Antitsüklon 1.- 8.9.2014

Kommentaariumi link
Huviliste palvel artikkel maapüksist http://ilm.ee/?512711 ja rünksajupilvede organiseerumisest.
Ülevaade möödunud suvest: http://www.ilmateenistus.ee/2014/09/ulevaade-moodunud-suvest/. Suve all mõeldakse meteoroloogilist ehk kalendaarset suve, mis on alati juuni, juuli august, seega sooja- ja kuumapäevi on sealnäidatust aasta jooksul rohkem olnud. Selline lähenemine on kasulik nt kokkuvõtete tegemisel ja paberimajanduses. Klimaatiline suvi veel kestab.

8. septembri öö oli enamasti selge. Tugevat üldudu eriti polnud, vaid enamasti õhukesed udulaamad või selge taevaga udu. Sooja oli üle 5°C, mõnel pool rannikualal koguni kuni 17°C.
Päev oli lõunani eilsest selgem ja hommikused kihtrünkpilved Lõuna-Eesti kohalt hajusid, kuid päevase soojenemisega labiliseerus piirkiht, tekkisid taas rünkpilved, mis transformeerusid õhtuks laskumisinversiooni mõjul kihtrünkpilvedeks. Sooja tuleb kuni 24°C.
Kuna Läänemere kohale jõuab tsüklon, siis on järgmisel paaril päeval sademete võimalus, kuid suurem on see Lääne-Eestis ja vihm ei pruugi kaugeltki igale poole jõuda. Nädala lõpus on tugevam jälle sooja antitsükloni mõju, nii et hilissuvi veel kestab, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.

Päevase soojenemisega muutus piirkiht taas väga labiilseks ja pilved arenesid kõrguses kuni laskumisinversiooni alumise piirini (seda nähtamatut kaant näitavad pilvede lamenevad ülaosad), http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Arenev kihtrünkpilvestik Tartus.

7. septembri öösel tekkis paljudes kohtades udu, aga enamasti olid teised pilved jm näha läbi udukihi. Kohati langes temperatuur alla 5°C, kuid mõnel pool saartel ja rannikualadel püsis 15°C lähedal.
Päeva jooksul tekkis taas rünkpilvi, mis ilmselt õhtuks muutuvad kihtrünkpilvedeks. Valgevenest on Lätti ja Leetu jõudnud tohutu kihtrünkpilvestik, mis võib loodesse liikumisel jõuda lõpuks Eestissegi ja tuua seetõttu nt pilvise öö (märkus: hajusid siiski, nii et öö saabus selgena).
Juba keskpäevaks tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades 20°C-ni ja kõrgemale. Sooja võib tulla kuni 24°C.
Endiselt on mõne päeva pärast oodata Läänemerele tsüklonit, mis toob vähemalt kohati hoovihma ja võib-olla ka äikest. See tähendab küll ajutist katkestust antitsüklonite peamiste ilmakujundajatena, kuid blokeering veel ei kao.

Selliseid võimsaid kihtrünkpilvi ei näe just iga päev, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Hilissuvised rannamõnud jätkuvad.

Rünkpilved muutuvad lõpuks selliseks kihtrünkpilvestikuks (5. sept Männiku karjäärijärve ääres). 

Kaugemalt maailmast: orkaan Norbert on kadumas (hommikuse seisuga veel 1. kategooria orkaan).

6. septembril öösel oli vaikne ja kohti udune, kuid soe ilm. Päeval tekkisid taas rünkpilved, mis hiljem muutuvad kihtrünkpilvedeks ja hajuvad õhtul. Niiskust tuli taas juurde.
Antitsüklon nõrgeneb tasapisi ja õhumass soojeneb samal ajal. Mõne päeva pärast on oodata Läänemerele tsüklonit, mis toob vihmavõimaluse. Hiljem näitavad mudelid soojenemise jätkumist.

6. septembri päeval lisandus niiskust eriti palju Lääne-Eestisse, kus kohati püsis udu lõunani. 
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

Kaugemalt maailmast: orkaan Norbert tugevnes öö jooksul 3. kategooriani (õhurõhk keskmes 950 hPa).

Orkaan 6. septembri öösel: näha on dramaatilist tugevnemist ja silma väljakujunemist.

Allikas: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14E/14E_floater.html

5. septembri öösel kastepunkt jälle langes, kuid vähemalt mõnes kohas (nt Jõgevamaal) tekkis ikka tihe üldudu. Kuna õhk oli kuivem ja pilvi polnud, siis oli öö eelmisest külmem.
Keskpäevase seisuga nihkus kõrgeima kastepunktiga piirkond Pärnu lahele. Kuna niiskust on piisavalt, siis tekkis ka rohkelt rünkpilvi, mis transformeerusid kihtrünkpilvedeks, kattes mõne maakonna kohal enam kui pool taevalaotusest (pilvisus üle 5 palli, oktantides 4).
Hilissuvi kestab. Kuigi mõne päeva pärast antitsüklon nõrgeneb ja Läänemere võib tulla tsüklon, mis toob vihma ja võib-olla äikestki, pole veel näha sügiseselt jaheda õhumassi sissetungi. Kui ilm ei lähe väga pilviseks või sajuseks, siis peaksid 20-kraadised ilmad püsima kogu järgmise nädala vältel.

5. septembri päeval koondus niiskeim õhk Pärnu lahele, aga ka saarte rannikualadele.  
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

FMI 4. sept ilmakaardilt on hästi näha polaarfront, mis kulgeb üle Atlandi ookeani ja Skandinaavia põhjaosa Loode-Venemaale. Sellest lõuna poole jääb veel suviselt soe antitsüklon. 

Allikas http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla

Kaugemalt maailmast: 1. kategooria orkaan Norbert ohustab California poolsaart.

Orkaan 4. septembril. Mõnelt pildilt on näha algelist silma. 

Allikas: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14E/14E_floater.html

4. septembri öösel tekkis niiskemaks muutuvas õhus udu juba laialdasel alal ja enam ei langenud temperatuur nii madalalale, kui eelmisel ööl. Kuna niiskust on väga palju, siis päeval tekkis rünkpilvi ja need muudavad taeva mõnes kohas päris pilviseks. Sademeid pole siiski oodata.
Ka järgmistel päevadel püsib sarnane ilm – öösel on paljudes kohtades udune, päeval tekib rünkpilvi. Sooja on päikeselisema ilmaga oodata vähemalt 20 kraadi.

Kastepunkt on roninud juba 15-kraadini, http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html.

Lõpuks jõudis tugev udu ka Laagrisse. 

Seevastu Pangodis oli udu vähem kui eelmistel hommikutel. Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

Prognoos 9. septembriks (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).

Leiged rannailmad on tagasi. Selle kindlustab soe antitsüklon, mis püsib Läänemere regioonis nädala lõpuni. Järgmisel nädalal on oodata uue üsna palava antitsükloni teket, mistõttu hilissuvi muudkui venib. Maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta koguni 24 kraadini ja öökülma ohtu ei ole. Kuna niiskust on väga palju, siis võib öösel tekkida tihe udu, mis võib hajuda alles lõunaks.

3. septembri öösel liikus antitsükloni kese üle Eesti lõunasse. Selle põhjaservas on läänest kohale jõudnud soojem ja (madalates õhukihtides) niiskem õhumass: kastepunkt tõusis õhtuks kohati 15 kraadini ja õhutemperatuur 20 kraadini. Pilvi on vähemaks jäänud, sest Venemaa tsükloni mõju väheneb ja antitsüklon tugevneb ka 5-6 km kõrgusel, samas udud on muutunud päev-päevalt ulatuslikumaks ja tugevamaks.
Vähemalt nädala lõpuni on antitsükloni mõjul üsna soe (võimalik maksimum 22-23 kraadi), sademeteta ja vaikne ilm. Jahenemist pole praeguse seisuga veel ette näha.

2. septembri õhtust hakkas alates Lääne-Eestist kastepunkt tõusma, sest antitsükloni kese liikus üle Eesti lõuna poole ja avas tee merelt saabuvale niiskema õhule. Kirde-Eestis esialgu öösel kastepunkt langes ja Tiirikoja soojaamas mõõdeti 2 cm kõrgusel -1,5°C.
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/ ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/.

Udud on senimaani enamasti väga lokaalsed olnud, kuid see võib peatselt muutuda. 3.09.2014 7.32 Pangodi, Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

Väga niiske õhumassi tõttu ei ole veel öökülma olnud ja ilm on olnud pilvine. Kastepunkt on pisut langenud, aga paistab ikka veel liiga kõrge olevat: viimaste ööde temperatuure vaadates võib öökülma oht tekkida maapinna lähedal siis, kui kastepunkt langeb 5°C lähedale, kuid õhus alles siis, kui 0°C lähedale või madalamale. Kui päikeseloojangu ajal on väärtused jõudnud mainitud kriitilise tasemeni ja taevas on selge, siis võib veel öökülma tulla*, aga järgmistel päevadel saabub juba niipalju soojem õhumass, et see oht kaob; antitsükloni põhjaservas tuleb ilmselt ookeanilt ja Läänemerelt niiskust uuesti juurde.
Antitsükloni tugevnedes võib pilvi vähemaks minna, eriti kui sellele eelneb niiskuse vähenemine. Kui õhumassi soojenedes ja uuesti niiskemaks muutudes püsivad õhtud ja ööd selged ja vaiksed, võivad tulla tugevate ududega hommikud.
* – Õhtul kastepunkt taas paljudes tõusis, st õhk läks niiskemaks, mis tähendab, et öökülm on vähetõenäoline nagu eelmistelgi öödel. Erandiks jäi Pandivere kõrgustik ja selle lähem ümbrus, kus kastepunkt langes 5°C-st madalamale. 

9. sept hommikul 2013 oli üsna palavas ja väga niiskes õhumassis ebatavaliselt tugev udu.

1. september tervitas mõnel pool koguni tugeva vihmaga. Ilm on jätkuvalt pilvine, eriti Ida-Eestis. Seega läks prognoosist käiku niiske variant, vt allpool, FB-i keskkonnas paari päeva eest täiendatud niiviisi: Kui õhk on niiske, siis on oodata öiseid-hommikusi udusid, mis hiljemalt lõunaks hajuvad ja taevas võib ikkagi püsida pilvine. 
Kui niiskus (veeauru hulk) ei vähene, siis on järgmistel päevadel jätkuvalt pilvised ilmad, välistada ei saa ka hoovihmasid; kui öösel on selge ja vaikne, siis öökülma asemel tuleb udu.

Nii kõrge kastepunktiga saab öökülma igal juhul välistada ka siis, kui õhtu on täiesti selge ja tuulevaikne, sest kastepunktini jahtumisel hakkab veeaur kondenseeruma, mistõttu edasine temp.langus pidurdub varjatud soojuse vabanemise tõttu; kui tekib udu, siis see kaitseb efektiivselt nagu tekk  õhul ja maapinnal jahtumast. Öökülma võib oodata siis, kui kastepunkt on 0°C lähedane või madalam. Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/
Sellel lingil on kastepunktid arvutatud Magnuse valemi järgi (aluseks võetakse aururõhu sõltuvus temperatuurist). Mis elukas see selline täpsemalt on, vt siit lk 36.

Pilvejahi võimas stardipauk on antud! Seega tuleb kõigest parimad pilvepildid kaustadest välja otsida ja saata siia http://www.ilm.ee/?512706.
Näiteid: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/pilved/erilised-pilved/

Tipploor 18.7.2013 Tallinna kohal

Krista Mullamaa: Teel Munalaiult Kihnu nägime päris mitut lehtrit allapoole tulemas, kas need ka veepinda puudutasid, seda ei näinud, olid ikka päris kaugel. Esimene on pildistatud kell 9.20 ja teine 9.38. Avaldatud autori loal

Ebapüsiva ilma periood lõppes mõnel pool tugeva äikesega, teisal uhke maapüksiga. 30. augustil enam märkimisväärseid sademeid suuremas osas Eestis polnud, ainult Saaremaal ja Lõuna-Eesti veel sadas hoovihma. Tsükloni mõju püsib mingil määral veel ka 31. augustil, mistõttu ilm võib mõnel pool olla pilves ja tulla hoovihma.

Alates 1. septembrist peaks olema põhjast saabuva antitsükloni mõju selgelt ülekaalus ja ilm kõikjal sademeteta. Kui õhk on niiske, siis on oodata öiseid-hommikusi udusid, mis hiljemalt lõunaks hajuvad. Kui õhk muutub kuivaks (kastepunkt 0°C lähedane või madalam), siis on udu vähe ja vaid madalates kohtades, kuid öö on külm, nt Ilmateenistus mainib öökülmalähedasi tingimusi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.

Nädala jooksul on siiski oodata antitsükloni soojenemist ja kui Eesti jääb viimaks selle põhja- või lääneserva, siis peaks kohale jõudma suviselt soe õhumass, nii et päeviti on taas üle 20 kraadi sooja tulemas.

Vaata GEM mudeli animatsiooni (vajutada play): http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en (kollastes kohtades võib teoreetiliselt kuni 25 kraadi sooja tulla).

Üsna tugev halo. Näha on seda, kus kiudkihtpilved muutuvad kõrgkihtpilvedeks, halo kaob. 29.8.2014 kl 13.44 Laagris

Maapüks ca 10 km Tartust põhja pool (läbi bussiakna pildistatud) 29.8.2014 kl 18.58

Maapüks on mittemesotsüklonaalne tornaado, vesipüksi maismaaline analoog. See tekib tavaliselt rünk- ja rünksajupilvede alla ega ole kuigi tugev (EF0-EF1), samuti on lühiealine - see kadus juba 5 min möödudes. Sademeid ega äikest polnud (Cumulus tuba).

Meteosõnastikus: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Landspout

Ebapüsiva ilma periood 12.-30.8.2014 (jätk)

Kommentaariumi link
Orkaaniinfo: troopiliste tsüklonite kohta üldist http://aikesehuvilised.ee/troopilistest-tsuklonitest/, Marie ja Cristobal.
Atlandi orkaani Cristobali prognoositav intensiivsus ja trajektoor: http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html, sellest tekkinud parasvöötmetsüklon jõuab ilmselt mõne teise tsükloni koosseisus ka Euroopasse, vt http://www.weathercharts.org/ukmomslp.htm#t96.

29. augustil jäi okludeeruvast lõunatsüklonist lohk Eesti kohale. Koosmõjus niiskusega püsis ilm ennelõunal enamasti pilvine ja kohati hoovihmane.
Keskpäevaks arenes äike Kirde-Eestis, kusjuures tugevam oli see Vasknarvas, hiljem oli äikest veel Hallistes, Viljandis jm lõunapoolses Eestis. Kohati sadas rahet.
Tugevast äikesest andis vaatleja teada Alatskivilt: Alatskivil Tartumaal oli kella 13 ja 14 vahel erakordselt tugev äike. Oli palju lähivälke ja sadas paduvihmaga 13,4 mm vihma. Tema teatel oli see pärast maid suve tugevaim äike, aga muljet võimendasid lähivälgud.

Äike liikumas üle Eesti, http://www.sat24.com/en/bc.

30. augustil lõppevad sajused ja muutlikud ilmad, sest Läänemere regiooni ilma hakkab määrama antitsüklon. See toob esialgu üsna jaheda ilma, eriti öösel, aga hiljem, kui selle kese jõuab ida või lõuna poole, läheb soojemaks ja päevad võivad olla suvised. Siiski 25-kraadist õhutemperatuuri nagu juhtus 1999. ja 2002. a, ei maksa septembri alguses oodata, aga hiljem, kes teab. Aga paar päeva tuleb veel arvestada okludeeruva lõunatsükloni ja selle pilvede-sadudega.

Huvilistele järgmine eelinfo M. Merilainilt: Aga suvi  oli soojalembesele pikka aega meilgi vahemereline. Võib jälle kokku lugeda helded või hellad suvepäevad. Põhjanaabrid panid oma helle- nimega „soojasaagi“ kirja juba kohe, vt http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/9177223.
Ilmateenistus teeb täpsemaid kokkuvõtteid septembri esimestel päevadel, kuid pole kahtlust, et 25 kraadini õhutemperatuur enam ei küündi. Kuna mullune samasisuline kokkuvõte ilmus „Eesti Looduse“ 2013. a septembris, sai suvede rida 1994 kuni 2014. a uuesti üle vaadatud.
Tänavune suvi oli pillavalt soe ka Lääne- ja Põhja-Eestis. Tallinna numbrite järgi asetub 2014. a suvi koguni viimase 21 aasta reas teisele kohale. Üle 25 kraadi ulatuvaid päevi oli maist augustini 29, mullu vaid 15. Esimesel kohal püsib nii Tallinnas kui Tartus 2010. aasta suvi, Tallinnas oli siis 33 heldet suvepäeva, Tartus  46. Tartu jaoks jääb teisele kohale vääramatult 2002. a oma  43 üle 25 kraadi ulatuva päevaga ning tänavune suvi 35 päevaga on kõigest viiendal kohal. Teisel kohal Tartus hoopis 2002. a 43 helde suvepäevaga, vt rohkem: http://ilm.ee/?512700.

Tihe udu koos paduvihmaga (alumisel fotol näha häguste udu moodustavate veetilkade hulgas suuremaid veetilku, mis on vihmapiisad). 27.8.2014 kl 0.41 Laagris

Lõunatsüklon tõi 26. augustil mitmele poole rohkeid sademeid, lausvihmaga koos sadas mõnel pool ka hoovihma ja oli äikest. Siiski igal pool ei ole sadanud väga palju. Paar kirjeldust Laupalt: Kadestan seda kuidas mujal võib sadada. Laupal tänase päeva jooksul sadanud vaid 8 mm. Sellest 3 mm on sadanud viimase 10 tunni jooksul. Põhjaranniku tugeva saju põhjus ilmselt Soome laht. Lääne-Virumaal ka Pandivere kõrgustik. Kuna nii Türi kui Laupa jäävad hetkel Pandivere kõrgustiku suhtes allatuult, siis sajabki kogu vihm seal ja siia jõuavad vaid riismed. 
Lisan siia võrdluseks ka senise augusti sademete hulga, nimelt 115 mm. See polegi väga väike sajuhulk. Samas looduses see väga välja ei paista. Tiigid ja kraavid endiselt pooltühjad. Sadanud on küll tihti kuid korraga vähe. Vaja oleks mitut 30+mm sajuhulkadega päeva järjest kui juuli põuast tingitud veepuudus korvatud saaks. (25. aug õhtuse seisuga)
Laupal öö ja tänase päeva jooksul sadanud 29 mm. Sadu on olnud valdavalt nõrk, vaid öösel ja hommikul esines ka mõõdukamaid sajuhooge. Paduvihmast on asi siiski kaugel olnud. Hetkel nõrk sadu jätkub kuid näib et lähitundidel tuleb sajule pikem paus sisse. Nüüd juba on näha et allasadanud vesi on hakanud tõstma veetaset veekogudes. Vähemalt 1 samasugust sajupäeva oleks veel vaja, siis saaks juba öelda et on palju sadanud. Peale lumevaest talve ja kuiva suve kulubki selline suurem vihm ära. Kindlasti on siin ka vihma vastaseid kuid mulle meeldib et sajab.
Praeguse seisuga Laupal 31 mm sadanud ööpäevaga. Ühtlasi on see ka senise aasta suurim ööpäevane sajuhulk siin. Ülejäänud Eestiga võrreldes on see sajuhulk ikka naeruväärselt väike. Nõrk sadu endiselt jätkub siin kuid radari põhjal vaadates näib et see lõpeb õige pea ja siis tuleb sajule pikem (vähemalt mõnetunnine) paus. (26. aug õhtuse seisuga)

Ööpäevane sademete hulk 26. aug hommikuse seisuga (allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

29. augustini on nõrgeneva tsükloni mõjul veel (väga) palju hoovihma ja kohatist äikest oodata. Hiljem hakkab ilma kujundama antitsüklon ja see võib tuua suviselt soojad päevad (septembri alguses üle 20 kraadi), kuid jahedad ööd, kui niiskust on piisavalt, siis ka esimesed suuremad udud aasta teises pooles. Öökülmaks pole veel näha piisavalt külma õhumassi saabumist.

Kui 25. aug keskpäeval oli Tallinnas päikestki näha, siis õhtul oli kohal tõeline vihmaraju. 26. augustil jätkus vihmane ilm (Vasalemma karjääri mäel).

Kui 24. augustil sadas nõrgeneva läänetsükloni mõjul kohati hoovihma ja oli äikest, siis 25. augustil jõuab kohale lõunatsüklon, mis toob ilmselt paduvihma, aga kohati võib tulla ka äikest. Ööpäevane sademetehulk 20-40 mm on võimalik, sest lõunatsüklon on alles kiire arengu (noore tsükloni) staadiumis ja sellega seotud pilvemass väga ulatuslik, kuid kohale jõudes liikumine aeglustub. Lausvihm on esialgu sooja frondiga seotud, vt http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.
Ilmateenistuse prognoos: Esmaspäev 25.08 Pilves ilm. Sajab lausvihma, sadu on mitmel pool tugev. Kirdetuul pöördub loodesse ja läände 5-10, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Lõunatsükloni pilvemass laotumas 24. augusti õhtul Läänemere äärde, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Vaikse ookeani idaosas on tormilisi arenguid: troopiline tsüklon Marie arenes vaid paari päevaga 4. kategooria orkaaniks (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2).

Orkaan Marie on esimene 5. kategooria orkaan Vaikse ookeani idaosas pärast Celiat 2010. aastal, vt lisa: http://www.nhc.noaa.gov/cyclones/.

23. augustil tugevneb läänepoolse tsükloni mõju, mistõttu päeva jooksul suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Suurim on see ikka merel ja saartel.
Kuni septembrini paistab, et tsüklonite mõju on ülekaalus, mistõttu hoovihmadega päevad vahelduvad päris sajustega. Pilvisema, sajusema ja tuulisema ilma tõttu on sooja valdavalt alla 20 kraadi oodata.

23. august oli äikeseline, aga rahet sadas peamiselt Loode-Eestis: Vasalemma. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)

22. augusti hommikul tihenes pilvisus peamiselt Loode-Eestis, kus hakkas sadama hoovihma ja kohati oli ka äikest. Keskpäevaks sadas hoovihma ja oli äikest veel sisemaal.

21. augustil ühtlase pilvemassi (kiudkiht- ja kõrgkihtpilved) toonud frontaallainest arenes välja lõunatsüklon, mis suundub mööda Venemaad põhja. Järgmine lõunatsüklon tekib 25. augustiks ja see võib jõuda Eesti kohale. Peamiselt toob kaasa sademeid, aga ka tuult.

22. augustil uputas paduvihm Tallinna tänavaid.

Õhtul ilmus vikerkaar (Laagris)

21. augustil oli taas äikesejaht: sel korral käisime Pakri ps-l, sest merel oli oodata öist äikest ja teatav võimalus vesipüksteks. Umbes südaöö paiku hakkasid välgusähvatused paistma ja äike lähenes tasapisi looderannikule. Midagi pildistamisväärset siiski ei saanud.
Märkimisväärne on see, et veel 20. augusti öösel nähti ja pildistati helkivaid ööpilvi, mis on rekordihõnguliselt hiline kuupäev. Siiski on Ülo Kestlase aastakümnete pikkuse vaatlusperioodi jooksul ära märgitud hiliseimana koguni 31. august. Pilditõmmis, autori (Jüri Voit) kommentaar: Hommikuti veel helkivaid võimalik näha.20.08.2014.Kuusalu.3:36.

Vaade Pääsküla prügilalt läände

Äikese ootel Pakri ps tipus: merel oli konvektsioon olemas ja äike tekkis südaöö paiku.

Kella 3 paiku öösel tekkis looderanniku lähedal äike, mille välke õnnestus jäädvustada.

Sedakorda selline meeskond. Äikesejahti ka striimiti, mida võib järelvaadata http://www.ustream.tv/recorded/51674287 (möla jms on siiski rohkem kui asjalikku juttu).

12. augustil alguse saanud ebapüsiva ilma periood kestab. Sünoptiline sügis on muutunud ilmsemaks, sest läänetsüklonid on sügavamad ja nende mõju Läänemerel tugevam. Sooja vee kohal on konvektsioon ja äike igapäevaseks nähtuseks, lisaks lehterpilved ja vesipüksid. Aga klimaatiliselt jätkub hilissuvi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ (ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C), kuid on ka teisi arvamusi, olenevalt sellest, millised kriteeriumid võtta aluseks.

20. augustil tekkis tsükloni lohus ebapüsivusjoonel joonpagi, mis jõudis Ida-Eestini. See tõi kaasa rohkem tormituuli, aga kohati oli ka üsna palju vihma ja välke, nt Jumindal kestis selline torm üle tunni aja.
21. augusti ilm tuleb rahulikum - vähem sajuhooge ja äikest, sest Eestit mõjutab sooja õhu advektsioon (hästi näha satpildil), kuid jagub neid sellessegi päeva, sest tsüklon liigub tasapisi Soome kohale ehk jõuab lähemale.

A level 1 was issued for the northern and central Baltic Sea and surroundings mainly for excessive precipitation and tornadoes (http://estofex.org/).

Sooja frondiga seotud pilvemass on hästi näha. See tähistab ühtlasi sooja õhu advektsiooniala, kus temp. vertikaalne gradient on ilmselt väiksem ja seetõttu pilved nii hoogsalt ei arene, http://sat24.com/en/bc.

Äike ja paduvihm Simunas 20.08.2014, Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

Ebapüsiva ilma periood 12.-30.8.2014

Kommentaariumi link

20. augustil liikus üle Eesti lohk koos ebapüsivusjoonega, kus arenes sadade km pikkune joonpagi. See liikus üle suure osa Eesti suhteliselt jaheda ja tuulise ilma saatel. Joonpagi üleminekul tugevnes tuul veelgi, nii et kohati murdis puid (nt Vasalemmas).

Juba nädala eest oli see päev äikesejahiks kinni pandud potentsiaalselt soodsa äikesevõimaluse tõttu. Nii õnnestuski noppida vist nädala parim äikesepäev jahiks. Mõned pildid:

Välk 20. aug Pakri ps tipust nähtuna. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)

Hommik oli välimuselt mittemidagiütlev, kuid saartele jõudsid juba esimesed üsna tugevad äikesed.

Enne keskpäeva arenes väga kiiresti looderanniku lähedal äike (Pakri ps).

Näha oli ka lehterpilve.

Edela pool arenes juba uus äike. 

Tuulest viidud: alasist venisid kiiresti välja suusakujulised äikese-kiudpilved (Cirrus incus-genitus).

Välke produtseerivad rünksajupilved on tavaliselt vertikaalselt tugevasti arenenud. Siin peaks olema see üsna hästi esile toodud.

Enne joonpagi ilmunud konvektsioonisagarad.

Joonpagi ründamas Harku aeroloogiajaama.

Pärast tunnist toidupausi Laitses ilmus intensiivne vikerkaar.

 Nõval võis lisaks äikesele ka miraaži näha.

Seekordne meeskond juhtus selline (Pakri ps tipus). 

20. augusti jooksul jõuab tsüklon Põhjalahele. Üle Eesti liigub selle lohk, mistõttu tuuline ja sajuhoogudega ilm jätkub. Kui öösel ja hommikul on äikest rohkem merel-rannikualadel, siis päeval ka sisemaal, vaid Kagu-Eestis on tõenäosus väiksem.

Uskumatult intensiivne vikerkaar koos teist järku vikerkaare ja heledama siseosaga 19. aug õhtul Pangodis. Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal).

19. augustil jätkub tsükloni mõjul tuuline ja sajuhoogudega ilm. Kaugemal sisemaal on siiski tuul nõrgem. Muutusi pole ka järgmistel päevadel oodata, sest tsüklon püsib ja liigub tasapisi Soome poole.

Kalmer Saar. 16.08.2014. a kell 00:02; Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Avaldatud autori loal

18. augustil jõudis uus tsüklon täielikult Läänemere regiooni hõivata. Kuna tegu on üsna sügava tsükloniga, siis on ka õhurõhugradient võrdlemisi suur ja tuul tugevnes (puhanguid nt Naissaarel ja Pärnu-Saugas juba üle 20 m/s, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tuul/).
Järgmistel päevadel on oodata tormist ilma, nt Ilmateenistuse prognoos 19.8. öö kohta: Muutliku pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõunatuul mandril 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-18, hommikul puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C [http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/].
Vihmahooge tuleb palju ja äikest vähemalt kohati, kuid suurema tõenäosusega siiski merel ja rannikualadel.

Uus ja üsna sügav tsüklon, mis toob tormise ja sajuhoogudega ilma (allikas).

Sähviv joonpagi 14. aug öösel Türisalu pangalt nähtuna.

Sajujoontega rünksajupilved, kus sageli välgutas. 15. aug õhtul Haapsalus

 Videvikukiired loojuva päikese ümber rünkpilvestikuga. 15. aug õhtul Rohuküla sadamas

 Välgud 16. aug öösel vastavalt Nõval ja Haapsalus

Kuuvikerkaar äikese ajal. Põhimõtteliselt ei erine kuuvikerkaare tekkemehhanism tavalise vikerkaare omast. Kuuvikerkaar tekkeks on vaja suunatud valgust, üksnes hajuskiirgus seda ei tekita. Samal ajal peab valgusallika vastassuunas leiduma massiliselt veetilkasid, olgu udu või vihma. Vaatleja jääb valgusallika (tavaliselt Päikese, antud juhul Kuu) ja veetilkade kogumi vahele. 

Vikerkaar lisakaartega (valguse interferents, kui veetilgad on ühesuguse suurusega) 16. aug Pärnu sadama rannas.
Andres Neumanni  fotod
Avaldatud autori loal

17. augusti öösel ja hommikul oli sooja frondi äikest merel ja saartel, sest kohale jõudis uus tsüklon. Mandril tekkis päeva jooksul õhumassisiseseid äikeseid.
Saabunud tsüklon jääb Eesti ilma mõjutama pea nädalaks. Selle idaservas on ilm sagedaste hoovihmade ja äikesega, öösel eriti merel ja rannikualadel.

Karl Jakob Toplaan. Vesipüks Liivi lahel 17.08 kell 10.30. Läks koos äikesepilvega mööda. Olin lõpetamas oma hommikust fotoretke Tirbi säärel, Saaremaal, ning valmis lahkuma. Enne minekut istusin veel korraks maha, et jalgu puhata. Natukse aja pärast kuulsin müristamist ning läksin vaatama, kust pilvest see tuli. Üht äikesepilve vaadates, märkasin, et selle allosas tekkis väike lehter ning minu õnneks kasvas sellest ilus vesipüks. See oli aga väga kaugel, nii et pildile sain selle vaid teleobjektiiviga. Vesipüks oli nähtav umbes 10 minutit, seejärel ta kadus väga kiiresti. Mul vedas, et seda üldse märkasin. :)
Avaldatud autori loal

15.-16. augustil võeti ette vesipüksi- ja äikesejaht. Vesipükse nähtigi vastavalt ESTOFEXi hoiatusele üsna palju ja midagi õnnestus ka jahil näha. Rohkem oli siiski põnevaid pilvestikke ja äikest:

 Huvitavad pilved 15.8. õhtul Klooga lähedal.

 Õhtuses Haapsalus oli palju huvitavaid pilvi ja äikest liikvel.

16. august algas Haapsalu lähedal üsna tugeva äikesega

Vesipükse ja lehterpilvi tekitanud rünkpilved (Cumulus congestus tuba) ja lehterpilv 16.8.2014 Pärnu sadama rannas.

 Välkuv pilv ja Ilusaid pilvestikke 16.8.2014 Pärnu sadama rannas kl 15 paiku.

 Päike valgustab sajujooni.

 Kuna päike oli veel üsna kõrgel horisondi kohal, siis oli vikerkaar madalavõitu.

 Vikerkaare terviklikkus

Veel üks rünksajupilv (Lihula lähedal)

Õhtune pilvestik Laitses ja Laagris

15. augustil kujundab Eesti ilma küll nõrk kõrgrõhuala, aga hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades, sest jätkub niiskust ja suurenema hakkab läänepoolse madalrõhkkonna mõju.
ESTOFEX on andnud Läänemerele kuni Soome laheni ja rannikualadele 1. astme ohuala peamiselt vesipükste pärast (kui hilissuvel on konvektsioon vee kohal, siis on see tüüpolukord vesipükste tekkimiseks). Äikese tõenäosus on kõikjal üle 50% (http://www.estofex.org/):

http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2014081606_201408142236_2_stormforecast.xml

Selline on tüüpiline vesipüksi tekitav pilv: madala alusega võimas rünkpilv või rünksajupilved, mis arenevad vee kohal. Kui tekib lehterpilv, siis nimetatakse selliseid rünkpilvi ja rünksajupilvi vastavalt Cumulus tuba ja Cumulonimbus tuba.

14. augustil on ilmakujundaks lõunatsüklon, mis toob peamiselt sademeid ja kohati äikest.

Hommikul arenes Läänemere kohal ilmselt sooja vee mõjul paks pilvemass, milles on äikest. Kl 15 paiku jõudis äike Hiiumaale ja jätkab liikumist mandri poole (jõudis Pakri saarte lähedusse ja hiljem Soome lahele).

Suurem laussajuala on tulemas Lätist. Ülejäänud sajud ja äikesed lähevad peamiselt Venemaale. Kuula ka ilmateadet.

Mere kohal arenenud pilvemass äikesega, http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.

14. augusti öösel tekkis merel joonpagi. Seega pidid tingimuses äikese arenguks olema seal väga soodsad. Hommikupoole ööd see nõrgenes. Välgusähvatusi oli näha mitme tunni kestel.

13. augustil jätkus ebapüsiv ilm hoovihmade ja kohatise äikesega.

Muutust ilmades ei ole oodata ka järgmistel päevadel, sest tsüklonite mõju on tugevam. Kuigi tegu on enamasti läänetsüklonitega, on 14. augustil oodata lõunatsüklonit, mis toob sademeid.

Hilissuve kohta on ilm soojapoolne, sest päevamaksimum on üle 20°C, kui on piisavalt päikest ja öösel püsib õhutemperatuur enamasti üle 10°C, sest õhk on niiske (jahtumiseks ebasoodne) ja Eesti kohal 5...10°C isoterm 850 hPa pinnal.

Lehterpilv 13. augustil Haapsalus (Kaarel Virroja foto)

Õhtul ilmusid sünged pilved ja äike läks üle Tallinna.

Videvikukiired ja äike (Laagris)

12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.

14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.

Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.