Kommentaariumi link
8. veebruari öösel taandus frondiga seotud suurem sadu ja tuisk Eesti lõuna- ja idapiiri taha, kuid uusi sajualasid tekib üha juurde. Samal ajal tugevnes tuul (maksimaalsed puhangud looderannikul ligi 29 m/s). Nii jätkus tormine ja kohati tuisune ilm kogu päeva. Tasapisi langes ka õhutemperatuur.
9. veebruari öösel tuul nõrgeneb ja kohati langeb õhutemperatuur alla -10°C. Päeval on oodata uut lumesadu ja ilm läheb taas soojemaks. See peaks sissejuhatama juba pisut pikema sulaperioodi (uus külmenemine võimalik alles nädala lõpus).
Tüüpiline sünoptiline olukord põhjatsükloniteks: Suurbritannia kohal või lähedal on tugev antitsüklon, mille lääneserva mööda jõuab troopiline õhumass kaugele põhja ja suurenevast õhumasside vastasseisust (barokliinsusest) sünnivad järjestikku tsüklonid (DWD).
Tormine ilm Meriväljal
7. veebruari öösel pilvisus tihenes ja läks pisut soojemaks, kuid sademeid tuli minimaalselt. Päeva jooksul jätkub pilves ilm ja loodest saabub sademeid, mis esialgu võivad vihma ja lörtsina, hiljem lumena tulla. Siiski suuri sadusid veel ei paista, kuid sajualad võivad moodustuda või tugevneda Eesti kohal, nii et ööpäeva jooksul tuleks sel juhul ikkagi 5-10 mm sademeid.
Tsükloni lääneservas on oodata tugevat külma õhu advektsiooni. Seetõttu tuleb tormine ja langeva õhutemperatuuriga ilm, sademete osas selgub jooksvalt, kui palju ja kus lund sajab. Õhurõhulanguse kiirus oli päeval üle 5 hPa/3 h.
Järgmisel nädalal on oodata soojenemist ja sula, siis jälle ilma külmenenist nädala teises pooles.
7. veebruari öösel jõudis tekkida eriti intensiivne põhjatsüklon (DWD)
6. veebruari öö ja päeva esimese poole jooksul liikus üle Eesti madalrõhulohk ühes lumesaju ja tuisuga. Selle järel saabus loodest soe õhumass ja ilm läks sulale: õhutemperatuur tõusis kuni +4°C-ni. Alates Põhja-Eestist ilm selgines ja päike tuli välja.
Päikeseloojang Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto
Uus madalrõhulohk ja sadu ei lase end kaua oodata: loodest tuleb juba ööpäeva jooksul järgmine, kuid see toob kaasa ka tormi (tuule poolest). Sellega kaasneb intensiivne külma õhu advektsioon. Seega algab sadu ilmselt lörtsi ja vihmana, kuid muutub 7. veebruari õhtuks lumeks ja tuiskab.
Uus nädal toob uuesti soojema ilma. Ilmselt läheb sulale ja seekord kestab see sulaperiood pikemalt (nädala teise pooleni).
Viimaste päevade vaiksed ja kohati külmad ilmad selle talve kohta tõstatasid taas suduteema päevakorda: http://ilm.ee/?45529
Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Ain Vindi foto
5. veebruaril tugevnes Eesti kohal kõrgrõhuhari, kuid rõhuväli püsis lame, mistõttu ilmgi oli vaikne. Öösel arenes mitmel pool uduvine ja udu, tekkis härmatis, kuid päev oli jällegi päikeseline.
Peatselt muutub ilm tormisemaks – need on ebatavaliselt sügavad põhjatsüklonid (prognoositav õhurõhk keskmetes 940-945 hPa) ja nende lohud, mis toovad järske ilmamuutusi. Nii hakkavad plusskraadid miinuskraadidega vahelduma, tuleb ka lund, aga väga suurt sadu pole veel ette näha.
Veel enne veebruari keskpaika võib saabuda mõneks päevaks kevadesarnane ilm, ent selle püsimajäämine on ebatõenäoline.
Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin: http://ilm.ee/?513341.
3. veebruar 2015 kell 20:12 Põlvamaal. Kadri Veskioja foto
Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin: http://ilm.ee/?513341.
3. veebruar 2015 kell 20:12 Põlvamaal. Kadri Veskioja foto
4. veebruaril tihenes pilvisus ja Põhja-Eestist alates hakkas lund sadama (sajuala moodustus Eesti kohal). Suurt lumelisa pole oodata, aga sadu võib kohati Harjumaal anda 1-3 cm paksuse uue lumekihi õhtuks. Paljudes kohtades nähti halosid. Kuna õhurõhuväli on tsükloni kadumise tõttu lamedaks muutunud, siis on ilm üsna tuulevaikne. Seetõttu võib õhtu jooksul tekkida udu.
Juba paari päeva pärast olukord muutub, kui põhjatsüklonid toovad läänest ja loodest sooja. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja ilma soojenemist, siis jälle uuesti külmenemist.
3. veebruaril jätkus tsükloni täitumine. Lõunast ja kagust saabunud kuiva õhumassi tõttu (700 hPa pinnal suhteline õhuniiskus alla 30%) ilm selgines ja nii oli kohati päev peaaegu täiesti päikeseline. Mõnel pool oli päikeseloojang kiudpilvede tõttu hõõguv. Õhtul tekkis Virumaal udu, samas paljudes kohtades võis näha 22-kraadist kuuhalot.
Juba paari päeva pärast olukord muutub, kui põhjatsüklonid toovad läänest ja loodest sooja. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja ilma soojenemist, siis jälle uuesti külmenemist.
Suurepärane 22-kraadine halo kiudkihtpilvedel (Cirrostratus nebulosus). Pilt on tehtud Võru tn. lõpus praktiliselt Tartu linna piiril. Arvi Rungi foto
3. veebruaril jätkus tsükloni täitumine. Lõunast ja kagust saabunud kuiva õhumassi tõttu (700 hPa pinnal suhteline õhuniiskus alla 30%) ilm selgines ja nii oli kohati päev peaaegu täiesti päikeseline. Mõnel pool oli päikeseloojang kiudpilvede tõttu hõõguv. Õhtul tekkis Virumaal udu, samas paljudes kohtades võis näha 22-kraadist kuuhalot.
Edaspidi on jälle pilvisem, sest kuiv õhumass eemaldub. Siiski olulisi sademeid pole oodata ja ilm püsib talvine, võib olla isegi veidi külmeneb. Selgemat ilma võib oodata taas 4. või 5. veebruaril, kui prognoos näitab seda, et õhumass muutub 700 hPa pinnal (u 3 km, keskmise korruse pilved) kuivemaks, st suhteline niiskus langeb alla 90%.
Põhjatsüklonite mõjul on oodata nädala lõpus ilma soojenemist.
Halo ja pilved 3.02.15 Pangodis. Eero Hermanni foto
3. veebruari loojang (Tartumaa, Puhja). Ülle Loogi foto
Pildistatud 3. veebruaril õhtul Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku foto
Veebruar algas sajuse lõunatsükloniga. See täitub ja asendub kõrgrõhuharjaga. Seetõttu ilm külmeneb ja muutub talvisemaks. Suurt lumelisa või külma pole siiski oodata. Nädala teises poolel hakkavad ilma kujundama põhjatsüklonid, mille lohkudes saabub soojem õhumass ja on sula oodata.
Lõunatsüklon tõi küll lumelisa, aga ilm oli sula. Nädala jooksul lumepaksus ilmselt oluliselt ei muutu (Ilmateenistus).
Tundub, et homme tuleb hea võrdlus täpipealt sama kuupäeva aastatagusega võrrelduna. Hea seepärast, et peaksid olema kiud- ja kiudkihtpilved. Eelmisel aastal olid need pilved samuti just 5. veebruaril.
VastaKustutaMiks võrrelda? Aga seepärast, et aasta tagasi oli erakordne inversioon, kuid sel aastal mitte. (850 hPa temperatuurivahe 05.02.2014-ga võrreldes lausa 15 kraadi, kuigi maapinna lähedal isegi et täpselt samu kraade oodata, mis eelmiselgi, -1 ja -6 kraadi piires)
Kas pole huvitav võrdlus? Suvel ju sellist olukorda pole, et sama pilvisus ja õhutemperatuur, kuid 850 hPa temperatuurierinevus 15 kraadi.
(Näide: Suvel +15 kraadi isoterm ja sellega +30 kraadi maapinna lähedal, aga 0-kraadise isotermiga on see kuumus võimatu.
Niiet, kel võimalik, võrrelge :).
Kuid juba aimata võib, et homme peaks taevas kõrgustes oleva külmema õhu tõttu kirkam olema.
Aastatagused pilvevideod:
https://www.youtube.com/watch?v=7E00rFpMzTk
https://www.youtube.com/watch?v=rAKwFRzrfP8
7.02.2014 Merikese antud kommentaar: "Kõige huvitavam ilmasündmus sel talvel möödus märkamatult üleeile. Nimelt saabus Eesti kohale Kesk-Euroopast ootamatult soe ja väga kuiv õhk, näiteks kolmapäeva öösel oli õhutemperatuur Tallinnas umbes 700 m kõrgusel maapinnast +8°C, maapinna lähedal toimus samal ajal märgatav õhutemperatuuri langus -6°C-ni. Ja selle tohutu inversiooni tingimustes polnud meil ei pilvi, ei udu ega ka nullilähedast õhutemperatuuri nagu talvel tavaliselt. Selle ootamatult sooja õhu saabumist sai ööpäeva jooksul jooksvailt aeroloogilistelt kaartidelt jälgida, hämmastav oligi see, et kaugemale põhja jõudes see õhuportsjon ei jahtunud. Soojenemise põhjuseks peab vist lugema fööni nähtust, sest Alpide jalamil on sel talvel tsüklonite sebimine niisama vilgas nagu Atlandil. http://www.weatheronline.co.uk/reports/wxfacts/The-Foehn-foehn-wind.htm"
VastaKustutaSee on toodud ka siin: http://ilm.ee/?512042
päris räige orkaan tuleb norra rannikule ja mägedesse nv-l! selle supertormi riismed riivavad ka eesti läänesaari
VastaKustutaKui on mõeldud 7. ja 8. veebruari, siis jah, üks põhjatsüklon või selle lohk jõuab lõpuks ka päris Eesti kohale. Kui tormi kese jääb mandri kohale, siis merel ja ehk ka saartel kõige tuulisem.
VastaKustutaSel aastal ongi kõik tsüklonid, sh ka tormid, üle Eesti või veidi põhjapoolt liikunud. Mitte ükski lõunapoolt. See on ka põhjus, miks vedela poriga päevi üle 50% tardunud poriga päevadest on. Aga jah, põllumeestel "on ahjudes uputus", sest ka lähinädalail ei ole oodata MITTEÜHEGI tsükloni liikumist Eestist lõunapoolt!
VastaKustuta@ 5. veebruar 2015 1:18
VastaKustutaJah, tuule keskmine kiirus on enne mäestiku "kraapivat" mõju Norra merel kuni 37 m/s.
Pärast mäestiku ületamist algab kiire nõrgenemine - nt Läänemerel võib Ahvenamaa piirkonnas olla keskmine juba "vaid" 20..25 m/s.
Kuna parasvöötme tsüklonitele omaselt on kese laialivalguv ehk ulatuslik ning see liigub ka üle Eesti + veel tsüklon kiiresti nõrgeneb, võib mandri-Eestis ilm hoopis rahulik olla.
läänemerel ja soome lahel on näha konvektsiooni tugevnemist! õnneks madalpilved hajuvad, seega peaks lagedalt või ka rannikult konvektsioonipilvi juba nägema.
VastaKustutaMerel on ikka tuul tugevam. Kui mäestikku poleks, oleks tuul ikkagi maismaa kohal nõrgem (10 m kõrgusel), sest maapinna karedus on suurem. Samuti tuleb arvestada okludeerumisega (tsükloni arenguga).
VastaKustutaNorrakad on sellele vägevale tormile Ole nimeks pannud: http://artikkel.yr.no/ekstremvaeret-_ole_-kan-gi-orkan-1.12191151
VastaKustutaeestis jääb tuuletorm kindlasti nõrgukeseks, nagu eelmised 2 jaanuaris ning enamus eestist ka 13.12 torm.
VastaKustutaKas on märke 8. märtsi tormi kohta.?
VastaKustutaOlen arvutanud ja ennustan sinnakanti ja meie(le) /lähistele tugevat tuult sajuga.
Sajufaas võib olla lumine.
Selle kohta pole kuskil infot ega saagi olla. Tormile viitav sünoptiline olukord võiks nähtavaks muutuda umbes kolme nädala pärast, nii et tuleb veel kõvasti oodata.
VastaKustutama arvan et ta ajas 8 VEEBRUARIGA sassi
VastaKustutaSellisel juhul - midagi väga erilist ilmakaartidel või satelliidipiltidel ei ole näha, on lihtsalt tugev loodevool ja põhja-lõunasuunaline jugavool. Aga ka prognoosi järgi peaks torm alles öösel Norra merele jõudma. Praegu on põhjatsüklonit näha Gröönimaa ja Islandi vahel.
VastaKustutaMargus, nägid unes seda tormi või hakkasid voodooga tegelema?
VastaKustutaTsüklonaalne areng Norra merel on intensiivistunud. Norras soovitatakse inimestel siseruumides püsida: http://www.yr.no/spesialvarsel/ekstrem.html
VastaKustutaMiks mudelid on arvutanud läheneva tormi sajukogused nii väikeseks? Näitab, et täna ja homme on oodata tuisku ja sadu võib tugev olla, aga üksi mudel üle paari cm lume juurdekasvu ei näita.Miks nii?
VastaKustutaIlmselt on kuivad tsüklonid. Satelliidipildil pole ka erilisi pilvemasse näha.
VastaKustutaPraeguseks on tsüklon väljakujunenud: http://tinyurl.com/kqa54x9
nonii, osmussaarel juba 23 m/s puhanguid..
VastaKustutakas torm tuleb varem ja oodatust tugevam?
Pisut varem võib olla, aga ilmselt mitte oluliselt tugevam (max ligi 30 m/s - puhangud).
VastaKustutaEi ajanud midagi segamini.
VastaKustutaRäägin 8. märtsist!
NOOA indeks peaks muutuma märtsi alul negatiivseks
ja ühel hetkel siiski on ka tormi oodata.
8. märtsi ilma ennustamine on soolapuhumine.
VastaKustutaAga seda teevadki Kuuse taat, Enno Kalde (ennustab aastaks ette) jt.
VastaKustutaMiks siis mõni veel katsetada ei või ?
10.02 paistab vähemalt hirlami järgi tulevat selle aasta esimene tõeliselt (vara)kevadine päev, sest lääne ja loodetuulega tõuseb ka KAUGEMAL SISEMAAL (nt kuusiku piirkonnas) plusspügalad 4..5-ni!
VastaKustutasiis saab seda kevadist linnulaulu nii et vähe pole :))
@ 8.veebruar 2015 15:51
VastaKustutaKõike võib teha, kuid see blogi on natuke vale koht, et arutada ebateaduslikke ilmaennustusi. Jüri on samuti korduvalt öelnud, et pikaajalised ilmaennustused on praegusi teadmisi aluseks võttes ajaraiskamine ning on võrdväärne selgeltnägemise ja hiromantiaga. Seetõttu on naeruväärne ka Margus Arge ennustus 8. märtsi kohta. Ehk tuleks Margusel, Kuuse-Taadil ja muudel asjaarmastaatel targem oma blogi luua ja seal oma tundmusi arutada? Muide, kui keegi peaks Marko Kaasiku ennustustele sekundeerima, siis seal on ennustatud tendentse, mitte mingi konkreetse kuupäeva sünoptilist pilti.
Kevadepettelist ilma on oodata küll, kuigi ilmselt ikkagi ei jää nii pikaks ajaks püsima kui oli eelmisel aastal - tsirkulatsioonitüüp on teistsugune.
VastaKustutaVaatasin just Gismeteo.ru prognoosi Kesk-Eesti lõikes eeloleva kuu lõikes. Seda vaadates, siis tundub, et talv hakkab lõppema...
VastaKustutaJärgmisel nädalal stabiilselt +2...+4, ülejärgmisel +4...+8 ja märtsi esimesel +2...+5.
http://www.gismeteo.ru/month/4068/
Elu on ka seda näidanud, et antud vene ilmaportaal väga mööda ei pane. Loomulikult need temperatuurid võivad muutuda ja tegemist on ju prgnoosiga, kuid Gismeteo puhul kaldun arvame, et need prognoosid võivad ka 80-90% täide minna ...
loodame, sest see praegune kõnts on kui liivapaber, mis saapaid usinasti lõhub ning võiks seega tõesti lõplikult sulada.
VastaKustuta