Kommentaariumi link
Merike Merilaini ilmateade
29. veebruaril (1. märtsil) suurenes läänetsükloni mõju ja tuul läks tugevamaks. Enamasti püsib pilves ja udune ilm, aga üksikutes kohtades võib ka selgimisi olla (peamiselt saarte läänerannikul ja Kagu-Eestis).
Järgmistel päevadel on oodata ka sademeid (peamiselt vihm ja lörts) ja läheb ka veidi külmemaks. Uut soojenemist on praeguse seisuga umbes nädala pärast oodata.
28. veebruaril oli pilves ja vaikne, sest ilma kujundas väljakujunemata (gradiendita) õhurõhuväli. Tartus ja ka Jõgeval esines sademeid: Tartus lausa 1,8 mm (peamiselt lörts). Valitsesid plusskraadid, kuid pilves ilma tõttu oli sooja kõikjal alla 5 kraadi.
Ööpäeva jooksul ilm siiski muutub, sest läänetsükloni serv jõuab kohale. Suuri sadusid see kaasa arvatavasti ei too, kuid tugevama tuule tõttu võib madal pilvekiht rebeneda ja ilm päikeselisem olla –sooja tuleb sel juhul rohkem.
27. veebruaril püsis veel ülekaalus Venemaa sooja antitsükloni mõju. Nii oli öö ja hommik vaiksed ning pea kõikjal udused, kuid kõrgustikel oli lume tõttu udu tihedam ja püsivam, jäädes päevalgi alles (nii tekib advektsiooniudu – sooja ja niiske õhumassi alumine osa jahtub külma aluspinna kohal). Päeval läks kohati selgemaks ja seal oli ilm igati varakevadine.
Tasapisi suureneb läänetsüklonite mõju. Seetõttu võtab märts vastu tuulisema ilmaga. Märtsi esimesel nädalal läheb ka jahedamaks, nii et lisaks vihmale on oodata ka lörtsi ja lund, kuid tõsisemat pööret talve poole ei paista. Pikaajalised prognoosid või väljavaated näitavad varase kevade jätkumist ja sooja kevadet: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
26. veebruari öösel langes õhutemperatuur enamasti 0...-7°C-ni ja mitmel pool tekkis udu. Päeval aga tuli mõnele poole pilvi juurde, kuid teisal läks neid jällegi vähemaks, nii et kohati oli veel üsna päikeseline. Mõnel pool Lääne-Eestis ja Peipsi ääres jäi udu päevalgi püsima. Õhutemperatuur päeval enamasti nii kõrgele ei tõusnud, kuigi päikeselisemates kohtades tuli siiski üle 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord on jätkuvalt samasugune nagu allolevat ilmakaardil paistab.
25. veebruaril ilm selgines paljudes kohtades, enamasti pilves püsis vaid Kagu-Eestis, Peipsi ääres oli kohati udune. Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni 7 kraadini.
Praktiliselt nädala lõpuni on ilm üsna rahulik, kuid aja jooksul läheb pilvisemaks. Nädala lõpus on oodata läänetsüklonite mõju suurenemist, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal püsivad plusskraadid, kuid öösel võib ka alla 0°C langeda.
24. veebruaril oli Eesti kohal madalrõhulohk oklusioonifrondiga, mistõttu ilm oli pilves ja sajune (vihm, uduvihm). Õhtul tekkis mitmel pool uduvine ja udu. Oli väga soe (+2...4°C), kuid aasta eest oli päikeselise ilmaga veel hulga soojem (kuni 9 kraadi sooja).
Väga soe, aga enamasti sombune ilm püsib. Ilmateenistuse prognoos järgmiseks päevaks: Eesti
Pilves selgimistega, olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-7, hommikul saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv.
Merike Merilaini ilmateade
29. veebruaril (1. märtsil) suurenes läänetsükloni mõju ja tuul läks tugevamaks. Enamasti püsib pilves ja udune ilm, aga üksikutes kohtades võib ka selgimisi olla (peamiselt saarte läänerannikul ja Kagu-Eestis).
Järgmistel päevadel on oodata ka sademeid (peamiselt vihm ja lörts) ja läheb ka veidi külmemaks. Uut soojenemist on praeguse seisuga umbes nädala pärast oodata.
Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Jõgeva linnast nähtuna 1.03.2015 kell 10.33. Kairo Kiitsaku foto
Eestit hakkas mõjutama ülitsükloni idaserv, mistõttu tuul tugevnes ja kohati oli selgimisi (DWD).
28. veebruaril oli pilves ja vaikne, sest ilma kujundas väljakujunemata (gradiendita) õhurõhuväli. Tartus ja ka Jõgeval esines sademeid: Tartus lausa 1,8 mm (peamiselt lörts). Valitsesid plusskraadid, kuid pilves ilma tõttu oli sooja kõikjal alla 5 kraadi.
Ööpäeva jooksul ilm siiski muutub, sest läänetsükloni serv jõuab kohale. Suuri sadusid see kaasa arvatavasti ei too, kuid tugevama tuule tõttu võib madal pilvekiht rebeneda ja ilm päikeselisem olla –sooja tuleb sel juhul rohkem.
27. veebruaril püsis veel ülekaalus Venemaa sooja antitsükloni mõju. Nii oli öö ja hommik vaiksed ning pea kõikjal udused, kuid kõrgustikel oli lume tõttu udu tihedam ja püsivam, jäädes päevalgi alles (nii tekib advektsiooniudu – sooja ja niiske õhumassi alumine osa jahtub külma aluspinna kohal). Päeval läks kohati selgemaks ja seal oli ilm igati varakevadine.
Tasapisi suureneb läänetsüklonite mõju. Seetõttu võtab märts vastu tuulisema ilmaga. Märtsi esimesel nädalal läheb ka jahedamaks, nii et lisaks vihmale on oodata ka lörtsi ja lund, kuid tõsisemat pööret talve poole ei paista. Pikaajalised prognoosid või väljavaated näitavad varase kevade jätkumist ja sooja kevadet: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
26. veebruari öösel langes õhutemperatuur enamasti 0...-7°C-ni ja mitmel pool tekkis udu. Päeval aga tuli mõnele poole pilvi juurde, kuid teisal läks neid jällegi vähemaks, nii et kohati oli veel üsna päikeseline. Mõnel pool Lääne-Eestis ja Peipsi ääres jäi udu päevalgi püsima. Õhutemperatuur päeval enamasti nii kõrgele ei tõusnud, kuigi päikeselisemates kohtades tuli siiski üle 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord on jätkuvalt samasugune nagu allolevat ilmakaardil paistab.
Udune Pärnu. Targo Taggo foto
Õhtul vallutas Tartu nn rekordudu. Ain Vindi foto
25. veebruaril ilm selgines paljudes kohtades, enamasti pilves püsis vaid Kagu-Eestis, Peipsi ääres oli kohati udune. Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni 7 kraadini.
Praktiliselt nädala lõpuni on ilm üsna rahulik, kuid aja jooksul läheb pilvisemaks. Nädala lõpus on oodata läänetsüklonite mõju suurenemist, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal püsivad plusskraadid, kuid öösel võib ka alla 0°C langeda.
Eesti jääb rõhkkondade vahele. Idas tähistab soe front troopilise õhumassi piiri, kuid Eestisse see ei jõua. Sellegi poolest on ilm väga soe, isegi varakevadine (DWD).
24. veebruaril oli Eesti kohal madalrõhulohk oklusioonifrondiga, mistõttu ilm oli pilves ja sajune (vihm, uduvihm). Õhtul tekkis mitmel pool uduvine ja udu. Oli väga soe (+2...4°C), kuid aasta eest oli päikeselise ilmaga veel hulga soojem (kuni 9 kraadi sooja).
Väga soe, aga enamasti sombune ilm püsib. Ilmateenistuse prognoos järgmiseks päevaks: Eesti
Pilves selgimistega, olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-7, hommikul saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Kihtpilved 24.02.2014 satelliidipildil – levisid kombitsatena loodesse ja põhja (http://sat24.com/en/bc).
Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv.
23. veebruaril jõudis Eesti kohale Fääri saartele saabunud ülitsükloni lohk. Selle pilvemass on eriti hästi näha infrapunapildilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga kuna need on ülemise ja keskmise kihi pilved, siis esialgu sademeid ei tule, vaid sadu jõuab öö jooksul kohale (vihm). Kus madalpilvisust oli vähem, seal võis halosid näha. Veel pandi tähele, et enne frontaalsete pilvede saabumist võis näha konvektsioonipilvede tekkimist (peamiselt Ida-Eestis).
Lõuna ja ida poole jääb troopilise õhumassi piiri tähistav soe front, mis tuleb lähemale (DWD).