Ebapüsiva ilma periood 12.-30.8.2014

Kommentaariumi link

20. augustil liikus üle Eesti lohk koos ebapüsivusjoonega, kus arenes sadade km pikkune joonpagi. See liikus üle suure osa Eesti suhteliselt jaheda ja tuulise ilma saatel. Joonpagi üleminekul tugevnes tuul veelgi, nii et kohati murdis puid (nt Vasalemmas).

Juba nädala eest oli see päev äikesejahiks kinni pandud potentsiaalselt soodsa äikesevõimaluse tõttu. Nii õnnestuski noppida vist nädala parim äikesepäev jahiks. Mõned pildid:

Välk 20. aug Pakri ps tipust nähtuna. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)

Hommik oli välimuselt mittemidagiütlev, kuid saartele jõudsid juba esimesed üsna tugevad äikesed.

Enne keskpäeva arenes väga kiiresti looderanniku lähedal äike (Pakri ps).

Näha oli ka lehterpilve.

Edela pool arenes juba uus äike. 

Tuulest viidud: alasist venisid kiiresti välja suusakujulised äikese-kiudpilved (Cirrus incus-genitus).

Välke produtseerivad rünksajupilved on tavaliselt vertikaalselt tugevasti arenenud. Siin peaks olema see üsna hästi esile toodud.

Enne joonpagi ilmunud konvektsioonisagarad.

Joonpagi ründamas Harku aeroloogiajaama.

Pärast tunnist toidupausi Laitses ilmus intensiivne vikerkaar.

 Nõval võis lisaks äikesele ka miraaži näha.

Seekordne meeskond juhtus selline (Pakri ps tipus). 

20. augusti jooksul jõuab tsüklon Põhjalahele. Üle Eesti liigub selle lohk, mistõttu tuuline ja sajuhoogudega ilm jätkub. Kui öösel ja hommikul on äikest rohkem merel-rannikualadel, siis päeval ka sisemaal, vaid Kagu-Eestis on tõenäosus väiksem.

Uskumatult intensiivne vikerkaar koos teist järku vikerkaare ja heledama siseosaga 19. aug õhtul Pangodis. Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal).

19. augustil jätkub tsükloni mõjul tuuline ja sajuhoogudega ilm. Kaugemal sisemaal on siiski tuul nõrgem. Muutusi pole ka järgmistel päevadel oodata, sest tsüklon püsib ja liigub tasapisi Soome poole.

Kalmer Saar. 16.08.2014. a kell 00:02; Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Avaldatud autori loal

18. augustil jõudis uus tsüklon täielikult Läänemere regiooni hõivata. Kuna tegu on üsna sügava tsükloniga, siis on ka õhurõhugradient võrdlemisi suur ja tuul tugevnes (puhanguid nt Naissaarel ja Pärnu-Saugas juba üle 20 m/s, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tuul/).
Järgmistel päevadel on oodata tormist ilma, nt Ilmateenistuse prognoos 19.8. öö kohta: Muutliku pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõunatuul mandril 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-18, hommikul puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C [http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/].
Vihmahooge tuleb palju ja äikest vähemalt kohati, kuid suurema tõenäosusega siiski merel ja rannikualadel.

Uus ja üsna sügav tsüklon, mis toob tormise ja sajuhoogudega ilma (allikas).

Sähviv joonpagi 14. aug öösel Türisalu pangalt nähtuna.

Sajujoontega rünksajupilved, kus sageli välgutas. 15. aug õhtul Haapsalus

 Videvikukiired loojuva päikese ümber rünkpilvestikuga. 15. aug õhtul Rohuküla sadamas

 Välgud 16. aug öösel vastavalt Nõval ja Haapsalus

Kuuvikerkaar äikese ajal. Põhimõtteliselt ei erine kuuvikerkaare tekkemehhanism tavalise vikerkaare omast. Kuuvikerkaar tekkeks on vaja suunatud valgust, üksnes hajuskiirgus seda ei tekita. Samal ajal peab valgusallika vastassuunas leiduma massiliselt veetilkasid, olgu udu või vihma. Vaatleja jääb valgusallika (tavaliselt Päikese, antud juhul Kuu) ja veetilkade kogumi vahele. 

Vikerkaar lisakaartega (valguse interferents, kui veetilgad on ühesuguse suurusega) 16. aug Pärnu sadama rannas.
Andres Neumanni  fotod
Avaldatud autori loal

17. augusti öösel ja hommikul oli sooja frondi äikest merel ja saartel, sest kohale jõudis uus tsüklon. Mandril tekkis päeva jooksul õhumassisiseseid äikeseid.
Saabunud tsüklon jääb Eesti ilma mõjutama pea nädalaks. Selle idaservas on ilm sagedaste hoovihmade ja äikesega, öösel eriti merel ja rannikualadel.

Karl Jakob Toplaan. Vesipüks Liivi lahel 17.08 kell 10.30. Läks koos äikesepilvega mööda. Olin lõpetamas oma hommikust fotoretke Tirbi säärel, Saaremaal, ning valmis lahkuma. Enne minekut istusin veel korraks maha, et jalgu puhata. Natukse aja pärast kuulsin müristamist ning läksin vaatama, kust pilvest see tuli. Üht äikesepilve vaadates, märkasin, et selle allosas tekkis väike lehter ning minu õnneks kasvas sellest ilus vesipüks. See oli aga väga kaugel, nii et pildile sain selle vaid teleobjektiiviga. Vesipüks oli nähtav umbes 10 minutit, seejärel ta kadus väga kiiresti. Mul vedas, et seda üldse märkasin. :)
Avaldatud autori loal

15.-16. augustil võeti ette vesipüksi- ja äikesejaht. Vesipükse nähtigi vastavalt ESTOFEXi hoiatusele üsna palju ja midagi õnnestus ka jahil näha. Rohkem oli siiski põnevaid pilvestikke ja äikest:

 Huvitavad pilved 15.8. õhtul Klooga lähedal.

 Õhtuses Haapsalus oli palju huvitavaid pilvi ja äikest liikvel.

16. august algas Haapsalu lähedal üsna tugeva äikesega

Vesipükse ja lehterpilvi tekitanud rünkpilved (Cumulus congestus tuba) ja lehterpilv 16.8.2014 Pärnu sadama rannas.

 Välkuv pilv ja Ilusaid pilvestikke 16.8.2014 Pärnu sadama rannas kl 15 paiku.

 Päike valgustab sajujooni.

 Kuna päike oli veel üsna kõrgel horisondi kohal, siis oli vikerkaar madalavõitu.

 Vikerkaare terviklikkus

Veel üks rünksajupilv (Lihula lähedal)

Õhtune pilvestik Laitses ja Laagris

15. augustil kujundab Eesti ilma küll nõrk kõrgrõhuala, aga hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades, sest jätkub niiskust ja suurenema hakkab läänepoolse madalrõhkkonna mõju.
ESTOFEX on andnud Läänemerele kuni Soome laheni ja rannikualadele 1. astme ohuala peamiselt vesipükste pärast (kui hilissuvel on konvektsioon vee kohal, siis on see tüüpolukord vesipükste tekkimiseks). Äikese tõenäosus on kõikjal üle 50% (http://www.estofex.org/):

http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2014081606_201408142236_2_stormforecast.xml

Selline on tüüpiline vesipüksi tekitav pilv: madala alusega võimas rünkpilv või rünksajupilved, mis arenevad vee kohal. Kui tekib lehterpilv, siis nimetatakse selliseid rünkpilvi ja rünksajupilvi vastavalt Cumulus tuba ja Cumulonimbus tuba.

14. augustil on ilmakujundaks lõunatsüklon, mis toob peamiselt sademeid ja kohati äikest.

Hommikul arenes Läänemere kohal ilmselt sooja vee mõjul paks pilvemass, milles on äikest. Kl 15 paiku jõudis äike Hiiumaale ja jätkab liikumist mandri poole (jõudis Pakri saarte lähedusse ja hiljem Soome lahele).

Suurem laussajuala on tulemas Lätist. Ülejäänud sajud ja äikesed lähevad peamiselt Venemaale. Kuula ka ilmateadet.

Mere kohal arenenud pilvemass äikesega, http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.

14. augusti öösel tekkis merel joonpagi. Seega pidid tingimuses äikese arenguks olema seal väga soodsad. Hommikupoole ööd see nõrgenes. Välgusähvatusi oli näha mitme tunni kestel.

13. augustil jätkus ebapüsiv ilm hoovihmade ja kohatise äikesega.

Muutust ilmades ei ole oodata ka järgmistel päevadel, sest tsüklonite mõju on tugevam. Kuigi tegu on enamasti läänetsüklonitega, on 14. augustil oodata lõunatsüklonit, mis toob sademeid.

Hilissuve kohta on ilm soojapoolne, sest päevamaksimum on üle 20°C, kui on piisavalt päikest ja öösel püsib õhutemperatuur enamasti üle 10°C, sest õhk on niiske (jahtumiseks ebasoodne) ja Eesti kohal 5...10°C isoterm 850 hPa pinnal.

Lehterpilv 13. augustil Haapsalus (Kaarel Virroja foto)

Õhtul ilmusid sünged pilved ja äike läks üle Tallinna.

Videvikukiired ja äike (Laagris)

12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.

14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.

Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.