Kommentaariumi link
Kaua tehtud ja venis, aga valmis sai: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm.
Suveajal soovitame kindlasti alla laadida oma nutiseadmesse Horisondi pilveaabitsa.
Kirjeldust täiendatud 8. augusti osas. 9. augustil kujundab ilma edelast saabuv soe kõrgrõhuhari. See tõrjub äikeselise frontaaltsooni ja lämbe õhu kagu poole, kuid ilm püsib suvine: enamasti päikeseline ja kuni 26 °C õhusoojaga. Ainult Lõuna-Eestis, kuhu ulatub frontaaltsooni mõju, on pilvine, kohati, eriti Kagu-Eestis, sajab ka vihma ja õhtul on äikesevõimalus.
Nädala alguses on oodata kuuma õhumassi tagasipöördumist, kuid selle määrast oleneb ka õhutemperatuur: kas taas kohati üle 30 °C või veidi leebem, samuti äikesevõimalus (GFS pakub 12. augusti ööks sooja frondi äikest).
Augusti keskpaigas on tõenäoline, et blokeeriv antitsüklon püsib. Sel juhul on oodata suviselt sooja ilma, kuid antitsükloni täpsest asukohast, kas on mõõdukalt soe või väga soe (üle 25 °C).
8. augusti päeva teine pool oli valdavalt tugevas sombus ja üsna ebamääraste pilvedega (Tõdva lähedal).
8. augustil oli Eesti kohal antitsükloni lääneserv, samas piirab seda läänest madalrõhulohk ühes frontaaltsooniga. Seetõttu tihenes saartel juba öösel pilvisus ja läks sajule. Sadu liikus mööda Põhja-Eestit itta, kuid mujal mandril püsis sademeteta ja isegi selge ilm. Tugevad äikesed arenesid hommikuks frondi lähedal merel ja liikusid kirdesse (Eesti poole).
Päeva esimesel poolel arenes äike esmalt Hiiumaal, seejärel jõudis see Loode-Eestisse ja liikus idakirdesse. Keskpäeval tekkis äikeseid Rapla- ja Pärnumaal, kuid need hajusid ruttu. Õhtul tekkis äikesevöönd Eesti-Läti piiril merel ja liikus samuti idakirdesse, jõudes lõpuks Tartumaani. See püsis järgneval ööl Lõuna-Eesti kohal.
Mõnel pool tekitas äikesevöönd kahju, selline kirjeldus ajaliselt mitmes osas Lagujast: Uskumatu, aga minu juures on kaks kauget mürtsu toimunud. Temperatuur langenud, päeval oli natuke üle 30 kraadi. /---/ Nüüd käis torm üle. Meeletu tuul ja ülitugev sadu. Pimesi kõike ei näe, aga oksa- ja eterniidipuru kõik kohad täis, kuivadelt puudelt kõik pealt minema lennutanud ja vihmasaju tõttu oli katusekorrusel uputus.. Eks homme valges näeb, mis kahjud on. Samas ükski ilmajaam lähedal ei ole midagi registreerinud. Jubedad need liialt palavad ilmad, sest siis ka tuuled ja vihmasajud meeletud.
/---/ Igatahes eilne hilisõhtune rajuhoog võttis mul neli puud maha, millest kaks olid väga suured ja elujõulised. Ühe murdis lihtsalt pooleks, teise kiskus koos juurtega maha. Lagujas sadas äikesevihma kokku 51 mm, võrdle Ilmateenistuse sademekaardiga. Lisaks nähti mesotsüklonit, mida kinnitab ühe teise inimese kirjeldus: Ma nägin selget mesotsüklonit. Ma läksin lõunasse, 30 km Valgast sain süsteemi alt välja ilusa taeva alla ja nägin kõike, mis põhjakaares toimus.
Sooja oli valdavalt 24...30 °C (maksimaalne õhutemperatuur küündis Kagu-Eestis pisut kõrgemalegi). Sarnaselt 6. augustiga oli seegi kord kastepunkt väga kõrge: kuni 20 °C, mis jääb küll kuni paari kraadiga alla kahe päeva eest olnule.
9. ja 10. august on uues kõrgrõhuharjas jahedam, aga ikka üle 20 °C. 11. augustiks on troopiline õhumass suure kuumusega jälle tagasi, on äikesevõimalus. Pärast seda on oodata uue antitsükloni tugevnemist, kuid see võib nii kindlustada kuuma jätkumise kui tuua päikeselise, aga märksa jahedama ilma olenevalt rõhkkonna asukohast.
Kõrgrünkpilved Kanepi kohal
7. augusti õhtune taevas Lääne-Virumaa, Simuna kohal. Kairo Kiitsaku foto
7. august oli soojas kõrgrõhuharjas küll jahedam kui 6. august, aga siiski südasuvine, sest sooja oli üle Eesti 20...27 °C. Ilm oli valdavalt päikeseline ja sademeteta.
8. august on taas kuum, kohati tõuseb õhutemperatuur ilmselt üle 30 °C, on ka äikesevõimalus.
Edaspidine aeg kulgeb tavapärasema suvise soojusega, kuid pärast 10. augustit on troopiline õhumass taas pealetungil, mistõttu oodata on taas 30 °C ja rohkem.
Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia: peale kella 22.00-i paistsid sellised lained.2015.08.06.
Triinu Sarv: õhtune rünkpilvede ralli 6. august 2015. a. Tallinnas Pirita teel mere ääres
6. augustil jäi Eesti antitsükloni lääneserva, milles kuumahari jäi Ida-Eesti kohale. Õhumass selles oli väga labiilne. Nii arenes juba öösel ebapüsivusjoonel rohkelt äikest merel ja Pärnumaal, mis levis esialgu tasapisi põhja, seejärel ida poole, jõudes hommikuks Tartuni.
Päeval oli kohati hoovihma, kuid äikest väga vähe (Võru lähedal, Raplas, rohkem Soome lahel). Sooja oli Lääne- ja Põhja-Eestis kuni 26 °C, kuid Kagu-Eestis, kuhu ulatus 15-kraadine isoterm, üle 30 °C. Kuula Merikese ilmateadet.
Järgmiste päevade prognoosis erilisi muutusi pole: suur kuumus on 8. augustiks tagasi. Euroopa mudeli järgi jätkuvad kuumad ilmad väikeste vaheaegadega vähemalt kuu keskpaigani, GFS näitab pigem edelavoolu taastumist 9. augustik ja vaid mõõdukalt sooja ilma.
Äike 6. augusti öösel Pärnus. Targo Taggo foto
Kuupaisteline öö ja troopiline leitsak 6. augustil Kanepi lähedal Piigandi järve ääres.
Juba hommikul tekkisid äikesed tsükloni soojas sektoris ebapüsivusjoonel mere kohal, aga esialgu need Eestit ei mõjuta. Alles õhtul või öösel võib mõni lähemaltekkiv kolle saartele jõuda.
6. augustil on kuuma õhumassi telg Eesti kohal. Seetõttu võib suuremas osas Eestist oodata palavat päeva enam kui 25 °C päevasoojaga ja miks mitte kohati ka 30 °C. Äikesevõimalus on olemas, aga kas ka tuleb, on iseasi. Ilmselt saab see selgemaks õhtu jooksul.
7. august toob küll ilma mõningase jahenemise, ent 8. augustil on kuumus uuesti pealetungil ja ligi 30 °C oodata.
Udune 4. augusti hommik Vasalemmas. Tüüpilised augustiilmad (jahedad udused hommikud, hoovihmadega päevad) jäävad mõneks ajaks selja taha. Kaarel Virroja foto
4. augustil määras Eesti ilma Poolast Valgevene ja Ukrainani laiuv antitsüklon, mille kese tuli õhtuks otse Eesti kohale. See muutis ilma vaikseks ja päikeseliseks Soojenevas õhumassis oli mitmel pool juba üle 20 °C, aga 25 °C-ni õhutemperatuur veel ei ulatunud.
Kagu pool püsiva antitsükloni servas jätkub sooja õhu juurdevool. See tagab 5. augustil juba palava ilma, nii et vähemalt kohati võib oodata õhutemperatuuri tõusu üle 25 °C, sest Eesti kohale saabub enam kui 10-kraadine isoterm (ikka 850 hPa pinnal, mis jääb keskeltläbi 1,5 km kõrgusele aluspinnast). Samas õhtul suureneb äikesevõimalus (sooja frondi äike?).
6. august võib olla üks kuumemaid päevi nädalas, kui Eesti kohale on oodata kuni 15-kraadist isotermi (soodsatel tingimustel õhutemperatuur vähemalt 30 °C). Ühtlasi on arvestatav äikesevõimalus. Hetkel näib, et see ongi nädala kõige tõsiseltvõetavam võimalus.
7. augustil kuumus küll veidi taandub, aga on uuel pealetungil 8. augustil. Edasise ilma osas on mudelites suuri erinevusi: kuigi 10. augustiks läheb jahedamaks, pakub Euroopa mudel kuumuse taastumist 12. augustiks, aga GFS edelavoolu, mis toob mõõdukalt sooja ilma.
3. august algas Põhja-Eestis äikesega, mis oli sealt ülelibiseva külma frondiga (eelmiseks õhtuks jõudis Eesti kohale tsükloni soe sektor). Tegu oli ilmselt madala frondiga, sest üle-euroopalisel ilmakaardil pole seda märgitud: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150803.gif. Vihmahooge jagus ka mujale, kuid hommiku jooksul ilm paranes.
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult kohati Ida-Eestis oli rohkem pilvi ja tuli nõrka hoovihma. Õhutemperatuur tõusis 20 °C ümbrusesse.
Edasise osas kehtib piltide alt algav jutt, kuid lisada võib, et kuumus tuleb ilmselt kahes osas: alguses 5.–6. augustil (kuni 30 °C), seejärel pisut taandub ja siis uuesti 8.–10. augustil (kuni 33 °C, kuid mudelid annavad lahknevaid väljendeid, nii et peab ootama prognoosi täpsustumist).
Äikese osas on kõik veel lahtine: üks võimalus on selline, et kui Eesti jääb kuumalaine põhjaserva, kus valitseb läänevool, siis võib põhjast tuleva kuiva õhumassi mõjul äikesed olemata jääda (tulevad kusagil kaugemal lõuna pool).
3. augusti Ilmateenistuse 4 päeva prognoosis on saabuv kuumalaine endiselt sees (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Euroopa ja GFS mudeli väljundites on üsna suuri erinevusi eeskätt nädala lõpu osas.
Mõned välgud 3. augusti öisest äikesest Laagris
"Tere, august!" – Nii kiputi ütlema juba 18. juulil ilmahuviliste kokkutulekul Jõgeval. Tõepoolest, valitsesid ju ehtsad augustiilmad: jahedad paksu uduga hommikud ja hoovihmadega päevad. Siiski paistab, et juuli pöördub sarnaselt 2004. aastaga tagasi, täpsemalt juulile iseloomulikud südasuvised ilmad.
Kaua tehtud ja venis, aga valmis sai: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm.
Suveajal soovitame kindlasti alla laadida oma nutiseadmesse Horisondi pilveaabitsa.
Kirjeldust täiendatud 8. augusti osas. 9. augustil kujundab ilma edelast saabuv soe kõrgrõhuhari. See tõrjub äikeselise frontaaltsooni ja lämbe õhu kagu poole, kuid ilm püsib suvine: enamasti päikeseline ja kuni 26 °C õhusoojaga. Ainult Lõuna-Eestis, kuhu ulatub frontaaltsooni mõju, on pilvine, kohati, eriti Kagu-Eestis, sajab ka vihma ja õhtul on äikesevõimalus.
Nädala alguses on oodata kuuma õhumassi tagasipöördumist, kuid selle määrast oleneb ka õhutemperatuur: kas taas kohati üle 30 °C või veidi leebem, samuti äikesevõimalus (GFS pakub 12. augusti ööks sooja frondi äikest).
Augusti keskpaigas on tõenäoline, et blokeeriv antitsüklon püsib. Sel juhul on oodata suviselt sooja ilma, kuid antitsükloni täpsest asukohast, kas on mõõdukalt soe või väga soe (üle 25 °C).
8. augustil oli Eesti kohal antitsükloni lääneserv, samas piirab seda läänest madalrõhulohk ühes frontaaltsooniga. Seetõttu tihenes saartel juba öösel pilvisus ja läks sajule. Sadu liikus mööda Põhja-Eestit itta, kuid mujal mandril püsis sademeteta ja isegi selge ilm. Tugevad äikesed arenesid hommikuks frondi lähedal merel ja liikusid kirdesse (Eesti poole).
Päeva esimesel poolel arenes äike esmalt Hiiumaal, seejärel jõudis see Loode-Eestisse ja liikus idakirdesse. Keskpäeval tekkis äikeseid Rapla- ja Pärnumaal, kuid need hajusid ruttu. Õhtul tekkis äikesevöönd Eesti-Läti piiril merel ja liikus samuti idakirdesse, jõudes lõpuks Tartumaani. See püsis järgneval ööl Lõuna-Eesti kohal.
Mõnel pool tekitas äikesevöönd kahju, selline kirjeldus ajaliselt mitmes osas Lagujast: Uskumatu, aga minu juures on kaks kauget mürtsu toimunud. Temperatuur langenud, päeval oli natuke üle 30 kraadi. /---/ Nüüd käis torm üle. Meeletu tuul ja ülitugev sadu. Pimesi kõike ei näe, aga oksa- ja eterniidipuru kõik kohad täis, kuivadelt puudelt kõik pealt minema lennutanud ja vihmasaju tõttu oli katusekorrusel uputus.. Eks homme valges näeb, mis kahjud on. Samas ükski ilmajaam lähedal ei ole midagi registreerinud. Jubedad need liialt palavad ilmad, sest siis ka tuuled ja vihmasajud meeletud.
/---/ Igatahes eilne hilisõhtune rajuhoog võttis mul neli puud maha, millest kaks olid väga suured ja elujõulised. Ühe murdis lihtsalt pooleks, teise kiskus koos juurtega maha. Lagujas sadas äikesevihma kokku 51 mm, võrdle Ilmateenistuse sademekaardiga. Lisaks nähti mesotsüklonit, mida kinnitab ühe teise inimese kirjeldus: Ma nägin selget mesotsüklonit. Ma läksin lõunasse, 30 km Valgast sain süsteemi alt välja ilusa taeva alla ja nägin kõike, mis põhjakaares toimus.
Sooja oli valdavalt 24...30 °C (maksimaalne õhutemperatuur küündis Kagu-Eestis pisut kõrgemalegi). Sarnaselt 6. augustiga oli seegi kord kastepunkt väga kõrge: kuni 20 °C, mis jääb küll kuni paari kraadiga alla kahe päeva eest olnule.
9. ja 10. august on uues kõrgrõhuharjas jahedam, aga ikka üle 20 °C. 11. augustiks on troopiline õhumass suure kuumusega jälle tagasi, on äikesevõimalus. Pärast seda on oodata uue antitsükloni tugevnemist, kuid see võib nii kindlustada kuuma jätkumise kui tuua päikeselise, aga märksa jahedama ilma olenevalt rõhkkonna asukohast.
7. august oli soojas kõrgrõhuharjas küll jahedam kui 6. august, aga siiski südasuvine, sest sooja oli üle Eesti 20...27 °C. Ilm oli valdavalt päikeseline ja sademeteta.
8. august on taas kuum, kohati tõuseb õhutemperatuur ilmselt üle 30 °C, on ka äikesevõimalus.
Edaspidine aeg kulgeb tavapärasema suvise soojusega, kuid pärast 10. augustit on troopiline õhumass taas pealetungil, mistõttu oodata on taas 30 °C ja rohkem.
Ilmateenistuse 8. augusti prognoos (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
6. augustil jäi Eesti antitsükloni lääneserva, milles kuumahari jäi Ida-Eesti kohale. Õhumass selles oli väga labiilne. Nii arenes juba öösel ebapüsivusjoonel rohkelt äikest merel ja Pärnumaal, mis levis esialgu tasapisi põhja, seejärel ida poole, jõudes hommikuks Tartuni.
Päeval oli kohati hoovihma, kuid äikest väga vähe (Võru lähedal, Raplas, rohkem Soome lahel). Sooja oli Lääne- ja Põhja-Eestis kuni 26 °C, kuid Kagu-Eestis, kuhu ulatus 15-kraadine isoterm, üle 30 °C. Kuula Merikese ilmateadet.
Järgmiste päevade prognoosis erilisi muutusi pole: suur kuumus on 8. augustiks tagasi. Euroopa mudeli järgi jätkuvad kuumad ilmad väikeste vaheaegadega vähemalt kuu keskpaigani, GFS näitab pigem edelavoolu taastumist 9. augustik ja vaid mõõdukalt sooja ilma.
Võru lähedal arenenud äikesekolle.
5. augustil oli ilmakujundaks tasapisi itta triiviv antitsüklon. Selle lääneservas oli tee troopilisele õhumassile avatud. Seepärast oli ilm valdavalt päikeseline ja väga soe: kohati üle 25 °C. Ka õhtu püsis väga soe, sest sooja õhu juurdevool jätkus ja tuul tugevnes.Juba hommikul tekkisid äikesed tsükloni soojas sektoris ebapüsivusjoonel mere kohal, aga esialgu need Eestit ei mõjuta. Alles õhtul või öösel võib mõni lähemaltekkiv kolle saartele jõuda.
6. augustil on kuuma õhumassi telg Eesti kohal. Seetõttu võib suuremas osas Eestist oodata palavat päeva enam kui 25 °C päevasoojaga ja miks mitte kohati ka 30 °C. Äikesevõimalus on olemas, aga kas ka tuleb, on iseasi. Ilmselt saab see selgemaks õhtu jooksul.
7. august toob küll ilma mõningase jahenemise, ent 8. augustil on kuumus uuesti pealetungil ja ligi 30 °C oodata.
Kagu pool püsiva antitsükloni servas jätkub sooja õhu juurdevool. See tagab 5. augustil juba palava ilma, nii et vähemalt kohati võib oodata õhutemperatuuri tõusu üle 25 °C, sest Eesti kohale saabub enam kui 10-kraadine isoterm (ikka 850 hPa pinnal, mis jääb keskeltläbi 1,5 km kõrgusele aluspinnast). Samas õhtul suureneb äikesevõimalus (sooja frondi äike?).
6. august võib olla üks kuumemaid päevi nädalas, kui Eesti kohale on oodata kuni 15-kraadist isotermi (soodsatel tingimustel õhutemperatuur vähemalt 30 °C). Ühtlasi on arvestatav äikesevõimalus. Hetkel näib, et see ongi nädala kõige tõsiseltvõetavam võimalus.
7. augustil kuumus küll veidi taandub, aga on uuel pealetungil 8. augustil. Edasise ilma osas on mudelites suuri erinevusi: kuigi 10. augustiks läheb jahedamaks, pakub Euroopa mudel kuumuse taastumist 12. augustiks, aga GFS edelavoolu, mis toob mõõdukalt sooja ilma.
Lainelised kõrgrünkpilved 2. augustil Alam-Pedja looduskaitseala servas Kärevere silla lähedal. Foto: Regina Alber
2. august kell 21:44 Kilingi-Nõmmel. Foto: Ants Arukask
3. august algas Põhja-Eestis äikesega, mis oli sealt ülelibiseva külma frondiga (eelmiseks õhtuks jõudis Eesti kohale tsükloni soe sektor). Tegu oli ilmselt madala frondiga, sest üle-euroopalisel ilmakaardil pole seda märgitud: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150803.gif. Vihmahooge jagus ka mujale, kuid hommiku jooksul ilm paranes.
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult kohati Ida-Eestis oli rohkem pilvi ja tuli nõrka hoovihma. Õhutemperatuur tõusis 20 °C ümbrusesse.
Edasise osas kehtib piltide alt algav jutt, kuid lisada võib, et kuumus tuleb ilmselt kahes osas: alguses 5.–6. augustil (kuni 30 °C), seejärel pisut taandub ja siis uuesti 8.–10. augustil (kuni 33 °C, kuid mudelid annavad lahknevaid väljendeid, nii et peab ootama prognoosi täpsustumist).
Äikese osas on kõik veel lahtine: üks võimalus on selline, et kui Eesti jääb kuumalaine põhjaserva, kus valitseb läänevool, siis võib põhjast tuleva kuiva õhumassi mõjul äikesed olemata jääda (tulevad kusagil kaugemal lõuna pool).
"Tere, august!" – Nii kiputi ütlema juba 18. juulil ilmahuviliste kokkutulekul Jõgeval. Tõepoolest, valitsesid ju ehtsad augustiilmad: jahedad paksu uduga hommikud ja hoovihmadega päevad. Siiski paistab, et juuli pöördub sarnaselt 2004. aastaga tagasi, täpsemalt juulile iseloomulikud südasuvised ilmad.
Facebookis kirjutasin sellest pikemalt nii. Mõneti sarnasel 2004. a suvel saabus rannailm ja kuumalaine augusti alguses. Selle kohta kirjutas Merike Merilain järgmist: Ei sobinud analoogiks 2003. aasta, sest Euroopa kuumalaine jäigi põhjalaiustele tulemata. Ootame siis, et 2004. a on tänavusele suvele lähemal. Ilmamustrid, st õhurõhkkondade asetus küll sarnane pole, sest siis muutus uputusest päästev kõrgrõhuala augusti algul paikseks kaugemal põhjas ja selle lõunaserva hakkas idatuultega Venemaalt sooja õhku saabuma. Praegu näib lõppude lõpuks kõrgrõhuala tekkivat Läänemere kohal alles 4. augusti paiku (täispikkuses: http://ilm.ee/?514070).
Jah, kõik mudelid (GFS, ECMWF jt) näitavad, et juba paari päeva pärast on oodata ilma paranemist: läheb selgemaks ja soojemaks. Paljudes kohtades on üle 20 °C oodata alates 4. augustist ja vähemalt kohati üle 25 °C 5. augustist.
Kaugem tulevik on veel väga riskantne prognoosida, kuid tugev kuumalaine kuni 32-kraadise kuumusega on seni alles jäänud, eriti ECMWF ehk Euroopa mudelisse. Skeptilisemad ütlevad nii: [@ 1. august 2015 10:51] Veel jah. Samas esmaspäevast alates olgem valmis, et kuumalaine järsult kaotatakse või taandatakse Eestist itta/kagusse.
GFSi jälgijad teavad, et aprilli ja juuni kuumust samuti hoiti stabiilselt prognoosides peaaegu nädal aega - aga siis, kui kuumalaineni oli jäänud VAID KAKS päeva, pühiti prognooskaartidelt kuumus Eesti aladelt sootuks!
Ainus täkkesseläinud kuumaennustus 10-st sel aastal GFSi poolt on olnud ainult see juulialguse kuumus, mis siiani hoiab selle aasta kuumima ilma tiitlit.
2. augusti Ilmateenistuse 4 päeva prognoosis on saabuv kuumalaine juba sees (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Siin on arvestatud eeskätt Euroopa mudelit, mis on seekord näitamas karmimat kuumalainet kui GFS.
Kagunurka näidatakse pühapäevaks kuni 36 kraadi. Minu arvamus on , kui mõningate omad siit. Arvan, et kuumalaine tuleb üpris intensiivne (kohati üle 33 kraadi), aga ei kesta rohkem kui nädal. Üpris keeruline on kuumalaine kestust ja tugevust prognoosida, sest mudelid ainult muudavadki (kord eestis 20 kraadine isoterm, siis jälle 15 ümbruses jne).
VastaKustutaVabandust, lause jäi pooleli.
VastaKustuta"Minu arvamus on siiski optimistlikum, kui mõningate omad siit." on õige.
Jah, nii see on, sest praegu mingit stabiilsust kuumalaine osas mudelites, eriti GFS-s, veel ei ole. Kindlalt saab väita vaid seda, et läheb tunduvalt soojemaks, aga kas ka päris kuumaks, kui kaua kestab jne, on veel lahtine.
VastaKustutaKuigi ma üldiselt Accuweatherit ei jälgi, siis täna korraks piilusin ja selle sõnul on pühapäeval Valgas 35 kraadi oodata.
VastaKustutaJah, täna oli vaja käia Ilmateenistuses, et saate http://live.estlandgrp.eu/2015/08/02/3-augustil-oleme-taas-eetris/ jaoks võtta sünoptikutelt kommentaar ja sealtki öeldi, et saabuvas troopilises õhumassis on nädalavahetusel tõenäoline õhutemperatuur mitu kraadi üle 30.
VastaKustutaImelik, HIRLAMi mudel pakub hoolimata vähesest pilvisusest 05.08 soojalaeks "vaid" 25 kraadi. (Mis tänavuse suve kohta on assa raks kui kuum.)
VastaKustutaTänaöise äikese puhul arvan ma Tallinnlase vaatevinklist lähtununa, et see jõudis siiakanti + mujale Põhja-Eestisse lisaks frondile tänu väga soodsale juhtvoolu suunale - läänest, mille puhul on meretee Tallinnasse jõudmiseks pikim ning ka suht soojale mereveele.
VastaKustutaEdela puhul jääks mandri lääneosa + saared külma aluspinnana äikest hajutama, loode puhul Soome edelaosa ja/või Soome lahel ei jõudnuks uued kerkivad pilved äikeseküpseks saada.
Kuna juhtvool oli väga kiire, siis oligi lääs ainus ilmakaar, kust Tallinna piirkonna vaatenurgast nähtuna saabuv rünksajukas jõudis äikeseküpseks saada. (See ilmakaar ongi mereliste äikeste puhul põhjakatele soodsaim)
Kas välkude teke vahetult enne mandri loodenurka oli kiires läänevoolus "napp vedamine äikesehuvilistele", või lihtsalt sattusid soodsad tingimused loodenurka, oskab vast Jüri paremini täpsustada.
Ilmateenistuses sai küsitud selle kohta: vastuses oli juttu oklusioonist (seda siin otseselt pole kujutatud, aga on laine frondil: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2015-08-03_02.png). Kui oklusioonipunkt sattus Harjumaale, siis võiks äikese teket seostada eeskätt sellega. Mere mõju ei rõhutatud, pigem jäi mulje, et polnud merega seotud, sest äike intensiivistus ja püsis eeskätt maismaal, aga mitte mere kohal või rannikualadel.
VastaKustutaHarjumaa korral vist tuleb eraldi rääkida lääne- ja idaosast. Lääneosas on ilmselt nii nagu selgitati eelnevas kommentaaris, aga idaosas (nt Kuusalu kant) on soodsam edelasuund, sest jääb merest kaugemale, samas Lääne- või Pärnumaal tekkivad pilved jõuavad küpseks saada.
Tänavune suvi on äikesevaene ka seetõttu, et kõik senised soojalained on olnud/lahkunud vähese äikesega või hoopis äikeseta. Ka saabuv kuumus toob temperatuure arvestades nigelad äikeseolud.
VastaKustutaTänavune suvi on soojuselt vastupidine 2010 ja 2014 aasta suvele, äikeselisuselt 2012 aasta omale. Viimase ainsad paar kuumalainet lõpesid tugevate äikestega, selle aasta juulialguse oma äikeseta. Uskumatu vastupidisus, kas pole?
Mingi põhjus peab sel ju olema, miks nt õhumasside kontrast või äraminek äikeseid ei põhjusta (vähemalt siinmail). Ebapüsivusjooned asuvad tavaliselt sügavamal soojas sektoris, kuid siia on jõudnud enamasti juba sulguv soe sektor või selle äärmine põhjaosa. Ilmselt sellisest selgituset veel ei piisa anomaalia põhjendamiseks.
VastaKustutaArvestades homseks prognoositud tuule- ja juhtvoolu suunda, paistab, et homme tuleb äikest vaid nii lääne- kui ida-viru- kui ka jõgeva- ja tartumaal - tõenäosus seal 75%. mujal võimalik, aga alla 50%, saartel alla 20%.
VastaKustutaÖösel on saartel suurim äikesevõimalus, aga mitte üle 50%-line.
Kas äike võib öösel või varahommikul Tallinnasse ka jõuda? Ühe Soome ennustusradari järgi justkui jõuab: http://www.supersaa.fi/sadetutka/
VastaKustutaLäti ilmateenistus on andud Lätile 2. taseme hoiatuse, vaatame kas meie ilmateenistus ka tegutseb.
VastaKustutaÄikesehuviliste gruppi sai nii: "Äikesevõimalus on üsna suur, eriti Tallinn-Pärnu joonest ida pool ja päeva teisel poolel."
VastaKustutaViljandis tegi täna öösel kella 3-4 paiku kenakese välgu ja mürina. Selle suve esimene arvestatav äike meil.
VastaKustutaSai siin blogis https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=4395267143989067070&bpli=1 ligemale 3 kuud tagasi (12.05) lubatud, et annan 30 eurot ühele puhtalt kätte/arvele, kui suve ja aasta maksimum jääb alla 30 kraadi.
VastaKustutaJuuli hakkas juba "Kas tõesti" stiilis mõtteid tekitama, kuid tänane päev - 6. august - siiski tõi üle 30 kraadi.
Oh neid külma suve vingerpusse :D.
ei tea, kas selgi aastal tuleb 8. august aasta soojeim? 2013. aastal oli, 850 hpa isoka järgi ka 2010 aasta 8. august, kuigi maapinna lähedal 7.
VastaKustutajüri, miks see õhumass just öösel ja hommikul nii labiilne oli, kuid päeval läbiilsus vähenes?
VastaKustutaNii vähegi kui päikest on võib 8. augustil Lõuna- Eestis 33 kraadini õhutemperatuur tõusta.
VastaKustutaIlmselt oli tegu sooja frondiga. Siin on kujutatud juba hommikune seis, kui front jõudis Eesti aladelt välja: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2015-08-06_02.png, aga samas siin paremini kujutatud: http://www.upload.ee/image/4921578/nswc2aro6.8.2015.gif
VastaKustutaKui palju homme Valgas sooja tuleb?
VastaKustutaNOAA sõnul on homme seal kuni 33 kraadi.
VastaKustutaEesti kohale jõuab taas 15-kraadine ja suuremgi isoterm, mis lubab üle 30 °C, kui päikest on piisavalt palju. Kõige rohkem võib loota 32...33 °C.
VastaKustutaHomme õhtupoole peaks Loode-Eestis vist hea äikesepäev tulema, kuna mudelite järgi on siin päris head briisifronti oodata.
VastaKustuta@ 7. august 2015 18.58
VastaKustutaei tea ju midagi,
tsiteerin sünoptikut eilses ilmateates eilse kohta, "...pärastlõunal tekib üle eesti rohkelt võimsaid rünksajupilvi..."
tegelikkus: mõni keskmine rünksajukas ühes nõrga äikesega siin-seal. suur möll jäi hoopis öösse/varahommikusse.
kuna homseks lubatakse täpselt samu labiilsusindekseid, siis seega tuleb hommegi ilmselt paar nõrka äikest :/. sooja frondi saabudes võib saartel juba hommikul äikest olla.
Miks äikesed ainult liiguvad mingit kindlat teedpidi järjest? Praegu radarilt näha kohe ,et valga-tartu suund mujal pole ümbruses ja sinna teepeale tekib järjest juurde
VastaKustutailmateenistuse ennustusi tuleb risti vastupidi võtta. see ju lubas lääne- ja põhjaeestisse suurimat äikesevõimalust, aga reaalsus näitab, et hoopis lõuna- ja idaeestis on.
VastaKustutailmselt front jäi oodatust lausa paarsada km ida ja lõuna poole.
09.08.2013 tõi vägeva äikese lääne- loode- ja põhjaeestisse, 09.08.2015 lõuna- kagu- ja idaeestisse.
VastaKustutaPealtnägija mesotsükloni kommentaar jäi arusaamatuks - mismõttes sai süsteemi ALT VÄLJA..ning mis siis põhjakaares toimus?
VastaKustutaIgava ilmaga Tallinnas (Nõmmel) polnud eile midagi erilist, lõunakaares toimus nõrk sähvimine horisondil ning tuultki polnud - ritsikate sirin ja sume õhtu/öö oli se mida nautisin.
Ilmateenistuse lubatud suur äikesevõimalus piirdus päeval mõne kõminaga Suurupi kandist ja hiljem Rapla poolt. Välke loomulikult ei näinud - taevas oli vines nagu metsad põleksid.
Jah, see jäi napisõnaliseks. Esmalt üks arutelu: Hia! Vaatasid üle, kas miskit sellist sobib?
VastaKustutaoot nüüd, ma ütlesin, et saata võib kõike, aga ma ei öeld, et midagi sellega teen
sain eile Valgamaal vist mesotsüklonist mõned fotod, varsti panen üles ja Lagujas sadas 51,3 mm vihma öösel, kusjuures Tarmo pääses väikeste murdunud okstega, aga naabertalu juures võttis torm mitmeid puid maha niiet päris karm äike oli eile öösel Kagu-Eestis lahti (sain eile... alates on Sven-Erik Enno jutt, mistõttu võib lugeda vähemalt teatud määral usaldusväärseks).
Fotogalerii on siin: https://www.facebook.com/svenerik.enno/media_set?set=a.853124051432595.1073741853.100002050246862&type=3&pnref=story (kahjuks FBi keskkonnas, aga paar iseloomulikumat fotot: http://tinyurl.com/nm94hrb ja http://tinyurl.com/onk7c5m).
Kairo kirjeldus: Wow, tegelt? Ma nägin ka selliseid kummalisi servi ja laineid Eile õhtul, kui välgud sähvisid.
Huvitav välimus on neil küll, selline ülesminev toru (updraft) oleks ka nagu olemas ja see suur alumine pilvesein (wallcloud). Huvi pärast võiks meenutada ka seda, mis oli kirjas Estofex´i prognoosis. Seal hoiatati Baltimaad võimalike ülirünksajupilvede tekkimise eest.
Jah, see oli eriti suure niiskuse tõttu (somp). Vasalemmas oli siiski ennelõunane äike ligi 40 min ja mõned välgud väga lähedal (kohaolija raport).
Väga huvitav lugemine ;)
VastaKustuta