi-aga-meie-oleme-harjunud?id=40591406.

25. veebruaril oli siin jätkuvalt kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund (mõnel pool oli tugevamaid sajuhooge), kohati tuiskas veidi.
Puhus kirde- ja põhjatuul 3–9, õhtul saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12 °C, kuid õhtul soojenes Harjumaal kuni –4 °C-ni ja seal tugevnes kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s.
Inge: Kummas oli täna selle talve külmim öö: –24,4 tuli ära. Eile hilja õhtul oli ainult –16. Hetkel pilves, aga päikese asukoht on pilvedes näha.
Hommikul pilvisus tihenes, mida oli siit hästi näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/. Seetõttu hakkas õhutemperatuur hommikuks tõusma. See oli ilmselt seotud Jäämerelt pärineva niiskusega ja õhumassivahetusega.

Garri märkus: "Norrakad irvasid, et nüüd on nende kõige soojem koht Teravmägedel. See ilm on ikka sassis kui Kört-Pärtli särk pühabä ommukul."
Teravmägedele on liikunud lausa troopiline õhumass http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPEU06_9_2.png
Suurbritannias on suure pakase ja lume hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings#?date=2018-02-28, ka Sven ütles,  et see oleks ligemale 4 aasta jooksul esimene kord, kui õhutemperatuur ei tõuse tema juures Exeteris päeval üle 0 °C. 
Sellise metsiku segaduse tagamaadest http://loodusvaatleja.blogspot.com (DWD).

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. Kütiorg. 24.02.2018.

24. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli enamasti selge ilm, vaid rannikutel sadas lund, hommikuks tõi mereefekt kohati üle 10 cm lund.
Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12, mõnel pool jäi –15 °C lähedale (Pandiverel, Virumaal).
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/)On Eesti riigi 100. sünnipäev. Alatskivil oli pidupäeva ilm vähese pilvisusega, samas tuuline. Puhus mõõdukas kirdetuul. Hommikul oli siin külma 16,7. Päevane maksimumnäit jäi pidama 11,6 külmakraadi juures.

Ele Pedassaar · Juubeliilm.
Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu,
on märkimist väärt ka juubeliilm, mis teatab, et väljas on päris talv.
Me tunneme täna omal nahal, et Arktika külm on näpistamas,
kus miinuseid kohati 25 ja päev-päevalt tuleb veel lisagi.
Kuid põhjamaal sündinu sellest ei heitu ja kaugesse nurka ära ei peitu,
sest pakasest kangem on eestlase hing ja kindlasti teda ei kohuta külm.
Ta näeb, et pehme valge lume toel on looduses lipuvärvid moes, 
ta teab, et kui hümn hakkab kõlama lööb südametuli põlema. 
Teeb päevane päike omalt poolt pai ja rõõmsama sära sai lumevaip lai.
Oh laulgem ja hõisakem täna veel kaua, et järgmine 100 saaks vabana tulla.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund, võib tuisata. Puhub kirde- ja põhjatuul 4–10, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–11 °C (hommikul –15...–21, jäävaba veega rannikul –10...–13 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Esmaspäeval (26.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub kirde- ja idatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur on –7...–13 °C, kuid õhtul langeb.
Teisipäeval (27.02.) ilm selgineb, vaid rannikualadel on pilvisem ja seal sajab kohati lund, tuiskab. Puhub kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur on –13...–19 °C.
Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal ebatavaliselt jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Selle järgi võib  –25 °C ja 10 m/s puhul ulatuda tuule jahedus –40 °C-ni ja tajutav temperatuur –36 °C-ni

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 22.02.2018 hilisõhtul.

23. veebruaril liikus väike madalrõhkkond Läänemere põhjaosast lõuna poole. Nii oli pilves, selgimistega ilm, Lääne-Eestis sadas paljudes kohtades, Ida-Eestis kohati lund, kuid juba pärastlõunaks eemaldus tugevam sadu lõunasse ja ilm selgines.
Hommikuks sadas mõnel pool saartel üle 20 cm lund vähem kui 12 tunniga (vt hoiatuste kriteeriumide alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).
Tuul asendub kagust ja lõunast ida- ja kirde- 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s – see tõi õhtuks mereefekti, mida pärssis pisut kiire mere jäätumine http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png?1519383600.
NB! Ei saa väita, et Soome laht on jäätunud. Ligi pool pindalast on kaetud kinnis- või väga tiheda jääga, ülejäänud jää algliikidega ja vaid väike osa on jääst vaba. Selline olukord võimaldab igal juhul tekkida mereefektil (loe rohkem https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne), mille võimsus võib ju olla jäätumise tõttu kuni 50% ulatuses pärsitud, kuid ikkagi tähendab see arvestatavat lumesadu, sest tingimused on mereefektiks väga soodsad. 
Hommikul oli õhutemperatuur –2 °C-st vastu Läänemerd kuni –24 °C-ni Peipsi ääres (öine miinimum oli peaaegu –27 °C Mustvees). Õhutemperatuur tõusis Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis kuni –10...–13 °C-ni, vaid Peipsi ääres jäi kohati madalamaks.
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): On 23. veebruar. Alatskivile lubatud lumesadu ei jõudnud. Ilm oli muutliku või vahelduva pilvisusega. Varahommikul oli Alatskivil külma 20,8 kraadi. Peipsi ääres Tiirikojal oli öösel külma 26,5 ja seal lähedal Mustvees registreeriti veel madalam näit, 26,9 kraadi külma.
Edaspidi jääme külma arktilise kõrgrõhkkonna mõjualasse.
24, 25 ja 26 veebruaril on oodata veidi mõõdukamat külma. Kohati on udu ja härmatist ja sajab ka veidi lund. Tugevamat külma on uuesti oodata kõrgrõhkkonna tugevnemisel 27 ja 28. veebruaril ning 1. märtsil. Siis võib külmapügalaid tulla 28–30 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel eemaldub madalrõhkkond lõunasse, selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund (rannikutel mereefekti tõttu). Puhub kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C (hommikul –15...–20, kohati kuni –24, jäävaba veega rannikul ja pilvede all –9...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaare tuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel Eesti lääne- ja põhjaservas –9...–14, sügavamal sisemaal –16...–21, päeval –6...–11 °C.
Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala temperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. 
Esmaspäev (26.02.) tuleb idapoolse madalrõhkkonna serva mõjul kergete lumehoogudega. Puhub tugev kirde- ja põhjatuul, puhanguid on öösel rannikul 15, päeval sisemaal 12, rannikul kuni 17 m/s. Pilvisema taeva korral on öine õhutemperatuur –8...–14, Ida- ja Lõuna-Eestis –15...–21 °C, päeval on –7...–12 °C, õhtul algab kiire langus. 
Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt jõuliselt kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail puhub tugev kirde- ja idatuul, puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib veel paar-kolm kraadi madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja enamasti selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –25...–32 °C-ni, vaid jäävaba veega rannikul on kuni –16 °C, päeval –13...–18 °C.

Kalmer Saar. 21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. 

22. veebruaril oli siin antitsüklon. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, (rohkem rannikutel), oli härmatist. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur tõusis –5...–10 °C-ni, vaid Tiirikojal oli –14 °C (hommikul oli enamasti –16...–24 °C).
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.veebruari hommikul oli Alatskivil külma 16,1 kraadi ja hilisõhtul 17,0 kraadi. 22. veebruari öö ja hommik olid veel külmemad. Alatskivil oli külma 20,2 kraadi, samal ajal oli kirde pool Jõhvis ja Väike-Maarjas 23,2 kraadi külma. Kohati Kagu-Eesti madalamates kohtades langes temperatuur 22. veebruari hommikuks –25 kraadini.
Homseks on põhja poolt oodata väikese madalrõhkkonna saabumist. See toob kogu Eestisse lumesaju ja pilves taeva. Enne seda on ees veel väga külm öö.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Põhjalahe lõunaosa kohal tekib väike madalrõhkkond ja liigub lõuna poole. Nähh – nii on pilves, selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund, kohati tuiskab. Tuul asendub kagust ja lõunas ida- ja kirde- 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis –10...–13 °C (hommikul –15...–20, kohati  kuni –25 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirde- ja idatuul öösel tasapisi nõrgeneb, päeval puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10...–12 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb –25 °C-ni, päeval on –9...–12, saarte rannikul kuni –7 °C.
Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaartetuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel lääneservas –9...–14, sügavamal sisemaal –15...–20, päeval –7...–12 °C.

‎Lea Pihlak‎. Oli härmatise ja korstnapilvede päev. 21.02.2018 Jõgeval.


Ott Tuulberg. 22/2/2018 Orwell County Park

21. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest lund, rohkem rannikutel, oli härmatist. 
Valitses tuulevaikus või puhus muutliku suunaga tuul 17 m/s. Õhutemperatuur oli –7...12, rannikul kohati 5 °C (hommikul oli kohati –20...–22 °C, sh Lääne-Nigulas) .
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Põhjalahelt Baltimaade kohale. Nii on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund, tõenäosus on suurem rannikul. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur tõuseb –5...–10 °C-ni (hommikul on –16...–22, paiguti –25 °C, rannikul –7...–13 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Reede (23.02.) öösel läheneb Põhjalahelt väike madalrõhkkond. Lisandub niiskust ning Lääne- ja Põhja-Eestis hakkab lund sadama – sadu levib edasi sisemaa suunas. Lõunakaartetuul tugevneb, rannikul on puhanguid 16 m/s. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –7...–14, hommikuks tõuseb –4...–9 °C-ni, sisemaal –17...–22 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal võib veel madalamale langeda.
Päeval liigub madalrõhkkond üle Eesti lääneserva kagusse. Hommiku poole sajab laialdaselt lund, päeva peale loode poolt alates sajuhood hõrenevad. Tuul on võrdlemisi tugev ning puhub mandril lõunakaartest, saartel ja põhjarannikul asendub põhja- ja kirde- ning on puhanguline. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –3...–8, mandri sisealadel –9...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) tuleb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirdetuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb alla –20 °C, päeval on –8...–12 °C.
Pühapäeva (25.02.) öö tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogude ja mõõduka põhjakaartetuulega. Pakaseline on eelkõige Lõuna-Eestis, kus taevas pikemalt selge püsib ja seal langeb temperatuur alla –20 °C. Kui põhjapoolsetel aladel pilvisem on, siis jääb temperatuur –10...–15 °C piiresse. Päeval suureneb ida poolt madalrõhkkonna surve ja põhjakaartetuul muutub tugevamaks. Lisandub pilvi ja siin-seal sajab lund. Õhutemperatuur on –7...–12 °C.
24. veebruari ilm. Antitsükloni idaserv, väike madalrõhkkond nihkub lõunasse. Seetõttu muutub ilm kuivemaks, vaid rannikualadel on lumesaju võimalus. Õhutemperatuur on Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, aga sisealadel –14...–19 °C).

Eero Hermann. Rämetav Laagri härmaga



Mõnus sudu 21/02/2018 Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Sageli põhjustab inversioon ka pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma. Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi omaette väljend: anticyclonic gloom.
Säärast sudu, mille suhteline niiskus ulatub üle 85%, nimetatakse tänapäeval Londoni tüüpi suduks. Nähtavus on selles tavaliselt väga halb: ainult mõni meeter või mõnikümmend meetrit.

20. veebruaril oli siin tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, õhtul oli selgem ja kohati tekkis udu. 
Puhus põhjakaartetuul 2–7, saartel kuni 10 m/s, hiljem muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuuri maksimum oli –4...–10 °C (hommikul oli Jõgeval –17,9 °C, sest oli selgimisi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on vahelduva pilvisusega ilm ja rannikul sajab kohati vähest lund. Puhub muutlik või idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10 °C (hommikul –15...–20, rannikul –7...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, kuid õhtupoolikul asendub lõunakaarte- ja pisitasa tugevneb. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Õhumass on väga külm ja pilvisema taeva korral on temperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, seal langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saartel ja läänerannikul on paar kraadi kõrgem.
Reedel (23.02.) liigub üle Eesti nõrk madalrõhuvöönd. Lisandub niiskust ja päeval sajab lund. Tuul puhub lõunakaartest ning võib öösel ja hommikul puhanguline olla, pärastlõunal alates saartest põhjakaartest, ja õhtul on Hiiumaal ja põhjarannikul tugevamais kirdetuule puhanguid. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –6...–11, sisemaal –13...–18 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –3...–7, ida pool –8...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Ilm on olulise sajuta. Kirde- ja idatuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikul –10 °C ümber, sisemaal –14...–19 °C, kohati taevas selgineb ja termomeetrinäit langeb –25 °C-ni, päeval on –7...–12 °C.
Edasine ilm: https://drive.google.com/file/d/19Llki48R2drrJ-uwuHq1L0NuLms59UhX/view


Ain Vindi. -11,6 juba: kütavad hooga. Külma ja selge ilmaga särab taevas noorkuu.


***

Ele Pedassaar · Arktiline külm plaanib kolida mõneks ajaks Euroopasse.

Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. 
Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas. Põhjust tuleb selleks otsida kõrgemalt atmosfäärist, kuhu meie tavapärane ilm ei küündi. Nimelt on troposfäärist kõrgemal, stratosfääris õhk järsult soojenenud ning selle tulemusena ümber põhjapoolkera tiirutav õhu juhtvool ehk jugavool nõrgaks jäänud. Atlandil tekkivad madalrõhkkonnad on muutunud jõuetuks, tungimaks edasi Euroopa suunas ning arktiline põhjavool hiilib meile vähehaaval lähemale. Ja mitte ainult meile, nädala edenedes levib külm kirdest edela suunas ka Kesk- ja lõpuks võimalik, et Lääne-Euroopasse. Miinuskraade on siis öösiti –15, päeval –5 °C ringis, mida on sealse elanikkonna jaoks liiga palju.
Meie, kes me oleme külmad talved unustanud, peame need taas meelde tuletama. Täna (20.02) hommikul mõõdeti Skandinaavia ja Soome põhjaosa kohal oleva kõrgrõhkkonna keskme lähedal külma 25...30 °C, meil Eestis langes termomeetri näit selgimiste tõttu kohati –15 °C ümbrusesse. Järgnevatel päevadel nihkub kõrgrõhuala Fritz (nõnda on ta nimetatud sakslaste poolt) aeglaselt lõuna suunas ning jõuab neljapäevaks (22.02) Eesti lähedale. Kolmapäeva (21.02) ja neljapäeva (22.02) ööl langevad hommikused miinimumid –20 °C-ni, sealt edasi madalamale, aga mitte igal pool. On lootus, et reede (23.02) päeval võib väike madalrõhkkond korraks Eesti taeva kaitsva pilvetekiga katta ja mitmele poole värsket lund tuua. Sel juhul võib uus külmenemine laupäeval (24.02) aega võtta ning Eesti juubelihommik tuleb enam-vähem talutavate miinuskraadidega (Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, sisealadel –14...–19 °C). Aega veel on, et numbreid täpsustada, aga ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED!

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).


Ott Tuulberg. 20/2/2018; Ipswich, Ühendkuningriik. Ka Suurbritannia ei pääse Kara mere mõjust http://www.ipswichstar.co.uk/news/the-coldest-spell-of-winter-weather-so-far-but-is-snow-heading-to-suffolk-and-north-essex-next-week-1-5402224.

19. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–7 °C.
Maratoni ilma tagasiside: "Ma ööbisin kohe raja kõrval ja panin endal logerid ka mõõtma õhku ja maha ja alates laupäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni kõikus temperatuur –6 ja –5,5 kraadi vahel. Ja tuul oli kogu hommiku ja päeva päris tugev, üsna ühtlaselt tugev. Ma vaatasin seekord, et kõik mudelid panid sellega puusse, hommikul oli 3–5 cm värsket lund maas ja korra tuli ka väga tihe lumesadu alla (oli üllatus, et vahepeal tuli jumala laia lund ja kohe tihedalt, nii et nähtavus oli mingi 15 meetrit)."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, Soome lahe ääres võib sadu tihedam olla. Puhub põhjakaartetuul 2–7, rannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C (hommikul –8...–13, rannikul paiguti –5 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (21.02.) suureneb kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Ülekaalus on pilves ilm ja siis on öine õhutemperatuur –10...–15 °C, kui taevas peaks selginema, siis langeb –18 °C-ni, päeval on –6...–10 °C.
Edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele – nädala teine pool tuleb käreda külmaga.
Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja õhumass on väga külm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, õhtupoolikul on lõunakaartest ja võib tugevneda. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Pilvisema taeva korral on õhutemperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, siis langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saarte rannikul võib paar kraadi kõrgemal olla.
Reedel (23.02.) liigub Skandinaaviast nõrk madalrõhuvöönd üle Eesti. Lisandub niiskust, ilm on pilvisem ja sajab lund. Tuul võib tugevneda ja puhub lõunakaartest, kuid päeva jooksul asendub saartest alates põhjakaarte- ning on tugevam saartel ja põhjarannikul. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –5...–10, sisemaal –13...–18 °C, aga kui Ida- ja Lõuna-Eestis taevas pikemalt selge püsib, seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –2...–6, ida pool on –7...–12 °C. 
Seega on lumisem ilm 23. ja 24. veebruaril, ehk ka 26. või 27. veebruar. Oodatav lumikatte kasv on 1–5 cm. 
Edasine ilm märtsis püsib ilmselt sama külm ja kuiv. Kui on nii nagu 2004. või 2005. a, siis läheb soojemaks 20. märtsi paiku. Seda oskame täpsemalt öelda märtsi alguses. Kahjuks ei ole võimalik ette näha nt lumesadusid, lumetorme vms suure mõjuga sündmusi.
Kes oskab lugeda, soovitame jälgida mudeleid: http://www.wetterzentrale.de/, valmistoode on näiteks https://www.gismeteo.ru/weather-tartu-4105/month/, kuid see muutub päevast päeva ja seetõttu tõsiselt võtta ei saa. 
Kokkuvõtlikult peaks jälgima jooksvaid ilmaprognoose. Nagu näha, siis kuu alguses tehtud prognoosid http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ei kehti enam. Igapäevaselt uuendatakse vaid http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

 

Eestisse võib 26. veebruariks jõuda nn ultrapolaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=12&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref)

***

Tuleb külm ja lumesadudega nädal. Kairo Kiitsak: ilmamudelid näitavad jätkuvalt ilma külmenemist alates uuest nädalast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html

Nädala alguses tuleb Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–7 °C, hommikul on kohati külmem.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel 5...10 ja kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, päeval on 4...8 °C.
Kolmapäeval (21.02.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –8...–13, kohati selgema taeva all –15 °C, päeval –4...–9 °C.
Kui edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele, siis tuleb nädala teine pool käreda külmaga. Lumesadude võimalus paistab siiski suurenevat. Vaata ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168.

Ott Tuulberg. Udune hommik. 18/2/2018; kell 07:45; Ipswich, Ühendkuningriik.


Kiudkiht- ja kõrgkihtpilved võivad anda laussadu, milles pole midagi ebatavaliselt, ainult harva on sadu mõõdukas või koguni tugev. 19.02.2010 Tartus

58 kommentaari:

  1. ECMWF -i järgi võiks kuu lõpus lausa -30 piir ohus olla. Kõrgrõhkkond ja maatuul (kagu). Ilmselt läheb siis selgeks.

    VastaKustuta
  2. Võiks selline pakane tulla jah. Saaks üle mitme aasta taas tõelise talvetunde kätte.

    VastaKustuta
  3. Viimati oli -30 °C märtsis vist 2005. aastal (vaatluspost, st mitteametlik ja vist Korelas), ka 2013. a märtsis oli väga külm. Eks näis, kas sel aastal jõuab see piir veel enne kuu lõppu kohale või ei. Kui ECMWF osutub õigeks, siis on tegu ultrapolaarse õhumassiga.

    VastaKustuta
  4. Ilmateenistuski näitab juba pakast -25'C reede ööseks kakku. Ja seda kogumi PILVES ilmaga. Mis näit siis tuleks, kui selge oleks...
    Igatahes on talve põnevaimad hetked alles tulemas.

    VastaKustuta
  5. Gfs aga jonnakalt näitab tormist ja külma ilma. Tuulekülm saaks jube olema.

    VastaKustuta
  6. Euroopa mudeli õhtune väljund 26-27. veebruari kohta on üsna pakaseline. 27. veebruari öösel jõuaks -25 kraadine isoterm Eesti kohale, aga ööpäevane ajasamm seda ei näita.

    VastaKustuta
  7. Näis siis, kas see ultrapolaarne õhumass jõuab kohale ja on 1. märtsil tormine ja –12...–17 °C või mitte.

    VastaKustuta
  8. Ilmateenistuse prognoosis on näha, et päeval suudab Päike juba temperatuuri kõrgemaks soojendada.
    Huvitaks see, kas nädalalõpu külmalaine märtsi alguses veidikegi järele annab? Gismeteo nagu lubaks soojemat, yr.no nii kaugele ei näita.

    VastaKustuta
  9. Põhjarannikul on juba paar tundi nõrk mereefekt ja ega see siin Tallinnaski märkamatu pole - lund sajab, aga nõrgalt.

    VastaKustuta
  10. Jah, on kerge lumesadu. Märtsi algus ilmselt liiga kauge tulevik.

    VastaKustuta
  11. Käesoleva kuu keskmine tuleb normist tunduvalt külmem. Millist suve võib oodata?

    VastaKustuta
  12. August peaks kuum tulema.

    VastaKustuta
  13. Pigem juuli ja enne ootab kuu lõpuni. Kui veebruari keskmine tuleb kahekohaline siis ei tule kuuma suve.

    VastaKustuta
  14. Hea, et see pakane detsembris ega jaanuaris ei tulnud. Nüüd käib päike juba nii kõrgelt, et isegi saabuva/praeguse külma juures räästad tilguvad ja õues on meeldiv olla. Isegi linnud on hakanud kevadet kuulumata. Loodetavasti tuleb siis kevad ja suvi järsku, ning jääb ära see lõputu venimine.

    VastaKustuta
  15. Miks Jõgeva piirkond alati nii külm on? Mis seda põhjustab?

    VastaKustuta
  16. Kohalikud iseärasused. Samamoodi küsiksin ise, et miks Simuna kant suviti koguaeg nii äikeseline on.

    VastaKustuta
  17. Ilmakaartide salvestajatel soovitan GEMi kaart 27. veebruari kohta ära salvestada. Näitab see lausa -30 kraadise isotermi napikat jõudmist Eesti kohale.

    VastaKustuta
  18. GFS muide ei näita aga ka ICON näitab ,et külm lajatab järgmise nädala alguses täiega.

    VastaKustuta
  19. No see GFS ongi hetkel kõige leebem üldse. Selle järgi sisuliselt alla -20-st isokat ei tulekski.
    Euroopa mudel on nüüd ka tõelist pakast näitamas.

    VastaKustuta
  20. Jah, yr.no näitab ka juba -30 kraadist külma meile.

    VastaKustuta
  21. 1. Jõgeva pakase väljakujunemisel on oluline osa reljeefil, kuna raskem külm õhk valgub vaiksetel selgetel öödel ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt madalamatesse kohtadesse. Siin tuleb Jõgeva ilmajaamale kasuks asukoht Pedja jõe vasakul kaldal, Laiuse mäelt vaadates sügavas orus (absoluutsete kõrguste vahe enam kui 70 meetrit). Reljeefist tulenevalt on mõõdetud madalaid temperatuure ka tunduvalt läänepool asuvas Kuusiku ilmajaamas, kus samuti lainjalt tasandikult valgub külm õhk Konnuvere jõe poole, kus asub vaatlusväljak.
    2. Simunas on ilmahuvilisi (Kairo ja Janek), mistõttu info levib. Sveni uurimus

    VastaKustuta
  22. Täna öiseks miinimumiks jääb vist Narva oma -22,2

    VastaKustuta
  23. Tänase seisuga on kuu keskmine õhutemperatuur(Võru, Tallinna, Tartu ja Vilsandi andmetel) normis või pisut alla normi. Arvestades, et karm pakane püsib vähemalt kuu lõpuni, siis veebruar kujuneb viimase viie aasta kõige külmimaks. Viimati oli erakordselt külm veebruar 2012. aastal, mil eri jaamades mõõdeti kuu keskmiseks ka kahekohalisi arve. Nii karmiks tänavu siiski ei lähe, kuna kuu viimane dekaad on juba käes, aga normist tunduvalt külmem veebruar tuleb küll.

    VastaKustuta
  24. No siis see teeb suvele mõnusa eeltöö. Ja veel parem kui ka märts normis või alla selle tuleks.

    VastaKustuta
  25. Mereefekti ei tulegi?

    VastaKustuta
  26. Ilmselt ei tule jah, sest Soome laht on juba enamuses jäätunud, vähemalt jääkaardi järgi.

    VastaKustuta
  27. Accuweatheri kevade prognoos on väga põnev. :)

    VastaKustuta
  28. Õhk ju ei liigu, seetõttu pole ka mereeefekti. Suurem osa on ju jää algliigid, ei saa öelda, et jäätunud http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png?1519239600. Ainult väga tihe jää ja kinnisjää läheb "jäätunud" alla.

    Accu´ prognoos. Et siis tuleb palav ja pikseline suvi?

    VastaKustuta
  29. See veel alles kevadine prognoos. Aga ehk läheb nii nagu 2013 oli.

    VastaKustuta
  30. Tegelikult on Soome lahes vaba vett päris vähe, vaadates uuemat ehk 21 kuupäeva jääkaarti Soome ilmateenistuse lehelt. Selle põhjal on Virumaa vastas, kus laht kõige laiem, valdavalt "Hyvin tiheä ajojää" ehk siis väga tihe jää
    http://cdn.fmi.fi/marine-observations/products/ice-charts/latest-full-color-ice-chart.pdf

    VastaKustuta
  31. Sat24-st ka ilmekalt näha, et Soome lahe idaosa on lausjääs ja muu osa sellest vahelduvalt jääs - liikuvad valged alad on pilved ja liikumatud jää.

    VastaKustuta
  32. Simunas langes nüüd enne keskööd õhutemperatuur -27 kraadini. Plekk muudkui paukus õues.

    VastaKustuta
  33. Vaevalt, et see tsüklon kogu Eestisse lund toob. Hea kui sadu Kunda-Kuusiku-Pärnu joonest sisemaa poolegi jõuab.

    VastaKustuta
  34. Fui, kuidas võis see plekk plaksatada!

    Eks see jäätumine arenebki päevast päeva märkimisväärse (või hirmsa) kiirusega. Kuna õhu liikumise suund on muutunud, võib mereefekt ikkagi tugev olla.

    VastaKustuta
  35. Millised suved olid 2004;2005 aastal?

    VastaKustuta
  36. See ütlus, et kevadine pakane pole õige pakane, on täiesti tõsi, võin seda oma kogemuste põhjal kinnitada. Kuna maja on soojustamata, siis kuuma- ja külmalainete korral muutub ruumide temperatuur ülikiiresti. Paar aastat tagasi jaanuari pakase ajal, kui öine miinum langes kõigest -15'ni, oli hommikuks toas ainult 15 kraadi sooja ; -20 kraadi korral veelgi vähem. Praegu on juba kaks ööd olnud alla -20 kraadi, ning ruumide temperatuur hommikuks jäänud +20 ümbrusse hoolimata isegi sellest, et praegu saab kordi vähem köetud kui 2016. a jaanuaris, ja seda kõike tänu päikese tugevalt soojendavale mõjule, mis katuse ja seinad päeval soojaks immutab.
    Käisin eile ja üleile õhtul väljas, kui oli külma alla -20 kraadi, mis polnud kaugeltki võrreldav jaanuaris oleva sama madala temperatuuriga. Olgugi et oli õhtu hilja ja päike juba ammu loojunud, aga sellegipoolest tundub praegune -20 kraadi nagu -10 kraadi jaanuaris. Ja see pole sellepärast, et olen külmaga ära harjunud - tuletagem meelde kui soe oli detsember ja jaanuar, ning tõeline külm just äsja algas.
    Huvitav, kas keegi oskaks seda seletada? Lootsin juba üle pika aja midagi ekstreemset kogeda, aga paistab, et isegi -30 kraadi ja alla selle ei paku enam pinget, kuna aeg hiline ja kevad kohe käes.

    VastaKustuta
  37. Kl.11:58 kommentaarile ,et midagi on segamini aetud. Hilised külmad olid 2005 ja 2006 mitte 2004. 2005 oli suhteliselt normaalne suvi. Ei olnud liiga kuum ega ka külm. 2006 oli minu jaoks isegi liiga kuum.

    VastaKustuta
  38. Seda oligi arvata, et jäätumine ei ole ikkagi nii tugev, et mereefekti ei teki.

    Jah, ikkagi 2005. ja 2006. a märtsid olid külmad, võib öelda, et hiline talv, samas see ei kestnud aprillini, vaid lõppes 20. märtsi paiku (võib parandada, sest pead ei anna). 2004. a märtsis oli vist ainult mingi külmalaine, mis ajas aastad sassi, too märts ei olnud külm (saab vaadata https://kliima.000webhostapp.com/).
    Seda 2006. a suve on meenutatud nii hea kui halvaga. Samas rohkem on meenutatud: Tarmo Lukk 2002 suvi oli üks õudsemaid, aga 2003 oli päris normaalne. Vaid juuli viimased 15-20 päeva olid natuke mööda -- väga palavad. Ja linnulennult mõnesaja meetri kaugusel vindusin mina selle kuuma käes, ventilaator undas kogu aeg. Kõige hullem polnud mitte kuumus, vaid see, et ühtegi pilve polnud, vaid ainult vines taevas päevast päeva.

    Ega seda hilise pakase fenomeni vist ei oskagi muudmoodi selgitada, kui muutunud valgus- ja kiirgusoludega, sest päikesel on piisavalt suur mõju. Eks see muudab ka mingeid õhu omadusi, nii et pakase kvaliteet on teistsugune.

    VastaKustuta
  39. Öine tuul natuke loodetavasti lõhkus ka seda Soome lahe jääkatet ja kandis Soome poole. Nüüd tuleb see jää Eesti poole tagasi vist.

    VastaKustuta
  40. Jah, seda kindlasti. Kuid vaatamata jääoludele on mereefekt väga võimas.

    VastaKustuta
  41. Kas need mereefektiga soetud sajud Harkusse ei jõuagi, või on seal jaamaga mingi probleem, et sademeid ei näita viimastel tundidel?

    VastaKustuta
  42. See lumi on lihtsalt niivõrd õhuline, et veekogus on üliväike.
    -------------------------------------------------------------------
    Mereefekt on nüüd hääbumas.

    VastaKustuta
  43. Pööre sulale tuleb ilmselt 3. märtsil.

    VastaKustuta
  44. ECMWF küll nii ei arva. Ise hakkan kartma ,et läheb ligikaudu nagu 2005 või 2006. Kuskil pööripäeva paiku pöörab järsult soojemaks.

    VastaKustuta
  45. Jah, sadu oli võimas, aga vett väga vähe, siiski Harkus registreeriti koguni 2 mm sademeid.

    Sooja küll ei paista, 3. märtsiks võib ilm vaid korraks leebemaks minna.

    VastaKustuta
  46. Viimati oli väga külm 24.veebruari hommik 2013 enne seda 2011, 2010 ,2007 ,2005 (loen väga külmaks antud juhul kahekohaliste numbritega miinused). Ühelgi nendest aastatest pole olnud viletsat suve. Loodame ,et see 2018 täiendab seda rida.

    VastaKustuta
  47. Loodame väga, sest praegu on vist õhutemperatuuri ja keskmiste järgi alus kuumaks ja niiskeks suveks loodud.

    VastaKustuta
  48. Just ja paremaks läheb kui märtsi algus selline tuleb nagu praegu prognoositakse.

    VastaKustuta
  49. Kuidas seda nüüd seletada, et Barentsi meri on täiesti jäävaba, aga Eestis valitseb karm pakane, mis ei taha kuidagi lõppeda?

    VastaKustuta
  50. Alates esmaspäevast aga väheneb lumikate 10 cm võrra, sest see vastik tuul kannab koheva lume kraavitäiteks minema.

    VastaKustuta
  51. Väga karm! Garri: Norrakad irvasid, et nüüd on nende kõige soojem koht Teravmägedel. See ilm on ikka sassis kui Kört-Pärtli särk pühabä ommukul.

    VastaKustuta
  52. Ja kust see soe siia põhjarannikule sai? Tuul "murdis" mere jääst lahti, ja sealt vaba vee kohalt tulebki see soojus?

    VastaKustuta
  53. See peab olema seotud tugeva tuulega: kui vaadata Harjumaad http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/, siis on näha, et järsk soojenemine langeb kokku tuule kiire tugevnemisega.
    Kuna temperatuur kujuneb neeldumise ja kiirgumise tasakaalust, siis pidi see tuul kuidagi vastavat tasakaalu nihutama, olgu see siis merejää lõhkumise ja selle tagajärjel tugevneva soojusvooga või mingil muul moel. Muidugi ei välista ka mingit tagasiside protsessi, et tuul tugevnes, temp. gradient suurenes ja see omakorda aitas tuule tugevnemisele kaasa jne.

    VastaKustuta
  54. Kas sedasi võib ka seletada, et mida tugevam tuul, seda suurem õhuosakeste omavaheline hõõrdumine, mis füüsikat tundes teadupärast tekitabki soojust?

    VastaKustuta
  55. Sellist viisi sooja lisandumine on mõtteline.

    VastaKustuta
  56. Jah, see vaid teoreetiline kui sedagi, sest tuul on ju osakeste suunatud liikumine, st nende omavaheline hõõrdumine ei ole siis suurem. Ehk turbulentses liikumises võiks sellist asja ette kujutada?
    Selleks, et õhutemperatuuri mitme kraadi võrra tõsta, on vaja ikkagi meeletut soojushulka, mis võib pärineda mõnest soojusallikast, segunemisest soojema õhumassi või õhukihiga või varjatud soojuse vabanemisest. Siit http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2018&MONTH=02&FROM=2600&TO=2600&STNM=26038 näeme, et ilmselt soojema õhukihi või õhumassiga segunemise variant langeb ära, st ei olnud tegu inversiooniga.

    VastaKustuta