pühapäev, 28. juuni 2015

27. nädala ilm (29.06.–5.07.2015)

Kommentaariumi link

5. juuli öö jooksul läks madalrõhulohk ühes külma frondiga üle ja ilm jahenes. Päevast ilma kujundab sadul. See toob eelnevatest vaiksema, aga ka veidi jahedama ilma ehk sooja valdavalt 20...25 °C, mitte enam üle 25 °C. Ennelõunal liikus frondiga seotud sadu üle Lääne-Eesti kagusse, kuid mujal ja ülejäänud päeva jooksul on sajuvõimalus väga väike.
6. juulil jõuab Skandiaaviasse läänetsüklon, mille lohk koos sulguva sooja sektoriga on suunatud Eesti kohale. See toob suviselt sooja ilma, kuid läheb ka sajule, on äikesevõimalus (suurim õhtul ja öösel). Nii avatakse läänetsüklonitega uus sajuperiood.

Jugavoolu-pilved öösel Laagri kohal.

4. juulil kujundas Eesti ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni lõunaserv. Rõhkkondade mõjul jätkus tuline ja valdavalt päikeseline, kuid üsna tuuline ilm. Kuna veemolekule tuli kõvasti juurde (rohkem Lääne- ja Põhja-Eestisse), siis ilmus niiskusvine (somp) selgesti nähtavale ja õhk muutus lämbeks.
Konvektsioon arenes enamasti piirkihi kohal tornjate kõrgrünkpilvedena. Äike tekkis ainult kirdenurgas (Narva lähistel) ja idapiiri taga vööndina (äikese levik).
Kastepunkt ennelõunasel ajal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).


Konvektsioon arenes 4. juulil peamiselt piirkihi kohal kõrgrünkpilvedena (Männiku kohal).

Tasapisi antitsükloni mõju väheneb ja üha rohkem hakkab ilma määrama läänetsüklon. Selle idaservas püsib õhumass suviselt soe, kuid pilvi tuleb juurde ja sajuvõimalus suureneb.
Viimaks on oodata mõne läänetsükloni liikumist otse üle Eestis – see tähendab sajust ja jahedat ilma, mis võib meenutada sügist. Olenevalt tsükloni liikumiskiirusest jääb kõledus püsima päevadeks, aga võib ka asenduda uue suvise ilma saabumisega (Euroopa ilmakeskus).

Tuuline ja palav ilm Kibunas, Harjumaal

3. juulil jätkus Läänemere kohale jõudnud antitsüklon ülemvõim. See kindlustas päikeselise ja kuuma ilma: kohati vähemalt 30 °C ja rohkemgi. Põhjatsükloni mõjul tugevnes tuul.
Äikesevõimalus on üpris suur 4. juulil, kuid ilm jätkub väga sooja või kuumana. Hiljem läheb ilmakujundamine tsüklonite kätte: need toovad tuulise, sajuse ja lõpuks ka märksa jahedama ilma.
Esialgu on tsüklonite soojas sektoris veel troopilise õhumassi sissetunge, aga hiljem domineerib tõenäoliselt sügiseselt kõle ilm.

3.07.2015.a. kell 0:40. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

2. juulil kujundab ilma Läänemerele jõudnud antitsüklon. Sellega jõuab troopiline õhumass Eesti kohale. Nii on päev vaikne, päikeseline ja väga soe, kohati ilmselt üle 25 °C.
See antitsüklon jääb ilma kujundama nädala lõpuni. Sisemaal võib sooja tulla 30...33 °C, aga rannikualadel, kus tuul merelt, vaid 20 °C lähedal. 3.-4. juulil on hoovihma- ja äikesevõimalus, tugevneb tuul.
Hiljem väheneb antitsükloni mõju ja ilm jaheneb, kuid suurt sadu ei paista. Tsüklonite mõjul võib kuumalaine veel järellainetusena jätkuda (näiteks 6. ja 8. juulile on arvutatud troopilise õhumassi sissetungid tsüklonite soojas sektoris).

Minu pilved hernekorjamise ajal Tarvastu vald, Suislepa 30.06.2015. Kristjan Kalda foto

1. juulil mõjutas Eesti ilma veel itta liikunud madalrõhuvöönd, mistõttu hommik algas enamasti pilviselt. Päeva jooksul pilvisus küll hõrenes, aga kagunurgas arenes äike, mida A. Kunnus kirjeldas nii: Tere päivä! meilt läts ka väikene vihmasops ühe mürinaga üle, ma tulli just Võrost bussiga, es kuulõ, a latsõ kõnõliv. Tumõ suht ümmargunõ paistu, a ma enne es kae ette, kui bussi luugist vihma sisse lei, a häste tihe sadu oll mõni minut. Vist Saatse poolt tuli. Siit kaia kirdõst.
Suuremas osas riigist jäi ilm siiski sajuta ja õhtuks on oodata ilma selginemist. Selle põhjuseks oli läänepoolse antitsükloni tugevnemine ja itta liikumine.
Nimetatud antitsüklon liigub paari päeva jooksul Läänemere kohale, seejärel kulgeb tee üle Baltikumi. Selle lääneservas on Lääne-Aafrikast saabunud troopiline õhumass jõudnud Madalmaadeni, edasi jõuab Skandinaaviasse ja hiljem üle mere Soome ja Baltimaade kohale.
Lähema aja ilma kohta kirjutasime Enda Pärismaga sellise artikli, mille algus:
Kes ei saanud pruuniks 2. juuniks ega ei saa ka 2. juuliks, siis algaval nädalavahetusel peaks küll kõikjal Eestis saama sooja suvepäikese käes mõnuleda, kuid on agasid.
Lähipäevade ilmaprognoos rõõmustab nii neid, kes ootavad rannailma kui ka nädalavahetusel toimuvate suveürituste korraldajaid, sest lubatakse korralikku kuumalainet. See tugev kuumus pärineb Lääne-Aafrikast ja on hetkel jõudnud Lääne-Euroopasse: nii on Hispaanias, Prantsusmaal ja Madalmaades oodata mitu päeva järjest kuni 42°C (ka Madalmaades), Suurbritannias vähemalt 35°C. Edasine tee troopilisel õhumassil kulgeb mööda antitsükloni serva Skandinaaviasse ja sealt kandub läänest-loodest 3. juuliks Eesti kohale.
Eesti kohta jätkub täpsemalt jutt: http://ilm.ee/?513956.

Veel üks pilt 30.06.2015 (Pärnu). Targo Taggo foto

30. juunil jõudis madalrõhulohk Eesti kohale, mistõttu pilvisus tihenes ja mitmel pool sadas hoovihma, kohati oli äikest, ainult Lõuna-Eestis oli peaaegu sademeteta (alles õhtul üksikud hoovihmad).
Nädala teises pooles jõuab väga soe õhumass läänest ja loodest ehk üle mere Eesti kohale. Seetõttu võib arvata, et paljudes kohtades tuleb üle 25 °C. Saju- ja äikesevõimalus on arvutatud eelkõige 4. juulile, aga see võib olla ainult kaugemal sisemaal.

Pärnu 30.06.2015 Kell 17:53 Pilv liigub Pärnust mööda Kesk-Eesti suunas. Targo Taggo foto

29. juunil kujundas ilma kagusse taanduv kõrgrõhuhari ja läänest lähenev madalrõhulohk. Öö oli selge ja vaikne, kohati tekkis udu. Päev jätkus päikeseliselt ja õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 °C. Alles pärastlõunal tihenes saartel pilvisus veidi, kuid sadu kohale veel ei jõudnud.
30. juunil jõuab madalrõhulohk Eesti kohale, tuues mitmele poole hoovihma, üsna suur on äikesevõimalus.
Hiljem, nädala teises pooles, läheb ilmakujundamine üle läänest lähenevale antitsüklonile. See toob nädala lõpuks väga sooja õhumassi, kuid ilm on tõenäoliselt siiski kuiv (nädalavahetusel, eriti 4. juulil,  küll tekib ka teatav hoovihma- ja äikesevõimalus).

taevas põleb.. 26.06.2015 kell 22.49 Pakri saarte kohal, vaade Kurksest.
päraslõuna oli häbematult vihmane ning ega ei lootnudki veel värve peale halli taevas näha. aga vihmad vaibusid ja tuul vaikis... Enda Pärisma foto

Nädala alguses määrab ilma läänest itta liikuv madalrõhulohk. Selle eel ilm soojeneb, kuid suureneb ka vihmavõimalus. Hiljem läheb ilmakujundamine üle antitsüklonile, mis liigub nähtavasti Kesk-Euroopast itta. Seetõttu on nädala lõpu poole sooja valdavalt üle 20 °C oodata, kuid nagu senimaani on olnud, kaovad prognoosides kuumalained või lükatakse need koos antitsükloniga itta (Venemaale), mistõttu tasub olla veel ettevaatlik suvesooja saabumise osas.

24. juuni Lääne-Virumaalt, Simunast. Kairo Kiitsaku foto

29 kommentaari:

  1. Ilmateenistuse ennustuse järgi tuleks 04.07. öö Eesti kohta päris haruldane - tugevapoolne tuul ja seda hoopis mere poolt (lääneedelast), samas, sooja tuleks 14..17 kraadi. Oleks siis ometi ka selge ja helkivaid näha - sellise tuulega võib küll külm olla, kuid sääsed hoiab eemal. Seega ööfotograafidel (miks ka mitte niisama ööhuvilistel) üks parimaid (mitte parim - udu ju müstilisem, kuid eeldab tuulevaikust) öid sel aastal tulemas. See oleks suvel päris omapärane, et tugev tuul sahistab ööhämaruses. Viimati oli selline soe tuuline öö (esimene pool) 7. juuni ööl. See oli senimaani kõige soojem. Kell 00 oli ju Mandri Kesk- ja Lääneosas ju ühtlaselt 19 kraadi piires sooja.

    VastaKustuta
  2. lõuna-soomes joonpagi, mida siit sakustki näha. liigub kiiresti põhja- ja kirde-eesti suunas, kuid soome laht hajutab selle enne eestit :(

    VastaKustuta
  3. Tundub, et isegi te seal põhjas olete juba äikese aktiivsuse poolest tänavu Kagu-Eestist ees :). Siin Võru kandis on muu mandriga võrreldes kõige vähem äikest olnud sel aastal, Kesk-Eesti seevastu saab ikka täiega.

    VastaKustuta
  4. Jah, ka Kanepi piirkond pidi olema äikesevaene, ainus äike sel aastal senimaani oli seal 5. aprillil, nagu kohalikud ütlesid.

    VastaKustuta
  5. Mis kuumahullus nüüd GFS-il pähe tuli. Järgmine kolmapäev 35+ kraadi.

    VastaKustuta
  6. Jah, see on mingi eriline anomaalia. Euroopa mudel on selles osas märksa tagasihoidlikum, kuid artiklis sai siiski mõlemad variandid ära mainitud.

    VastaKustuta
  7. Mis on selle suve soojarekord 26 koma midagi?
    Homme paistab, et sisemaal tuleb tõesti mõnes paigus kuni 33 kraadi.

    VastaKustuta
  8. @2. juuli 2015 18:12
    Arvan, et ei tule. 30 kraadi on maks.võimalik.
    Miks? Sest vaadakem õhuvoolu ja tuule suunda, mis on mere poolt ja üsna kiire - seetõttu ei jõua õhk Eesti kohal õhumassile vastavaks soojeneda. Isotermi järgi temperatuuri arvutamine on tulemuslik vaid maismaa ja aeglase merelise õhuvoolu korral.
    Nõrga tuule korral oleks jah 31+ võimalik.
    --------------------------------------------
    @ 1. juuli 2015 13:56
    Enam mitte, nüüd on parimal juhul 20 kraadi selleks päevaks oodata.
    -----------------------------------------------
    PS, Põhjamerel on kujunemas võimas joonpagi. Norra lõuaranniku fjordidel pildistajad võivad haruldase vaatepildi osaliseks saada.

    VastaKustuta
  9. Oeh, lõunaranniku*, mitte lõuaranniku :D.

    @2. juuli 2015 18:12
    Selleaastane maksimum on seni 26,8 kraadi Võrus 14. juunil. Vaatasin just järele.

    VastaKustuta
  10. http://www.meteolapa.lv/blogs/5433/kadi-laika-apstakli-gaidami-julija Läti ilmalehel on ka juttu, et juulikuu keskpaik tuleb sajune ning kuumus tuleb tagasi 3 dekaadil.

    VastaKustuta
  11. @ 1. juuli 2015 13.56
    nüüd tormihullus
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1688.gif

    VastaKustuta
  12. "See kindlustas päikeselise ja kuuma ilma: kohati vähemalt 30 °C ja rohkemgi."
    Niiviisi tulevik minevikuvormis kindlalt teada?

    VastaKustuta
  13. see on mingi eksitus et homme äikest ja vihma tuleb, sest põhjamaades (kust on õhuvoolgi) pole täna mitte ühtegi välgukestki registreeritud!

    VastaKustuta
  14. @ 3. juuli 2015 17:43
    Kummaline jah, kuid arvatavasti on laskumisinversioon tugev, et isegi välkudeta rünksajupilvigi pole. Baltimaad ju lausa paduselge ala keskmes.

    Huvitav seegi, et Mustameremaades on rünksajukaid nii, et vähe pole, kuid sealgi pole ühtegi välku registreeritud. Iseasi, et Sat24-s viga pole.
    GFS järgi on täna õhtul Prantsusmaal ekstreemne äikeseoht..aga..Seal pole ühtegi rünksajukat hetkel.

    Miski huvitav nähtamatu konvektsiooni- ja äikesesummutaja on Euroopas. Jüri ehk oskab tagamaid paremini seletada.

    VastaKustuta
  15. Homme ilmselt tuleb lihtsalt kesk- ja kõrgpilvedega päev, sest siiani pole Skandinaavias ega Soomes ainsatki välku registreeritud.
    Mõnes kohas ilmselt ka nn ilusa ilma rünkpilvi oodata, nagu näiteks 29. juuni Kagu- ja Ida-Eestis.

    VastaKustuta
  16. GFS mudel on ehk indekseid üle hinnanud, lisaks veel mingi inversioon ka (CIN, capping inversion). Põhjalikumalt pole kahjuks uurida saanud.

    VastaKustuta
  17. Selge, aitäh! Seda ma arvasingi, et jälle mingi sahker-mahker ilmataadilt äikesehuvilistele - aga seekord üle-euroopaliselt.

    Homse suhtes midagi ei oota. (Lootmise, mitte tahtmise mõttes)
    Ilmselt homsed indeksidki eksitavad, sest mittemiski ei viita homsele labiilsusele.

    VastaKustuta
  18. Jah, väga ebaselge see äikesevõimalus – võiks isegi öelda, et kuumusega tüüpiline. GFS mudelis on näha, et indeksid korreleeruvad tugevalt kastepunktiga: võrdle Põhja-Eestis neid http://www.upload.ee/image/4818512/Rtavn1811.gif ja http://www.upload.ee/image/4818513/Rtavn1810.gif

    VastaKustuta
  19. @2. juuli 2015 18.42

    Mainin su kommentaari siin veel eraldi ära, sest su ennustused on pidevalt ülitäpsed. Mitte üheski ametlikus jaamas ei tulnud 30 kraadi ning üle selle eile ära nagu teised ja ma isegi arvasin tulevat. Ilmateenistus tabas seekord samuti naelapead - kas ka täna?

    Võiksid edaspidi kirjutada anonüümse asemel mingi nime all, sest praegu on sind võimalik tuvastada ainult tekstis oleva katkendliku sidekriipsu abil.

    Tänasest. Indeksite järgi võiks Põhja- ja Ida-Eesti päris korraliku äikesepäeva saada, kuid ka Estofex paistab selles osas millegipärast väga tagasihoidlik olema. Arengust pole samuti veel mingit märki, kuigi oleks juba aeg. Ilmateenistus seevastu lubab pärastlõunaks äikesevihma kindlas kõneviisis.

    VastaKustuta
  20. Jah, praegu ei oska veel midagi arvata, mis lõpuks tuleb. Esimesed rünkpilved ilmusid alles nüüd nähtavale.

    VastaKustuta
  21. See suvi on temperatuuri osas üks parimaid neile, kes elavad kõrgel ja kel pole jahutust toas. Siiski on harjumatu kuumaarmastajana kuuma mitte oodata, aga enne järgmist kevadet, kui konditsioneer sisse saab, ei oota ma seda enam tõesti. Kõigest paari päevaga suutis see leitsak toad 30 kraadini kütta ja nüüd ei saa seda soojust enam mitte mingi valemiga välja. Milline kergendus on näha algava nädala prognoosi, kuid ikkagi tuleb hinge kinni hoida, et juuli teises pooles või augustis ei korduks miski eelmiste aastetega sarnane palavus.
    Mis aga puudutab äikest ja sellega kaasnevat, siis tänavusest igavamat aastat küll ei meenu. Ohuala, mille Estofex on praegu Saksamaa kohale märkinud, võiks meil olla! :@

    VastaKustuta
  22. Jah, see on ebatavaline, et nii igav. Hiljuti oli Võrus ilmahuviliste kokkutulek, mõned neist eri ülikoolidest, aga mingit usutavat selgitust sellele anomaaliale ei suudetud anda.

    VastaKustuta
  23. Jüri,lugesin just uudist,et El Nino on tagasi.
    Kas ja kuidas ElNino meie ilma konkreetselt mõjutab?

    VastaKustuta
  24. Ma olen nõus sellega, mida siin öeldud: http://ilm.ee/?512072, sest arvan ka, et mõjud on väga kaudsed, st otseseid mõjusid ei ole. Kaudsed mõjud avalduvad näiteks globaalse tsirkulatsiooni või orkaanide sageduse kaudu. Vajadusel võib teema võtta erialaringkondades arutlusele, kuid tõenäoliselt midagi uut ei selgu.

    VastaKustuta
  25. @ 5. juuli 2015 14.47

    su ootused ja lootused on vastulous. seda saksamaa äikeseohtu toovadki just sellised kuumad ilmad, mida sa aga ei oota. (seega sa siiski seda äikest ka ei oota ju).
    teiseks polegi sellist äikest siia vaja. saad seda tuult ja tormi hilissügisel ja talvel nii, et vähe pole

    VastaKustuta
  26. @ 5. juuli 2015 14.59

    tõenäosusteooria kohaselt mõelduna pole ebatavaline. lihtsalt sel aastal on juhuslikult sattunud äikesevaesed päevad kõik ühte aastasse.

    VastaKustuta
  27. See pole usutav selgitus, sest tõenäosusteooria järgi on tegu just äärmiselt ootamatu ja ebatõenäolise olukorraga (oli seal kokkutulekul ka arutelus).
    Kõige otsesem põhjus on see, et Eesti kohale on sattunud või püsinud pidevalt stabiilne õhumass. Aga siis jääb ikkagi küsimus, miks see õhumass on kogu aeg püsinud nii stabiilne või miks siia sattunud vaid selliste omadustega õhumass, mitte pole nii, et kohale jõuab erinevate omadustega õhumassid.

    VastaKustuta
  28. See on seepärast, et ometi oleks miski mis PAGULASTELE ei meeldiks !!!
    Nad niigi kurdavad kehva kliima pärast igal pool. SIIS SIIN VEEL ERITI !!!
    Ehk ei jää siia pidama, vaid TAHAVAD KOJU - UU !!

    VastaKustuta
  29. 5. juuli 2015 20.46
    Kas sa oled idioot, mine puista oma viha kuskile mujale see koht on ülimalt vale koht selleks. Nojah delfis ei lubata anonüümselt kommenteerida pagulaste teemal tuleb kuskil mujal oma sappi pritsida

    VastaKustuta