Kommentaariumi link
12. augusti äikesest ja hiidrahest tegi ülevaate Kairo: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/08/suure-kuumuse-ara-minekut-saatsid.html
Vesipüks (meenutab tolmukeerist vee kohal): http://www.virumaateataja.ee/3292375/tabamus-vesipuks-naitas-end-lahedalt. See on jäädvustatud 31.07.2015.
Astronoomiahuviliste XX kokkutulek (2015) Parksepas, kuhu kutsuti mind loengut pilvedest pidama: ”Pilved – meie igapäevased kaaslased”. Slaidid on kättesaadavad ja vaatamiseks: http://www.upload.ee/files/5134814/Pilveloeng_parksepa2015.pptx.html
16. augustil jätkus Teravmägede lähistel püsiva antitsükloni mõjul esialgu päikeseline ilm, kuid Venemaal oleva teise õhumassi pilved (kihtrünkpilved) jõudsid pärastlõunal Ida-Eestisse.
Öösel oli iseäranis soe rannikualadel – isegi üle 15 °C, kuid sisemaal langes alla 10 °C. Päeval oli soojem ilm Lääne-Eestis (kuni 23 °C), sest tuul oli enamasti kirdest ja ida pool jaheda õhumassi mõju tugevam. Idas oleva külmema õhumassi tõttu on praegu Eesti kohal isobaarpinnad ja tropopaus madalamal kui eelnevatel või järgnevatel päevadel.
Selle aasta virmalised tabatud Vasalemmas 16/08/2015 kell 12:12 AM. Kaarel Virroja foto
15. augusti päikeselist ja vaikset ilma põhjustas Teravmägedel tugevnenud antitsüklon. Kuigi tegu on jaheda antitsükloniga, siis selle lõunaservas oli õhumass mõnevõrra soojem ja õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C, Pärnus koguni 24 °C-ni. Rünkpilvi oli rohkem Ida-Eestis (ilmselt sukelduja mõju).
Antitsüklon triivib tasapisi lõuna poole, mistõttu enamasti selge ilm püsib, aga õhumass võib Venemaale sukeldunud tsükloni mõjul jaheneda. Seega jääb maksimaalne õhutemperatuur päeviti 20 °C ümbrusse, kuid öösel võib langeda kohati 5 °C-ni (5-kraadine isoterm Eesti kohal).
Nädala jooksul võib oodata antitsükloni tulekut otse Eesti kohale. See tähendab vaikseid ja selgeid ilmu, aga ka aeglast õhutemperatuuri tõusu.
Tekkinud antitsüklonaalne blokeering võib kesta septembrini ja lõppeda suure kuumusega (augusti lõpus ja septembri alguses vähemalt 25 °C).
14. augustil hoidis Läänemerele jõudnud antitsüklon ilma päikeselise ja vaikse. Öösel võis põhjakaares silmapiiril näha polaarmesokaid. Päevane õhutempeatuur ulatus mitmel pool veidi üle 20 °C.
Sarnane ilm püsib veel umbes ööpäeva, siis ilmselt veidi jaheneb ja võib olla tuleb ka pilvi juurde, kuid olulist sadu pole ette näha. Uuesti läheb tasapisi soojemaks 20. augusti paiku.
Diana Laht. Nii nüüd on mul ka helkivatest ööpilvedest käsi valge. 14.08.2015 Soome,Vaasa
Täiendatud rahe osas! 13. augustil jõudis Eesti kohale uus antitsüklon, mis tõrjus kuuma ja lämbe õhu idapiiri taha. Äikest oli veel ööselgi Eesti lõunapiiril, hiljem Lätis ja Venemaal.
Saabunud palju jahedamas ja kuivemas õhumassis selgines ilm öö jooksul. Päeval arenes rünkpilvi, mõni neist arenes ka rünksajupilveks ja tõi Lõuna-Eestis pisut hoovihmagi kaasa, kuid valdavalt oli siiski päikeseline ja vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Loodetuul tugevnes. Sooja oli 20 °C ümber.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale. Seetõttu tuul nõrgeneb ja ööd muutuvad jahedamaks, kuid päevad taas veidi soojemaks, sest õhumass soojeneb veidi. Siiski on vähetõenäoline, et õhutemperatuur kuskil üle 25 °C tõuseks.
Loode-Venemaale on oodata sukelduvat tsüklonit. See veab enda tagalas arktilise õhumassi Venemaale. Kuna tõenäoliselt on oodata praeguse antitsükloni nihkumist põhja poole või tekib uus Teravmägedel, siis selle lõunaservas on soodsad tingimused jahedama õhumassi jõudmiseks Läänemere idakaldale. Sellisel juhul on järgmine nädal jahedam: öösiti ilmselt alla 10 °C ja päeval alla 20 °C, kui 5-kraadine isoterm jõuab kohale. Uut soojenemist võib loota 20. augusti paiku.
Kommentaar hiidrahe kohta. Selline rahe tekib vaid eriti tugevate tõusvate õhuvoolude korral (30 m/s, võib olla isegi rohkem). Tingimused selleks on ilmselt väga kõrge CAPE (vähemalt 1500-2000 J/kg) ja madala LI (-4 ja vähem) korral, kusjuures see energia peaks vabanema äkitselt. 12. augustil näis, et nii oligi – kuni hilise pärastlõunane valitses inversioon, mille tunnuseks oli piirkihi-rünkpilvede puudumine, aga kõrgrünkpilvede tugev areng selle kohal. Ida-Eesti jäi õhtuni Venemaa antitsükloni lääneserva, kus valitses kuuma ja niiske õhu juurdevool (advektsioon), hoides inversiooni. Õhtupoole aga lähenes läänest madalrõhulohk, see muutis tuulevälja (konvergents), mis andis tõuke konvektsiooni arenguks, küllap oli selleks ajaks inversioon ka nõrgenenud. Sondeerimisandmeid Ida-Eesti kohta otseselt pole võtta, aga sama õhumassi kohta võib vaadata Velikije Luki andmeid – juba öösel oli CAPE 600 J/kg ümbruses, kuid päevase soojenemise tõttu ilmselt märksa enam.
Veel on arvatud, et sellist hiidrahet pidid põhjustama ülirünksajupilved (supercell), mis tekivad tavaliselt väga kõrge CAPE ja tugeva tuulenihke tingimustes. See oli võimalik, kuid mingeid tõendeid või kinnitusi nt radariandmetest saanud ei ole. Peamiseks tõendiks ongi hiidrahe.
Veel üks link: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/
Suur rahe Tartumaal, Lähte kandis. Nende suuremate rahekamakate läbimõõt oli hinnanguliselt 4-7 cm. Kerli Villakovi foto
Hiidrahest 12. augustil. 12. augusti õhtu tõi mitmele poole Lõuna- ja Ida-Eestisse hiidrahe, millest ka vastav teema: http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/lugeja-fotod-louna-eestis-sadas-maha-pirakaid-raheteri?id=72197035. Hiidrahe läbimõõt oli kohati üle 5 cm ja seda sadas näiteks Saadjärvel, Lähtel, Varal ja Laeval. Pealtnägijatest keegi ütles: Uut infot, Lähte vahel on uuematel autodel klaasid puruks ja katused nagu muna restid.... Kuulsin nii, kohe lähen jalutama ja vaatan ise ka...
Üks tuttav kirjutas: sugulane saatis pildi tartu lähedalt, seda autot tabas tunduvalt suurem kui 4cm läbimõõduga rahetera, ütles, et umbes 6-7mm sügavune mõlk on ja pildilt näha ka, et üks 5-6 cm läbimõõduga tera tabas. ise ütles, et kalkunimuna tuli taevast alla.
Kairo: Uus postitus minu leheküljelt, 12. augustil sadas põhiliselt Tartumaal ja Viljandimaal golfipalli suurust rahet. See äikesega kaasnenud nähtus on igatahes võimas, aga sellega kahjustused küll head ei olnud. Eks igal asjal on enda plussid ja miinused. https://www.facebook.com/eestimaaloodus/photos/a.451196061581053.108321.451193421581317/1026234097410577/?type=1&theater
Päev möödus Tartus, kus midagi erilist ei juhtunud ja äikest oli minimaalselt, kuid kogemus oli siiski väga ebatavaline. Umbes kella 10ks hommikul tihenes järsult somp ja arenema hakkasid kõrgrünkpilved. Neid oli väga palju ja mõned neist tohutult suured, kuid paari tunniga jälle vähenesid. Üllatas agressiivne lämbus, mis nii mõnegi inimese võttis siruli (neid inimesi oli linna peal ja servas päris palju näha). Ka endale ei meenu minevikus midagi sarnast. Ilm muutus alles kella 18 paiku, kui läände ja loodesse ilmusid äikese-kiudpilved. See oli Viljandist Jõgevani ulatuv äikesevöönd. Mingil hetkel kadus järsku päike ühe alasi taha. Üsna hulk aega hiljem lähenes tume pilveserv, mis oli lõpuks muljetavaldav, aga äikest kaasa ei toonud, ainult tuule suuna muutuse ja mõningase jahenemise. Seejärel hakkasid arenema rünkpilved igas ilmakaares. Need olid kõik väga suurejoonelised ja mõned neist näisid olevat ka äikesega rünksajupilved, kuid esimesed välgud ilmusid alles kella 20 paiku (kaugel ja väga hõredalt, võib olla mõnes teises Tartus osas kogeti muud). Hoovihma hakkas sadama kell 20.40, kuid see polnud kuigi tugev ja äike jäi rohkem lõuna ja kagu poole mõnede üksikute välkude ja müristamisega. Seejärel ilm paranes.
Kui vaadata äikese levikut välkude järgi: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150812, siis paistab silma see, et Tartu jäi täpselt äikesevabasse vööndisse. See koridor algas Võrtsjärvest lääne poolt, kulges üle järve ja Tartu Peipsini. See on tüüpiline juhtum, et mingil põhjusel äike Tartu kohale ei tule, aga võib olla üsna lähedal, nii et läheb lähiäikesena kirja. Äikese tulekuks soodne suund on põhjakaar, kuid sealt tuleb äike väga harva, sest tavaliselt tuleb äike ikka lõuna- ja läänekaarest. Siiski, 9.06.2014 oli juhtum, kui äike tuli põhjast ja otse Tartu kohale, kusjuures tegu oli tugeva äikesega, igatahes tugevuselt mitte võrreldav nüüdse juhtumiga.
Keskpäevaks ilmus taevasse rohkelt ja väga suuri kõrgrünkpilvi.
Pärastlõunal nende suurus vähenes.
Mõneks hetkeks kadusid pea täiesti, aga näha võis siruli inimesi. Somp (niiskusest) oli pidevalt eriti tugev.
Jõgevani ulatuv äikesevöönd ilmus kella 18 paiku nähtavale.
Sel hetkel sadas Laeval hiidrahet. Üllataval kombel polnud näha välke ega kuulda müristamist (mõned teatasid, et siiski nägid või kuulsid midagi).
Pilv eemaldudes. Kaasa tõi tuule suuna muutuse ja mõningase jahenemise. Kuskil linna piires poetas ka paar piiska.
Seejärel ilmusid muudes ilmakaartes tohutud rünkpilved.
Ehkki majesteetlikud, oli kuulda sellest pilvest vaid üht müristamist ja üht välku müristamisega.
Vaade Võru poole. See pilv tõi Võrru, Räpinasse ja Mõnistesse eriti tugeva äikese. Tartusse oli kuulda kahte müristamist.
Huvitav pilve alaosa. Sealt kostus üks üsna nõrk müristamine.
12. augustil kujundas ilma nii Venemaale taganenud antitsükloni lääneserv kui merelt lähenev madalrõhulohk külma frondiga. Päev algas enamasti päikeseliselt ja väga soojalt: juba kl 10ks oli sooja enamasti 20...25 °C. Üsna ruttu arenesid Lõuna-Eestis kõrgrünkpilved ja tekkis eriti tugev somp suurest niiskusest.
Troopilises õhumass on oodata õhutemperatuuri tõusu kohati ilmselt üle 30 °C (Kagu-Eestis, kuhu ulatub 15-kraadine isoterm), sest ilm on tuulevaikne (viimati kui näis, et tuleb 32 °C, oli tuulisevõitu, kuid tuul segab õhku ja nii on maapinna lähedal jahedam kui vaikse ilmaga võiks olla). Äikesevõimalus on suur eeskätt Lõuna-Eestis, õhtul aga eriti just Ida-Eestis. Ka Ilmateenistuse prognoosis on öeldud: Peipsi järv. Muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, äikese korral võib olla tugevaid puhanguid. Laine kõrgus kuni 0,5 m. Sajab hoovihma, võimalik äike ja õhtul võib sadu olla tugev. Nähtavus mõõdukas. Õhutemperatuur on 24...26°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Kui äikesed hakkavad arenema, siis ilmselt pärastlõunal või õhtupoolikul, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja merelt jõuab lohk niiskema õhuga Eesti kohale (täiendus kl 17: äikesed tekkisid vööndina kl 16-17 vahel Viljandimaa, Järvamaa ja Jõgevamaa kohal).
Pärast lämbe õhumassi lahkumist tuleb edelast uus antitsüklon, mis toob mõõdukalt sooja ilma. Aga ilmselt põhjatsüklon või õigemini sukelduja toob Venemaale arktilise õhumassi. Kuna Teravmägede lähedal on oodata teise antitsükloni tugevnemist, siis uue prognoosi järgi peaks see külm õhumass ka Eestit puudutama. Seetõttu pärast seda nädalat enam 25 °C ei ole oodata.
11. augusti ilma määras itta taganenud antitsükloni lääneserv. See tõi Eesti kohale kuuma ja niiske õhumassi: mitmel pool pool oli kastepunkt üle 15 °C ja õhutemperatuur üle 25 °C.
Järgmiste päevade prognoosi osas muutusi ei ole. 12. august tuleb kuum ja ilmselt kohati äikeseline, seejärel läheb jahedamaks.
Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa: 2015.08.10.Hommikul oli meil päris udune.
Ilmakaardil vastab õhumassi edasitungi piirile soe front (DWD).
10. augustil määras ilma Läänemerelt aeglaselt itta liikuv soe antitsüklon. Hommikuks tekkis mitmel pool udu, kuid see hajus päeva jooksul ja ilm muutus päikeseliseks, alles õhtul ilmus rohkem ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli vaikse ilmaga enamasti 20...26 °C.
Antitsüklon jõuab Venemaale, mistõttu selle lääneservas hakkab tuline õhumass põhja poole liikuma. Seetõttu on oodata ka soojemat ilma. Kõige kuumemaks võib ilm osutuda 12. augustil, kui Eesti kohale ulatub 15-kraadine isoterm. See võib tuua mõnel pool taas 30 °C. Äikesevõimalus suureneb juba öösel.
Nädala teine poole on uues antitsüklonis jahedam, aga päeviti enamasti ikka üle 20 °C soe, öösiti 10 °C, kohati vähem, rannikul rohkem. Kuumus võib tagasi pöörduda kuu keskpaigas ja hiljem.
12. augusti äikesest ja hiidrahest tegi ülevaate Kairo: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/08/suure-kuumuse-ara-minekut-saatsid.html
Vesipüks (meenutab tolmukeerist vee kohal): http://www.virumaateataja.ee/3292375/tabamus-vesipuks-naitas-end-lahedalt. See on jäädvustatud 31.07.2015.
Astronoomiahuviliste XX kokkutulek (2015) Parksepas, kuhu kutsuti mind loengut pilvedest pidama: ”Pilved – meie igapäevased kaaslased”. Slaidid on kättesaadavad ja vaatamiseks: http://www.upload.ee/files/5134814/Pilveloeng_parksepa2015.pptx.html
16. augustil jätkus Teravmägede lähistel püsiva antitsükloni mõjul esialgu päikeseline ilm, kuid Venemaal oleva teise õhumassi pilved (kihtrünkpilved) jõudsid pärastlõunal Ida-Eestisse.
Öösel oli iseäranis soe rannikualadel – isegi üle 15 °C, kuid sisemaal langes alla 10 °C. Päeval oli soojem ilm Lääne-Eestis (kuni 23 °C), sest tuul oli enamasti kirdest ja ida pool jaheda õhumassi mõju tugevam. Idas oleva külmema õhumassi tõttu on praegu Eesti kohal isobaarpinnad ja tropopaus madalamal kui eelnevatel või järgnevatel päevadel.
15. augusti päikeselist ja vaikset ilma põhjustas Teravmägedel tugevnenud antitsüklon. Kuigi tegu on jaheda antitsükloniga, siis selle lõunaservas oli õhumass mõnevõrra soojem ja õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C, Pärnus koguni 24 °C-ni. Rünkpilvi oli rohkem Ida-Eestis (ilmselt sukelduja mõju).
Antitsüklon triivib tasapisi lõuna poole, mistõttu enamasti selge ilm püsib, aga õhumass võib Venemaale sukeldunud tsükloni mõjul jaheneda. Seega jääb maksimaalne õhutemperatuur päeviti 20 °C ümbrusse, kuid öösel võib langeda kohati 5 °C-ni (5-kraadine isoterm Eesti kohal).
Nädala jooksul võib oodata antitsükloni tulekut otse Eesti kohale. See tähendab vaikseid ja selgeid ilmu, aga ka aeglast õhutemperatuuri tõusu.
Tekkinud antitsüklonaalne blokeering võib kesta septembrini ja lõppeda suure kuumusega (augusti lõpus ja septembri alguses vähemalt 25 °C).
Põhjast tasapisi lõunasse liikuv antitsüklon hoiab ilma pikka aega kuiva ja enamasti selge (DWD).
14. augustil hoidis Läänemerele jõudnud antitsüklon ilma päikeselise ja vaikse. Öösel võis põhjakaares silmapiiril näha polaarmesokaid. Päevane õhutempeatuur ulatus mitmel pool veidi üle 20 °C.
Sarnane ilm püsib veel umbes ööpäeva, siis ilmselt veidi jaheneb ja võib olla tuleb ka pilvi juurde, kuid olulist sadu pole ette näha. Uuesti läheb tasapisi soojemaks 20. augusti paiku.
Täiendatud rahe osas! 13. augustil jõudis Eesti kohale uus antitsüklon, mis tõrjus kuuma ja lämbe õhu idapiiri taha. Äikest oli veel ööselgi Eesti lõunapiiril, hiljem Lätis ja Venemaal.
Saabunud palju jahedamas ja kuivemas õhumassis selgines ilm öö jooksul. Päeval arenes rünkpilvi, mõni neist arenes ka rünksajupilveks ja tõi Lõuna-Eestis pisut hoovihmagi kaasa, kuid valdavalt oli siiski päikeseline ja vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Loodetuul tugevnes. Sooja oli 20 °C ümber.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale. Seetõttu tuul nõrgeneb ja ööd muutuvad jahedamaks, kuid päevad taas veidi soojemaks, sest õhumass soojeneb veidi. Siiski on vähetõenäoline, et õhutemperatuur kuskil üle 25 °C tõuseks.
Loode-Venemaale on oodata sukelduvat tsüklonit. See veab enda tagalas arktilise õhumassi Venemaale. Kuna tõenäoliselt on oodata praeguse antitsükloni nihkumist põhja poole või tekib uus Teravmägedel, siis selle lõunaservas on soodsad tingimused jahedama õhumassi jõudmiseks Läänemere idakaldale. Sellisel juhul on järgmine nädal jahedam: öösiti ilmselt alla 10 °C ja päeval alla 20 °C, kui 5-kraadine isoterm jõuab kohale. Uut soojenemist võib loota 20. augusti paiku.
Kommentaar hiidrahe kohta. Selline rahe tekib vaid eriti tugevate tõusvate õhuvoolude korral (30 m/s, võib olla isegi rohkem). Tingimused selleks on ilmselt väga kõrge CAPE (vähemalt 1500-2000 J/kg) ja madala LI (-4 ja vähem) korral, kusjuures see energia peaks vabanema äkitselt. 12. augustil näis, et nii oligi – kuni hilise pärastlõunane valitses inversioon, mille tunnuseks oli piirkihi-rünkpilvede puudumine, aga kõrgrünkpilvede tugev areng selle kohal. Ida-Eesti jäi õhtuni Venemaa antitsükloni lääneserva, kus valitses kuuma ja niiske õhu juurdevool (advektsioon), hoides inversiooni. Õhtupoole aga lähenes läänest madalrõhulohk, see muutis tuulevälja (konvergents), mis andis tõuke konvektsiooni arenguks, küllap oli selleks ajaks inversioon ka nõrgenenud. Sondeerimisandmeid Ida-Eesti kohta otseselt pole võtta, aga sama õhumassi kohta võib vaadata Velikije Luki andmeid – juba öösel oli CAPE 600 J/kg ümbruses, kuid päevase soojenemise tõttu ilmselt märksa enam.
Veel on arvatud, et sellist hiidrahet pidid põhjustama ülirünksajupilved (supercell), mis tekivad tavaliselt väga kõrge CAPE ja tugeva tuulenihke tingimustes. See oli võimalik, kuid mingeid tõendeid või kinnitusi nt radariandmetest saanud ei ole. Peamiseks tõendiks ongi hiidrahe.
Veel üks link: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/
Golfipalli suurused rahekamakad Tartumaal, Lähtel 12.08.2015. Mikk Paasi foto
Hiidrahest 12. augustil. 12. augusti õhtu tõi mitmele poole Lõuna- ja Ida-Eestisse hiidrahe, millest ka vastav teema: http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/lugeja-fotod-louna-eestis-sadas-maha-pirakaid-raheteri?id=72197035. Hiidrahe läbimõõt oli kohati üle 5 cm ja seda sadas näiteks Saadjärvel, Lähtel, Varal ja Laeval. Pealtnägijatest keegi ütles: Uut infot, Lähte vahel on uuematel autodel klaasid puruks ja katused nagu muna restid.... Kuulsin nii, kohe lähen jalutama ja vaatan ise ka...
Üks tuttav kirjutas: sugulane saatis pildi tartu lähedalt, seda autot tabas tunduvalt suurem kui 4cm läbimõõduga rahetera, ütles, et umbes 6-7mm sügavune mõlk on ja pildilt näha ka, et üks 5-6 cm läbimõõduga tera tabas. ise ütles, et kalkunimuna tuli taevast alla.
Kairo: Uus postitus minu leheküljelt, 12. augustil sadas põhiliselt Tartumaal ja Viljandimaal golfipalli suurust rahet. See äikesega kaasnenud nähtus on igatahes võimas, aga sellega kahjustused küll head ei olnud. Eks igal asjal on enda plussid ja miinused. https://www.facebook.com/eestimaaloodus/photos/a.451196061581053.108321.451193421581317/1026234097410577/?type=1&theater
Päev möödus Tartus, kus midagi erilist ei juhtunud ja äikest oli minimaalselt, kuid kogemus oli siiski väga ebatavaline. Umbes kella 10ks hommikul tihenes järsult somp ja arenema hakkasid kõrgrünkpilved. Neid oli väga palju ja mõned neist tohutult suured, kuid paari tunniga jälle vähenesid. Üllatas agressiivne lämbus, mis nii mõnegi inimese võttis siruli (neid inimesi oli linna peal ja servas päris palju näha). Ka endale ei meenu minevikus midagi sarnast. Ilm muutus alles kella 18 paiku, kui läände ja loodesse ilmusid äikese-kiudpilved. See oli Viljandist Jõgevani ulatuv äikesevöönd. Mingil hetkel kadus järsku päike ühe alasi taha. Üsna hulk aega hiljem lähenes tume pilveserv, mis oli lõpuks muljetavaldav, aga äikest kaasa ei toonud, ainult tuule suuna muutuse ja mõningase jahenemise. Seejärel hakkasid arenema rünkpilved igas ilmakaares. Need olid kõik väga suurejoonelised ja mõned neist näisid olevat ka äikesega rünksajupilved, kuid esimesed välgud ilmusid alles kella 20 paiku (kaugel ja väga hõredalt, võib olla mõnes teises Tartus osas kogeti muud). Hoovihma hakkas sadama kell 20.40, kuid see polnud kuigi tugev ja äike jäi rohkem lõuna ja kagu poole mõnede üksikute välkude ja müristamisega. Seejärel ilm paranes.
Kui vaadata äikese levikut välkude järgi: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150812, siis paistab silma see, et Tartu jäi täpselt äikesevabasse vööndisse. See koridor algas Võrtsjärvest lääne poolt, kulges üle järve ja Tartu Peipsini. See on tüüpiline juhtum, et mingil põhjusel äike Tartu kohale ei tule, aga võib olla üsna lähedal, nii et läheb lähiäikesena kirja. Äikese tulekuks soodne suund on põhjakaar, kuid sealt tuleb äike väga harva, sest tavaliselt tuleb äike ikka lõuna- ja läänekaarest. Siiski, 9.06.2014 oli juhtum, kui äike tuli põhjast ja otse Tartu kohale, kusjuures tegu oli tugeva äikesega, igatahes tugevuselt mitte võrreldav nüüdse juhtumiga.
Selline nägi Lähtele jm hiidrahet kaasa toonud pilv vaatevälja ilmudes.
Kell 20.40 jõudis kohale hoovihm. Kaugemal lõunas ja kagus oli näha ka üksikuid välke, aga see äike eemaldus kiiresti itta. Sademeid andis alla 2 mm.
12. augustil kujundas ilma nii Venemaale taganenud antitsükloni lääneserv kui merelt lähenev madalrõhulohk külma frondiga. Päev algas enamasti päikeseliselt ja väga soojalt: juba kl 10ks oli sooja enamasti 20...25 °C. Üsna ruttu arenesid Lõuna-Eestis kõrgrünkpilved ja tekkis eriti tugev somp suurest niiskusest.
Troopilises õhumass on oodata õhutemperatuuri tõusu kohati ilmselt üle 30 °C (Kagu-Eestis, kuhu ulatub 15-kraadine isoterm), sest ilm on tuulevaikne (viimati kui näis, et tuleb 32 °C, oli tuulisevõitu, kuid tuul segab õhku ja nii on maapinna lähedal jahedam kui vaikse ilmaga võiks olla). Äikesevõimalus on suur eeskätt Lõuna-Eestis, õhtul aga eriti just Ida-Eestis. Ka Ilmateenistuse prognoosis on öeldud: Peipsi järv. Muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, äikese korral võib olla tugevaid puhanguid. Laine kõrgus kuni 0,5 m. Sajab hoovihma, võimalik äike ja õhtul võib sadu olla tugev. Nähtavus mõõdukas. Õhutemperatuur on 24...26°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Kui äikesed hakkavad arenema, siis ilmselt pärastlõunal või õhtupoolikul, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja merelt jõuab lohk niiskema õhuga Eesti kohale (täiendus kl 17: äikesed tekkisid vööndina kl 16-17 vahel Viljandimaa, Järvamaa ja Jõgevamaa kohal).
Pärast lämbe õhumassi lahkumist tuleb edelast uus antitsüklon, mis toob mõõdukalt sooja ilma. Aga ilmselt põhjatsüklon või õigemini sukelduja toob Venemaale arktilise õhumassi. Kuna Teravmägede lähedal on oodata teise antitsükloni tugevnemist, siis uue prognoosi järgi peaks see külm õhumass ka Eestit puudutama. Seetõttu pärast seda nädalat enam 25 °C ei ole oodata.
Ilmateenistuse prognoos 12. augustiks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Lõõskavalt kuum hommik Tartus
11. augusti ilma määras itta taganenud antitsükloni lääneserv. See tõi Eesti kohale kuuma ja niiske õhumassi: mitmel pool pool oli kastepunkt üle 15 °C ja õhutemperatuur üle 25 °C.
Järgmiste päevade prognoosi osas muutusi ei ole. 12. august tuleb kuum ja ilmselt kohati äikeseline, seejärel läheb jahedamaks.
11. augusti õhtuselt satelliidipildilt on näha eriti kuuma ja niiske õhumassi piir sumestatuse järgi. Sellega võib seostada oodatavaid äikeseid (http://www.sat24.com/en/bc?ir=false).
10. augustil määras ilma Läänemerelt aeglaselt itta liikuv soe antitsüklon. Hommikuks tekkis mitmel pool udu, kuid see hajus päeva jooksul ja ilm muutus päikeseliseks, alles õhtul ilmus rohkem ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli vaikse ilmaga enamasti 20...26 °C.
Antitsüklon jõuab Venemaale, mistõttu selle lääneservas hakkab tuline õhumass põhja poole liikuma. Seetõttu on oodata ka soojemat ilma. Kõige kuumemaks võib ilm osutuda 12. augustil, kui Eesti kohale ulatub 15-kraadine isoterm. See võib tuua mõnel pool taas 30 °C. Äikesevõimalus suureneb juba öösel.
Nädala teine poole on uues antitsüklonis jahedam, aga päeviti enamasti ikka üle 20 °C soe, öösiti 10 °C, kohati vähem, rannikul rohkem. Kuumus võib tagasi pöörduda kuu keskpaigas ja hiljem.
Vasalemma - 08.08.2015. Kaarel Virroja foto
Alustuseks kommentaar Merike Merilainilt: Lõpuks ometi elame suvises ilmas. Alles kolmapäeval jõudis ööpäeva keskmine õhutemperatuur praeguse aja normaalsesse seisu. Ja neljapäeval kihutas Lõuna-Eestis juba tavalisest mitu kraadi kõrgemale. Aga ongi nii vaja, sest loodus peab oma optimaalse kätte saama, et sügiseks oleks valmis nii saagid kui inimolendid (täispikkuses: http://ilm.ee/?514070).
Nädal toob südasuviselt soojad ilmad nagu oleks juuli. Nädal algas edelast saabunud sooja antitsükloniga, mis hoiab ilma päikeselise ja kuni 26 °C soojana.
Kuna antitsüklon jõuab ida ja kagu poole, siis selle lääneservas läheb kuum õhumass taas liikvele. Nii läheneb õhutemperatuur 12. augustil taas 30 °C ja võib olla äikest, eriti Ida-Eestis.
Nädala teisel poolel peaks ilma määrama järjekordne edelast saabuv soe antitsüklon, kuid selle asukohast oleneb, kas jätkub tuline ilm soojade öödega või on mõõdukalt soojade päevade ja jahedate öödega ilm, sest polaaralad on juba hakanud jahtuma ja nii võib antitsükloni idaserva lõunasse liikuv külm õhumass Eestile mõju avaldada.
Näpp mulda! (Tartu, 08.08.2015 kl 21.42.23). Heiti Sillasoo foto
Kuna antitsüklon jõuab ida ja kagu poole, siis selle lääneservas läheb kuum õhumass taas liikvele. Nii läheneb õhutemperatuur 12. augustil taas 30 °C ja võib olla äikest, eriti Ida-Eestis.
Nädala teisel poolel peaks ilma määrama järjekordne edelast saabuv soe antitsüklon, kuid selle asukohast oleneb, kas jätkub tuline ilm soojade öödega või on mõõdukalt soojade päevade ja jahedate öödega ilm, sest polaaralad on juba hakanud jahtuma ja nii võib antitsükloni idaserva lõunasse liikuv külm õhumass Eestile mõju avaldada.
Praegustele ilmadele kohane näpukas on postituses :).
VastaKustutaJah, ilmselt jäi mõte eelmistes ridades kinni kuidagi. Praegu viga enam ei ole ja lisaks parandamisele on see kompenseeritud päris toreda fotoga.
VastaKustutaTäna olin Kundas ning kohal nimega Aa, suplesin rannas, saaks öelda, et õhk on ikka kuum, kuid vesi meres on külm, aga kõik muidugi sõltub tuulest. Eriti kuum on merest kaugemale. Kui tuleb oodatav kuumus, prognoosi järgi võib loota küll, tuleb ikkagi vee lähedal olla.
VastaKustutaMeeldivad suve lõppu kõigile!
Jah, vesi on kindlasti omal kohal. Paljude jaoks suvi alles algas, nii et lõpust on veel vara rääkida. Kui hästi läheb, võib ilm veel septembriski suvine olla.
VastaKustutaPaistab, et Ilmateenistus teeb jälle tünga. Hirlami mudel ei näita mingitki konvektiivset sadu homseks, vaid nõrku "seenevihma" tugevusega lausaju alasid.
VastaKustutaSel aastal vist peaaegu alati nii olnud, et kui ennustatakse/hoiatatakse äikese eest, siis peaaegu/üldse ei tule ning kui äikest ei mainitagi mitte, siis tuleb nii, et vähe pole - nt 03.08 ja 06.08 öö.
siin loodes ega saartel ongi äikeseoht olematu, sest juba ennelõunast keerab tuule põhjaloodesse - sadanud pole juba 6. augusti hommikust peale tibamise midagi, aint lõõskav päike ja/või kuivatav jahutav tuul - asukoht saku.
VastaKustutasee ongi veider, et antitsükloni edelaosas puhuks homme põhjaloode tuul - selline seis ju tsükloni tagalas - homme elaksime nagu lõunapoolkeral ses mõttes.
hea on see, et saabuv öö persekate jälgimiseks tuleb vist 6. augustiga samasoe või isegi sutsu soojemgi, kuigi lubatakse tuulevaikust, eriti siia põhjaloode eesti kanti.
Mis nüüd..õhutemperatuur on mandri lääneosa sisealadel kohe eriti tormiselt langema hakanud. 3..5 kraadi tunnis.
VastaKustuta@ 11. august 2015 19:14
VastaKustutaEi tule. Mudelite pakutud varahommikune miinimum on juba praegu mandri lääneosas saabunud/madaldatud. ('Ületatud' ei saa antud kontekstis öelda)
Ilmselt on õhumass prognoositust kõvasti kuivem - muud seletust ma sellisele langusele ei oska pakkuda.
Jah, kastepunkt oli seal küll madalam ja jahtumise potentsiaal selle võrra suurem. Samas tuult seal polnud, mis on jahtumiseks oluline faktor. Ida-Eestis andis tunda ehk sooja õhu advektsioon ka piirkihis.
VastaKustutaTäna läheb kõik jälle vastu taevast ja midagi ei tule, sellest saab juba praegu aru. kõvad ennustajad!
VastaKustutaKui oskused on olemas, siis miks mitte ise minna Ilmateenistusse? Võin vihje anda, kui on huvi ja arvamus, et suudan paremini.
VastaKustutaRadaripildi järgi ongi rünksajupilved arenema hakanud. Ootan huviga, mis saama hakkab.
VastaKustutaJah, need tekkisid kõrgrünkpilvedest ja on nüüd Virumaal. Madalrõhulohu pilved on merelt juba saartele ja Läti rannikule saabumas.
VastaKustutaEks näis, mis õhtul äikestest saab. Skeptilisem arvamus on nt selline: Ka sünoptik kinnitas lõunase ERR uudistesaate lõpus et Rootsist lähenev sajuala jaguneb kaheks: üks liigub Soome teine aga Eestist lõuna poole. Nii et midagi polegi tulemas. Lisati veel et äikesevoimalus on hilisõhtul ja öösel Kesk- ja Ida-Eestis. Ma ise pakun äikesevoimalust vaid Kagu-Eestisse. Nii kurb kui see ka pole. Suure tõenäosusega seda ei tule kahjuks.
Sünoptiku osas siiski: ilmateates räägiti, et äikese peale võib kindel olla Kesk- ja Ida-Eestis: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2015-08-12_12_puhas.mp3
Kas Tallinnasse,on vihma oodata?
VastaKustutaKas Tallinnasse on vihma oodata?
VastaKustuta-------------------
Radaripilt näitab igatahes vihmapilvi hoogsalt Tallinna suunas liikumas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
Viljandi juures müristab ja kenakesed pilved hakkavad koonduma, nii et mnajh...
VastaKustutaAnonüümsed targutajad, minge parem kuhugi maale, metsa jne...tüütu on teie ulgumist siin lugeda, kuis kõik halvasti ja oma ala proffesionaalid on lollid ning mõtetud tegelased. Vaadake parem peeglisse ja probleem vaatab sealt vastu!
Tallinnasse tuleb vihma ja võib olla päris palju, kuid äike ei paista seal kuigi tõenäoline.
VastaKustuta@ 12. august 2015 16:36
VastaKustutaSa ise oled mõttetu ja tühi koht. Peeglisse vaadates ei näe sa endgi.
-----------------
Ilmselt suurima äikese saab Simuna või Jõgeva ja seda vb ka joonpagina.
Siin arenes kuskil 10ne minutiga selline pilv, milles mürina vahet pea, et polegi. Võrtsjärve lõunapoolsed ja Alam-Pedja saab korraliku audiovisuaal mängu osaliseks.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMa arvan, et Tallinn saab küll äikest sellepärast, et hetkel on suurde sajualasse tekkinud juba palju tugevam sajuala ja lisaks nägin Vasalemmas lainelis-kaootilisi kihtrünkpilvi, mis on minul tavaliselt olnud enne äikest, aga eks näis, mis saama hakkab.
VastaKustutaJah, on küll seal mingid rünksajupilved, mistõttu äikesevõimalus nii väike ikka ei ole, nagu esialgu tundus. Aga vaatame-jälgime, mis saab edasi.
VastaKustutaTundub, et selleks aastaks on kõik selle suure kuumuse ja korraliku äikesega. Prognoose vaadataes, siis edaspidi august-september lubab sellist tavalist +15 kuni max +23 kraadist suvelõpu/ vananaiste suveilma. Vahelduseks ilusale ka mõni vihmasem ilm. Ei midagi erilist. Nüüd vist ei jäägi muud üle, kui oodata esimesei miinuseid ja lumetorme :) :) :)
VastaKustutaMa ei tea kas ma olen ainuke imelik, kes lund, tormi ja libedust ootab? :). Pole palju jäänud- tõenäoliselt mingisugune 60-80 ööpäeva kõigest :D :D
Ei usu, et ainus, palavaga oli mõte täitsa olemas, et võiks tulla lumesadu. Aga Kairol oli ükspäev suur talvevaimustus peal: aina rääkis lumetormidest, postitas grupivestlustesse lumepilte jms. Nüüdse äikesega läks vist üle.
VastaKustutaMerilain oli eile täpseim!!!
VastaKustutaÄikese osas on see Tartu-fenomen tõepoolest huvitav, ma ei suuda isegi ühtki mõistlikku teooriat omalt poolt välja pakkuda, miks linnast vaevalt tosina kilomeetri kaugusel on trombe, vägevat rahet, paduvihma ja ägedat äikest, linnas aga tavaliselt ei midagi erilist. Eile õhtul tundus täiesti kindel, et lõunast lähenev lai ja võimas äikesekolle lihtsalt ei saa kuidagi Tartust mööda minna, aga minu suureks üllatuseks (ja pettumuseks) see hoopis hääbus vahetult enne linna kohale jõudmist, olles Otepää kõrgustiku ometigi juba ületanud. Olen ka ise täheldanud, et Tartus võib äikesele kõige kindlamalt loota siis, kui see läheneb põhjast. Aga nagu Jürigi juba märkis, seda juhtub harva. Lõunast lähenevad äikesed sageli hääbuvad enne Tartut, läänest lähenevad aga lähevad ühelt või teiselt poolt napilt mööda.
VastaKustutaNeid videoid vaadates tundub uskumatu, et need Eestis Saadjärvel on jäädvustatud(just nagu Oklahomas). Küll on tore, et leidub selliseid inimesi, kes taolisi kaadreid üles võtavad ja teistega jagavad, kui ise ei jõua iga äikesepilve alla sõita. Ma oleksin kasvõi oma auto ohveradanud, et sellise elamuse osaliseks saada. Huvitav, kas tegu võis olla ülirünksajupilvega?
VastaKustutaLätis oli küll, mida muuhulgas pildistati ka Viljandimaalt: http://www.meteolapa.lv/galleries/2336/negaisi-12082015. Kui on mingi sündmus, siis leidub ikka keegi, kes midagi jäädvustab ja jagab.
VastaKustutaAin Vindi: Tartu vaatlejana vaidleks veidi vastu. Olen näinud ka läänest peale tulevat aikest. Ja ka idast on tulnud võimsaid pilvi. Lõuna ja edelaga on jah asi kehvem.
Kas on mingi võimalus, kust saab vaadata selle komposiitpildi nö ajalugu?
VastaKustutaJah, see on nähtav siit: http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/ (Ilmateenistusel endal on vaid umbes nädalane arhiiv või isegi lühem).
VastaKustutaIlmateenistuse lehel on rekordrahena märgitud 70mm, aga kui suured umbes olid eilsete äikestega kaasnenud suurimad raheterad ?
VastaKustutaHiidrahe läbimõõt oli kohati üle 5 cm (suurimad 7-10 cm, mis tähendab, et võis olla Eesti rekord) ja seda sadas näiteks Saadjärvel, Lähtel, Varal, Laeval jm. Saatsin selle info ka Ilmateenistusse.
VastaKustutaKõnekas on fakt, et isegi seisvatel autodel purunesid klaasid seal, kus rahe oli kõige rängem ja mõlgid nt kapotil või katusel ulatusid 1 cm-ni (sügavus).
Väga tähelepanuväärne kui saaksime eilse näol uue hiidrahe rekordi kirja ;)
VastaKustuta@ 13. august 2015 12.24
VastaKustutaneid inimesi on kindlasti rohkem..asi on lihtsalt selles, et siin tallinna küljeall sakus on sitt äikesekliima, samas kagus juba ameerika äikesekliima lausa nagu eilne näitas. ka 08.08.2010 megaäike oli struktuurselt ameerikalik ehk oklahomalik, kuid seegi äike jättis loode-eesti ilmahuvilised kogemustest ilma.
lihtsalt öelduna pole siin loodeestis mida jäädvustada. siin sajab kogu suve nii nagu sügisel - rahulikult ning suvele kohaselt tuulevaikuses.
------------------------------------------------
@ 13. august 2015 17.40
mis tallinna rahe rekord on? kas 1 cm on ikka ületatud?
----------
lõpetuseks saab öelda, et eesti asub ohtliku ja mitteohtliku äikesekliima piirialal, kus ohtlikkuse piir kulgeb üldjoontes pärnu-kuusalu joonel.
saaremaa väärib eraldimärkimist, kuna seal on ohtlikke äikeseid loode-eestist rohkem, nt 29.07.2012 õhtu, kuid samas sel aastal on seal piirdunud tavaliste rahulike äikestega, nagu keskeltläbi loode-eestis ja tallinnaski.
Noh, säh teile nüüd äikesevaeset suve - äikesevaesus oli seekord 12. augusti "arvelt", kogu ärajäänud suve äikese tõi 12. august.
VastaKustutaTere,
VastaKustutaKas Brüsselist läks täna õhtul üle derecho ?
Täpseid andmeid ei ole, aga Nõmmel, Männikul või Lasnamäel on olnud ka üle 2 cm rahet. Üks juhtum oli 7.09.2004: http://ilm.ee/index.php?414411242259357613
VastaKustutaBrüsseli küsimuses juttu sellest: http://www.upload.ee/image/5130742/brussel13.8.2015.png. Jah, välistada ei saa, kuigi esmapilgul on siiski nagu oli 4.07.2002 Lääne-Eestis. Hiidpagil on väga kindlad kriteeriumid, millele vastavust tuleks kontrollida.
Kui hästi läheb, saame järgmisel nädalal selliseid udusid nagu eelmise aasta 11. septembril, kui K kese Eesti kohale saabub.
VastaKustutaJah, loodame, ülitihe ja kestev udu on alati oodatud. Kahjuks on sellel ka varjukülg: oht liiklusele.
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn24018.gif
VastaKustutaPiltlikult öeldes meil oma Põhjala Surnumeri varsti, kui nii läheb.
see küll eriti rõõmustav pole, et eesti pmst põuapiirkonna keskmesse ca 2 nädalaks jääb. esiteks läheb pilvehuvilistel igavaks, teiseks jah see, et kõik muutub taas purukuivaks nagu juuniski. hea on vähemalt see, et kuna on juba august, siis päike enam ei kõrveta nii nagu juunipõuaga ning ka pikemad ööd lasevad niiskusel koguneda.
VastaKustutaPaistab, et pärast 20 augustit läheb taas soojaks (üle 25 kraadi), aga sademeid pole oodata.
VastaKustutaPraegu tundub küll, et tulemas on 10-20 päevane periood, kus sademeid tuleb väga vähe või üldsegi mitte. 20 päevast saaksime rääkida juba tugevast põuast, tuleoht hakkab ka kiiresti tõusma, aga Jüri oskab ehk paremini kommenteerida.
VastaKustutaTegu on antitsüklonaalse blokeeringuga. Eks see hoiabki pikka aega kuiva. Esialgu on antitsüklon jahedavõitu, aga soojeneb tasapisi. See antitsüklon võib kesta septembrini või kauemgi, sest vähemalt sellest lõppemist usaldusväärse ajamastaabi piires pole ette näha.
VastaKustutaNäha jah, et jahe. Tudus varahommikul õhus napp +3 kraadi vaid.
VastaKustutaEga prognooski aednikele/põllumeestele kuigi rõõmustav pole - päike päevast päeva + öökülmaohuga varahommikud.
Näha jahedust just pole, aga tunda on küll. Samas nt astronoomiahuviliste kokkutulekul kurdeti liigsoojade päevade pärast (ligi 24 kraadi), aga ööd just parajalt soojad. Seega igal pool ei olnud isegi jahedust tunda.
VastaKustutaÖökülmaohuks peaks kastepunkt olema alla 5 kraadi ja isoterm nullilähedane, nagu ida pool Venemaal: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn482.gif