Kommentaariumi link
Rekordiliselt äikesevaene kevadsuvi
28. juunil tugevnes kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli nõrga tuulega, sademeteta ja selgines õhtul alates Lääne-Eestist. Ilm oli jahe, kuigi õhtuks tasapisi soojenes: kohati tõusis õhutemperatuur üle 20 °C.
27. juunil jäi Eesti üsna ebamäärasesse rõhuvälja, kus püsis nõrga tuulega ja üksikute hoovihmadega ilm.
Tsüklonite mõju väheneb ja ilma hakkab määrama kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele ei saa välistada mõnedel päevadel hoovihma ja äikest, sest esialgu on tegu üsna lauge kõrgrõhuharja või antitsükloniga, kus laskumisinversioon ei pruugi olla konvektsiooni summutamiseks piisav. Hiljem peaks siiski ilmad olema öösel selged, aga päevad vaid rünkpilvisusega, st sademeteta.
Praeguseni on antitsükloni raskuskese arvutatud lääne, hiljem lõuna poole, kuid senimaani on kõik sellised juhud lükatud lõpuks itta või kagusse. Kas ka seekord?
26. juunil oli ilmakujundajaks Läänemere idakaldal endiselt tsüklon, mis jõudis Barentsi merele. Selle lohk jõudis päevaks Eesti kohale. Seetõttu sadas niiskes ja jahedas õhumassis mitmel pool hoovihma, kohati oli Lääne-Eestis äikest.
Juuni lõpus väheneb tasapisi tsüklonite mõju ja ilmakujundamine läheb rohkem üle antitsüklonile, kuid kas Eesti jääb ainult selle äärealadele (võib nii külma- kui kuumalainet tähendada) või siiski keskalale lähemale ja suudab püsima jääda kauemaks, pole veel teada.
26. juuni öösel oli taas näha polaarmesokaid. Foto autor: 21.06.2015.a. kell 1:36 Muhu, Simisti. Kalmer Saare foto
25. juunil teeb ilma Läänemere idakaldal jätkuvalt tsüklon, mis jõudis hommikuks Põhjalahele. Niiskes ja jahedas õhumassis oli päev enamasti pilves (kihtrünkpilved) ja kohati oli nõrku sajuhooge. Õhutemperatuur oli madal, püsides 12...17 °C piires.
Nädala lõpuks väheneb tsüklonite mõju, kuid vähemalt kohatiste sajuhoogude võimalus püsib suur. Pärast seda võib juhtuda, et mõjule pääseb antitsüklon, kuid senimaani on need prognoosides lükatud itta või kagusse, mistõttu peab sellise võimalusega arvestama.
24. juunil määrab ilma Läänemerel püsiv tsüklon. See hoiab hoovihma- ja äikesevõimaluse suurena, kohati on sadu väga tugev.
Kell 9-10 vahel tekkis äike Pärnumaal Eesti-Läti piiril. See ebapüsivusjoonel arenenud äike liikus põhja-kirde suunas – paljud kohad mandril said juba keskpäevaks äikest, ainult Lääne- ja Kagu-Eesti jäid sellest eemale (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150624).
Tsüklon liigub Põhjalahele. Selle lõunaservas on päeval hoovihmade võimalus üpris suur, kuid ööd on enamasti sademeteta. Nädala lõpus võib suureneda lõunatsükloni mõju, kuid ilmselt jääb see siiski Venemaale. Eesti püsib õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C.
23. juunil suurenes Läänemerel püsinud tsükloni mõju. Päev algas päikeseliselt, ainult kirdenurgas sadas hommikul vihma, kuid selgines sealgi. Päeva teises pooles tihenes pilvisus ja läks sajule. Saju intensiivsus oli suurem esialgu saartel, hiljem (öösel mandril). Äikest polnud.
Tsüklon liigub Põhjalahe kohale. Selle lõunaserv jääb esialgu ilma kujundama. Päevaks laussadu küll eemaldub, aga hoovihma peaks jaguma mitmele poole, on ka äikesevõimalus.
Hoovihmade tõenäosus on suur nädala lõpuni, sest ilma jääb määrama madalrõhuväli. Õhutemperatuuri foon püsib ikka 15...20 °C, kuid öökülmaohtu enam pole.
Eesti ilma kujundab jätkuvalt madalrõhuväli või tsüklonid. Seetõttu on ilm sageli sajune ja sooja eriti üle 20 °C loota pole.
Rekordiliselt äikesevaene kevadsuvi
28. juunil tugevnes kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli nõrga tuulega, sademeteta ja selgines õhtul alates Lääne-Eestist. Ilm oli jahe, kuigi õhtuks tasapisi soojenes: kohati tõusis õhutemperatuur üle 20 °C.
Päeva jooksul ilm selgines – nii ka Laagris.
27. juunil jäi Eesti üsna ebamäärasesse rõhuvälja, kus püsis nõrga tuulega ja üksikute hoovihmadega ilm.
Tsüklonite mõju väheneb ja ilma hakkab määrama kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele ei saa välistada mõnedel päevadel hoovihma ja äikest, sest esialgu on tegu üsna lauge kõrgrõhuharja või antitsükloniga, kus laskumisinversioon ei pruugi olla konvektsiooni summutamiseks piisav. Hiljem peaks siiski ilmad olema öösel selged, aga päevad vaid rünkpilvisusega, st sademeteta.
Praeguseni on antitsükloni raskuskese arvutatud lääne, hiljem lõuna poole, kuid senimaani on kõik sellised juhud lükatud lõpuks itta või kagusse. Kas ka seekord?
Rünksajupilved Laagris, kuid äikest ei olnud või oli välkudeta äike.
26. juunil oli ilmakujundajaks Läänemere idakaldal endiselt tsüklon, mis jõudis Barentsi merele. Selle lohk jõudis päevaks Eesti kohale. Seetõttu sadas niiskes ja jahedas õhumassis mitmel pool hoovihma, kohati oli Lääne-Eestis äikest.
Juuni lõpus väheneb tasapisi tsüklonite mõju ja ilmakujundamine läheb rohkem üle antitsüklonile, kuid kas Eesti jääb ainult selle äärealadele (võib nii külma- kui kuumalainet tähendada) või siiski keskalale lähemale ja suudab püsima jääda kauemaks, pole veel teada.
26. juuni öösel oli taas näha polaarmesokaid. Foto autor: 21.06.2015.a. kell 1:36 Muhu, Simisti. Kalmer Saare foto
25. juunil teeb ilma Läänemere idakaldal jätkuvalt tsüklon, mis jõudis hommikuks Põhjalahele. Niiskes ja jahedas õhumassis oli päev enamasti pilves (kihtrünkpilved) ja kohati oli nõrku sajuhooge. Õhutemperatuur oli madal, püsides 12...17 °C piires.
Nädala lõpuks väheneb tsüklonite mõju, kuid vähemalt kohatiste sajuhoogude võimalus püsib suur. Pärast seda võib juhtuda, et mõjule pääseb antitsüklon, kuid senimaani on need prognoosides lükatud itta või kagusse, mistõttu peab sellise võimalusega arvestama.
Võimas kihtrünkpilvestik Baltimaade kohal (http://sat24.com/en/bc?ir=false).
24. juunil määrab ilma Läänemerel püsiv tsüklon. See hoiab hoovihma- ja äikesevõimaluse suurena, kohati on sadu väga tugev.
Kell 9-10 vahel tekkis äike Pärnumaal Eesti-Läti piiril. See ebapüsivusjoonel arenenud äike liikus põhja-kirde suunas – paljud kohad mandril said juba keskpäevaks äikest, ainult Lääne- ja Kagu-Eesti jäid sellest eemale (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150624).
Tsüklon liigub Põhjalahele. Selle lõunaservas on päeval hoovihmade võimalus üpris suur, kuid ööd on enamasti sademeteta. Nädala lõpus võib suureneda lõunatsükloni mõju, kuid ilmselt jääb see siiski Venemaale. Eesti püsib õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C.
Äikest oli palju (sat24.com/en/bc?ir=false).
Kõige uhkem pilv Kanepi lähedal ilmus veidi pärast keskpäeva. Paremale jääb rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilvede laam. Äikesest polnud märkigi – suurema osa ajast paistis päike, kuid oli tuuline.
23. juunil suurenes Läänemerel püsinud tsükloni mõju. Päev algas päikeseliselt, ainult kirdenurgas sadas hommikul vihma, kuid selgines sealgi. Päeva teises pooles tihenes pilvisus ja läks sajule. Saju intensiivsus oli suurem esialgu saartel, hiljem (öösel mandril). Äikest polnud.
Tsüklon liigub Põhjalahe kohale. Selle lõunaserv jääb esialgu ilma kujundama. Päevaks laussadu küll eemaldub, aga hoovihma peaks jaguma mitmele poole, on ka äikesevõimalus.
Hoovihmade tõenäosus on suur nädala lõpuni, sest ilma jääb määrama madalrõhuväli. Õhutemperatuuri foon püsib ikka 15...20 °C, kuid öökülmaohtu enam pole.
Kiudkihtpilvedest sadas lausvihma. 23. juunil Põlvamaal Piigandi järve ääres
Eesti ilma kujundab jätkuvalt madalrõhuväli või tsüklonid. Seetõttu on ilm sageli sajune ja sooja eriti üle 20 °C loota pole.
Ööl vastu 22. juunit saabus Eesti kohale frontaaltsoon, mis tõi mitmele poole tugeva laussaju. Päevaks liikus sadu Soome, kuid ilm jäi pilviseks ja kohati arenes hoogsajupilvi, mis tõid vihmsagaraid. Äike on jäänud senimaani Leetu ja Lätti.
16.06.2015 kolmveerand kaksteist Meriväljal. Foto; Reet Sepp
Küllap (tugev) äike jääbki ka edaspidi Leetu ja Lätti. Suuri äikesepäevi sel aastal Eestis ilmselt ei tulegi.
VastaKustutaKes seda ette öelda oskab. Suvi ju alles algas ja võime saada veel sellist äikest, mida aastakümneid mäletatakse.
VastaKustutaMitte kusagilt pole ette näha anits.blokeeringut. Isegi kui see mingi ime läbi tuleks, peab Eesti jääma selle lääneosaga seotud frontaaltsooni.
VastaKustutaSee, mis 08.08.2010 juhtus, oli Eestile lihtsalt "äikeseloto jackpot", st seda juhtub siin äärmiselt harva - parimal juhul kord kümnendis.
------------------------
Ps, Eesti on hetkel põhjaPOOLSE Euroopa ainus äikeseta riik. (Kuigi sel aastal pole see kuigi eriline olukord)
22. juuni 2015 17.19
VastaKustutaÄra nüüd selgeltnägijat mängi.
Polegi mänginud.
VastaKustutaMudelid juuli alguseks üsna heldeks muutunud.
VastaKustutaÄkki kordub eelmise aasta ilmamuster,kus 06.07 alles soojaks läks ja jäigi.(kui mai lõpu-juuni alguse soojalaine välja arvata)
jah, seda kuumalainet ennustati juuliks juba eilsest. paraku nagu sel aastal tavaks, taandatakse kõik kuumad eestist itta-kakku või üldse prognooskaardilt.
VastaKustuta-------------------------
meenutagem kasvõi 13. juuni kuuma - ennustati järjepidevalt 15 kraadist isokat baltimaade piirkonda ning 2..3 päeva enne seda päeva taandati see eestist. reaalsuseski piirdus asi hädavaevu vist 8..10 kraadise isokaga. (lätis-leedus oli, tõsi küll, üle 10 kraadine)
Mis puudutab meenutusi 1999. aastast, siis aegreast järgi kontrollides sain ma suure üllatuse osaliseks, kui nägin, et tollane juuni ja aprill olid hoopis aegade üks soojemaid kui mitte KÕIGE soojem!!! Mai oli tõesti väga külm, kuid 25-piir ületati sellest hoolimata. Juuni maksimum oli tuimalt üle 30 kraadi. Siit võib järeldada, et tänavu on tsüklonaalne aktiivsus kaugelt üle kui oli siis, mida tõestavad ilmekalt ka maksimaalsed temperatuurid - antitsüklonitele pole kordagi veel korralikku võimalust antud sel aastal. Millegipärast usun, et praegune ilmamuster jätkub edaso ning vähemalt juuli tuleb keskmisest külmem, võib-olla ka august. Ükskuid palavaid päevi ehk näeme, aga kuumalainetesse ma küll sel suvel ei usu. Õnneks on sellised päris külmad ja äikesevaesed suved väga haruldased ja kui praegu lähebki nii edasi, siis järgmised suved kindlasti kompenseerivad selle.
VastaKustutaHetkel on siin Kagu-Eestis vähemalt küll nutune ilm ja melust pole märkigi. Radarit vaadates paistab, et lähitundidel saavad ka need ükskikud lõkked kustutatud, mis veel praegu kergelt suitsevad.
Isiklikult lepin tänavuse jaheda suvega suurepäraselt, sest plaanitud konditsioneeri paneku pidin järgmisse kevadesse lükkama, see-eest said vähemalt viinapuud mulda. Ehkki olen kirglik kuumaarmastaja, on üle 30 kraadi ööpäev läbi toas sooja nagu eelmistel suvedel ka minu jaoks liig.
@ 23. juuni 2015 22.44
VastaKustutaOlen sinuga üldiselt nõus. Ise olen õhumassi(!) poolest samuti kuumaarmastaja, ehk et meeldivad soojad suveööd mida need kuumad õhumassid põhjustavad ja neid suveöid õues veeta. Ses mõttes on tänavune suvi trööstitu. Vähemalt tähendavad jahedad suved niiskust ja sadu, ehk sooje öid küll pole, kuid see-eest uduseid.
Üks asi mis mulle õudselt meeldib, on soojal suveööl rahuliku vihma saatel telgis magada.
----------------------------------
Jah, jaaniaeg on jäänud parimale ajastusele suvehooajal üldse, sest see päev toob peaaegu alati saju (suitsuosakesed on kond.tuumadeks, mis on pilvede tekkeks olulised - jaaniajal neid tuumi ju jätkubki kohe eriti palju ;) ), mis peaks enamus järelvalveta või lohakalt kustutatud lõkkeid kustutama.
------------------------------
Nb - märtsi keskel siiski oli korralik võimalus antitsüklonil - isegi lähiaastate parim. Saime ju üle 1050 hPa õhurõhku (viimati 2012. aasta 28. jaanuaril vist) ning selle märtsi antits.soojuse haripunktis samasooja päeva kui enamik selle aasta mais/juunis on olnud. (15 kraadi piires) Kuupäev oli 18. märts. See blokeering kestis nädal aega ning pilvehuvilised olid küsivalt nõudlikud, et kus pilved on/millal ometi pilved ilmuvad, jne.
@24. juuni 2015 0.02
VastaKustutaMinu viga, pidasin antitsükloni võimaluse all silmas just praegust "sooja" poolaastat.
@ 24. juuni 2015 0.26
VastaKustutaPole hullu! :).
---------------------------------------
PS, saabuv jaaniöö on haruldane - viimati oli nii pime jaaniöö aastal 2012.
Tallinlased ja sealne ümbrus vist said/saavad täna selle kauaoodatud äikese lõpuks kätte.
VastaKustutaTartus tuli hetk tagasi üks päris kena rahmakas rahet, raheterad kuni sentimeetrisuurused. Paar korda kaugemal müristas ka.
VastaKustutaMind paneb ikka ja jälle imestama, mis Tartu ja selle ümbrusega lahti on, et äikesed sinna pidevalt ei jõua. Praegu radarit ja äikesedektoreid vaadates võib selgelt näha, kuidas edelast saabuv äike enne Tartut praktiliselt välja suri ja peale Tartut tuli eluvaim uuesti sisse, nii et see sama süsteem paistab jõudvat peatselt Ida-Virumaale juba joonpagina.
VastaKustutaSee on alati nii olnud, et Tartusse ei jõua (või vähemalt mitte linna kohale – kõik äikesed, mida alates 2008. a Tartu kandis kogenud, on olnud just nii).
VastaKustutaHetkel Kanepi lähedal Põlvamaal ja siin ei olnud äikesest märkigi, vaid enamasti päikeseline ja väga tuuline ilm, kuid nüüd on rünkpilvi ka tekkinud.
24. juunil saabus lõunal Simunasse suur ja sünge rünksajupilv, millega kaasnes äike, hoovihm, ka kuni 1 cm läbimõõduga rahe ja pagituul. Seisuga 23.-24. juuni ulatus sademetehulk siin 20 millimeetrini. Huvilistele jätan mõned lingid ka siia.
VastaKustutaPilte: https://www.flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157654951120056
Video äikese saabumisest: https://www.youtube.com/watch?v=Pcf2CxzG3XY
sakku endiselt ei jõudnud äikest, ainult kaugel idas oli üht kõminat kella 12:15..12:20 vahel kuulda. mõnesmõttes asi seegi, sest enne seda oli äikese mõttes täielik vaikus.
VastaKustutatänane äike jääb lähiaja viimaseks, sest lähiajal on labiilsus päris väike ning juuli esimeseks nädalaks näitavad mudelid juba sooja K teket, kuid see taandub läände-edelasse ning avab tee põhja- ja loodevoolule.
Need antitsüklonid, harjad ja soojalained lükatakse kõik ju itta, mitte läände ega edelasse.
VastaKustutaGFSi viimase paari päeva uuenduses pole Eesti läänesaartele kuni 240. tunnini ehk kvaliteetsema ennustuse lõpuni kordagi sademeid näidatud. Ega mandrilgi sugugi parem pole - üle 2 mm loota pole.
VastaKustutaLoodetavasti sajualad taandatakse samuti idakakku ehk et just Läänemere idakalda kohale.
ilmateenistus teeb oma tööd suht lohakalt, ilmateade 3 sekki pikk, NÄDALAprognoosis 2 päeva. võiks oma failid ja prognoosid enne ikka üle vaadata enne avaldamist :/.
VastaKustutaAvaleht oli mingi aeg üldse kättesaamatu - eks selle vea tõttu kadusidki nädalaprognoosist vastavad päevad.
VastaKustutaMillest homne labiilsus õhtul?
VastaKustutaSel on ilmselt nii sünoptilised kui õhumassi omadustest tulenevad põhjused, mida võiks selgitada äikesegruppi pandud arutelu kaudu: Ilma teeb Läänemere idakaldal jätkuvalt tsüklon, mis jõudis Barentsi merele. Selle lohk jõuab päevaks Eesti kohale. Nii on niiskes ja jahedas õhumassis hoovihmade ja äikese tõenäosus võrdlemisi suur.
VastaKustutaAitäh!
VastaKustuta----------------------
Siit võib näha, et juuli algupoole kuumalaine on vähetõenäoline:
http://www.wetterzentrale.de/pics/senspanel1442.gif
NVG mudel on päris äärmuslikuks oma kuumuse väljavaate arvutanud, Madalmaadesse tuleks sel juhul lausa 45 kraadi:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rnvg1682.gif
25-isokas Norra rannikul:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rnvg1802.gif
Neilt on näha sedagi, et selle isotermi põhjaosa laiuskraad vastab juba Eesti omale. Seega mudelite jõrgi on 40 kraadi piir ja selle ületamine Eestis küll võimaluk, kuid selle tõenäosus on ilmselt väiksem kui 19.05.2014 kuumus oma kuupäeva kohta.
Jah, ega see päris võimatu pole. Laagris on näha äikese arengut: http://www.upload.ee/image/4801885/DSCN4694-001.JPG
VastaKustutaEnne õhtut välke pole mõtet vist loota, kuna konv.tasapind on jälle liiga madal nagu 23.06-lgi. Seda on sinu pildiltki näha kihtrünkpilvja alasi järgi, st jäätumist pole.
VastaKustutaTaeblas, Haapsalus, Pakril oli juba äike, seda Laagrissegi näha. Ei, see on erinev, sest mõnikord tekib spetsiifilisi kihtrünkpilvi just enne äikest.
VastaKustutamidagi märkimisväärset, mida pole vist 9 aastat olnud:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2642.gif
kas täna öösel tuleb Harjumaal äikest?
VastaKustuta
VastaKustuta26. juuni 2015 21:17
VastaKustutaVälkudeta äikest võibolla jah, kuid välkudega äikeseks on õhumass muutumas juba liiga stabiilseks.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta26. juuni 2015 20.20 - Kahjuks/õnneks muutub see gfs veel 10x seega see võib veel 9 aastat mitte tulla, aga kui see peakski nii minema, siis see on küll huvitav protsess.
VastaKustuta26. juuni 2015 21.17 - Ei täna öösel ei tohiks küll äikest tulla. Päeval ja õhtul oli juba ära, kuid väike tõenäosus on.
Tundub, et mingi kuumalaine tuleb (kui pikalt kestab, seda ei oska öelda). GFS ise näitab juba päris pikalt kuidas järgmisest nädalast hakkab sooja juurde keerama, siis tulevad jälle 15-20 kraadi ning seejärel jälle 25+, aga äikeste ja sademete tõenäosus on väike, seega hakkab metsades tuleoht uuesti tõusma ja põud tugevneb.
VastaKustutaMis see välkudeta äike veel on? Esimest korda kuulen sellest asja.
VastaKustutaLugeda siit http://ilm.ee/pikne 2. Mis on äike?. Veel on juttu sellest http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2013.pdf
VastaKustutaImelik, millest see sõltub, et tulekul oleva kuumalaine maksimumid tõusevad Taanis 33 kraadini, Norras ja Rootsis 32 kraadini, Soomes kuni 30 kraadini, Lätis ja Leedus 32 kraadini ning Eestis vaid 25-27 kraadini?
VastaKustutaJu siis jõuab see õhumass teistesse riikidesse soojemana kui siia, aga me oleme juba tänavu näinud, mis nendest kuumalainetest lõpuks järgi jääb.
VastaKustutaJah, need kaovad või lükatakse itta. Praegu ei usu, et päris kaob, pigem lükatakse itta nagu alati on juhtunud.
VastaKustuta