15. nädala ilm (10.–16.04.2017)

Kommentaariumi link

Lumekaart on kättesaadav ainult siit: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png.

Üleskutse Ilmateenistuse aitamiseks: kui teil on mõni rahepilt (sajust, teradest, pilvedest, palun laadige see siia: https://drive.google.com/drive/folders/0B0lV2piPv8fBUkhydE1JYUlLOHM või saatke e-posti kamenikmeister@gmail.com. 

Täpsemalt: nimelt koostatakse Ilmateenistuses teatmevihikut ohtlikest ilmastikunähtustest ja sinna oleks paari pilti juurde vaja. Suur tänu, kes võtavad vaevaks ulatada oma abikätt!

16. aprillil liikus osatsüklon Taani kohalt itta. See muutis ilma külmemaks, kohati sadas lund, sekka lumekruupe, paiguti tugevalt, eriti päeva esimeses pooles. Päeval oli küll rohkelt selgimisi, kuid õhtul tihenes pilvisus uuesti, aga püsis olulise sajuta.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–12 °C, päeval –2...+2 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja valdavalt põhjakaartest.
Ilmaprognoos on saadaval uues postituses.

Lumikatte paksus 16. aprilli hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu​

15. aprillil oli siin väheaktiivne madalrõhuala. Selle mõjul oli ilm rahulik (nõrga tuulega) ja öösel selgines mitmel pool, kuid siin-seal sadas siiski pisut lund.
Päeval arenesid konvektsiooni mõjul pilved, mis puistasid mitmele poole kerget lund, ainult rannikuvöönd on selge või vähese pilvisusega ja seetõttu päikeseline. Õhtupoolikul arenesid sekundaarsel külmal frondil* rünksajupilved, mis tõid peamiselt Ida-Eestisse (Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa) tugevat hooglund ja lumekruupe, sajuhoo ajal tuiskas veidi, kohati sadas vähem kui tunniga mitu cm lund ja ümbruskond omandas talvise ilme.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–10 °C, päeval –2...+3 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, päeval enamasti loodest, õhtul taas muutliku suunaga
Arktilise õhumassi kohalolu tugevneb, aga kuna niiskust jätkub, siis tuleb arvestada vähemalt kohatise lumesajuga. Pisut soojemaks võib minna 20. aprilli paiku, kui Norra merele jõuab intensiivne tsüklon, aga seda veel täpsustame.

*Sekundaarsed frondid. Sekundaarsed ehk teisesed külmad frondid kujutavad endast kitsamaid pilvede ja sademete ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külmema õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini, moodustubki sekundaarne front.
Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000–3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale.
Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest. [Võetud https://et.wikipedia.org/wiki/Front#Sekundaarsed_frondid, kuid sisu on adekvaatne.]
Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita, vaid need tuleks ise isobaaride alusel välja joonistada, kui ilmakaart on piisava lahutusvõimega. Merike Merilaini vastav kommentaar 13. märtsi 2010 lumepagile, mis meenutas väga praegust sündmust: Meie nimetame seda teist järku külmaks frondiks ja see liikus üle Eesti loodest itta-kagusse kella 12-21-ni. Kõige paremini ja täpsemalt saate selle pildi endile silma ette ja lausa tunnise intervalliga, kui prindite välja ja joonistate isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda. /---/
SECONDARY COLD FRONTS Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure  to  form  to  the  rear  of  a  cold  front,  and  a secondary   cold   front   may   develop   in   this   trough. Secondary  cold  fronts  usually  occur  during  outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles  to  the  rear  of  the  rapidly  moving  front.  When  a secondary  cold  front  forms,  the  primary  front  usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the  primary  front.  Secondary  fronts  usually  do  not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.

Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita ja sellisel väikesemõõtkavalisel kaardil jäävad üksikasjad sageli märkamatuks (DWD).

Radarpildil on näha sekundaarsel külmal frondil moodustuv lumepagi (pildid kell 18 ja 19:30 kohaliku aja järgi; allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt, mis arhiveeritakse siia: https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/).

Kairo Kiitsak. Hooglumi Simuna lähistel 15.04.2017 

Ain Vindi. Lumepagid teel Võrust Tartusse.

Õhtune lumepagi Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Pärast pikka ja halli normist kõrgema õhutemperatuuriga  talve ja varakevadet on ootused kevadiseks päikeseks ja rõõmsaks haljuseks kõrgele kruvitud, pole siis ime, et talvenäoline ilm meelehärmi valmistab. Umbes samal ajal saabunud külmalained on lähiajal olnud 2010. aastal ja 2012. aastal. Üle nädala need päevad ei kestnud. Jääb loota, et ka seekord sajust ja külmast libedad teed kauem ei kesta, hoolimata pikkadest arvutustest, mis külmema ilma lehekuuni  lasevad. Loe edasi: https://ilm.ee/?516131.

Kalmer Saar. 13.aprill 2017.a. Saaremaa, Orissaare

14. aprillil ulatus Läänemerele kõrgrõhuala lõunaserv. See tõi talvise ja kohatise lumesajuga ilma. Hommikul oli ilm kohati päikeseline, kohati pilves ja sadas isegi lund, nt Simunas, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes, v.a Soome lahel; olulist sadu siiski ei tulnu (kuigi Võrumaal sadas lund päris tihedalt – kokku 1,5 mm, on sajuhulk siiski väike). Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjakaartest ja seejärel enam kirdest. Õhutemperatuur oli hommikul kohati, peamiselt Virumaal, kuni –9 kraadi, päeval –2...+4 °C,  õhtul külmenes taas.

Edasise ilma prognoosi osas ei paista muutusi olevat. Olulist sadu ei näi tulevat, aga vähene lumi siin-seal on üsna tõenäoline. Lumikate säilib pikemat aega ilmselt Virumaal.

Ain Vindi. Võrumaal sajab laia lund. Ulmesuured räitsakad on. /---/Võrumaal tugev sadu jätkub. Puud on juba lumised. Mets täiesti lumine. /---/Võrumaal on nüüd talv. Sadu jätkub. /---/Võrumaal nägi siis täna sellist pilti, ulmesuured räitsakad olid, nii suuri räitsakaid ei näinud talvelgi, täiesti jõulutunne tuli peale – tuuletu ilmaga sajab laia lund.

13. aprillil oli siin madalrõhkkonna lääneserv. See tõi lausvihma, mis Haapsalu-Türi mõttelisest joonest kirde pool läks hommikuks üle lumeks (kuni 5 cm lund, vt lumekaarti). Saartel sadu lakkas ja päeva jooksul juhtus see mujalgi, kuid Virumaal sadas päeva teisel poolelgi veel lund, sajuhooge (märja) hooglumena või lumekruupidena esines ka mujal, sest külmas ja niiskes (labiilses) õhumassis arenes päikese toel konvektsioon. Õhutemperatuur oli –1...+4 °C, lõunapiiril esialgu soojemgi, õhtul langes.
Kui sisemaal oli hommikul tsükloni keskme all tuulevaikne, siis Soome lahel tugevnes kirdetuul puhanguti üle 20 m/s, mis keerutas tuisku. Hiljem asendus sisemaal muutliku suunaga tuul põhja- ja kirdetuulega, tugevnedes üksnes vähe või mõõdukalt.
Järgmised tsüklonid mööduvad lõuna poolt ega pruugi sadu tuua või siis sajab hooti lund, lumekruupe jms, kuid määramatus paistab olevat siin suur, küll aga võib tugevneda tuul, kui tsüklon möödub lõuna poolt.

Tsüklon tõi hommikuks lume (DWD).

Rakveres,foto autor Eve Aigro.

 Lauslumi Laagris. Pilved olid tumedamad kui on pildil näha.

Kairo Kiitsak. Õhtune konvektsioon ja nõrk lumesadu Simunas :) Lääne-Virumaal 13.04.2017 

12. aprillil tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal madalrõhkkond, mis liikus  üle Läänemere Baltimaadele. Seetõttu oli ilm üsna rahulik: hommikul loodetuul nõrgenes kiiresti ja ilm selgines, päeva jooksul asendus läänetuul lõunakaartetuulega ja lõpuks idakaartetuulega.
Kuna õhumass oli külm, kuid niiske, siis päevase soojenemise tõttu muutus see labiilseks ja tekkinud konvektsioonipilvedest sadas (märga) hooglund, lume- ja jääkruupe, oli pisike äikeseoht. Sooja oli 4–7 kraadi, lumehoogude ajal langeb 0 °C lähedale.
Õhtuks pilvisus alates Liivi lahest tihenes ja hakkas lausvihma sadama. Sadu jätkub öösel, kuid ilmselt läheb kohati üle lumeks.
Edasise ilma prognoosis midagi muutunud pole: arktiline õhumass tungib Läänemere õhuruumi 14. aprilliks. Endiselt on lahtine see, kui palju üldse võib sademeid tulla. On võimalik, et suurem osa sademetest on erinevat liiki hoogsajud, kuid eks näis.

Andres Tuzberg kohas  Keila, Harjumaa. Pilved 12,04.2017

Tervitustega Varrakust Leenu Nigu 616 1031

11. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See hoidis ilma tuulise (peamiselt läänekaartetuul) ja kohati, valdavalt Lõuna-Eestis, oli (tugevaid) sajuhooge peamiselt vihmana, kuid sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, õhtul lumehelbi, oli pisike äikeseoht. Sooja oli alla 10 kraadi. Õhtul liikus loodest kagusse lumesajuvöönd ja õhutemperatuur langes 0 °C lähedale, seejärel ilm selgines.
Arktiline õhumass tungib 14. aprilliks Läänemere õhuruumi ja kindlustab lõuna poolt mööduvate tsüklonite mõjul oma kohalolu. Kas ja kui palju sajab lund ja tuiskab, on ebaselge, sest sajupiir ei pruugi ulatuda Eestini või siis katab ainult osa vabariigist. Täpsustame edaspidi!

Tormine ja pilvedes taevas 10. aprillil Laitses

10. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See tõi tuulise ja valdavalt päikeselise ilma: hommikune udu ja madalad pilved kadusid keskpäevaks, püsima jäi küll õhuke kõrgete pilvede kiht, kuid sadu sealt ei tulnud ja päikest see eriti ei varjutanud. Siiski tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi esmalt loode- ja kaguservas, hiljem ka mujal, lõpuks osutus soe 13...18-kraadiseks. Lõunakaartetuul hakkas hommikul tugevnema ja see tendents jätkus (kuni 25 m/s Soome lahel). Õhtul alates saartest pilvisus tiheneb ja läks sajule, sajuhood pagiga liikusid kiiresti itta, teatati kohatisest äikesest, mis küll kinnitust ei leidnud.
Rootsis juba hommikul ja õhtupoole Soomes paukus vägev pikne, jagub: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170410.

Kalmer Saar. 9.04.2017 Orissaare

Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, kuid läheb oluliselt külmemaks ja sajusemaks.

Nädal algab niiskes ja hästi soojas õhumassis mahedalt, kuid tuuliselt: kui jagub päikest, tuleb üle 15 kraadi sooja, aga isegi pilves ilmaga võib üle 10 kraadi tulla.

Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba ööpäeva möödudes see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess). Õhutemperatuur jääb alla 10 kraadi ja vihma sekka võib tulla märgi helbeid.

Nädala lõpuni jääb Eesti jahedasse ja niiskesse õhumassi, sest tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi. Pole siiski teada, kas mõjule võib pääseda arktiline õhumass lumesadude ja tuiskudega või on ilm lihtsalt jahe ja aeg-ajalt lörtsine. 

Kairo Kiitsak. Kaunis pilvemaastik Kariväraval 8.04.2017, fotol on samuti rünkpilved ja läätspilved.