Kommentaariumi link
31. aprillil (1. mail) on lumised aspektid märkamatult ja lõplikult kadunud, sest asemele on tulnud antitsüklon selge ja kuiva ilmaga. Nii oli õhutemperatuur varahommikul kohati alla 0 °C, aga õhtuks tõusis mitmel pool üle 15 °C. Lõuna-Eestis oli ilm lõunatsükloni mõjutusel pilvine.
Enda Pärisma. 29.04.2016 kell 21.27, Kurkses
30. aprillil määras ilma Soome ja Põhjalahe kohal olev antitsüklon. Selle mõjul oli ilm enamasti päikeseline, kuigi päeval tekkis kohati massiliselt rünkpilvi (hajusid õhtul).
Soome ja Venemaa lääneservas oli ilm väheliikuva sooja frondi mõjul pilves ja sajune, kuid õhtul selgines sealgi.
Prognoos on muutunud: sajuvõimalus on väike ja ilm enamasti päikeseline nõrga muutliku suunaga tuulega. Äikese võimalus jääb alla 30%. Selline ilm võib jääda koguni nädalaks püsima.
29. aprillil arenes Baltimaade kohal antitsüklon, mis muutis ilma selgeks. Seetõttu oli mitmel pool öökülma, aga päeval kuni 14 °C, mõnel pool rannikualadel alla 10 °C. Õhtupoole pilvisus siiski tihenes ja kohati sadas hoovihma, kuid märkimisväärset ilmamuutust uuesti siiski ei tulnud.
Venemaa lääneservas arenes väheliikuva sooja frondi mõjul lohk, mistõttu seal oli pilves ja sajune.
Antitsüklonaalne mõju suureneb aegamööda, ent päeviti on siiski hoovihma võimalus. Ka õhumass soojeneb tasapisi, nii et õhutemperatuur läheneb nädala vältel kohati 20 °C-ni. Lisaks on prognoositud mõnedel päevadel (eriti 3. mail) äikest.
Haanjamehe taluõu ligi ööpäev hiljem: päikeseline, aga jahedam ilm.
28. aprillil liikus üle Eesti madalrõhulohk üsna terava külma frondiga. See tõi mitmele poole kohati tugeva vihma, eriti Põhja- ja Ida-Eestisse, üksikutes kohtades oli äikest (nt Alatskivil oli enne kuut ,kuskil 17.45) ja sadas jääkruupe või rahet (Ida-Virumaal). Õhtul sadu lakkas ja ilm selgines. Õhutemperatuur oli 12...17 °C.
Praktiliselt kogu päeva kestnud ühtlane lausvihm Haanjamehe talus Rõuge lähedal.
27. aprillil eemaldus lõunatsüklon Soome kohalt loode suunas, kuid teine väheliikuv tsüklon oli Taani kohal. Nende rõhkkondade vahel olnud päikeselise ilma vöönd sattus Eesti kohale, mistõttu õhutemperatuur tõusis mitmel üle 10 °C.
Priit Marult: Eilne sajuhulk Marul seisuga 20:00 oli 15,8 mm .Kogu sajuhulk selle sajuga tuli 19,6 mm,sadu algas 25 .õhtul ja lõppes millalgi täna öösel,hommikul päike juba paistis.
Ain Tartust: Eilse päeva sademed 16,9 mm.
Loode-Venemaa antitsükloni mõju tugevneb, mistõttu õhumass soojeneb. Samas sajuvõimalus siiski suureneb, sest Eesti kohale tuleb väheaktiivne lohk või osatsüklon. Soojenevas õhumassis võib õhutemperatuur tõusta üle 10 °C.
27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Tollal elas Sven Türil. Tema meenutused 27.04.1999 kohta: 27. aprillil 1999 oli Türil ka meeletu äike ja lõi pargis kuuse puruks - vaata mu artiklit Eesti Looduses [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Äikese levik: http://www.wetterzentrale.de/archive/1999/sfloc/Rsfloc219990427.gif. Tollal oli detektorite võrk väga hõre, nii et juba pisike punkt näitab märkimisväärset sündmust.
27.04.2001 Sveni sõnadega: jajah, mäletan, siis hakkas geo olümpiaad lihulas. Türil oli soe, niiske, kerge vihm. Kui sinna saime, oli külm, jäine, lausvihm. Mingi hetk Rapla-Märjamaa kandis panime frondi alt läbi, meeletu Fractonimbus oli, ja edasi muutus ühtlaseks kihtsajupilvisuseks ja siis pärast kuulsin, et samal õhtul oli Türil kohutav äike olnud ja vist mingi 40 mm paari tunniga sadanud.
Asi algas nii, et Türil jtäkus selline +15 kraadi ja kergede vihmahoogudega ilm ja kui paps läks kell 9 tegema mu vaatlust, kuna ma olin Lihulas, siis oli selginenud niipalju, et mingi 8 palli oli pilvi, Cirrus ja muu kõrge sodi aint ja siis ta vaatas telekat, tuba oli pime, väljas oli juba pime, ja järsku kella 10 paiku kardinatel hele sähvatus. Hakkas pulli pärast sekundeid lugema, sai 10 umbes ja kõva müristamine, siis vaatas aknast välja - kõik oli paksu uttu mattunud, aga ei tilkaga vihma ja siis hakkasid järjest käima heledad sähvatused ja meeletud raksatused ja peagi kukkus kallama padukat ja udu kadus. Mingi 40 mm vist jah tuli alla. Samba uhas ka katuselt minema, nii ränk sadu ja siis tund paar möllas see äike ja taandus lõpuks loode suunas ja siis tuli külma lausvihma järgmise pärastlõunani. Türi eeslinnas lõi suure kuuse puruks, käisime järgmine nädal vaatamas. Äikese levik http://www.wetterzentrale.de/archive/2001/sfloc/Rsfloc220010427.gif, isegi tollase hõreda võrgu tingimustes on intensiivsus erakordne ning on näha, et äikesevöönd oli üsna ulatuslik.
Tolleaegse suure ilmahuvilise T. Hermanni haruldane salvestis sünoptiku ilmateatest: http://www.upload.ee/files/5763555/Sunoptiku_ilmateade_27._aprillil_2001__kell_9.mp3.html.
Krista Mullamaa. Pilved kukkusid maa peale Sõmeru, 26.04.16 kell 13.00
26. aprillil oli ilm lõunatsükloni meelevallas pilves ja väga sajune. Öösel ja hommikul sadas mitmel pool lund ja lörtsi, kohati tekkis lumikate, mis päeva jooksul siiski lagunes. Virumaale jõudis lõunatsükloni soojas sektoris troopiline õhumass, mistõttu pilves ilmaga tõusis õhutemperatuur Narvas 12 °C-ni, hiljem ka Jõhvis 11 °C-ni, kuid mujal oli sooja 2...7 °C.
Viimasel ajal on blogi sissekanded olnud üpris lumised, sest ilma on kujundanud tuulist ja kõledat, hilissügisele kohast ilma pakkuvad lõunatsüklonid.
Olukord siiski peaks aegamööda muutuma ja praegune asenduma taaskord kevadise ilmaga. Selle põhjuseks on ikka praeguse kohati talvenäolise ilma toonud poolmeridionaalne tsirkulatsioon ja lõunatsüklonid. See muutus jõuab hiljemalt 28. aprilliks kohale.
Katri Lumi. Raplas tihe lörtsisadu,26.aprill 2016, kell 7.40
25. aprillil mõjutas Eesti ilma meridionaalne front, mis asus peamiselt Venemaa lääneservas. Selle mõjul pilvisus tihenes ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama vihma, mis läks üle lörtsiks ja lumeks (vaatamata sellele, et näis, et lund siiski ei tule), sest õhumass oli endiselt piisavalt külm. Õhutemperatuur tõusis 5...10 °C-ni.
Front ja sellel tekkinud lõuna(osa)tsüklon liigub loodesse ja ühes sellega ka sadu. Mitmel pool sajab lund, nii et hommikuks võib kohati olla mõnesentimeetrine lumikate maas. Siiski jõuab kohale ka soe õhumass, mistõttu lumi kaua ei kesta. Nii võib vähemalt Ida-Eestis sooja tulla üle kümne kraadi.
Sooja õhumassi serv jääb otse Eesti kohale või väga lähedale mitmeks päevaks. Tõenäoliselt tuleb vähemalt kohati, aga võib olla paljudes kohtades päeviti üle 10 soojakraadi. Aeg-ajalt ka sajab.
Lõpuks võib tugevneda antitsüklon Loode-Venemaal, mis tagaks ilmselt üsna sooja ilma.
Lumi 25. aprilli õhtul Tartus. Ivar Uutari video
Tuisune LaitseRallyPark 24. aprillil.
Andres Tuzberg. Porgand lumesajus
Lõunatsüklonite voog jätkub. See tähendab sajust, aga tasapisi tõusva temperatuurifooniga nädalat.
31. aprillil (1. mail) on lumised aspektid märkamatult ja lõplikult kadunud, sest asemele on tulnud antitsüklon selge ja kuiva ilmaga. Nii oli õhutemperatuur varahommikul kohati alla 0 °C, aga õhtuks tõusis mitmel pool üle 15 °C. Lõuna-Eestis oli ilm lõunatsükloni mõjutusel pilvine.
Enda Pärisma. 29.04.2016 kell 21.27, Kurkses
30. aprillil määras ilma Soome ja Põhjalahe kohal olev antitsüklon. Selle mõjul oli ilm enamasti päikeseline, kuigi päeval tekkis kohati massiliselt rünkpilvi (hajusid õhtul).
Soome ja Venemaa lääneservas oli ilm väheliikuva sooja frondi mõjul pilves ja sajune, kuid õhtul selgines sealgi.
Prognoos on muutunud: sajuvõimalus on väike ja ilm enamasti päikeseline nõrga muutliku suunaga tuulega. Äikese võimalus jääb alla 30%. Selline ilm võib jääda koguni nädalaks püsima.
Kui päeva eest oli 3. mai prognoos äikest täis, siis nüüdseks on see kadunud (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
29. aprillil arenes Baltimaade kohal antitsüklon, mis muutis ilma selgeks. Seetõttu oli mitmel pool öökülma, aga päeval kuni 14 °C, mõnel pool rannikualadel alla 10 °C. Õhtupoole pilvisus siiski tihenes ja kohati sadas hoovihma, kuid märkimisväärset ilmamuutust uuesti siiski ei tulnud.
Venemaa lääneservas arenes väheliikuva sooja frondi mõjul lohk, mistõttu seal oli pilves ja sajune.
Antitsüklonaalne mõju suureneb aegamööda, ent päeviti on siiski hoovihma võimalus. Ka õhumass soojeneb tasapisi, nii et õhutemperatuur läheneb nädala vältel kohati 20 °C-ni. Lisaks on prognoositud mõnedel päevadel (eriti 3. mail) äikest.
28. aprillil liikus üle Eesti madalrõhulohk üsna terava külma frondiga. See tõi mitmele poole kohati tugeva vihma, eriti Põhja- ja Ida-Eestisse, üksikutes kohtades oli äikest (nt Alatskivil oli enne kuut ,kuskil 17.45) ja sadas jääkruupe või rahet (Ida-Virumaal). Õhtul sadu lakkas ja ilm selgines. Õhutemperatuur oli 12...17 °C.
Praktiliselt kogu päeva kestnud ühtlane lausvihm Haanjamehe talus Rõuge lähedal.
27. aprillil eemaldus lõunatsüklon Soome kohalt loode suunas, kuid teine väheliikuv tsüklon oli Taani kohal. Nende rõhkkondade vahel olnud päikeselise ilma vöönd sattus Eesti kohale, mistõttu õhutemperatuur tõusis mitmel üle 10 °C.
Priit Marult: Eilne sajuhulk Marul seisuga 20:00 oli 15,8 mm .Kogu sajuhulk selle sajuga tuli 19,6 mm,sadu algas 25 .õhtul ja lõppes millalgi täna öösel,hommikul päike juba paistis.
Ain Tartust: Eilse päeva sademed 16,9 mm.
Loode-Venemaa antitsükloni mõju tugevneb, mistõttu õhumass soojeneb. Samas sajuvõimalus siiski suureneb, sest Eesti kohale tuleb väheaktiivne lohk või osatsüklon. Soojenevas õhumassis võib õhutemperatuur tõusta üle 10 °C.
27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Tollal elas Sven Türil. Tema meenutused 27.04.1999 kohta: 27. aprillil 1999 oli Türil ka meeletu äike ja lõi pargis kuuse puruks - vaata mu artiklit Eesti Looduses [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Äikese levik: http://www.wetterzentrale.de/archive/1999/sfloc/Rsfloc219990427.gif. Tollal oli detektorite võrk väga hõre, nii et juba pisike punkt näitab märkimisväärset sündmust.
27.04.2001 Sveni sõnadega: jajah, mäletan, siis hakkas geo olümpiaad lihulas. Türil oli soe, niiske, kerge vihm. Kui sinna saime, oli külm, jäine, lausvihm. Mingi hetk Rapla-Märjamaa kandis panime frondi alt läbi, meeletu Fractonimbus oli, ja edasi muutus ühtlaseks kihtsajupilvisuseks ja siis pärast kuulsin, et samal õhtul oli Türil kohutav äike olnud ja vist mingi 40 mm paari tunniga sadanud.
Asi algas nii, et Türil jtäkus selline +15 kraadi ja kergede vihmahoogudega ilm ja kui paps läks kell 9 tegema mu vaatlust, kuna ma olin Lihulas, siis oli selginenud niipalju, et mingi 8 palli oli pilvi, Cirrus ja muu kõrge sodi aint ja siis ta vaatas telekat, tuba oli pime, väljas oli juba pime, ja järsku kella 10 paiku kardinatel hele sähvatus. Hakkas pulli pärast sekundeid lugema, sai 10 umbes ja kõva müristamine, siis vaatas aknast välja - kõik oli paksu uttu mattunud, aga ei tilkaga vihma ja siis hakkasid järjest käima heledad sähvatused ja meeletud raksatused ja peagi kukkus kallama padukat ja udu kadus. Mingi 40 mm vist jah tuli alla. Samba uhas ka katuselt minema, nii ränk sadu ja siis tund paar möllas see äike ja taandus lõpuks loode suunas ja siis tuli külma lausvihma järgmise pärastlõunani. Türi eeslinnas lõi suure kuuse puruks, käisime järgmine nädal vaatamas. Äikese levik http://www.wetterzentrale.de/archive/2001/sfloc/Rsfloc220010427.gif, isegi tollase hõreda võrgu tingimustes on intensiivsus erakordne ning on näha, et äikesevöönd oli üsna ulatuslik.
Tolleaegse suure ilmahuvilise T. Hermanni haruldane salvestis sünoptiku ilmateatest: http://www.upload.ee/files/5763555/Sunoptiku_ilmateade_27._aprillil_2001__kell_9.mp3.html.
Krista Mullamaa. Pilved kukkusid maa peale Sõmeru, 26.04.16 kell 13.00
26. aprillil oli ilm lõunatsükloni meelevallas pilves ja väga sajune. Öösel ja hommikul sadas mitmel pool lund ja lörtsi, kohati tekkis lumikate, mis päeva jooksul siiski lagunes. Virumaale jõudis lõunatsükloni soojas sektoris troopiline õhumass, mistõttu pilves ilmaga tõusis õhutemperatuur Narvas 12 °C-ni, hiljem ka Jõhvis 11 °C-ni, kuid mujal oli sooja 2...7 °C.
Viimasel ajal on blogi sissekanded olnud üpris lumised, sest ilma on kujundanud tuulist ja kõledat, hilissügisele kohast ilma pakkuvad lõunatsüklonid.
Olukord siiski peaks aegamööda muutuma ja praegune asenduma taaskord kevadise ilmaga. Selle põhjuseks on ikka praeguse kohati talvenäolise ilma toonud poolmeridionaalne tsirkulatsioon ja lõunatsüklonid. See muutus jõuab hiljemalt 28. aprilliks kohale.
Katri Lumi. Raplas tihe lörtsisadu,26.aprill 2016, kell 7.40
25. aprillil mõjutas Eesti ilma meridionaalne front, mis asus peamiselt Venemaa lääneservas. Selle mõjul pilvisus tihenes ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama vihma, mis läks üle lörtsiks ja lumeks (vaatamata sellele, et näis, et lund siiski ei tule), sest õhumass oli endiselt piisavalt külm. Õhutemperatuur tõusis 5...10 °C-ni.
Front ja sellel tekkinud lõuna(osa)tsüklon liigub loodesse ja ühes sellega ka sadu. Mitmel pool sajab lund, nii et hommikuks võib kohati olla mõnesentimeetrine lumikate maas. Siiski jõuab kohale ka soe õhumass, mistõttu lumi kaua ei kesta. Nii võib vähemalt Ida-Eestis sooja tulla üle kümne kraadi.
Sooja õhumassi serv jääb otse Eesti kohale või väga lähedale mitmeks päevaks. Tõenäoliselt tuleb vähemalt kohati, aga võib olla paljudes kohtades päeviti üle 10 soojakraadi. Aeg-ajalt ka sajab.
Lõpuks võib tugevneda antitsüklon Loode-Venemaal, mis tagaks ilmselt üsna sooja ilma.
Tuisune LaitseRallyPark 24. aprillil.
Andres Tuzberg. Porgand lumesajus
Lõunatsüklonite voog jätkub. See tähendab sajust, aga tasapisi tõusva temperatuurifooniga nädalat.
Nädala alguses viis lõunatsüklon endaga tugeva saju, sh tuisu, Soome. Musta mere äärest on uus lõunatsüklon tulekul, kuid see on eriti suure soojavaruga, mistõttu oodata on tugevat vihma (kohati >20 mm/d; lund ja lörtsi enam karta pole) ja seekord ehk rohkem ka Ida-Eestisse. Lõunatsüklon kergitab troopilise õhumassi piiri Eestini, mistõttu kohati võib juba üle 10 °C tulla.
Lõunatsükloni järel peaks soe õhumass rohkemal või vähemal määral jääma püsima. Seetõttu on enamikes paikades päeviti 10...15 °C, kuid vihmavõimalus püsib suur.
24. aprill 2000 kuumutas kuni 28 kraadini, aga 24. aprill 2016 tõi mõnel pool kaasa korraliku tuisu (Väinamerd ületades).
Noh, öökülmad on mõneks ajaks läbi vähemalt ja loodus saab kosumiseks rohkelt vett juurde.
VastaKustutaHomse saju toov kagutsüklon on juba väljakujunenud, kese on Donetski oblasti kohal kergestijälgitav.
VastaKustutaJah, lõunakaartetsüklonite rünnak on täiel rindel toimumas.
VastaKustutaKas lõunakaarte või lõunakaare? Pole küll keelespets, kuid pean ainsust õigeks. Edel kuni kagu on seega lõunakaar.
VastaKustutaIlmateenistus kasutas ka aastaid tagasi mitmuses, aga nüüd ainsuses.
----------------
Teemaarenduseks - kas kagukaar, edelakaar, jne on olemas mõistetena? Esimesse kuuluksid lõuna kuni ida ning teise lõuna kuni lääs.
Loodetavasti ma polnud liiga noriv. Igatahes saab seda ilmaprotsessi nimetada lõuna(kaare)tsüklonite seeriaks, mis praegu käib.
VastaKustutaMinu meelest on kaar mõeldud selleks, et võtta mitu ilmakaart ühise nimetaja alla kokku, nt lõunakaar on edel, lõuna, kagu, idakaar kagu, ida ja kirre jne. Vaheilmakaarekaari mõistena ei ole kuulnud. Mitmuse ja ainsuse kohta peab uurima.
VastaKustutaSee ei ole noriv, vaid arendav teema, et oleks arutelu.
Filoloogi vastus: Mõlemad on võimalikud. Lõunakaar (ainsuses) käib pigem puhtalt lõuna kohta, aga kui soovitakse hõlmata lisaks lõunale ka kagu- ja edelapoolset suunda, siis võib kasutada mitmust – lõunakaarte.
VastaKustutaTänan!
VastaKustutaNüüd siis tean, kuidas ilmateenistuse tuulemõisteid tõlgendada. Nt lõunakaare tuul ongi sama mis lõunatuul?
------------------------
Oodatud sadu jäi ja jääb ennustatust nõrgemaks. Idamaakondades ehk tuleb "norm täis".
Päris masendavad on mudelite väljundid. Kuni 10. maini on 10+ kraadi tõenäoliselt imede ime. Praegune aastaaeg 17. aprillist on midagi hilissügise laadset.
VastaKustutaVarakevad on senimaani päriskevadest soojem olnud (kronoliigiliselt aastaaegu võttes).
Täna siis üle pika aja taas vastassuunaline tuulenihe.
VastaKustutaNt lõunakaare tuul ongi sama mis lõunatuul? - jah, kui nad mõistavad asja samamoodi, aga sõnakasutus võib olla ka meelevaldne, ei tea ju, kas on selgitatud nüansside erinevust.
VastaKustutaSai see hilissügise moment ka blogisse kirja.
Ilm on tõesti sügistmeenutav. Hommikul omal nahal kogetud +2 kraadi, puhanguline põhjatuul ning vihm/lörts. (Tallinnas)
VastaKustutaTahaks loota, et suvi selline ei tule.
Loodetavasti tuleb siis tagasilöök sellele külmale ja sajule. Gismeteo prognoosib 10. maiks klimaatilise suve algust koos põuaga.
VastaKustutaSinna on ju veel 2 nädalat jäänud. Seega on igasugune ilm võimalik, samahästi sadude jätkumine.
VastaKustutaGFS samas näitab lõunases uuenduses heal juhul kevadist ilma. 10. mail on isegi väike lörtsivõimalus.
VastaKustutaJah, veevarude täienemiseks on vihm eriti kasulik. Mõned kurdavad, et saartel endiselt liiga kuiv.
VastaKustuta27. aprill 2016 14:12
VastaKustutanüüd näitab 10. maiks 20 kraadi sooja
Jah, erinevused mudelijooksude vahel on väga suured. Ilmselt on veel täiesti lahtine, mis tegelikult tuleb.
VastaKustutaMis isokas 2010. aasta 13. maist kuni 22. maini Eesti kohal oli?
VastaKustutaVahelduvalt 8...12-kraadine isoterm.
VastaKustuta@ 27. aprill 2016 14:13
VastaKustutaAga nii ongi ju. Enne seda 24.04 lõunatsüklonit olid saartel suured sajud alles veebruaris või isegi jaanuari lõpus. (Nii ammu, et ei mäetagi enam)
Ülejäänud on olnud nõrgad ja/või üksikud sajud.
Tallinnas Nõmmel on põhjavesi kerkinud õnneks ja seda umbes 20..30 cm.
@ 28. aprill 2016 12:35
VastaKustutaTänan!
Küsisin seepärast, et kas on lootust uuteks kuupäeva rekorditeks, juhul kui see 10. maist prognoositav põuane kuumalaine realiseerub.
Satpildilt näha tuhandete km pikkune ja paarisaja km laiune selge vöönd. Tänu sellele on Vilsandil ja Ristnas kõige soojem - juba 14..15 kraadi.
VastaKustutaTallinnas on 3 kraadi külmem ja pilves ning puhangiline idatuul.
Eesti lõunapiiri lähedal hakkaks justkui pagiliin tekkima, mille võimsad pilvetipud on Tartumaale paista. Samuti on mõned detektorid juba välke registreerinud Valga lähedal.
VastaKustutaVaasa lähedal hetkel üsna palju välke Soome detektori kohaselt.
VastaKustutaTänavu on vist küll kõik ühelmeelel kehva suve osas, mida ennustavad nüüd ka Maalehe ilmatargad. Ilmselt siis nii ka läheb, mistõttu tuleb jälle hakata lõunasse reisima korraliku suve nautimiseks.
VastaKustutaJah, kardetakse nt 1998.a suve kordumist. Eks Vahemere ääres on rannailm ikka garanteeritud.
VastaKustutaEga tööloom nagu mina 1 paljudest ju sitta suusailma naudibki - pole ei liiga külm ega liiga palav. +10..+15 ongi tööloomale unelmate suvi.
VastaKustuta-----------------
Eelnev oli sarkasmiga öeldud. Kui kordub 2012 suvi, siis selle vastu pole absoluutselt midagi, sest siis oli nii äikest kui tugevaid sadusid ehk rünksajupilvi palju. Tallinnas Nõmmel kusjuures, mis muidu äikesevaene koht.
@ 29. aprill 2016 11:02
VastaKustutaPole ju midagi imesatada, sest aeg on edasi läinud ning kehva suve 4-aastane tsükkel on märkamatult täis tiksunud.
Ei suusa- ega rannailmaga suved: 2000, 2004, 2008, 2012 ja nüüd 2016, siis 2020, 2024 jne.
Eile läks hea, et niigi. Juulis troopilise õhumassiga olnuks ilmselt Lääne-Eesti 29.07.2012 hilisõhtusele juhtumile sarnast juhtunud Lõuna-Eestis.
VastaKustutaGFS näitab mandrile magusat äikesevõimalust järg. nädalaks.. Kaldun arvama, et see taandatakse siiski itta ja kakku.
VastaKustutaEnnustasin suve 1991 aasta järgi. Olen sellest rääkinud, et ilmataat
VastaKustutateeb nagu copy/paste 25 a taguse tsükliga...(minu andmetel)
Viimased viis aastat on nii "jooksnud"- suved/ talved.
Ka see talv ja kevad on sarnased 1991-ga. Nüüd kuues aasta juba.
Lubasin vihmast maid ja juuni esimest poolt. seejärel leitsakulist juulit !!
Näe Gismeteo just taandas oma põuaprognoosi maist ja
"kratsis" temperatuure kohati 10 kraadi alla !!!
Ega suurt uuendust ei viitsita ilmselt ka ilmavallas sisse viia, seepärast võivadki mustrid ja tsüklid üha korduda.
VastaKustutaTuleohukaart on praegu kena astmeline (või sopiline).
GFS on järgmiseks nädalaks äikesevõimaluse täiesti ära kaotanud ja selleasemel peaks tulema hoopis soojad ja päikesepaistelised ilmad, mis ilmselt kohe looduse roheliseks ajavad ning tuleohu kõrgele tõstavad.
VastaKustutaSee ajab naerma ausaltöeldes. TÄNAPÄEVA ilmamudelid ei suuda isegi 3 päeva kaugusele ennustada isegi ÄÄRMUSE täpsusega, rääkimata siis peennüanssidest. Selline siis see GFS :D
VastaKustutaIlmateenistus lubab kolmapäevaks 20 kraadi, selliste soojade ilmadega läheb loodus roheliseks vaid paari päevaga.
VastaKustuta@30. aprill 2016 12:23
VastaKustutaEi imestaks, kui järgmise mudeliuuendusega on äikesevõimalus taas päevakorras, aga loodetavasti jääb vähemalt prognoositud soe alles.
Jah, kes teab, mida iga järgmine uuendus kaasa toob.
VastaKustuta@ 30. aprill 2016 12:38
VastaKustutaÄikesevõimalust tagasi ei arvutata, kui lähtuda möödunud suve GFSi väljunditest. Pigem just päikesevõimalus aina süveneb - ehk et isegi pilvi lõpuks ei prognoosita.
Edasine sõltub K liikumisest. Kui see liigub Põhjamere äärsete riikide juurde ning jääb sinna toppama, siis tuleb isegi talviste oludega taas arvestada.
Huvitav jah see ilm aastatel, mil talved soojad. Kui sajab, siis uputab, kui ei saja, siis juba nädalaid tolmab.
VastaKustutaTuleb vist taas nutune aeg Lääne-Eesti sajuhuvilistel :(.
@ 29. aprill 2016 11:17
VastaKustutaValgete ööde võlu ju suve ei kaota. Sellised nirud suved just on helkivate ööpilvede mõistes isegi oodatud. Kuigi on erandeid; nt 24.07.2014 olime kuumalaines, aga öösel vägev vaatemäng.
Loodus tunneb ajalugu hästi vist. Mitte kuidagi ei taha see "meteoroloogiline eesriie" langeda, et soe ka läänepoole jõuaks.
VastaKustuta@30. aprill 2016 18:12
VastaKustutaÄikesevõimalus arvutati siiski tagasi viimases uuenduses.
Need pikemaajalised prognoosid on nagu horoskoop ajalehes - tead küll, et mõttetu, aga ikkagi vaatad.
VastaKustutaGFS sattus ilmselt hoogu jälle ning öine uuendus "tõmbab tempot maha" tõenäoliselt, kuna Euroopa mudeli õhtune uuendus on lahjavõitu.
VastaKustutaTuleoht kerkib päris kiiresti, umbes 200 ühikut ööpäevas. Kui 2 nädalat ei saja ning uduta päikeselised ilmad jätkuvad, on kaart läänes siis punane juba.
VastaKustutahirlam näitab 3. maiks KOGU eestisse konv. sademeid (isegi saartele), aga gfs aint KAGU-eestisse. suur vahe, kas kogu või kagu ;).
VastaKustutasakus igatahes veepuudust pole, 3 korralikku sadu olnud. see 28. aprilli õhtune sadu oli siia mitteprognoositud, aga õnneks tuli isegi umbes 10 mm paari tunniga.
Huvitav, kas Gismeteo eelmises prognoosis oli tõetera sees, et kohe algabki klimaatiline suvi? Praegu on sooja osas küll kõik mudelid äärmiselt järjepidavad.
VastaKustutaVahepeal tekkis juba tunne, et tõeliselt roheliseks küll nii pea ei lähe, aga viimaste ilusate ilmadega hakkas koguni kask lehtima, mis on aprilli lõpu kohta isegi vara.
Jah, seda on märgatud siin-seal, et lehtimine toimub liiga vara.
VastaKustutaJärgmise nädala lõpuks lubab täitsa suvist ilma, päeval üle 20ne kraadi. Võsaalune juba täiesti roheline. Ainuke miinus, et pärast 3. maid mingit erilist sajuvõimalust pole...
VastaKustutaSaite oma põuase sooja ilma, mis te nüüd vingute jälle..
VastaKustuta---------
Kuupäevast: võtan tänast 1. maina, sest tahan suvele lähemal olla, mai kõlab kevadisemana kui aprill ;).
Sügisel eelistaks jah 32. augustit 1. septembrile.
@ 1. mai 2016 14:12
VastaKustutaJah, eks see soe mingi suvekuu arvelt ole, nt juuli või augusti. (Juunid on juba küllalt külmad olnud.)
@ 1. mai 2016 14:42
Teine miinus on veel, see soe on suvekuu(de) arvelt :(.
Miks peaks kevadine soojus mingi suvekuu arvelt olema, täielik nonsense!
VastaKustutaMida see ''nonsense'' tähendab? Olen puhas eestlane ning seetõttu ei mõika.
VastaKustuta---
Ülejäänud lause oli arusaadav ning vastus on:
Seepärast, et loodus tühja kohta ei salli!
@1. mai 2016 16:06
VastaKustutaKui loodus tühja kohta ei salli, on saabuv soe leebelt öeldes kompensatsioon külma ja sajuse aprilli järel. Et praegune "soojus" suvekuu(de) arvelt oleks, peaks see olema leitsak, mitte 20-kraadine päevamaksimum, mis on mais sama tavaline nagu aamen kirikus. Teisiti öeldes peaks praegu jutti juunini välja igapäev üle 25 kraadi sooja tulema, et ühe suvekuudest maha võiks kanda.
nonsense- pole mingit seost, jama, arusaamatu.
VastaKustutaPuhas eestlane, see küll ei mõjuta teistest keeltest arusaamist.
1. mai 2016 16:48
Just 20 kraadi on täitsa tavaline mai kohta, üksikud 25 kraadiga päevad ka.
Väike küsitlus inimeste hulgas (nii tuttavad kui tänavalt juhuslikud, kokku ca 20 inimest + paar sünoptikut ja klimatoloogi erialastest inimestest, kes telefonitsi õnnestus kätte saada) näitas, et 10 või 15 kraadi on tavaline, 20 kraadi mais ja 25 kraadi juunis - ebatavaline või väga ebatavaline. Ilmselt on siin kahe inimese arvamus mingi anomaalia. Teine asi on ootused: märtsis oodatakse kevadet ja mais suve (aga tegelikkus on vahel lausa vastupidine).
VastaKustuta@Jüri: aprillis on lumi ja külm tavaline.
VastaKustutaOlen kindel, et kui teeksite küsitluse selle kohta, kas aprillis on lumi ja külm tavaline, siis oleks ilmselt teie arvamus anomaalia.
Mis ootustesse puutub, siis miks mitte oodata seda, mis on võimalik? Teatavasti on suvi alanud alanud isegi aprilli lõpus.
Tegin ka selle küsitluse: seal jagunesid arvamused üsna pooleks, nii et ei saaks anomaaliaks pidada. Aga ootused jah hoopis iseasi.
VastaKustuta@ 1. mai 2016 17:35
VastaKustutaSee oligi sarkasm. Puhas eestlane tähenduses, et ei salli eesti keele risustamist võõrkeelse saastaga. "Nonsense'le" on lühike vaste ju täitsa olemas, "jama".
Sarkasmist võidakse kergesti mitte aru saada - see on puuduseks. Metasarkasmiks: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=purism&F=M
VastaKustutaVäga kasulik blogi, edu ja jaksu!
VastaKustutaVäga äge)
VastaKustuta