Ebapüsiva ilma periood 12.-30.8.2014 (jätk)

Kommentaariumi link
Orkaaniinfo: troopiliste tsüklonite kohta üldist http://aikesehuvilised.ee/troopilistest-tsuklonitest/, Marie ja Cristobal.
Atlandi orkaani Cristobali prognoositav intensiivsus ja trajektoor: http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html, sellest tekkinud parasvöötmetsüklon jõuab ilmselt mõne teise tsükloni koosseisus ka Euroopasse, vt http://www.weathercharts.org/ukmomslp.htm#t96.

29. augustil jäi okludeeruvast lõunatsüklonist lohk Eesti kohale. Koosmõjus niiskusega püsis ilm ennelõunal enamasti pilvine ja kohati hoovihmane.
Keskpäevaks arenes äike Kirde-Eestis, kusjuures tugevam oli see Vasknarvas, hiljem oli äikest veel Hallistes, Viljandis jm lõunapoolses Eestis. Kohati sadas rahet.
Tugevast äikesest andis vaatleja teada Alatskivilt: Alatskivil Tartumaal oli kella 13 ja 14 vahel erakordselt tugev äike. Oli palju lähivälke ja sadas paduvihmaga 13,4 mm vihma. Tema teatel oli see pärast maid suve tugevaim äike, aga muljet võimendasid lähivälgud.

Äike liikumas üle Eesti, http://www.sat24.com/en/bc.

30. augustil lõppevad sajused ja muutlikud ilmad, sest Läänemere regiooni ilma hakkab määrama antitsüklon. See toob esialgu üsna jaheda ilma, eriti öösel, aga hiljem, kui selle kese jõuab ida või lõuna poole, läheb soojemaks ja päevad võivad olla suvised. Siiski 25-kraadist õhutemperatuuri nagu juhtus 1999. ja 2002. a, ei maksa septembri alguses oodata, aga hiljem, kes teab. Aga paar päeva tuleb veel arvestada okludeeruva lõunatsükloni ja selle pilvede-sadudega.

Huvilistele järgmine eelinfo M. Merilainilt: Aga suvi  oli soojalembesele pikka aega meilgi vahemereline. Võib jälle kokku lugeda helded või hellad suvepäevad. Põhjanaabrid panid oma helle- nimega „soojasaagi“ kirja juba kohe, vt http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/9177223.
Ilmateenistus teeb täpsemaid kokkuvõtteid septembri esimestel päevadel, kuid pole kahtlust, et 25 kraadini õhutemperatuur enam ei küündi. Kuna mullune samasisuline kokkuvõte ilmus „Eesti Looduse“ 2013. a septembris, sai suvede rida 1994 kuni 2014. a uuesti üle vaadatud.
Tänavune suvi oli pillavalt soe ka Lääne- ja Põhja-Eestis. Tallinna numbrite järgi asetub 2014. a suvi koguni viimase 21 aasta reas teisele kohale. Üle 25 kraadi ulatuvaid päevi oli maist augustini 29, mullu vaid 15. Esimesel kohal püsib nii Tallinnas kui Tartus 2010. aasta suvi, Tallinnas oli siis 33 heldet suvepäeva, Tartus  46. Tartu jaoks jääb teisele kohale vääramatult 2002. a oma  43 üle 25 kraadi ulatuva päevaga ning tänavune suvi 35 päevaga on kõigest viiendal kohal. Teisel kohal Tartus hoopis 2002. a 43 helde suvepäevaga, vt rohkem: http://ilm.ee/?512700.

Tihe udu koos paduvihmaga (alumisel fotol näha häguste udu moodustavate veetilkade hulgas suuremaid veetilku, mis on vihmapiisad). 27.8.2014 kl 0.41 Laagris

Lõunatsüklon tõi 26. augustil mitmele poole rohkeid sademeid, lausvihmaga koos sadas mõnel pool ka hoovihma ja oli äikest. Siiski igal pool ei ole sadanud väga palju. Paar kirjeldust Laupalt: Kadestan seda kuidas mujal võib sadada. Laupal tänase päeva jooksul sadanud vaid 8 mm. Sellest 3 mm on sadanud viimase 10 tunni jooksul. Põhjaranniku tugeva saju põhjus ilmselt Soome laht. Lääne-Virumaal ka Pandivere kõrgustik. Kuna nii Türi kui Laupa jäävad hetkel Pandivere kõrgustiku suhtes allatuult, siis sajabki kogu vihm seal ja siia jõuavad vaid riismed. 
Lisan siia võrdluseks ka senise augusti sademete hulga, nimelt 115 mm. See polegi väga väike sajuhulk. Samas looduses see väga välja ei paista. Tiigid ja kraavid endiselt pooltühjad. Sadanud on küll tihti kuid korraga vähe. Vaja oleks mitut 30+mm sajuhulkadega päeva järjest kui juuli põuast tingitud veepuudus korvatud saaks. (25. aug õhtuse seisuga)
Laupal öö ja tänase päeva jooksul sadanud 29 mm. Sadu on olnud valdavalt nõrk, vaid öösel ja hommikul esines ka mõõdukamaid sajuhooge. Paduvihmast on asi siiski kaugel olnud. Hetkel nõrk sadu jätkub kuid näib et lähitundidel tuleb sajule pikem paus sisse. Nüüd juba on näha et allasadanud vesi on hakanud tõstma veetaset veekogudes. Vähemalt 1 samasugust sajupäeva oleks veel vaja, siis saaks juba öelda et on palju sadanud. Peale lumevaest talve ja kuiva suve kulubki selline suurem vihm ära. Kindlasti on siin ka vihma vastaseid kuid mulle meeldib et sajab.
Praeguse seisuga Laupal 31 mm sadanud ööpäevaga. Ühtlasi on see ka senise aasta suurim ööpäevane sajuhulk siin. Ülejäänud Eestiga võrreldes on see sajuhulk ikka naeruväärselt väike. Nõrk sadu endiselt jätkub siin kuid radari põhjal vaadates näib et see lõpeb õige pea ja siis tuleb sajule pikem (vähemalt mõnetunnine) paus. (26. aug õhtuse seisuga)

Ööpäevane sademete hulk 26. aug hommikuse seisuga (allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

29. augustini on nõrgeneva tsükloni mõjul veel (väga) palju hoovihma ja kohatist äikest oodata. Hiljem hakkab ilma kujundama antitsüklon ja see võib tuua suviselt soojad päevad (septembri alguses üle 20 kraadi), kuid jahedad ööd, kui niiskust on piisavalt, siis ka esimesed suuremad udud aasta teises pooles. Öökülmaks pole veel näha piisavalt külma õhumassi saabumist.

Kui 25. aug keskpäeval oli Tallinnas päikestki näha, siis õhtul oli kohal tõeline vihmaraju. 26. augustil jätkus vihmane ilm (Vasalemma karjääri mäel).

Kui 24. augustil sadas nõrgeneva läänetsükloni mõjul kohati hoovihma ja oli äikest, siis 25. augustil jõuab kohale lõunatsüklon, mis toob ilmselt paduvihma, aga kohati võib tulla ka äikest. Ööpäevane sademetehulk 20-40 mm on võimalik, sest lõunatsüklon on alles kiire arengu (noore tsükloni) staadiumis ja sellega seotud pilvemass väga ulatuslik, kuid kohale jõudes liikumine aeglustub. Lausvihm on esialgu sooja frondiga seotud, vt http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.
Ilmateenistuse prognoos: Esmaspäev 25.08 Pilves ilm. Sajab lausvihma, sadu on mitmel pool tugev. Kirdetuul pöördub loodesse ja läände 5-10, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Lõunatsükloni pilvemass laotumas 24. augusti õhtul Läänemere äärde, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Vaikse ookeani idaosas on tormilisi arenguid: troopiline tsüklon Marie arenes vaid paari päevaga 4. kategooria orkaaniks (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2).

Orkaan Marie on esimene 5. kategooria orkaan Vaikse ookeani idaosas pärast Celiat 2010. aastal, vt lisa: http://www.nhc.noaa.gov/cyclones/.

23. augustil tugevneb läänepoolse tsükloni mõju, mistõttu päeva jooksul suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Suurim on see ikka merel ja saartel.
Kuni septembrini paistab, et tsüklonite mõju on ülekaalus, mistõttu hoovihmadega päevad vahelduvad päris sajustega. Pilvisema, sajusema ja tuulisema ilma tõttu on sooja valdavalt alla 20 kraadi oodata.

23. august oli äikeseline, aga rahet sadas peamiselt Loode-Eestis: Vasalemma. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)

22. augusti hommikul tihenes pilvisus peamiselt Loode-Eestis, kus hakkas sadama hoovihma ja kohati oli ka äikest. Keskpäevaks sadas hoovihma ja oli äikest veel sisemaal.

21. augustil ühtlase pilvemassi (kiudkiht- ja kõrgkihtpilved) toonud frontaallainest arenes välja lõunatsüklon, mis suundub mööda Venemaad põhja. Järgmine lõunatsüklon tekib 25. augustiks ja see võib jõuda Eesti kohale. Peamiselt toob kaasa sademeid, aga ka tuult.

22. augustil uputas paduvihm Tallinna tänavaid.

Õhtul ilmus vikerkaar (Laagris)

21. augustil oli taas äikesejaht: sel korral käisime Pakri ps-l, sest merel oli oodata öist äikest ja teatav võimalus vesipüksteks. Umbes südaöö paiku hakkasid välgusähvatused paistma ja äike lähenes tasapisi looderannikule. Midagi pildistamisväärset siiski ei saanud.
Märkimisväärne on see, et veel 20. augusti öösel nähti ja pildistati helkivaid ööpilvi, mis on rekordihõnguliselt hiline kuupäev. Siiski on Ülo Kestlase aastakümnete pikkuse vaatlusperioodi jooksul ära märgitud hiliseimana koguni 31. august. Pilditõmmis, autori (Jüri Voit) kommentaar: Hommikuti veel helkivaid võimalik näha.20.08.2014.Kuusalu.3:36.

Vaade Pääsküla prügilalt läände

Äikese ootel Pakri ps tipus: merel oli konvektsioon olemas ja äike tekkis südaöö paiku.

Kella 3 paiku öösel tekkis looderanniku lähedal äike, mille välke õnnestus jäädvustada.

Sedakorda selline meeskond. Äikesejahti ka striimiti, mida võib järelvaadata http://www.ustream.tv/recorded/51674287 (möla jms on siiski rohkem kui asjalikku juttu).

12. augustil alguse saanud ebapüsiva ilma periood kestab. Sünoptiline sügis on muutunud ilmsemaks, sest läänetsüklonid on sügavamad ja nende mõju Läänemerel tugevam. Sooja vee kohal on konvektsioon ja äike igapäevaseks nähtuseks, lisaks lehterpilved ja vesipüksid. Aga klimaatiliselt jätkub hilissuvi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ (ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C), kuid on ka teisi arvamusi, olenevalt sellest, millised kriteeriumid võtta aluseks.

20. augustil tekkis tsükloni lohus ebapüsivusjoonel joonpagi, mis jõudis Ida-Eestini. See tõi kaasa rohkem tormituuli, aga kohati oli ka üsna palju vihma ja välke, nt Jumindal kestis selline torm üle tunni aja.
21. augusti ilm tuleb rahulikum - vähem sajuhooge ja äikest, sest Eestit mõjutab sooja õhu advektsioon (hästi näha satpildil), kuid jagub neid sellessegi päeva, sest tsüklon liigub tasapisi Soome kohale ehk jõuab lähemale.

A level 1 was issued for the northern and central Baltic Sea and surroundings mainly for excessive precipitation and tornadoes (http://estofex.org/).

Sooja frondiga seotud pilvemass on hästi näha. See tähistab ühtlasi sooja õhu advektsiooniala, kus temp. vertikaalne gradient on ilmselt väiksem ja seetõttu pilved nii hoogsalt ei arene, http://sat24.com/en/bc.

Äike ja paduvihm Simunas 20.08.2014, Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)