16. nädala ilm (17.–23.04.2017)

Kommentaariumi link

23. aprillil oli siinmail madalrõhkkonna lääneserv. See tõi jätkuvalt hoogsadusid (vihmast lumeni), eriti sisemaale, kus sadu oli kohati tugev, sekka tuli lume- ja jääkruupe ja rahet, Soome lahele jõudis laussajuala, mis nihkus aeglaselt Virumaa kohale, see tõi kaasa lund ja tekkis ajutine lumekate. Saartel muutus juba hommiku jooksul ilm kuivemaks, hiljem ka mandril.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrk või mõõdukas, sooja oli 4–8 kraadi, lumesaju ajal vaid 0–2 kraadi.

Lõuna-Skandinaavia kohale tuleb uus tsüklon, mis võib 25 aprilliks tuua lumesadu ja tuisku, aga arvestama peab ka vesisema sajuga. See tsüklon eemaldub aegamisi põhja ja veab endaga kaasas külma õhumassi, siin on oodata hoogsadusid. Seejärel võib suureneda lõunatsüklonite mõju, kuid need hoiavad külma ja lumist õhumassi siinmail.

Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee

22. aprillil oli siinmail ulatusliku madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas märga hooglund (Alatskivil ja mõnes paigus veel tuli ajuti lumi maha), lume- ja jääkruupe, kuid sekka ka vihma ja kohati rahetki, üksikutes kohtades oli äikest.
Kuna tekkimas oli osatsüklon, siis selle eel puhus valdavalt nõrk lõunakaartetuul, aga selle järel (keskpäeval) loodetuul, mis õhtul tugevnes, eriti rannikualadel. Sooja oli 4–8 °C, pikema päikesepaistega kohati pisut rohkemgi.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Norra merelt on üle Skandinaavia meie suunas teel aktiivne madalrõhkkond, mis laupäeval üle Soome ja väikese osatsüklonina üle Eesti Venemaale eemaldub. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana ning on kõige tugevam ööl vastu reedet ja laupäeval ning toob veenäljas maale veidi leevendust.

Kuigi madalrõhkkond eemaldub ise Venemaale,  jääb selle lääneserv pikemalt meie ilma mõjutama. Nii jagub sajuhooge ka pühapäevaks. Esmaspäeval tõmbab see magnetina ligi uut Taani väinade kohal arenenud osatsüklonit, mis esmaspäeval üle Läänemere ja teisipäeva üle Eesti esimesele, so selle nädalasele tsüklonile, järgneb. Nii kujunevad ka esmaspäev, eriti aga teisipäev sajusteks, ja ikka sajab lisaks vihmale ka lörtsi. Pikemalt (loe edasi): https://ilm.ee/?516144.

Näib, et 25. aprilliks tuleb Lõuna-Skandinaavia kohale tsüklon, mille idaservas võib soojem õhumass kuni 10-kraadise soojaga, kuid ilm püsib sajune. Siis võivad Eestit mõjutada lõunatsüklonid, kuid eks paistab.

Võimas rünkpilv 22.04.2017 Tartus.

Kairo Kiitsak. Võimsa välimusega rünksajupilv ja lumekruubid Simunas 22.04.2017

21. aprillil liikus aktiivne madalrõhkkond Norra merelt Põhja-Rootsi kohale ja selle kaguserv laienes üle Eesti. See tõi pilves ja sajuse ilma: sisemaal sadas esialgu lund, kuid hiljem läks sadu kõikjal vihmaks, sest -10kraadine isoterm asendus 0 °C-lähedasega, mitmel pool tekkis udu. Tugev edelatuul nõrgenes ja asendus läänekaartetuulega, mis küll õhtu poole Soome lahe ääres jälle ajutiselt tugevnes. Vello Aplei: "Võrumaal Sulbis on 8cm lund maas ja kell 8.20 tuiskab edasi. seega ega tali taeva jää." ja hiljem: "kell 12.42 ja lumikate täitsa olemas".
Päeval ilm alates saartest selgines, kuid sisemaal oli konvektsiooni toel tugevaid hoogsademeid, kohati rahega (terad isegi üle 1 cm), Pandiverel oli äikest (ja üle mere Soomes oli isegi tugevat äikest koos suure rahega, vt http://www.vantaansanomat.fi/artikkeli/511240-raekuuro-yllatti-vantaalla-katso-kuvat-jattimaisista-palloista), Sirje Uutma Assamallast: "Täna oli imeline päev, hommikul ärgates oli järjekordselt maa valge siis sulas lumi ära ja kui korraks päikest näitas oli maa auramas nii mõnusalt aga seekord sellest pilti ei saanud ja siis tuli pilv kust tuli vihma ja rahet -ja siis lõi välku ja müristas  21.04 2017 kell 12 44 Ja nüüd paistab päike." Hommikune –0...4 °C asendus päikese mõjul 5...10 kraadiga, Heltermaal tõusis koguni 11 kraadini.
Õhtul muutus ilm sisemaal selgeks ja kuivaks, aga merelt jõudsid saartele hoogsajud (seekord vihmana), mis levisid öö jooksul ka sisemaale. Sooja oli 0...4 kraadi, ainult Jõhvis langes ajutiselt –2 kraadini.

Ilm muutub kuivemaks ja selgemaks, ent tugevad hoogsajud on tõenäolised. Lisaks vihmale võib tulla lume- ja jääkruupe, õhtul suureneb märja lume tõenäosus ja sadusid võib taas rohkem olla.

Pärast 25. aprilli võivad mõjule pääseda lõunatsüklonid, mis toovad ohtralt sademeid. Sooja õhumassi jõudmine üle idapiiri on siiski küsitav.

Ain Vindi. Peale lumist hommikut sai õhtul korralikku konvektsiooni näha. Tartu. 21.04.2016.

Samad võimsad rünkpilved 21.04.2017 Tartus.

Rahet põhjustanud pilv. 21.04.2017 Tartus.

20. aprillil laienes aktiivse madalrõhkkonna kaguserv Läänemerele. See tõi tuule tugevnemise ja õhutemperatuuri tõusu üle +5 kraadi (öösel oli veel kõrgrõhuvööndi all vaikne ja selge, õhutemperatuur oli –4...–9 °C, kohati ranniku lähedal soojem). Pilvisus tihenes ja õhtul läks sajule (saartel vihm, mandril lumi ja tuisk). 

Ookeanilt saabuvas soojuses võib 21. aprillil sooja tulla kuni 10 kraadi, kui jätkub piisavalt päikest, aga see soojus ammendub kiiresti. Sünoptiku täpsustus: "Käib üks kiire külmast soojaks ja tagasi külmaks õhu vahetus. Praegu lahkub 1,5 km kõrgusel -10, mis tähendab enamasti alati valget sadu ja kella 3-4 ajal on vähemalt poole soojem õhk kohal, saartel võib-olla ka 0 kraadi isoterm. Eks paistab,kui soojaks homme läheb."

22. ja 23. aprillil on äikesevõimalus, võib sadada märga lund. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (22.04.) liigub madalrõhkkond Botnia lahe äärest Soome kohale ja selle servas võib Eesti lähistel uus osatsüklon tekkida ning selle tihedast pilvemassist sajab meil aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Hommikuks võib Kesk- ja Ida-Eestit katta 1–5 cm paksune märja lume kiht ning see päeval oluliselt ei vähene. Tuul öösel veidi nõrgeneb, päeval pöördub loodesse ja tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -1...+4, päeval 2...7 °C.

Edasine ilm on sarnane: saju, sh märja lume võimalus on väga suur. Ilma soojenemist pole ette näha.

 Lamedad rünkpilved 19.04.2017 Laagri kohal.

19. aprillil liikus kõrgrõhuala Läänemere kohalt lõunasse. See tõi ööseks vaikse ja selge ilma, kohati vaadeldi virmalisi, eriti vastu hommikut. Õhutemperatuur oli –3...–9 °C, maapinnal kohati märksa madalam. Päeval pilvisus tihenes, kuid olulist sadu ei olnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. 

Öösel on nõrgenev kõrgrõhuvöönd Eesti kohal, mistõttu öö on vaikne ja külm, aga lähenev soe õhumass põhjustab inversiooni ja kohatist udu. Kuid päeval laieneb madalrõhkkonna kaguserv üle Läänemere. See toob tugevneva edelatuule ja õhutemperatuur tõuseb veidi (öö on siiski sama külm kui on olnud eelnevad). Sadu on oodata hilisõhtul või 21. aprilli öösel, algul võib sadada lund ja tuisata. 

Tsükloni kaasatoodud soojust on vähe, mistõttu 10 kraadini õhutemperatuur veel ei tõuse. Võib siiski juhtuda, et pärast 25. aprilli tuleb ka üle 10 kraadi sooja, kuid see pole kaugeltki kindel.
Äikeseoht 22. ja 23. aprillil. 22. aprillil on märkimisväärne äikeseoht, mis on juba paljudes prognoosides ilmutatud kujul välja toodud, kuid Ilmateenistus seda oluliseks siiski veel ei pea (sünoptiku kommentaar: "laupäeva õhtu poole koondub jah Ida-Eestisse mingisugune tõenäosus"), aga elame-näeme!

Arktiline õhumass Eesti kohal. 14. aprillil tungis Läänemere äärde arktiline õhumass, mis on püsima jäänud tänaseni. Selle mõjul on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud valdavalt alla 0 °C ja see on aprilli keskpaiga pikaajalisest keskmisest kuni 5 kraadi võrra madalam. 
Kuigi siin http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/ohumassid.PDF on öeldud, et arktiline õhumass on läbipaistev, sellega päris nõus olla ei saa. Vaatamata heale nähtavusele (nähtavuskaugus üle 20 km) on täheldatud õhumassi hägusust, nii näiteks konkreetselt: "kuigi on külm, ei ole õhk üldse selge, vägagi ähmane on ja valgusreostus paneb selle kõik helendama." Tähelepanekud on ajapikku näidanud, et arktiline õhumass kipubki olema pisut hägune (sfääriline hajumine annab tooni), seevastu kõige klaarim, st parema läbipaistvusega on hoopis mereline polaarne õhumass.
Arktiline õhumass on Läänemere idakaldal harvaesinev külaline: näiteks viimati oli see õhumass siin vist novembris.

22. aprilli prognoositav äikeseoht, sh äikeselume võimalus (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag)

18. aprillil oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu püsis ilm rahulik (valdavalt nõrga, puhanguti mõõduka kirdetuulega), kuid öösel endiselt kohatise, päeval mitmel pool hootise lumesajuga ja lumekruupidega (vaatlusjaamades märgiti ka vihmahooge, aga külma õhumassi tõttu ei tundu see usutav). Kui hommikul oli 0...–6 °C, siis päeval tõusis 0–4 kraadini.
Samal kuupäeval 2009. aastal olid sarnased ilmaolud, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBTmk1d1RFUThjam8/view. 

Kuna antitsüklon tuleb Eesti kohale, läheb ilm vaiksemaks ja selgemaks, samuti lõppevad sajud. Seetõttu võib hommikuks olla kohati –10 kraadi, aga päeval tõuseb kõikjal üle 0 °C. 

20. aprillil olukord muutub, sest Gröönimaal tekkinud ebatavaliselt intensiivne tsüklon liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaserv laotub üle Läänemere. Seetõttu tugevneb edelatuul ja läheb sajule (algul võib lumesajuga tuisata), läheb soojemaks: õhutemperatuur tõuseb valdavalt üle 0 °C ja lumi asendub kõikjal vihmaga.  Sooja siiski ilmselt üle 10 kraadi ei tule. 

Pärast tsükloni itta liikumist läheb külmemaks ja lumisemaks, sest kaasatoodud õhumass on siiski väga jahe, hiljem tuleb põhjast asemele külm õhumass, kuid ilmselt nii külmaks enam ei lähe, kui oli nüüd. 22. ja 23. aprillil on äikeseoht. Üle 10 kraadi sooja võib oodata millalgi pärast 25. aprilli.

23. aprillil lubatakse mõnele poole äikeselund (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=5&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).

Bogdan Parubok. 18.04.17 Kell 1-2 öösel F3.5 ISO1600 30sec WB3600 - tasus olla sinise tunnini välja.

Loojangut kaunistasid õrnad kiudpilved. 18.04.2017 Laagris.

17. aprillil oli siin ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega ja rahulik (nõrk põhjakaartetuul), kuid mitmel pool sadas hooti lund ja lumekruupe (sajuta oli vaid mere ääres). Õhutemperatuur oli –1...+5 °C.

20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Sooja on ilmselt alla 10 kraadi. 

Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev. Üle 10 kraadi võib loota millalgi pärast 25. aprilli.

Kalju Kotkas. Pilved 17.04.2017 , 14:53 ääsmäe 

Kersti Kaiv. 17.04.17 Raplamaal kell 12.36

Katrin Tarand. 17.04.2017 Mànnikul kl.16.25

Kalju Kotkas. Minuarust väga põnev, või mis? 17. Aprill 2017 - 17:13 Laagri

Ülle Loog. 17.04.17 Puhja

***

Tuleb jahe nädal, mille esimene pool on eriti külm, siis läheb soojemaks ja sajusemaks.

Nädal algab talviselt, kui Läänemere regioonis võimutseb arktiline õhumass. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvool põhjast (Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis)*. Tugevneva antitsükloni tingimustes jääb niiskust vähemaks ja ilm muutub kuivemaks, ent kohatist lumesadu välistada siiski ei saa. Kui päevad on päikeselised, võib kõikjal õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent öösiti on enamasti 0...–5, kohati kuni –10 °C.

20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. 

Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.

*Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi (vt ka allolevat skeemi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.

Õhu liikumine Wangenheimi-Girsi tsirkulatsioonivormide korral, nool – õhu peamine liikumissuund (PNS infograafika Kaarel Damian Tamre / autoriõigus MTÜ Loodusajakiri, vt lk 64 http://www.loodusesober.ee/arhiiv/Loodusesober04_2014.pdf).

Ilmakaardil on näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõuna sihis) ja vastavalt sellele liigub ka õhk (DWD).

Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu​