Kommentaariumi link
Ökoskoobis erilistest ja veidratest ilmastikunähtustest.
5. kat troopikatsüklon Lõuna-India ookeanil: http://www.nasa.gov/feature/goddard/2016/fantala-southern-indian-ocean.
24. aprillil tekkis Kaliningradi lähedal lõunatsüklon. See liikus üle Eesti põhja ja tõi kaasa enamasti tugeva laussaju (sadas vihma ja lörtsi, Lääne-Eestis ka lund). Õhutemperatuur oli 3...10 °C, aga lumesaju ajal 0...1 °C.
Aprillilkuumusest 16 aastat tagasi: http://ilm.ee/?511304
Konvektiivne pilvestik Jõgeval 23.04.2016. Kairo Kiitsaku foto
23. aprillil oli Eesti esialgu tsükloni lääneservas, kuid päeval ebamäärases (väljakujunemata) rõhuväljas, kus õhumass oli labiilne. Seetõttu arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis puistasid ohtralt hoogsademeid nii hooglume, hooglörtsi, lume- ja jääkruupide kui ka rahena, mõnel pool tekkis lumikate, püsis äikesevõimalus (suurim sisemaal). Õhutemperatuur jäi 3...8 °C vahemikku, sajuhoogude ajal vähemgi.
Ebamäärane (väljakujunemata) rõhuväli kujutab endast loodevoolu asendumist lõunavooluga ehk ümberkorraldust tsirkulatsioonis. See toob kohale lõunatsükloni, mis on ümbritsetud tugevatest sadudest. Jaheda õhumassi tõttu pole välistatud ka lumi ja lörts.
Näib, et poolmeridionaalne tsirkulatsioon võimaldab järjestikku lõunatsüklonite saabumist veel mitme päeva vältel.
Jüri Voit Rünksajupilved tõusevad kõrgustesse,Kuusalust lõuna suunas.22.04.2016
22. aprillil oli Eesti kohal osatsüklon. Õhumass selles oli jahe ja niiske ehk labiilne, eriti päeval, mistõttu maismaa kohal arenes massiliselt rünksajupilvi. Need puistasid hoovihma, hooglörtsi, lume- ja jääkruupe, kohati rahetki, üksikutes kohtades oli äikest. Õhutemperatuur oli 6...9 °C.
Osatsüklon hoiab soodsaid tingimusi hoogsadudeks ja äikeseks ka veel 23. aprillil, eriti Ida-Eestis. Seejärel tuleb Eesti kohale tugevatest sadudest ümbritsetud lõunatsüklon. See süveneb ja võib tuua enam kui 20 mm sademeid ööpäevas, sh lörtsi ja märja lumena (suurim on tõenäosus Lääne- ja Põhja-Eestis, kus õhumass kõige külmem). Poolmeridionaalne tsirkulatsioon kannab kohale paar päeva hiljem juba uue ja palju suurema soojavaruga lõunatsükloni, mis on samuti tugevatest sadudest ümbritsetud. Kuna kohale võib jõuda troopiline õhumass, siis on võimalik ka pilves ilmaga õhutemperatuuri tõus üle 10 °C, eriti Ida-Eestis.
Äike 22. aprillil 2016 kl 15.50 nähtuna Tallinnast (suund ida). Registreeritud välgud http://www.upload.ee/image/5749678/nordic22.4.2016.png.
21. aprillil jäi Eesti tsüklonite vahele (kõrgrõhuharja), milles ilm selgines (hommikul sadas kohati Ida-Eestis, sh lörtsi). Õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Selge ala vöönd jäi kitsaks, sest loodest lähenes uus osatsüklon (selle mõjul tihenes õhtul pilvisus ja kohati sadas vihma). See toob jaheda ja sajuse ilma (võib ka lörtsi tulla).
Edaspidi määrab ilma lõunatsüklonite ja -lohkude seeria, kuid tooni võib anda ka läänetsüklon, mis hoiab õhumassi enamasti jahedana.
Läätspilvede invasioon Ääsmäel. Kalju Kotkase foto
20. aprillil oli tsükloni lääneservas jahe ja sagedaste sajuhoogudega ilm (hoovihm, lume- ja jääkruubid, kohati ehk isegi rahe); äikest polnud. Õhutemperatuur oli valdavalt 4...8 °C, kohati sajuhoogude ajal vähem.
Tsüklon jääb mõneks ajaks Venemaale. Selle lääneservas on uus osatsüklon tulekul. See toob kaasa saju ja väga külma õhumassi (püsib lörtsi- ja lumevõimalus).
Loodevool asendub juba mõne päeva pärast poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga. Selle mõjul on oodata ilma soojenemist, aga ka uut sadu.
Margus Vilisoo. Pirita tee 19apr2016 u 15:40. Foto otse telefonist ja mina läbimärg . Rahet tuli ka ohtralt lisaks vihmale
19. aprillil määras ilma osatsüklon. Selles arenesid rünk- ja rünksajupilved, mis tõid mitmele poole hoogsademeid hoovihma, jääkruupide ja rahena, tekkis pisike äikesevõimalus. Sooja oli valdavalt 5...10 °C.
Tsüklon liigub Venemaale ja selle järel saabub väga külm õhumass. Jätkuvalt on soodsad tingimused hoogsademeteks. Õhutemperatuur on madal (alla 10 °C).
Raldo Täll. Rahe Nõmmel 12:50 19.04.2016. Video rahest nõmmel, sajuhoog kestis 2-3 minutit, alguses väiksed raheterad ning lõpus suuremad (umbes 0,5-0,7 cm kohati)
18. aprillil oli Eesti tsüklonite (madalrõhuvööndi) jahedas ja niiskes lõunaservas, kus oli pilves ja ajuti kerge vihmasajuga ilm. Saarte läänerannikul alanud selginemine levis õhtul itta, aga seejärel tihenes pilvisus uuesti. Sooja oli 5...10 °C.
Läänest läheneb külma ja niiske õhumassiga osatsüklon. See liigub otse üle, tuues sagedasi sajuhooge ja äikesevõimaluse, iseäranis äikest täis on 20. aprilli prognoos Ida-Eesti kohta (https://estonian.wunderground.com/ee//tartu/zmw:00000.1.26242).
Tsükloni tagalas saabub Gröönimaalt väga külm ja üsna niiske õhumass. See soodustab sajuhoogude teket. Arvestama peaks ka lörtsi ja lumega, hoogsademete korral lume- ja jääkruupidega.
Nädala teisel poolel võivad loodest saabuda sukeldujad suurema sajuga. Õhumass on külm, toetades ka tahkete sajufaaside esinemist.
Tuleb jahe ja sajuhoogudega nädal – see hoiab looduse ülemäära kiire arengu vaos.
Ökoskoobis erilistest ja veidratest ilmastikunähtustest.
5. kat troopikatsüklon Lõuna-India ookeanil: http://www.nasa.gov/feature/goddard/2016/fantala-southern-indian-ocean.
24. aprillil tekkis Kaliningradi lähedal lõunatsüklon. See liikus üle Eesti põhja ja tõi kaasa enamasti tugeva laussaju (sadas vihma ja lörtsi, Lääne-Eestis ka lund). Õhutemperatuur oli 3...10 °C, aga lumesaju ajal 0...1 °C.
Aprillilkuumusest 16 aastat tagasi: http://ilm.ee/?511304
23. aprillil oli Eesti esialgu tsükloni lääneservas, kuid päeval ebamäärases (väljakujunemata) rõhuväljas, kus õhumass oli labiilne. Seetõttu arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis puistasid ohtralt hoogsademeid nii hooglume, hooglörtsi, lume- ja jääkruupide kui ka rahena, mõnel pool tekkis lumikate, püsis äikesevõimalus (suurim sisemaal). Õhutemperatuur jäi 3...8 °C vahemikku, sajuhoogude ajal vähemgi.
Ebamäärane (väljakujunemata) rõhuväli kujutab endast loodevoolu asendumist lõunavooluga ehk ümberkorraldust tsirkulatsioonis. See toob kohale lõunatsükloni, mis on ümbritsetud tugevatest sadudest. Jaheda õhumassi tõttu pole välistatud ka lumi ja lörts.
Näib, et poolmeridionaalne tsirkulatsioon võimaldab järjestikku lõunatsüklonite saabumist veel mitme päeva vältel.
Äikeseline prognoos 23. aprilliks (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).
22. aprillil oli Eesti kohal osatsüklon. Õhumass selles oli jahe ja niiske ehk labiilne, eriti päeval, mistõttu maismaa kohal arenes massiliselt rünksajupilvi. Need puistasid hoovihma, hooglörtsi, lume- ja jääkruupe, kohati rahetki, üksikutes kohtades oli äikest. Õhutemperatuur oli 6...9 °C.
Osatsüklon hoiab soodsaid tingimusi hoogsadudeks ja äikeseks ka veel 23. aprillil, eriti Ida-Eestis. Seejärel tuleb Eesti kohale tugevatest sadudest ümbritsetud lõunatsüklon. See süveneb ja võib tuua enam kui 20 mm sademeid ööpäevas, sh lörtsi ja märja lumena (suurim on tõenäosus Lääne- ja Põhja-Eestis, kus õhumass kõige külmem). Poolmeridionaalne tsirkulatsioon kannab kohale paar päeva hiljem juba uue ja palju suurema soojavaruga lõunatsükloni, mis on samuti tugevatest sadudest ümbritsetud. Kuna kohale võib jõuda troopiline õhumass, siis on võimalik ka pilves ilmaga õhutemperatuuri tõus üle 10 °C, eriti Ida-Eestis.
GFS ja WeatherOnline äikeseline prognoos (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).
21. aprillil jäi Eesti tsüklonite vahele (kõrgrõhuharja), milles ilm selgines (hommikul sadas kohati Ida-Eestis, sh lörtsi). Õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Selge ala vöönd jäi kitsaks, sest loodest lähenes uus osatsüklon (selle mõjul tihenes õhtul pilvisus ja kohati sadas vihma). See toob jaheda ja sajuse ilma (võib ka lörtsi tulla).
Edaspidi määrab ilma lõunatsüklonite ja -lohkude seeria, kuid tooni võib anda ka läänetsüklon, mis hoiab õhumassi enamasti jahedana.
20. aprillil oli tsükloni lääneservas jahe ja sagedaste sajuhoogudega ilm (hoovihm, lume- ja jääkruubid, kohati ehk isegi rahe); äikest polnud. Õhutemperatuur oli valdavalt 4...8 °C, kohati sajuhoogude ajal vähem.
Tsüklon jääb mõneks ajaks Venemaale. Selle lääneservas on uus osatsüklon tulekul. See toob kaasa saju ja väga külma õhumassi (püsib lörtsi- ja lumevõimalus).
Loodevool asendub juba mõne päeva pärast poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga. Selle mõjul on oodata ilma soojenemist, aga ka uut sadu.
19. aprillil määras ilma osatsüklon. Selles arenesid rünk- ja rünksajupilved, mis tõid mitmele poole hoogsademeid hoovihma, jääkruupide ja rahena, tekkis pisike äikesevõimalus. Sooja oli valdavalt 5...10 °C.
Tsüklon liigub Venemaale ja selle järel saabub väga külm õhumass. Jätkuvalt on soodsad tingimused hoogsademeteks. Õhutemperatuur on madal (alla 10 °C).
18. aprillil oli Eesti tsüklonite (madalrõhuvööndi) jahedas ja niiskes lõunaservas, kus oli pilves ja ajuti kerge vihmasajuga ilm. Saarte läänerannikul alanud selginemine levis õhtul itta, aga seejärel tihenes pilvisus uuesti. Sooja oli 5...10 °C.
Läänest läheneb külma ja niiske õhumassiga osatsüklon. See liigub otse üle, tuues sagedasi sajuhooge ja äikesevõimaluse, iseäranis äikest täis on 20. aprilli prognoos Ida-Eesti kohta (https://estonian.wunderground.com/ee//tartu/zmw:00000.1.26242).
Tsükloni tagalas saabub Gröönimaalt väga külm ja üsna niiske õhumass. See soodustab sajuhoogude teket. Arvestama peaks ka lörtsi ja lumega, hoogsademete korral lume- ja jääkruupidega.
Nädala teisel poolel võivad loodest saabuda sukeldujad suurema sajuga. Õhumass on külm, toetades ka tahkete sajufaaside esinemist.
Einari tähelepanekuid: Enne mai keskpaika midagi eriti stabiilset minu vaist ei luba. Tihti olen täheldanud seda ,et kui liiga vara soe võetakse selle eest lõivu mais või juunis.
J. Voit: Aprilli lõpp tuleb külm,Maikuust vara teada,jugavool teeb jälle ebatavalisi jõnkse euroopa ja Gröönimaa kohal ja stratosfääri temperatuur kõrge,nii,et sooja ja äikest meil pole veel loota.
Soe õhumass on itta tõrjutud ja asemele tulnud jahe ja niiske õhumass. Nädala esimesel poolel liigub üle Eesti läänest itta osatsüklon või sügav lohk, mis toob uusi sadusid, aga ka äikesevõimaluse, eriti 20. aprillil.
Tsükloni tagalas avaneb tee Gröönimaalt saabuvale külmale õhumassile. See on kuivem ja saju võimalus seetõttu väiksem. Siiski võib loodest saabuda sukeldujaid, mis toovad sademeid (ka lörts ja märg lumi võimalik).
Vaade 13. aprillil TÜ Füüsikamaja katuselt. Regina Alberi foto
Ma end ilmatargaks ei tituleeri, kuid minu vaatluskogemused on olnud sellised: kuidas aprill, nõnda mai. Seega tuleb ka mai jahedapoolne.
VastaKustutaNüüd vist on 6. aprilli soojatiitel juba 50% ulatuses kindel. Eks näis kas maikuu tipp tuleb selgi aastal vaid 2 kraadi kõrgem sellest, nagu möödunudki aastal oli.
Äikesest niipalju, et Jõgeval, Simunas ja Tartus ehk tuleb, Tallinnas peaaegu välistatud.
Jah, seda peab Einarilt uurima, mis ta arvab sellest. Ta tähelepanek kehtib Alatskivi kohta. 2012. a oli aprilli ja mai kõrgeim temperatuur üsna erinev. Neid näiteid leiab kindlasti veel.
VastaKustuta9. aprillil kuuldi küll Tallinnas müristamist, nii et ühe korra võis olla.
Äike on jõudnud Valga piirkonda.
VastaKustutaTeatati ka Viljandimaalt meeletust marust ja sähvimisest.
VastaKustutaTallinnas eile äikest polnud. Kauaoodatud läänetsüklon tõigi Lääne-Eestisse tugevama saju, niiet tuleoht on enamuses siit kustutatud.
VastaKustutaMõned jälle ütlevad, nii et mine sa võta kinni, kelle õigus. Ilmateenistusel pole ka enam hulk aega tabelit atmosfäärinähtustest, mida ööpäeva jooksul jaamades vaadeldud. Tallinnas on hetkel üks äikesepäev kirjas (9. aprillil), selle usaldusväärsus ~70 %.
VastaKustutaAga miks mitte 100%? (Tõsi, ise tollel päeval Nõmmel äikesemürinat ei täheldanud, aga (peen)rahet sadas küll)
VastaKustutaMidagi kahtlast tundus selle äikese osas ka, ei julgelt seda kindlaks juhuks pidada.
VastaKustutaHomme on äike tõenäolisim vaid selgema taeva ja konv.pilvede olemasolul. Lauspilvisuse korral äikest ei tule, tulevad uduhoogvihmad nagu täna.
VastaKustutaKumb on äikeseks parem, kas
VastaKustutakõrge cape ja nullis li,
või cape on 0 ja li miinustes?
Tänud.
Ilmselt äratas kahtlust 9. aprilli osas see ka, et kusagil ei registreeritud ühtegi välku, aga see siiski ei tähenda midagi kindlat.
VastaKustutaVast arenevad pilved täna siiski kõrgemaks.
Ilmselt negatiivne li, sest äikese tekkeks peavad olema tõusvad õhuvoolud soodustatud - selle indikaatoriks on siis li<0 indeks. Kui energiat on palju, aga õhu vertikaalne liikumine pole soodustatud, nt tugeva cin korral, siis ei saa see energia vabaneda ja seega cape ei avaldu. Sellest oli üks lugu, aga ei leidnud, peab piirduma sellega http://www.theweatherprediction.com/weatherpapers/070/index.html
Selge, siis on äikesed täna võimalikud, kuna GFS näitabki pigem seda negatiivse li varianti (umbes -0,5 piires).
VastaKustuta---------------
Nõme et lauspilves on :(. Praegu isegi loodes rünksajukate areng alanud, kuid mis veel selge ilmaga oleks olnud...Lisaks fotogeensusele pilvede areng päikese soojendavale mõjule aluspinnale võimsam.
Ei ole see äike sugugi tõenäoline, sest tropopaus on liiga madalal. Äikest tuleb pigem Läänemere lõuna- ja lääneosas.
VastaKustutaSatpildilt on näha, et Eesti on justkui sametise pilvemustriga kaetud, samas Läänemere lõuna- ja lääneosas on ikka tõelisemad rünksajukad.
Kairo Kiitsak
VastaKustutaKeegi ütles sinu kommentaariumis, et tropopaus on liiga madal.
Pilved ei kasva tõesti liiga kõrgele.
Vaid vajuvad lamedaks
Jüri Kamenik
Äikese teke on seotud piisavalt tugevate tõusvate õhuvoolude ja madala temperatuuriga pilvetippudes.
Kui jääkristallide produktsioon pilvedes ületab mingi kriitilise läve, tekivad välgud.
Tropopausi kõrgus iseenesest ei soodusta ega takista välkude teket. See mõjutab vaid pilvede ülemise piiri kõrgust
Kairo Kiitsak
Mõistan :) Aitäh
Jüri Kamenik
Tore. Asi selles et tropopausi all on temp.äikese tekkeks alati piisavalt madal.
Madalama tropopausi korral on tropopausi temp.küll kõrgem, aga see jääb ikka alla -40 kraadi ehk igal juhul kriitilisest piirist madalamaks, mida äikese tekkeks vaja.
Lörtsi ja lumekruupe ei saa enam tulla. Päike käib vastavalt prof. Keevalliku teooria kohaselt üha kõrgemalt ja pilvedes vesi ei lange enam miinusesse. Seega pilved ei jäätu. Mais tuleb 30 kraadi ära suht kindlalt. Äike ei ole ka aprillis peaaegu võimalik sest päike on liiga madal ja pigem on september äikeselisem.
VastaKustutaÄikest oli möödunud aasta aprillis 4 või 5 päeval kuskil Eesti pinna kohal, sel aastal on vist kahel päeval olnud.
VastaKustutaLume ja lörtsi võimalus on suurim 21.-23. aprilli, kui õhumass on kõige külmem. Viimati sadas lund 15. aprillil saartel.
Kas ka saartel võib lähipäevil lund/lörtsi tulla ?
VastaKustuta@ 19. aprill 2016 22:05
VastaKustutaMiks siis 2014. aastal juunis lund ja lörtsi sadas, kuigi päikese asend maksimumis ning 2015. aasta detsembris 12 kraadine soojus oli, kuigi päikese asend miinimumis?
See on jah õhumassi omadustega seotud ja tsirkulatsiooni (ilmamustrite) iseärasusega, et lörtsiks, lumeks sobiv õhumass jõuaks üldse kohale.
VastaKustutaOodata on külma õhumassi, milles lörtsi või lume võimalus ulatub 30% lähedale. See tõenäosus laieneb ka saartele (protsendi täpsusega muidugi ei ütle), kuid vast siiski jääb tahkem sajufaas ära.
Harri Terasmäge teab keegi? Kuna Terasmägi on/oli ilmagruppide liige, siis ehk mõistlik siiagi jagada midagi hoiatuseks!
VastaKustutahttps://cases.legal/et/act-est2-2376.html
Tegu on pedofiili/perverdiga!
Seega soovitan igat teile kahtlasiisikut guugeldada.
6. aprill jääb nüüd vist juba 100%-lise tõenäosusega kuu tipphetkeks. Anomaaliateta niru suusailm kestab vist veel mitu nädalat. Isegi detsembris oli soojem
VastaKustutaNorrakad ennustavad hetkeseisuga Tallinnasse pühapäevaks raevukat lörtsisadu - umbes 11,5 mm kella 15st 21ni.
VastaKustutaHarri Terasmägi on tõesti pedofiil, on kokkupuuteid selle isikuga.
VastaKustutaJube mõeldagi, et selline on olnud ilmahuviliste grupis :/.
VastaKustuta------------------------------
Radarit vaadates taas näha, et ainsana just Tallinnasse suunduv sajuala hajub/hajus, ülejäänud stabiilsed/tugevnenud. Kuna see anomaalia ei näi lõppevat, jääb vägisi mulje, et sel on seos heitgaaside osakeste hajutavast mõjust. Oskab keegi või ka Jüri ehk täpsustada?
@ 21. aprill 2016 20:12
LOODA VAID! :D
Küll see sadu taas kakku-itta taandatakse, kuna tegu lõunatsükloni sajuga. Hea kui reaalselt Tallinnas tibutab. Küll näed!
Harri on olnud või on praegugi muuhulgas ka mormoonide Tartu koguduses. Tartus teatakse teda päris hästi, vähemalt mitmes seltskonnas on teema temast sõltumatult esile kerkinud. Täpsemalt ei tea, millega tegeleb jne, seetõttu on see kohtuasi uudiseks, aga mitte üllatuseks.
VastaKustutaHarri ei ole ainus probleemne isik, kes on olnud ilmagruppides või nendega seotud (nimesid vist ei hakka ütlema). Ei usu, et see on ainult ilmaga nii, kindlasti on teistes valdkondades ka midagi sarnast.
Kuu tipphetk jääb jah tõenäoliselt 6. aprillile. Tegelikult küll jõuab troopiline õhumass lõunatsüklonitega kuu lõpupoole ka Eestini, kuid ilm on vist pilves ja sajune, mistõttu õhutemperatuur jääb kõikjal 15 kraadist üsna kindlasti madalamaks.
See lörtsisadu on praegu ära võetud, aga õhumass siiski on üsna soodne. Eri sajufaase ongi raske täpselt prognoosida.
Sajuala dünaamika on nähtavasti seotud vähemalt praegu frontide liitumise ja oklusioonipunkti nihkumisega lõunasse, kõige paremini näha http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2016-04-21_14.png (või http://www.upload.ee/image/5748538/sigwx_2016-04-21_14.png). Seost heitgaaside peaks eraldi uurima, esimesena peaks välistama selle, et see pole seotud saju tuleku suunaga, sünoptiliste protsesside iseärasuse ja dünaamikaga või eri tüüpi aluspinna ja pinnamoe mõjuga.
@ 22. aprill 2016 0:45
VastaKustutaSinu kommentaari päris viimase lause kohta:
Orograafiline mõju tundub vist tõesti isegi suurem. Olen täheldanud näiteks seda, et äikesteks soodsaim suund Tallinnasse jõudmiseks on lääneedel; järgneb lõuna ja lõunakagu. Mereliste äikeste puhul lääs. Viimase kohta: augusti suurimad äikesed olidki Tallinnas just selle suunaga; 3. ja 29. augusti öised äikesed.
Noh, Jõgeval siis homme hea äikesepäev tulekul?
VastaKustutaKaito jt kaaluvad jahile minekut, kurdetakse keskendumisorobleeme koolis ootusärevuse tõttu jne.
VastaKustutaKeskendumise kergenduseks võiks näiteks Tallinasse tulla, sest siin neid ärevust tekitavaid fakotoreid niipea enne õhuvoolu lääneedelasse pöördumist oodata pole :D
VastaKustutaSiiski on mõned ärevuses, sest ootavad Soome lahelt midagi erilist.
VastaKustutaSee lootus on peaaegu olematu, sest Soome laht on liiga kitsas, et talvel loodevooluga pilved piisavalt küpseks saaks ning piisavalt lai, et termilised äikesed/rünksajukad hävitada. :(
VastaKustutaTallinnas Nõmmel lõunast saati päike paistab ja äikesest pole lõhnagi. Tuul põhjast ja pilved kaugenevad seetõttu aina enam lõuna poole. Hommikul olid rüngad ka isegi seniidist sutsu põhjas, kuna siis oli juhtvool nõrgem, kuid tuul maismaalt.
Seega ma enne juhtvoolu 100..250 kraadist asimuuti siia mingit äikesevõimalust ei oota.
Vaatasin ka just radarit, ja sealt nägin, et Soome laht taaskord nagu klimaatiline piiripunkt - Soomes pilved loodest kagusse liikumas, Eestis põhjaloodest lõunakagusse. Vahepealsust kummaski riigis pole.
VastaKustutaVihkan Soome lahte mitte ainult äikeseta jätmise, vaid ka seepärast, et see jätab rannikualad ja saared ilma ka sademetest ehk kuivama - oleks ju omapärane kogemus praegu laia lund näha, nagu Raplast täna teate sain.
VastaKustutaMingi sajuala sealt läheneb, lume- ja lörtsisadu võib jõuda põhjarannikule küll.
VastaKustutaSoomes päris korralikult äikest olnud. Lõunapoolsemas riigis Eestis vaid paar välku vaid. Soome edelaosa ongi soomlaste Kagu-Eesti.
VastaKustutaSademed Tallinnasse ei jõua, vaid mööduvad paar km kirde poolt, kuna õhuvool on aina enam lääneloodesse pöördunud.
VastaKustutaPäris räme sajupilv Helsingisse saabumas - satipildilt see hästi silmatorkav.
VastaKustutaMul on psüühilisi probleeme seoses Keevalliku teema ja kiindumusega. Olen olnud hullaris kinni. Samas Keevallik on täpne. Ilmapedede seas on üldse segaseid ja hulle rohkem.
VastaKustutaKoolis ei saa ootusärevuse tõttu keskenduda. See on hälbeline. Ma ise olen ka hälvik aga koolis enam ei käi!
Ma olen hull. Ükskord nägin unes sitasadu ja pärast sõitis täiesti ära. Enne sõin mingeid sitaseeni ka. Viidi miilitsaautoga hullarisse kinni, mitu kuud oli kinni! Juba siis oli Keevallik täpne. Keevallik - I love you forever! Sa oled täpseim! Nüüd sõin mingit muud sitta mis pea pööritama ajas.
VastaKustutaHead jüripäeva kõigile Jüridele ja teistele headele inimestele samuti! Kahju, et minu äikesehuviliste foorumi moderaatoriõigused siin blogis ei kehti...
VastaKustutaAitäh! Loodame, et saab korda, sain juba e-kirju ka sel teemal, aga vast laheneb asi rahumeelselt.
VastaKustutaTäna oodatakse siis suurt äikesepäeva.
Tallinnas on olukord trööstituse poole hullem kui eile - ilm külm, rõske ja lauspilves ning loodetuuline. Täitsa sügise tunne.
VastaKustutaTeletorni kaamerast saate parema ülevaate.
Eile oli vähemalt päikest ja +8 kraadi. Täna ei kumbagi.
Tallinnas selginenud, aga ei midagi erilist. Kena kevadpäev :).
VastaKustutaPäris palju lõunatsükloneid on sel kevadel. 3 või 4 juba olnud, umbes samapalju ilmselt veel. See on otsene vihje, et loodus täidab suvel selle tühja koha põhjatsüklonitega. (Põud Soome lahe lõunarannikul ja saartel)
VastaKustutasakus pole alates 19. aprillist midagi sadanud. kuna viimasel ajal on üsna igavad ilmad olnud, siis seetõttu ma polegi eriti aktiivne enam siin blogis olnud. mitte et huvi oleks kadunud.
VastaKustutaminu suurimad sajulootused ongi laussadudel, hoogsadudele peaaegu ei loodagi, sest pole mõtet :(
Loodame, et ikka aktiivsus püsib ka siin, kuigi ilm ei soosi seda. Homme peaks pikaaegne sajuunistus viimaks täituma.
VastaKustutaPuudujäägid võivad ka läänetsüklonite või antitsüklonitega täidetud saada.
Tere Jüri!
VastaKustutaMul on selline küsimus, et miks iga kord kui oodatakse äikesepäeva, päädib see Tallinnas päikesepäevaga? Pirital on nii eile erve päev läbi päike paistnud kui ka täna lõunast alates.
See ei ole esimene aasta mu kogemustes, kui siin äikesepäev=päikesepäev.
Palun seletust, aitäh!
Ilmselt on see seotud konvektsiooni tüübiga (ja seega sünoptilise olukorraga) - teatud tüüpi konvektsiooni prognoositakse Ilmateenistuses varmamalt kui teisi ja paistab, et selline olukord vastab Tallinnas siis pigem selgemale ilmale tegelikkuses. Natuke vajab mõtlemist, aga vast esmaspäevaks on rahuldav selgitus olemas.
VastaKustutamul on haigushoog ja katus sõidab täie pasaga. võtsin lahtisteid sitt voolas kui niilus kui pärak lahti kiilus. kogu pott oli sitane.
VastaKustutaKeevallik on kõige täpsem ja kompetentsem inimene ever. Äikest ei tule ta ütles ja ei tulegi! päike käib liiga madalalt ja temperatuur alla 20 kraadi välistab sisuliselt äikese. Prognoosid on ehmil mitte nii täpsed kui keevallikul.
ma tean et ma olen hull ja praegu on tervis eriti pees. homme lähen hulluarsti juurde kes paneb mu vist hullarisse, siis ma ei saa enam kommenteerid.
Kuskandis on tugevaid sadusid ja tugevat lund/lörtsi oodata ? Homme nagu
VastaKustutaJaanus jah praegu Paldiski mnt 1.
VastaKustutaKaivole: näib, et lõunatsükloni trajektoori arvestades Kesk- või Lääne-Eestisse.
Blokeeri see Keevalliku kummardaja palun ära, pole ju vaja tema rämpskommentaare siia.
VastaKustutaÖökülma pole juba ca 2 nädalat olnud ja nüüd tuleb prauhti kohe mitu-mitu miinuskraadi, et enne ilma soojenemist see niigi örn rohelus ja lilleilu ära võtta. Kurb. Nõmmel juba külma ligi 2 kraadi maapinna lähedal.
VastaKustutaJah, vast saab blokeeritud. Tegeleme asjaga.
VastaKustutaJah, see muserdab tõesti, et roheline jne ilu saab ära võib olla võetud.
Edela-Eesti saarte inimesed vist juba karjuvad appi :D
VastaKustutaRadareid vaadates Tallinnas mingit paanikat ei teki, sest siia siinduv(ad) sajuala(d) nõrgenevad. Aeglaselt, aga siiski.
VastaKustuta---------------------------------
6. aprilli jäämine tipphetkeks on nüüd 100% kindel.
GFS on aprillilõpu ja maialguse soojalained pmst täielikult kaotanud. 1 ühepaevane kuumalaine pooleteise kuu kohta...Oleks praegu suvi, siis see tähendaks, et 6. juulil olnuks 1 soojalaine umbes kuni 25 kraadiga. Suve puhul oleks täna 24. juuli ning tänane ja edaspidised lõunatsüklonid tugevate äikeste ohuga.
Saared jäävad vist kuivale jälle.
VastaKustutaÕnneks ei jää, aga Ida-Virumaa selle tsükloniga vist küll.
VastaKustutaSuvel oleks jah vist paduvihmad ja äike ning Narvas ka 20-kraadine õhtu/öö tulemas.
Teisipäev/kolmapäeva öö tõotab 2-Eesti päeva taas.
Lumi ja tugevaim sadu jäi seekord peamiselt Lääne-Eestisse.
VastaKustutaKuhu järgmise lõunatsükloniga ja mis sademeid oodata ning kui tugevaid ?
VastaKustutaSellest on nüüd uus postitus.
VastaKustuta