Sooja ja rahuliku ilmaga nädal (9.-15.02.2015)

Kommentaariumi link

Huvilistele: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/loodusohtu-rapinas-3/

15. veebruari öösel ilm alates Põhja-Eestist selgines ja külmenes. Nii oli päev päikeseline, kuid miinuskraadidega. Põhjast saabus massiliselt kiud- ja kiudkihtpilvi, mis õhtuks katsid praktiliselt Eesti ja tekitasid põletava loojangu. Antitsüklon oli samal ajal Soome kohal.

Pärast paari külmemat päeva läheb nädala teises pooles tunduvalt soojemaks ja on oodata ka sademeid. Üldiselt näitavad mudelid ka tormisuse kasvu.

Päev oli päikeseline ja tüüpiliste kiudpilvedega. Pärnu rand, Targo Taggo foto

Aga loojangut kannatas vaadata ainult päikeseprillidega, sest see pimestas nii tugevalt. Tallinnas

Üks kirjeldus/mulje, mis postitati ühe lumise pildi alla: Minu kui Kagu-Eesti inimese jaoks oli väga imelik sõita Tartumaal 2 päeva ringi ja näha, et lund on minimaalselt või pole üldse  tagasi koju jõudes oli nii hea tunne, et talv on ka päriselt olemas.

Lumikatte paksus 14. veebruaril (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/)

14. veebruaril püsis pilves, kuid oluliste sademeteta ilm (keskpäevaks jõudis põhjarannikule pisut tihedam sadu). Õhutemperatuur on enamasti 0°C lähedal.

Esialgu püsib ilm veel pilves, aga peatselt on oodata seoses külma antitsükloniga ilma selginemist. Pärast nädala esimese poole külma ja ilmselt ka selgemat ilma taastub praegusega sarnane pilves ja soe ilm. Seoses soojenemisega on ka sademeid oodata.

13. veebruaril jätkus pilves ilm, paljudes kohtades sadas vähest vihma, lörtsi või lund, kuid õhutemperatuur püsis veel plusspoolel. 

Ilm muutub külmemaks. Grööni merelt liigub üle Skandinaavia ja Eesti kagusse külm antitsüklon, mille mõjul on mõneks päevaks oodata miinuskraade, kuid erilist lumelisa ei tule. Kuna see liigub üsna kiiresti ära, siis nädala teine pool toob jälle märkimisväärse ilma soojenemise. Ühtlasi muutub ilm siis ka tormisemaks.

Järgmistel päevadel karge ilma toov antitsüklon on ilmakaardil Grööni merel juba näha (DWD).

12. veebruari öösel pilvisus tihenes ja tuul tugevnes, sest suurenes põhjatsükloni mõju, kuid sademeid praktiliselt ei tulnud. 

Nagu eelnevas sissekandes arutatud, siis ei ole märkimisväärseid sademed kuigi tõenäolised, sest õhumass on vähemalt keskmiste pilvede kõrgusel kuiv /õhtul siiski sadas lund ja lörtsi, kohati isegi päris tugevalt - selgitust vaata piltide allkirjast/. Kuigi õhumass oli veel väga soe, siiski enam soojarekordeid pilves ilma tõttu ei tulnud, vaid sooja oli ainult kuni paar kraadi, õhtul külmenes ühes lörtsi-lumesadudega.

Enamasti plusskraadid püsivad ilmselt ka 13. veebruaril, kuid õhumass hakkab üha külmemaks muutuma. Ilma külmenemisega võivad vähesed sademed kaasneda (14.-15. veebruaril, enamasti lörts), kuid suuremat sadu ei paista. 

Uue nädala juhatab aga sisse juba Skandinaaviast üle Eesti kagusse liikuv külm ja tugev antitsüklon. Paariks päevaks toob see päris külma ilma, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur -10°C-st madalamale langeda ja päevalgi valitsevad miinuskraadid. Selline külm ilm pikemalt püsima ei jää, sest prognoositavalt liigub antitsüklon üsna kiiresti jätkuvalt lõuna ja kagu poole, avades oma lääneservas tee märksa soojemale õhumassile.`

Endiselt püsis õhk keskmiste ja ülemiste pilvede kõrgusel väga kuiv, aga aluspinnalähedasse õhukihti kogunes palju niiskust. Seega tekkisid sademed umbes 1 km paksuses Maale lähimas õhukihis, sest juba 850 hPa pinnal oli suhteline niiskus vaid 15-20%. Niisiis ei saa sademete prognoosimisel tähelepanuta jätta ka kõige madalamaid õhukihte (http://tinyurl.com/lwza9j9).

Infrapunane satelliidipilt kinnitab, et Eesti kohal polnud keskmise ega ülemise korruse pilvi, olid vaid madalad pilved, mida näitab ühtlane hallikas tekstuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Riigi Ilmateenistus

Täna (11. veebruaril) mõõdeti Mehikoormal 10 kraadi sooja, mis ületab eilse Heltermaal mõõdetud viimaste aastakümnete veebruari soojarekordi 0,3 kraadiga. Kuigi täna tundus juba üsna kevadehõnguline olevat, siis homme on ilm enamasti pilves ning kohati võib sadada vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on +1...+3°C.

11. veebruari öö oli enamasti selge, mistõttu õhutemperatuur langes väga soojas õhumassis ikkagi paljudes kohtades alla 0°C, ainult rannikualadel oli soojem. Hommikuks tekkisid Liivi lahel ja selle ümbruses kihtpilved, mistõttu suur mere- ja maa-ala mattus uttu. See jäi püsima ka päevaks, nii et Virtsus ja Pärnus oli keskpäeval kõige külmem (õhutemperatuur pisut alla 0°C). 

Kui 10. veebruaril tuli uusi soojarekordeid nagu kuulipildujast, eriti Lääne-Eestis, siis täna on vaatamata valdavalt päikeselisele ilmale pisut kargem. Kõige soojem on Kirde-Eestis, näiteks Kundas oli kell 13 juba 8,5°C sooja, nii et uusi soojarekordeid toob seegi päev.

Kuna soe õhumass on jätkuvalt pealetungil, siis on oodata udu laienemist ka mujale Eestisse. Seega võib 12. veebruar tervitada pea kõikjal uduselt. Samas õhumass on kuiv, nii et keskmise kihi pilvi olla ei tohiks ja võib olla hajuvad kihtpilved päeva jooksul sarnaselt 10. veebruariga. 

Pilvisust prognoositakse suhtelise õhuniiskuse järgi eri õhukihtides. Kui mingis õhukihis on see alla 30%, siis seal pilvi praktiliselt üldse ei ole ja kui on üle 90%, siis vastav õhukiht on pilvedega täidetud, st prognoosi järgi oleks oodata lauspilvisust. Niiskuse järgi on 300 hPa pinnal ehk umbes 9 km kõrgusel oodata õhtul ja eriti öösel lauspilvisust, sest suht.niiskus on üle 90%. See tähendab, et oodata on kiudkihtpilvi, samuti peaks joonpilvede tekkeks olema soodsad tingimused. Madalamates õhukihtides jääb suht.niiskus 15-30% piiresse ehk seal pilvi ei ole või on neid väga vähe ning sademeid oodata pole (suht.niiskus peaks siis 700 hPa pinnal ehk umbes 3 km kõrgusel olema üle 90%). 925 hPa kaart näitab, et niiskus koondub 12. veebruaril Soome lahe äärde, olles isegi üle 90% - seal on udu ja kihtpilved potentsiaalselt kõige püsivamad.

14.-15. veebruaril on oodata ilma külmenemist, sest Skandinaavias tekib külm antitsüklon, mis liigub üle Eesti kagusse. Järgmise nädala teisel pooles on oodata antitsükloni lääneservas uut soojenemist. Aga enne seda on mõned päevad üsna külmad (öösel kuni -10°C ja päeval kuni -5°C). Märkimisväärseid sademeid pole oodata.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto

Suhtelise niiskuse prognoos 12. veebruari ööseks 300 hPa pinnal (ülemine kaart) ja hommikuks 700 hPa pinnal (alumine kaart). Ülemiselt kaardilt on näha, et umbes 9 km kõrgusel ulatub suhteline niiskus suurel alal üle 90%, mis tähendab kiudkihtpilvisust ja joonpilvede teket. Alumisel kaardil on aga näha, et õhumass on väga kuiv, sest suhteline niiskus on kõigest 15-20%: keskmise kihi pilvi ei ole ja sademeid pole oodata (http://tinyurl.com/lprkqhe).

Teletorni kaamerast on kiudkiht- ja joonpilvede saabumine näha (http://www.teletorn.ee/et/webcam).

10. veebruaril voogas üle maa võimas kuumalaine. Hommikused kihtpilved ja udu hajusid päeva jooksul, nii et päeva teine pool oli pea kõikjal päikeseline ja väga soe, ainult Kagu-Eesti hajusid pilved viimasena, mistõttu oli märksa jahedam. Mitmel pool registreeriti uued soojarekordid, sest sooja oli 5-10 kraadi, sealjuures kõige soojem läänerannikul ja saartel. Eelmisi rekordeid saab Tallinna ja Tartu kohta vaadata http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.

Suur soe (vähemalt õhumassi järgi) kestab veel paar päeva, kuid nädala lõpu poole läheb tasapisi jahedamaks, pilvisemaks ja võib pisut lörtsi või lund sadada. Ilm jääb siiski pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks.

Päikeseline ja soe ilm Tartus

Ebatavaliselt soe õhumass püsib veel umbes kaks päeva Eesti kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html)

Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Eelmisel aastal hakkas talv umbes samal ajal lõppema. Siis oli selle põhjuseks poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu Vahemere või Musta mere äärest transporditi soojust pidevalt põhja poole. Ilm oli rahulik, sest tsükloneid peaaegu polnudki. 

Kui lähemal ajal kujuneb ka sarnane tsirkulatsioonitüüp välja, siis võib varakevad alata juba paari nädala jooksul. Püsivalt üle 0°C siiski niipea veel loota ei ole, samuti võib mõnel päeval vähest lund ja lörtsi tulla.

Mööda antitsükloni serva jõudis suure kaarega soe õhumass Eestisse. 9.02.2015 (ülemine) ja 10.02.2015 (alumine) ilmakaart (FMI)