Kommentaariumi viide
Üleilmne meteoroloogiapäev on 23. märtsil algusega kell 10. Teema on: "Kliimateadlikud iga ilmaga".
100 aastat Eesti ilma https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/24b638bc-b435-4721-a05c-4bbe72fe0073/okoskoop-ilm-ja-negavati-konkurss.
Uuendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Esimene "linnuke" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste).
Räme põud Kaplinnas http://www.bbc.com/news/world-africa-43047833. Paistab, et täna said nad leevendust. Seal on suured äikesehoiatused praegu http://www.weathersa.co.za/warnings
South African Weather Service - Warnings
1. Severe weather is an extreme meteorological event or phenomenon, which represents a real hazard to human life and property and has the potential to cause damage, serious social disruption, or loss of human life.
Sotsiaalmeedias on näha, kuidas inimesed rõõmustavad selle üle. Kaplinna poole liigub suur äikesetorm: https://www.facebook.com/groups/reenvalsa/permalink/1582102715237806/.
18. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund. Puhus valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–5, õhtul selgemates paikades kuni –10 °C.
Edaspidi on oodata külma ilma püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võib õhutemperatuur langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (täpsem prognoos ilmub uues postituses).
Sven-Erik Enno kommenteeris juba 12. veebruaril, mis lumekaardil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/) ei kajastu: "Haanjas on väga äge, rajad kõik sees, vaid mõnes kohas klassikajälge pole ja radade kõrval metsas 30-40 cm hinnanguliselt lund."
17. veebruaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Baltimaade kohalt ida suunas. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund. Puhus ida- ja kirdetuul 2–7, rannikul puhanguti 11 m/s, õhtuks asendub põhja-. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond liigub Baltimaade kohalt ida suunas. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab nõrka lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C (hommikul –4...–10 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C ümbrusse, saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, kuid päeval on –4...–8 °C.
Maratoni ilm. Pilves, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –5...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi oluliste selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Ilma ajalugu http://www.ilmateenistus.ee/2015/02/24-veebruari-ilm-1918-2014/.
Pakaselise ilma tagamaadest (uuendatud): http://loodusvaatleja.blogspot.com. Einari veeb http://einlar.simplesite.com/.
Kairo Kiitsak. Lumine päev Simuna ümbruses 17.02.2018.
16. veebruaril liikus väike osatsüklon Lõuna-Rootsist Läti suunas. Niisiis pilvisus tihenes, kohati sadas vähest lund, õhtul oli sadu laialdasemalt (alates lõuna poolt). Puhus kagutuul 3–8, saartel ja läänerannikul iiliti 12 m/s, hiljem idast. Õhutemperatuur oli –2...–7 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike osatsüklon liigub Lõuna-Rootsist Läti kohale. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt ja Lõuna-Eestist põhja. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s, rannikul puhanguti 12 m/s, hilisõhtul asendub põhja-. Õhutemperatuur on –4...–8, saarte rannikul kohati kuni –2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (18.02.) kaugeneb madalrõhkkond Venemaale ja selle järel sajab hommikuni kerget lund, kuid päeva peale sadu väheneb. Tuul puhub põhjakaartest (öösel on saartel ja põhjarannikul kirdetuule puhanguid kuni 13 m/s), päeval tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, kuid hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval –2...–5 °C.
Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, aga kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C-ni, vaid saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –3...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Vabariigi aastapäeva ilma ajaloost vaata www.ilmateenistus.ee.
Miks jätkub talvine, isegi pakaseline ilm? Põhjapoolkeral toimusid suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks ja aeglasemaks. Loe lähemalt loodusvaatleja.blogspot.com.
15. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid järgmisel päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Seetõttu pilvisus ida ja kagu poolt tihenes, pärastlõunal sadas kohati vähest lund. Puhus valdavalt kagu- ja idatuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3..–9, vaid Peipsi ääres kuni –10, saartel paiguti vaid –1 °C.
NB! Tegu oli jätkuva talve seni külmima päevaga, sest: Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00 – seega ei ole tegu "kõigi aegade" kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talvega, sest see rekord on 2008. a käes: siis oli 5. jaanuariks miinimumiks –16,8 °C Tartu-Tõravere ja Võru.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Selle mõjul sajab öö hakul kerget lund, kuid pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval jõuab Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle serva mööda lisandub niiskust. Kohati sajab vähest lund – õhtul muutub sadu laialdasemaks. Kagu- ja lõunatuul on tuntav eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte ja Pärnumaa rannikul –2...–6, päeval –3...–7 °C, saarte rannikul on pehmem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub idakaartest, kuid päeval asendub kirde- ja põhja- ning on sisemaal nõrk, saartel ja põhjarannikul ulatub puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul –2 °C lähedal, aga päeval –1...–4 °C.
Pühapäeva (18.02.) öösel ja hommikul sajab eemalduva madalrõhkkonna järel kerget lund, päeva peale on sajuhooge hõredamalt. Puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval on vaid –2...–5 °C.
Einar Laretei. Koera-aasta algus. 15.02.2018
14. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas vähest lund. Lääne-Eestis on ennelõunal ja õhtul paiguti udu, oli jäidet.
Puhus valdavalt kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s, hiljem idakaartetuul. Õhutemperatuur oli 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel kuni 2 °C, kuid õhtul hakkas ida poolt alates kiiresti langema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. On siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul pilvisus hõreneb ja on olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur langeb –7...–15, saarte rannikul on kohati –1...–5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Öösel sajab siin-seal kerget lund, päeval on saju võimalus väiksem, õhtu poole jõuab aga lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Kagu- ja lõunatuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saarte ja Pärnumaa rannikul –3...–5, päeval –2...–6 °C.
Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub kagust ja idast, päeval asendub kirde- ja põhja-, kuid on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul kõigest –2 °C ümber, päeval 0...–4 °C.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 °C, päeval –1...–4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (15.02.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv Eestini. Seega on ilm sajuta ja kohati selgema taevaga. Öö on rahulik, kuid päeval muutub kagutuul tugevamaks. Õhutemperatuur langeb öösel saartel ja läänerannikul –3...–8, mandril isegi –10...–15 °C-ni, seevastu päeval on saartel kuni –4, mandril –7...–10 °C.
Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Siin-seal sajab kerget lund. Kagutuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte rannikul kuni –5, päeval –1...–6 °C.
Maratoni ilm. Sula ei tule nädala lõpuks, aga võib siiski olla 0 °C lähedal. Erilist lumelisa ei paista, kuid ilmselt pilvine ilm, ehk ka kerge lumesadu.
Pilved Tartu kohal.
Ele Pedassaar · Vastlailm.
Eesti jääb tänasel vastlapäeval (13.02.2018) piki Rootsit põhja suunas liikuva madalrõhkkonna kaguserva. Lääne-Eestisse jagub veel üksikuid sajupilvi ning kuna Läänemere ümbrust katab soojem õhumass, siis sajab nii lund kui lörtsi. Kagu- ja lõunatuul on pool päeva puhanguline, pärastlõunal nõrgeneb ning järjest enam hakkab ennast kehtestama Venemaal laiuv kõrgrõhuala, mille toel ilmub taevalaotusesse selgemaid laike. Eesti idapoolses osas jääb täna õhutemperatuur miinuspoolele, lääneosas domineerivad vähesed plusskraadid. Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
Õhtul võtavad üle Eesti võimust miinuskraadid ning Venemaalt laienev kõrgrõhuala toob kargust järgneval ööpäeval juurde.
Lumepuudust täna pole ja selle kinnituseks ka tänane lumekaart!!!:
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simuna alevikus 8.02.2018
Uuendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Esimene "linnuke" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste).
Räme põud Kaplinnas http://www.bbc.com/news/world-africa-43047833. Paistab, et täna said nad leevendust. Seal on suured äikesehoiatused praegu http://www.weathersa.co.za/warnings
South African Weather Service - Warnings
1. Severe weather is an extreme meteorological event or phenomenon, which represents a real hazard to human life and property and has the potential to cause damage, serious social disruption, or loss of human life.
Sotsiaalmeedias on näha, kuidas inimesed rõõmustavad selle üle. Kaplinna poole liigub suur äikesetorm: https://www.facebook.com/groups/reenvalsa/permalink/1582102715237806/.
18. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund. Puhus valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–5, õhtul selgemates paikades kuni –10 °C.
Edaspidi on oodata külma ilma püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võib õhutemperatuur langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (täpsem prognoos ilmub uues postituses).
17. veebruaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Baltimaade kohalt ida suunas. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund. Puhus ida- ja kirdetuul 2–7, rannikul puhanguti 11 m/s, õhtuks asendub põhja-. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond liigub Baltimaade kohalt ida suunas. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab nõrka lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C (hommikul –4...–10 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C ümbrusse, saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, kuid päeval on –4...–8 °C.
Maratoni ilm. Pilves, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –5...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi oluliste selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Ilma ajalugu http://www.ilmateenistus.ee/2015/02/24-veebruari-ilm-1918-2014/.
Pakaselise ilma tagamaadest (uuendatud): http://loodusvaatleja.blogspot.com. Einari veeb http://einlar.simplesite.com/.
16. veebruaril liikus väike osatsüklon Lõuna-Rootsist Läti suunas. Niisiis pilvisus tihenes, kohati sadas vähest lund, õhtul oli sadu laialdasemalt (alates lõuna poolt). Puhus kagutuul 3–8, saartel ja läänerannikul iiliti 12 m/s, hiljem idast. Õhutemperatuur oli –2...–7 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike osatsüklon liigub Lõuna-Rootsist Läti kohale. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt ja Lõuna-Eestist põhja. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s, rannikul puhanguti 12 m/s, hilisõhtul asendub põhja-. Õhutemperatuur on –4...–8, saarte rannikul kohati kuni –2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (18.02.) kaugeneb madalrõhkkond Venemaale ja selle järel sajab hommikuni kerget lund, kuid päeva peale sadu väheneb. Tuul puhub põhjakaartest (öösel on saartel ja põhjarannikul kirdetuule puhanguid kuni 13 m/s), päeval tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, kuid hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval –2...–5 °C.
Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, aga kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C-ni, vaid saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –3...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Vabariigi aastapäeva ilma ajaloost vaata www.ilmateenistus.ee.
Miks jätkub talvine, isegi pakaseline ilm? Põhjapoolkeral toimusid suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks ja aeglasemaks. Loe lähemalt loodusvaatleja.blogspot.com.
Kairo Kiitsak. Muutliku pilvisusega ilm Simunas 16.02.2018
15. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid järgmisel päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Seetõttu pilvisus ida ja kagu poolt tihenes, pärastlõunal sadas kohati vähest lund. Puhus valdavalt kagu- ja idatuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3..–9, vaid Peipsi ääres kuni –10, saartel paiguti vaid –1 °C.
NB! Tegu oli jätkuva talve seni külmima päevaga, sest: Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00 – seega ei ole tegu "kõigi aegade" kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talvega, sest see rekord on 2008. a käes: siis oli 5. jaanuariks miinimumiks –16,8 °C Tartu-Tõravere ja Võru.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Selle mõjul sajab öö hakul kerget lund, kuid pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval jõuab Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle serva mööda lisandub niiskust. Kohati sajab vähest lund – õhtul muutub sadu laialdasemaks. Kagu- ja lõunatuul on tuntav eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte ja Pärnumaa rannikul –2...–6, päeval –3...–7 °C, saarte rannikul on pehmem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub idakaartest, kuid päeval asendub kirde- ja põhja- ning on sisemaal nõrk, saartel ja põhjarannikul ulatub puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul –2 °C lähedal, aga päeval –1...–4 °C.
Pühapäeva (18.02.) öösel ja hommikul sajab eemalduva madalrõhkkonna järel kerget lund, päeva peale on sajuhooge hõredamalt. Puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval on vaid –2...–5 °C.
14. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas vähest lund. Lääne-Eestis on ennelõunal ja õhtul paiguti udu, oli jäidet.
Puhus valdavalt kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s, hiljem idakaartetuul. Õhutemperatuur oli 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel kuni 2 °C, kuid õhtul hakkas ida poolt alates kiiresti langema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. On siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul pilvisus hõreneb ja on olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur langeb –7...–15, saarte rannikul on kohati –1...–5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Öösel sajab siin-seal kerget lund, päeval on saju võimalus väiksem, õhtu poole jõuab aga lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Kagu- ja lõunatuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saarte ja Pärnumaa rannikul –3...–5, päeval –2...–6 °C.
Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub kagust ja idast, päeval asendub kirde- ja põhja-, kuid on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul kõigest –2 °C ümber, päeval 0...–4 °C.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 °C, päeval –1...–4 °C.
Pilvine ilm, kuid selginemas (Laagris).
13. veebruaril oli täituva madalrõhkkonna kaguserv, homme tugevneb Venemaalt kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades sadas veidi (peamiselt lumi), oli jäidet ja uduvine. Puhub kagu- ja lõunatuul 3–8, puhanguti 11, Soome lahe ääres kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (soojem oli saartel, kuid ka sisemaal oli mitmel pool 0...0,5 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Venemaalt tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel võib tõusta isegi kuni 1 °C-ni, kuid õhtul langeb kiiresti.Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (15.02.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv Eestini. Seega on ilm sajuta ja kohati selgema taevaga. Öö on rahulik, kuid päeval muutub kagutuul tugevamaks. Õhutemperatuur langeb öösel saartel ja läänerannikul –3...–8, mandril isegi –10...–15 °C-ni, seevastu päeval on saartel kuni –4, mandril –7...–10 °C.
Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Siin-seal sajab kerget lund. Kagutuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte rannikul kuni –5, päeval –1...–6 °C.
Maratoni ilm. Sula ei tule nädala lõpuks, aga võib siiski olla 0 °C lähedal. Erilist lumelisa ei paista, kuid ilmselt pilvine ilm, ehk ka kerge lumesadu.
Ele Pedassaar · Vastlailm.
Eesti jääb tänasel vastlapäeval (13.02.2018) piki Rootsit põhja suunas liikuva madalrõhkkonna kaguserva. Lääne-Eestisse jagub veel üksikuid sajupilvi ning kuna Läänemere ümbrust katab soojem õhumass, siis sajab nii lund kui lörtsi. Kagu- ja lõunatuul on pool päeva puhanguline, pärastlõunal nõrgeneb ning järjest enam hakkab ennast kehtestama Venemaal laiuv kõrgrõhuala, mille toel ilmub taevalaotusesse selgemaid laike. Eesti idapoolses osas jääb täna õhutemperatuur miinuspoolele, lääneosas domineerivad vähesed plusskraadid. Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
Õhtul võtavad üle Eesti võimust miinuskraadid ning Venemaalt laienev kõrgrõhuala toob kargust järgneval ööpäeval juurde.
Lumepuudust täna pole ja selle kinnituseks ka tänane lumekaart!!!:
12. veebruaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli peamiselt pilves ilm, mitmel pool sadas lund, rohkem lääne pool. Kohati oli jäidet. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–3 °C.
***
Tuleb muutliku ilmaga nädal – lääne pool võib lumi ajuti sulada, kuid sisemaal võib jääda talvine ilm püsima.
Nädal algab tsükloni idaservas tugevneva kagutuule ja kohatiste lumesadudega. Ilm muutub soojemaks, kohati (lääne pool) võib õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent sisemaal võib jääda madalamaks. Siiski näib, et talv veel läbi ei saa, sest idapoolne antitsüklon tugevneb.
Edasine ilm paistab olevat siiski kevadtalvine (seda täpsustame nädala jooksul). Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.
Tartu maratoni ilm on ebaselge. Temperatuur võib tõusta üle 0 °C, samas ei ole välistatud –1...–5 °C – seega on vaja täpsustada järgmistel päevadel. Igal juhul suurt külma või lumelisa ei paista.
Ain Vindi. Lõpuks näitas päike ka ennast veidi ja pani härmas looduse särama. Võrumaa. 11.veebruar 2018.
Ütlesin seda 8 veebruaril samal ajal ja ka praegu ei usu seda soojajuttu maratonihommikul.
VastaKustuta11.veebruar 22:52 kommentaarile ,et vaata norrakate prognoosi uuesti.
VastaKustutaLoodetavasti üks pisike sulapäev tulebki, sest see muudab lume külmumise järel kõvemaks (edasine sulamine aeglustub) ja teiseks ei kanna siis tuul lund minema.
VastaKustutaTore taas üle mitme aasta Eva-Maria Sula häält kuulda! :)
VastaKustutaLoodetavasti sel puhul sulale siiski ei lähe ;).
Korraks toob terav kõrgrõhuhari näpistuse, aga see ei jää püsima. Siiski ei tähenda see tingimata ilma suurt soojenemist, sest ei paista mõnda tsüklonit Läänemerele tulevat, vähemalt mitte esialgu, kuid õhk hakkab ilmselt liikuma läänest itta.
VastaKustutaTulles hommikuse saate juurde tagasi siis 1918 oli jah üllatavalt soe märts aga aprill juba tavaline ja mai veel külmem kui eelmine aasta. Ka juuni oli lausa külm. Suvi juuli ja augusti osas pigem jälle tavaline. Ma ennutaks ka mis vôiks olla talv 2118. Lühidalt väga külm ja väga meenutatakse veel neid aegu kus kraad plussis pool talve oli. Põhjus päikese jõudmine aega mida võiks nimetada uueks Maunderi miinimumiks. Tühistab ühtlasi ära nn. kliimasoojenemise või nõrgendab seda oluliselt. Kui päike nö ei võtaks seda jahtumist ette siis võiks küll veebruari keskmine 100 aasta pärast olla näiteks +1
VastaKustutaKahjuks aprillist edasi ei jõudnud, juba saja 24. veebruari kokkuseadmine oli paras töö, tuli ikka mitu ööd üleval istuda. Ja lisaks: palju õnne meile, sest vastloodud ilmaterminikomisjon tuli välja uue maakeelse mõistega (vt postitust).
VastaKustutaJah, eks näis, mis juhtub, kui EV 200 – jääme pingsalt ootama!
Isegi Ida- Lätis on rohkem lund kui Eestis. Milles asi? Ise kahtlustan, et asi on vaatlusjaamade vähesuses, eriti just kõrgustikel. Suurele Munamäele võiks küll vaatlusjaama panna.
VastaKustutaEuroopa mudelis pole soojast enam midagi järel.
VastaKustutaJah, keegi ütles, et Haanjas üle 40 cm lund, ehk et vaatlusvõrgu tiheduses võib asi küll olla.
VastaKustutaPraegu on pigem talvine, kuid eks näis.
Senikaua jah, kuni päike välja ei tule. Päike käib ju päris kõrgelt juba.
VastaKustutaLoodetavasti üle +1 kraadist sula ei tule täna, sest siis ei lähe lumi läbimärjaks.
Stratosfääris leiab aset praegu väga kiire soojenemine. Kirjutasin sellest veidi siin: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1801560013210791&set=a.221648901201918.75368.100000704297045&type=3&theater
VastaKustutaSoome uudistes oli ka midagi sellest ja seal mainiti ,et viimati oli sarnane olukord 2013 talve lõpus ja kevade alguses ja kuskil kus veel varem sellest kirjutas toodi näitena talve teine pool 2010.
VastaKustutaSilma hakkab ,et mõlematel aastatel oli kuum suvi.
Jah, ees ootavad vist mõõdukalt külmad kuni pakaselised ilmad.
VastaKustutaTäitsa lõpp mis temperatuure nii venelased, kui norrakad prognoosivad järgmise nädala lõpuks, kui ees ootab palju väliüritusi (vähemasti mul :D). No miks küll ei võiks ilmajaam nüüd eksida :( Lootus on, et ehk see prognoospilt veel muutub, kuid mida päev edasi, seda vähem tõenäolisem see siiski on ...
VastaKustutaViimasel ajal selliseid artikleid ikka ilmub siin ja seal. Lühidalt peaksime õnnelikud olema ,et oleme CO2 atmosfääri lisanud küllaldaselt. Muidu istuksime varsti kõik jää otsas. (lugu on ingliskeelne)
VastaKustutahttp://dfw.cbslocal.com/2018/02/12/sun-cooler-ice-age/
Üldiselt ootab ees väga igav ilm - lumikatte kasvu üle 1cm võrra oodata pole. Seega kui saartel maa paljaks sulanud, siis jääbki ilmselt lausa märtsini sedasi.
VastaKustutaVara veel kuulutada selle talve külmarekordid lõppenuks. Jõgeva pani peaaegu -20 kirja. Kellegi akna taga ilmselt tuligi see -20 täis.
VastaKustutaJälle sajab lund seal, kus see kõige vähem sulanud on. See umbes sama, et seal on pilves kus on virmalised, ja selge kus neid pole.
VastaKustutaKrdi Murphy
Arvan, et prognoositavad lähipäevade lumesajud jäävad ka Ida-Eestisse. Iseasi kui üldse muidugi sajab.
VastaKustutaSeega on tänavuse talve miinimum 2008. aasta talve omast madalamgi.
VastaKustutaJah, selles osas sai postitusse info.
VastaKustutaJärgmisest nädalast läheb tõenäoliselt külmemaks. Teen ka oma blogisse aeg-ajalt sissekandeid. Kui kedagi huvitab, siis saab silma peal hoida: http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html
VastaKustutaSee oleks küll tore. Siis on talve magusaim aeg alles kevade poole ees nagu 2013 oli.
VastaKustutaEuroopa mudel kisub lõpupoole päris lillaks. Huvitav kui jube saab tuulekülm olema?
VastaKustutaMa pigem küsiks, et kui jube saab mereefekt olema sellise isotermiga.
VastaKustutaHomme aga tuleb sulalähedane ilm. Vähemalt HIRLAMi järgi.
HIRLAMi öise uuenduse järgi peaks pühapäev homsest soojemgi tulema - idas nõrk sula ja loodes -2 kraadi.
VastaKustutaJah, väga piiripealne olukord enne kui läheb külmemaks.
VastaKustutaNüüd küll kui HIRLAMI järgi kuskil null tuleb siis Saaremaal. Mandril pühapäeval ikka selged miinused.
VastaKustutaKui tõesti tuleb kuu viimases dekaadis pakane, mida nii GFS kui Euroopa mudel hetkel prognoosib, siis jääb veebruari keskmine kõvasti normist madalamaks, kuna juba praeguse seisuga on see normi piires. Seega peaks kuumade jalka mm suvede seaduspära jätkuma, vähemalt kuumalainete osas.
VastaKustutaMnjaa, august tuleb vist kuum suvekuu. Vist juuli teine pool ka.
VastaKustutaGFSi viimane väljund näitab napilt -25 kraadise isotermi jõudmist 26. veebruari õhtuks. See vist tähendab juba -30 kraadi selge vaikse ilmaga?
VastaKustutaSelge vaikse ilmaga pigem -35 hommikul enne päikesetõusu. Näiteks hilisemal ajal 11.märtsi hommikul 2013 oli Jõgeva kohal nii -16 isoterm enamvähem aga ilusa vaikse ilmaga tuli -27
VastaKustutaPäris karm sel juhul. 2012. aasta veebruari ehk selle kümnendi miinimum võib isegi üle löödud saada.
VastaKustutaVaevalt -30 tuleb sellise sooja talve lõpus, isegi mitte -25, rääkimata -35. Need ajad on möödas.
VastaKustutaMis sooja talve... Mis vahet on, kui talve esimene pool oli soe, siis võib vabalt teine pool olla - 35. Soe või külm... Selgub järelsõnas.
VastaKustutaJah 1993/94 talvel olid ka detsember ja jaanuar suhteliselt soojad ja siis veebruaris hakkas külmadega nätsutama. Muide järgneva suve kuumim kuu oli juuli mitte august.
VastaKustutaEksin parem näide oleks palju lähemalt. 2006/07 talv kus detsember ja jaanuar olid praeguse talve omadest soojemadki ja ometi veebruar oli külm. Jõgeval vist -30 tuli küll ära.
VastaKustutaKüll näete, et mingit -20 kraadist isotermi -30 kraadise pakasega ei tule. Kui see aeg kohe käes on, siis mudelid hakkavad raudselt seda külma "kokku tõmbama".
VastaKustutaEt siis -25 °C tulekul!? Eks näis, kas paaniks on põhjust ...
VastaKustutaVõiks tulla küll.
VastaKustutaSamas võib tekkida ka teine huvitav olukord, kui see prognoositav kõrgrõhkkond Norra ja Grööni merele tekib, sest siis võib kujuneda Venemaast kuni Labradorini katkematu idavool, mida ei juhtu kuigi tihti... Ja tsüklonidki hakkavad siis ookeanilt Ameerika poole liikuma, mitte Euroopasse.
Viimased 4 GFS mudelijooksu näitavad järgmise nädala lõpuks lumetormi.
VastaKustutaMis ajast ilmateenistus nädalaprognoosi nädalavahetuseti teeb???
VastaKustutaPole sellest külmast enam suurt midagi järel.24.02 on ilmselt kõige külmem ja põhikülma saab kesk-ja lõuna-Euroopa.
VastaKustutaJah aga külmatunde suurendamiseks vaata vahelduseks Kanaadalaste prognoosi järgmiseks nädalalõpuks :)
VastaKustutaSelline kohe kindlasti ei teostu.
Jah, -20...-25 °C võib küll tulla, kui ilm on öösiti selge. Lumetormi küsimus lahtine, kuid 23. veebruaril võib sajune ilm olla. Õhtul saab seda arutada uues postituses.
VastaKustuta